Monday, 6 August 2018

Lammutustööd lõppenud

Seninägematult palaval suvel on ühendkooli ehitustandril toimunud järgnev:


- Endise ühiselamu lammutustööd on lõpetatud, keldrikorruse auk on täidetud ja pinnas tasandatud. Sinna saaks varsti teha ajutise parkla, mille korraldamine on maaomaniku (RKAS) pädevuses.


- Krundi tagumises servas alustati arheoloogilisi kaevamisi, mis etteoodatult tõid välja luustikud. Kuid üllatuslikult pole need seotud umbes aastail 1400-1760 naabruses asuval Võllamäel tegutsenud Tallinna avaliku hukkamispaigaga. Tegu on hoopis Rootsi aja lõpust pärit garnisoni kalmistuga. Vt Delfi 26.07.2018. Loodetavasti on võimalik kaevetööd lõpetada ikkagi ajagraafiku järgselt.


- Tellija ehk HTM kinnitas eskiisprojekti. Viimases etapis tegime mitmeid muudatusi. Senisest parema lahenduse said salvestusstuudio, õpilaste garderoob ja külastajate garderoob, raamatukogu, WC-d ja rekreatsiooniala koolihoone kõrval. Nüüd algab arhitektidel töö detailidega.


Praeguse ajakava kohaselt saab koolihoone enam-vähem valmis mitte enne kui jõuludeks 2021.

Tuesday, 26 June 2018

Muusikute järelkasvust

Hea koolivend ja endine Otsa kooli direktor Madis Sander avaldas arvamusartikli "Eesti muusikute järelkasv kiratseb. Kas poleks tobe olukord, kui ühes majas oleks 3 direktorikabinetti?" (EPL/Delfi 23.06.2018).


Kirjutasin Madisele vastuseks Facebooki: Hea Madis, aitäh mõtete eest! Sulle ja teistele huvilistele: kuigi Sinu ja Sinu ametijärglaste töö ruumiplaaniga on olnud vaevarikas ja aeganõudev, on selle tulemusena tänane olukord ikkagi kindlasti parem. Kui uus koolimaja valmis saab, on seal ametis üks direktor. Muidugi saab olema tegu keerulise struktuuriga kooliga - aga see ei peaks olema probleem, vaid on hoopiski lahendus, et andekad muusika- ja tantsuõpilased saaks leida just neile sobiliku haridustee.


Arendusprotsess, mille Otsa-kool on Ivo Lille juhtimisel ette võtnud, püüab leida lahendusi muuhulgas ka nendele vajadustele muusikahariduse uuendamisel, millele oma artiklis tähelepanu juhtisid. Kogu uue(neva) kooli tegevus peab toetuma arusaamale, et muusikute tööturg on globaalne ning õpilaste elus hakkamasaamiseks ja konkurentsis läbilöömiseks tuleb muusikahariduses algusest peale vältida elevandiluust torni kapseldumist. Romantismiajastu paradigma vabakunstnikust, kelle erilisust ühiskond aktsepteerib ja on valmis heldelt rahastama ilma omalt poolt midagi vastu küsimata, enam ei toimi - meeldib see meile või ei meeldi.


Veel praktilistest küsimustest: uue koolimaja ülakorrusel saab olema õpilaskodu - praeguse seisuga 77 lapsele. Liiklusskeemi projekteerimisel mõeldakse hoolikalt sellele, et hommikune koolitulek muuta lastele võimalikult ohutuks. Lõõgastumise osas saavad võimalused olema õpilaste jaoks kindlasti oluliselt paremad kui täna. Uus kool pakub kutseharidust nii klassikalise kui kaasaegse tantsu õppekava järgi, säilivad ja arenevad edasi nii klassikalise kui rütmimuusika suund kutseõppes. Säilib ja areneb edasi ka põhikooli- ja gümnaasiumiõpe, millele julgen prognoosida õpilaste ja lapsevanemate huvi kasvu, võrreldes praegusega. Kokkuvõttes olen veendunud, et uus kool nii sisu kui vormi osas loob võimalikult head tingimused selleks, et Eesti muusikute ja tantsijate järelkasv ei kiratseks - seda enam, et andekaid noori on meil tõesti palju.

Thursday, 21 June 2018

Uue alguse eel

Viimasel paaril nädalal kohatud inimesed, aga ka muusikaelu suhtes osavõtlikum killuke ajakirjandusest on ootamas, mis hakkab juhtuma alates sügisest, kui ühendkooli asutav direktor oma ametisse asub. Ootuste epitsentris asuva persoonina tunnen sellega seonduvat suurt vastutust. Praegu, enne ametisse asumist alates 17. septembrist 2018, on mul öelda järgmist.


Faktitäpseks jäädes ei ole täna mina veel koolijuht ning ei ole ka kooli ega isegi koolil nime. Samas paljude inimeste unistustes on see kool ju olemas olnud juba aastakümneid. Nüüd, kui oleme nende unistuste teokssaamisele lähemal, kui kunagi varem, tasubki rõhutada: uus kool nii sisus kui vormis saab teoks just tänu paljude tublide ja tegusate inimeste unistustele koolist, mis tagaks Eesti muusika- ja tantsuharidusele võimalikult tugeva tuleviku. On loomulik, kui kellelgi on ka ärihuvid seoses Vabaduse puiestee äärse kinnistuga või muude rahavoogudega, mis kooli loomisega ikka kaasas käivad. Ning on ka loomulik, kui leidub inimesi, kellel on sama protsessiga seonduvad poliitilised huvid. Kuid eelkõige on ja peavadki olema nende unistuste teostumise taga need õpetajad, õpilased ja lapsevanemad, kes on uuest koolist unistanud.


Kuna ma ei ole kunagi kuulunud ühessegi erakonda, täidan seda ootust, et uus ametikoht ei oleks poliitiliselt angažeeritud. Pikaajalise riigiametnikuna olen muidugi töötanud paljude nt ministriametit pidanud poliitikute alluvuses ja näinud veidi ka parteide tagatubades toimuvat. Kuid ise pole ma selle mänguga end sidunud ega soovi seda teha ka edaspidi.


Uus kool saab loodud kolme pikaajaliste traditsioonidega kooli baasil. Selle kooli fookuses on kvaliteet muusika- ja tantsuhariduses, mis saavutatakse paindlikkuse ja võimaluste paljususe abiga. Uus kool toetub küll üle kogu Eesti pakutava huvihariduse laia leviku horisontaalile, kuid on siiski pühendatud selle peale ehitatud tippu pürgimise vertikaalile.


Valikuline meediakaja senisest ühendkooli protsessist (vt ka KKK alaleht HTM veebilehel):


15.09.2017 Sirp, Maria Mölder, "Uus hoone tõstab konkurentsi"- intervjuu Timo Steineriga
06.10.2017 Õpetajate Leht, Raivo Juurak, "Kaunite kunstide koolist saab tegelikkus" - intervjuu Tea Varraku ja Teet Tikoga
01.12.2017 Õpetajate Leht, Lembi Mets, "Kaunite kunstide kool - kas koolide sulatusahi?"
11.04.2018 Eesti Ekspress, Sulev Vedler, "Kas Hendrik Agurist saab uue suurkooli juht? Ametit soovivad ka teised tuntud inimesed"
07.05.2018 err.ee "Kaunite kunstide kooli juhiks kandideerib 18 inimest"
26.05.2018 Klassikaraadio Helikaja vestlusring, "Kõige kallim koolimaja Eestis kütab kirgi"
26.05.2018 err.ee, Anne Prommik, ""Helikaja" vestlusringis võeti vaatluse alla loodav kaunite kunstide kool"
01.06.2018 Sirp, Maria Mölder, "Üks roll"


07.06.2018 HTM pressiteade eesti keeles ja inglise keeles: direktoriks saab Eero Raun, pressiteate meediakaja: EPL Delfi, Postimees, err.ee.
08.06.2018 ETV AK ja err.ee: Kaunite kunstide kooli direktor Eero Raun: kõige olulisemad on inimesed
20.06.2018 Klassikaraadio Suveduur, Anne Prommik - intervjuu Eero Raunaga



Thursday, 7 June 2018

Kaunite Kunstide Kool - in spe

On aeg taaselustada Muusikafoorumi nimeline blogileht, et see teeniks esmase infoallikana lugejate huve selles osas, mis puudutab minu ametitegevust kaunite kunstide hüvanguks.


Septembris 2018 alustan tegevust Haridus- ja Teadusministeeriumis (HTM) Kaunite Kunstide Kooli asutava direktorina. VT HTM pressiteade 07.06.2018) Esmalt tuleb kool luua uue kutseõppeasutusena, seejärel valmis ehitada selle jaoks uus koolihoone. Samal ajal peab toimuma kolme väärikate traditsioonidega kooli ühinemine erinevaid õppevorme pakkuvaks õppeasutuseks, milles paindlike lahendustega õppetegevus annaks tulemuseks kõrge kvaliteediga muusika- ja tantsuhariduse.


Eesti muusika- ja tantsualane huviharidus on tugeva tasemega ja laia levikuga. Kuid loodavale koolile, mille jaoks Kaunite Kunstide Kool on lihtsalt esialgne töönimi, jääb eriline roll ja vastutus laduda muusika- ja tantsuhariduse püramiidile need kihid, mis seovad huvihariduse terviklikku süsteemi kõrgharidusega. Seega väärtustab loodav kool mitte niivõrd osasaamise horisontaali, kuivõrd tippupürgimise vertikaali. See on unikaalne ülesanne, sama rolli täidab Eestis veel vaid Elleri kool Tartus.


Vabaduse platsi servas tegutsev Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool (asutatud 1944, ent alguse saanud 1919 asutatud Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist), Toompeal tegutsev Tallinna Balletikool (asutatud 1946) ja Kivimäel tegutsev Tallinna Muusikakeskkool (asutatud 1961). Kolm riigikooli, mille ühtekoondumisel peavad senised tavad ja tugevused säilima, ent ühtlasi nende sünergias alguse saama ka uued.


Tänan konkursikomisjoni mulle osutatud usalduse eest ja tahan seda kindlasti õigustada. Tänan teisi lõppvoorus kandideerinuid ja paljusid häid inimesi, kellega kohtumised aitasid mul lihvida oma seisukohti. Ees ootab palju tööd ja arupidamisi kolleegidega HTM-ist ja kolmest koolist, eesotsas nende direktorite ja teiste juhtkonna liikmetega.


Aga lubatagu, et ennekõike mälestan tänumeeles TMKK klaveriõpetajat Anu Nahkurit, kelle viimne teekond viis eile Tallinna Jaani kirikust Rahumäele. Just tema tuli esimesena mullu sügisel minu juurde ja soovitas talle omasel rahulikul, aga veendunud moel, et peaksin kindlasti kandideerima loodava kooli juhiks, kui see konkurss avatakse. Tänulikku rahu talle igaviku teedel...



Tuesday, 30 June 2015

Veebipõhised muusikateenused

Delfi Forte tutvustab eeskätt Hans Lõugase isikus aeg-ajalt uusi vidinaid ja rakendusi, mis aitavad muusikal erineval moel inimesteni jõuda. 30.06.2015 siis laekus see uudis, et "Apple pakub ka Eestis tasuta muusikat uue streaming-teenusega". Tutvustatud on kuutasu-põhist streaming-teenust Apple Music, mis esimesed 3 kuud on kasutajale tasuta. See on siis järg Apple'i muusikapoele iTunes, kust sai väga lihtsalt peenraha eest lugusid või albumeid osta.

Ühtlasi, nagu kirjutab ka Hans Lõugas 10.06.2015, täiendab see seniste teenuste rida: Spotify kui maailma suurim, selle konkurendid Deezer ja Rdio, kõrgemale Hi-Fi kvaliteedile rõhuv Tidal.
Apple Music: 10 dollari eest kuus ligipääs 30 miljonile palale iTunesi kataloogist.

Eesti Telekom on teatanud (Forte 10.06.2015) , et Google'i eeskujul hakkavad nemadki toetama oma töötajate start-up-projekte - üks päev töönädalast oma ettevõtte arendamiseks. Koostööd tehakse Garage48-ga - 5-6 meeskonnale antakse 3 nädala jooksul oma projekti edasiarendamiseks nõu, seejärel valitakse 1-2 meeskonda 4-nädalasse toetusprogrammi, mis päädib 10 000-eurose toetusega idufirmale, ilma osalust taotlemata. Start-up'idele on telekomiäris  kolm valdkonda: internetiühendus ja suhtluskanalid, mobiilimaksed ja e-äri ning asjade internet (rasketööstuse tootmisseadmeist kodudeni).

Kas midagi sarnast võiks kunagi teha ka Rahvusringhääling või Rahvusraamatukogu?

Wednesday, 22 April 2015

Kontserdikülastaja kulutab enim

Statistikaameti andmetel kulutab kultuuri- või spordisündmuse külastaja külastuse jooksul keskmiselt 14 eurot, kõige enam kulub leibkonnal raha kontserdikülastuse jooksul.

Kultuuri- või spordisündmuse külastaja kulutab piletitele keskmiselt 6,8 eurot, söögile ja joogile toimumiskohas või väljaspool toimumiskohta 3,8 eurot ning transpordile ja parkimisele 2,5 eurot. Muid kulutusi (näiteks kava, meened, lilled, iluteenus, riided, majutus) teeb külastaja keskmiselt ühe euro eest, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Kutt Kommel statistikablogis.

Kõige enam raha kulub kontserdikülastusel

Kontserdil käies kulub leibkonnal külastuse jooksul keskmiselt 38 eurot. Teatris käies kulutab leibkond keskmiselt 36 eurot, muudel kultuurisündmustel käies (festivalid, kokkutulekud, külapäevad) 33 eurot, spordivõistlustel 24 eurot ja muuseumis 22 eurot.
Kõige vähem kulutatakse raha kinos käies – keskmiselt 19 eurot leibkonna kohta. Kuigi ühe kinokülastuse jooksul tehtavad leibkonna kulutused on teiste kultuurisündmustega võrreldes väiksemad, siis kinoskäikude arvu arvesse võttes on kinokülastuse kogukulud suuremad. 2013. aastal kulutasid leibkonnad kinoskäigule kokku 67 miljonit eurot, mis moodustas kultuuri- ja spordiasutuste külastustele tehtud kogukulutustest 27 protsenti.
Kokku kulutavad leibkonnad kultuuri- või spordisündmuste külastamisele aastas hinnanguliselt ligi 248 miljonit eurot. 
Kontserdikülastajad kulutasid kokku ligi 57 miljonit eurot (23 protsenti), teatri, ooperi-, balleti- või tantsuetenduste külastajad ligi 55 miljonit eurot (22 protsenti), muuseumi, näituste või kultuuripärandi paikade külastajad üle 28 miljoni euro (11,5 protsenti), spordi ja muude kultuurisündmuste külastajad kumbki ligi 20 miljonit eurot (kumbki 8 protsenti).

Väljaspool toimumiskohta kulub enim raha transpordile

Uuringu oluline huviobjekt olid kulutused, mida elanikud teevad seoses kultuuriasutuses käimisega, aga väljaspool ürituse või sündmuse toimumiskohta. Enamasti pole sellised teenusepakkujad kultuuriasutustega seotud ja neid seob kultuuri- ja spordiasutusega vaid see, et nad paiknevad selle lähedal. Seega reeglina on keeruline tuvastada seoseid selliste kulutuste ja sündmuste vahel. Rahvusvaheliselt on nähtus tuntud kõrvalmõjuna teistele majandusvaldkondadele (spillover effect).
Väljaspool toimumiskohta kulub enim raha transpordile. Kokku kulutavad leibkonnad aastas kultuuri- või spordisündmustel käies transpordile ligi 41,5 miljonit eurot, söömisele-joomisele 26,3 miljonit eurot ja muule (nt majutus) 6,2 miljonit eurot.
Kinos käies kulutavad leibkonnad väljaspool toimumiskohta kõige enam – aastas kokku ligi 18,5 miljonit eurot, muuseumis käies 14 miljonit, kontserdil käies 13 miljonit, teatris käies ligi 12 miljonit, spordivõistlustel käies 10,7 miljonit eurot ja muudel kultuurisündmustel käies üle 8 miljoni euro aastas.
Andmed põhinevad statistikaameti 2013. aastal korraldatud elanikkonna moodul-uuringu kultuurimooduli küsimustikul. Uuringu üldkogumi moodustasid kõik Eestis elavad vähemalt 15-aastased alalised elanikud v.a pikka aega (vähemalt aasta) institutsioonides viibijad.
Allikaviited: PM 22.04.2015, statistikablogi

Thursday, 10 July 2014

Laulu- ja tantsupidu õnnestus

Laulu- ja tantsupidu 2014 läks kokkuvõttes korda ja tõestas end taas asendamatu rahvusliku rituaalina. Aitäh kõigile tegijatele!
 
Statistiline kokkuvõte peo uudiskirjast:
- XXVI laulu- ja XIX tantsupidu oli läbi aegade osalejaterohkeim. Piletilevi esialgsetel andmetel külastas laulu- ja tantsupidu kolmel päeval üle 153 000 inimese.
- Laulupeo 1. kontserdile väljastati 52 135 piletit ja kutset
- Laulupeo 2. kontserdile väljastati 67 322 piletit ja kutse
- Laulupeol esines 33 025 lauljat ja 1 046 kollektiivi
- Laval oli ühel ajal kõige rohkem kokku üle 22 000 inimese
- Laulupeol oli 1 240 välisesinejat ja 35 väliskollektiivi


- Tantsupeo kolmele etendusele väljastati 34 365 piletit ja kutset- Tantsupeole tuli 10 082 tantsijat, 643 kollektiivist
- Välisesinejaid oli tantsupeol 210 ja kollektiive 15
- Pillipeole tuli 490 pillimängijat ja 50 kollektiivi
- Rongkäigul osales üle 42 000 inimese
- XXVI laulu- ja XIX tantsupidu kajastas pea 450 Eesti ja üle saja välisajakirjaniku.

 
Järgmine noorte laulu- ja tantsupidu toimub 2017. aastal. Viie aasta pärast, 2019. aastal möödub aga 150 aastat esimesest laulupeost ning toimub XXVI laulu- ja XX tantsupidu.