Üks Viini Filharmoonikute liikmetest, Peter Schmidl, on meenutanud, kuidas maestro Herbert von Karajan (1908-1989) võttis kord 1980.-tel aastatel taskust äsja leiutatud ja üldsusele tundmatu CD-plaadi ning ütles seda näidates: "See on järgmiste aastakümnete helikandja!" Tehnikafriigist Karajan panustas palju raha ja aega, et temast jääks maha korralikud salvestised - ja see tegevus jõudis ka temast endast teha elu lõpus rikka mehe. (Sellest kõigest räägib muusikadokfilm "Karajan, Maestro for the Screen", mis ETV eetris on 29.10.2009)
Tänaseks tundub, et helikandjate võidukäik on möödumas. Vinüülplaadi, magnetofonikasseti ja CD-plaadi järel eelistatakse üha enam pigem salvestust mingi kergelt ümber paigutatava faili kujul, mitte aga kaunilt kujundatud ja kinkimiskõlbulikku helikandjat. See oli kuulu järgi teemaks ka Tuneesias 17.-22.10.2009 toimunud Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) äsjasel peaassambleel ja paralleelüritusel nimega World Forum on Music.
Niisiis, üha rohkem eelistatakse nii audio- kui videofaili otsida pigem internetist ja erinevatest andmebaasidest, millest Eesti muusikat pakuvad näiteks Eesti Muusika Infokeskus, estmusic.com ja muusikapood muusika24.ee. Nauditavaid hetki kõige mitmekesisemate kontserdisalvestustega pakub ka ERP Music. Kui aga kellelgi CD on juba olemas, leidub sellele üha vähem ostjaid - ollakse ka harjunud, et CD-sid jagatakse promomaterjalina tasuta.
Selles kontekstis tundub muuhulgas, et toetusprogrammi "Eesti heliplaat rahvusvahelisel areenil", mis oli veel 2008. aastal Kultuuriministeeriumi eelarvereal, kuid kadus sealt koos eelarvekärbetega, ei tuleks paremate aegade tagasi saabudes ilmtingimata täpselt samal kujul taastada. Globaalse turu suundumusi silmas pidades tuleks küll jätkuvalt aidata kaasa, et valmiksid rahvuskultuuri seisukohast olulised Eesti heliloojate ja interpreetide salvestused. Kuid otsused, millisel kujul üht või teist faili nii sise- kui välisturule pakkuda, vajaksid kollektiivset arutelu - enne, kui riigi- või erasektori raha hakata panustama CD-de tiražeerimisele.
Ent tundub ka, et need on mõtted, mille realiseerimisele veel 2010. aasta eelarve kontekstis rakendust ei leidu - sest teemaks on jätkuvalt alalhoidmine, mitte arendamine.
Tuesday 27 October 2009
Tuesday 20 October 2009
Cafe de Concert
... on üks Norras sündinud kontseptsioon, mis on laienemas nii Põhjamaade pealinnades kui USA suurlinnades. Äraseletatult: kohvik, kus iga päev esinevad heatasemelised interpreedid, kes mängivad täiesti autentsel moel süvamuusikat ning vahest ka jazzi. Aga nad teevad seda mitte liiga paduakadeemiliselt ehk, nagu idee autor ja eestvedaja, pianist ja show-mees Axel Kolstad ütleb, pingviiniks riietatuna, vaid näiteks teksades. Ning palade vahele räägitakse publikule lõbusaid (vahest ehk ka frivoolsevõitu) lugusid, mis näitavad kuulsate muusikaklassikute inimlikku poolt.
Et sellisel Cafe de Concert'il on suur menu, võib näha ka Oslosse reisimata, youtube' i vahendusel. Axel Kolstad käis 22.09.2009 Tallinnas esinemas Loomeinkubaatori avamise seminaril ja Von Krahlis ning andis ka intervjuu. Ja siis oli jutuks, et ta oleks lahkelt valmis kaasa aitama, et sarnane kohvik avada ka Tallinnas.
Kohvikupidajad ja muusikud, otsige teineteist üles - ja koos suudate nii teineteisele kui kohvikukülastajaile pakkuda rohkem sära silmadesse ja täiendavaid tuluteenimisvõimalusi. Uues muusikute põlvkonnas on peale kasvanud tublisid interpreete, kes on mitte ainult muusikaliselt võimekad, vaid ka verbaalselt ja muudelt esinemisoskustelt tublid.
Et sellisel Cafe de Concert'il on suur menu, võib näha ka Oslosse reisimata, youtube' i vahendusel. Axel Kolstad käis 22.09.2009 Tallinnas esinemas Loomeinkubaatori avamise seminaril ja Von Krahlis ning andis ka intervjuu. Ja siis oli jutuks, et ta oleks lahkelt valmis kaasa aitama, et sarnane kohvik avada ka Tallinnas.
Kohvikupidajad ja muusikud, otsige teineteist üles - ja koos suudate nii teineteisele kui kohvikukülastajaile pakkuda rohkem sära silmadesse ja täiendavaid tuluteenimisvõimalusi. Uues muusikute põlvkonnas on peale kasvanud tublisid interpreete, kes on mitte ainult muusikaliselt võimekad, vaid ka verbaalselt ja muudelt esinemisoskustelt tublid.
Erkki-Sven Tüür 50
EST tähistas oma esimest juubelit täpselt õigel päeval kontserdil koos saalitäie sõpradega. ERSO ja maestro Arvo Volmer pakkusid suurepärase 3. ja 7. sümfoonia ning "Insula Deserta" esituse, mis teenis pika püstijalu ovatsiooni. Järgnes pidu kolleegide ringis, südaööl tuli juubilari õnnitlema ka lennukilt saabunud riigipea.
Esimesel hetkel tundus harjumatu nimetada Erkki-sugust noort ja ülimalt tegusat meest "juubilariks". Kuid samas on ta ju juba ammu enne esimest juubelit omandanud väärikuse, küpsuse ja moraalse autoriteedi, mis üht juubilari iseloomustama peakski. Ta valdab meisterlikult nii heli (orkestri kui instrumendi käsitlemise ekstraklass!) kui sõna (lugege kasvõi äsjast intervjuud "Sirbis"), erinevate koorisümfooniate ritta astub tema esmakordselt Eestis kõlanud Seitsmes väga omanäolise ja mõttetihedana. Jõudu juubilarile järgmisteks sümfooniateks!
Esimesel hetkel tundus harjumatu nimetada Erkki-sugust noort ja ülimalt tegusat meest "juubilariks". Kuid samas on ta ju juba ammu enne esimest juubelit omandanud väärikuse, küpsuse ja moraalse autoriteedi, mis üht juubilari iseloomustama peakski. Ta valdab meisterlikult nii heli (orkestri kui instrumendi käsitlemise ekstraklass!) kui sõna (lugege kasvõi äsjast intervjuud "Sirbis"), erinevate koorisümfooniate ritta astub tema esmakordselt Eestis kõlanud Seitsmes väga omanäolise ja mõttetihedana. Jõudu juubilarile järgmisteks sümfooniateks!
Monday 19 October 2009
Euroraha muusika valdkonna arenguks
Muusikute seas pakub juba mõnda aega kõneainet uudis, et EASi kaudu on võimalik taotleda Euroopa Sotsiaalfondi rahasid selleks, et käivitada valdkondlik loomemajanduse inkubaator või arenduskeskus. Aeg selleks on igati küps. Vähenevate eelarverahadega tuleb küll püüda hoida senist arengutaset, kuid uue arengutõuke toetamiseks on vaja lisavahendeid.
Hiljaaaegu Tallinnas Baltika kvartalis avatud Loomeinkubaator ja juba maikuust tegutsev Tartu Loomemajanduskeskus on kokku toonud erinevate elualade loojaid ja loodetavasti tekib sealt klastrilises sünergias palju värskeid äriideid. Ainult et ... muusikud, kes on siiani tegutsenud liialt omaette, võiks ka sellises üldises pildis rohkem sees olla. Ilmselt peab selleks looma eeldusi juba koolipingis, lülitades harmoonia ja solfedžo kõrvale õppekavasse mingil kujul ka ettevõtlusalase koolituse. Ettevõtluses osalemiseks muusikutel kirge ja huvi jagub, napiks jääb aga pealehakkamiseks vajalikke baasteadmisi ja oskust näha "suuremat pilti".
Praegu pole aga mahti oodata koolihariduse edenemist. Loodan, et muusikute esindusorganisatsioonid nii süva- kui levimuusika poole pealt suudavad sedavõrd koonduda, et üheskoos käivitada muusika valdkonnale keskenduv arenduskeskus. Esialgu on võimalik 2 aastaks taotleda kuni 3 miljonit krooni.
Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud eelnev uuring (nagu ka sarnane uuring Euroopa tasandil) nimetab kõrvaldamist ootavad pudelikaelad: tugisüsteemi puudulikkus, koostöö vähesus ja madal teadlikkus kõigi loomemajandusega seotud osapoolte seas – nii loomeinimeste endi, avaliku sektori kui ka tööstus- ja teenindussektori esindajate hulgas.
Kõigile võimalikele asjaosalistele jõudu, kannatlikkust ja üksmeelt!
Hiljaaaegu Tallinnas Baltika kvartalis avatud Loomeinkubaator ja juba maikuust tegutsev Tartu Loomemajanduskeskus on kokku toonud erinevate elualade loojaid ja loodetavasti tekib sealt klastrilises sünergias palju värskeid äriideid. Ainult et ... muusikud, kes on siiani tegutsenud liialt omaette, võiks ka sellises üldises pildis rohkem sees olla. Ilmselt peab selleks looma eeldusi juba koolipingis, lülitades harmoonia ja solfedžo kõrvale õppekavasse mingil kujul ka ettevõtlusalase koolituse. Ettevõtluses osalemiseks muusikutel kirge ja huvi jagub, napiks jääb aga pealehakkamiseks vajalikke baasteadmisi ja oskust näha "suuremat pilti".
Praegu pole aga mahti oodata koolihariduse edenemist. Loodan, et muusikute esindusorganisatsioonid nii süva- kui levimuusika poole pealt suudavad sedavõrd koonduda, et üheskoos käivitada muusika valdkonnale keskenduv arenduskeskus. Esialgu on võimalik 2 aastaks taotleda kuni 3 miljonit krooni.
Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud eelnev uuring (nagu ka sarnane uuring Euroopa tasandil) nimetab kõrvaldamist ootavad pudelikaelad: tugisüsteemi puudulikkus, koostöö vähesus ja madal teadlikkus kõigi loomemajandusega seotud osapoolte seas – nii loomeinimeste endi, avaliku sektori kui ka tööstus- ja teenindussektori esindajate hulgas.
Kõigile võimalikele asjaosalistele jõudu, kannatlikkust ja üksmeelt!
RAM 65
Eesti Rahvusmeeskoor on üks unikaalne kultuurinähtus, mida võib õigustatult nimetada Eesti koorimuusika visiitkaardiks. Oma aastapäevakontserdiga 18.10 maestro Ants Sootsi juhtimisel tõestas RAM, et koori kunstiline jalgealune on jätkuvalt kindel. See oli üks teistmoodi ja seetõttu väga meeldejääv kontsert, mille käigus tutvustati iga laulja isiksuse eripärasid, hobisid jne, ette astusid nii kogu koor korraga kui väiksemad koosseisud.
Asjaolu, et mõnedes läänepoolsetes riikides, kuhu suunas oleme harjunud (mõnikord ka liiga kange kaelaga) vaatama, ei ole sellist RAMi-sarnast professionaalset koori, ei peaks kedagi heidutama. RAM on visiitkaardina ju Eesti jaoks seda enam võimalus, mitte lahendamist nõudev probleem - on seda olnud seni 65 aastat ja on seda ka edaspidi. Nii et meestele jääb üle soovida mõnusat ja rahulikku töömeeleolu ja palju laulurõõmu - sest kindlasti valmistate ka järgmistel aastapäevakontsertidel oma publikule palju kuulamisrõõmu.
Asjaolu, et mõnedes läänepoolsetes riikides, kuhu suunas oleme harjunud (mõnikord ka liiga kange kaelaga) vaatama, ei ole sellist RAMi-sarnast professionaalset koori, ei peaks kedagi heidutama. RAM on visiitkaardina ju Eesti jaoks seda enam võimalus, mitte lahendamist nõudev probleem - on seda olnud seni 65 aastat ja on seda ka edaspidi. Nii et meestele jääb üle soovida mõnusat ja rahulikku töömeeleolu ja palju laulurõõmu - sest kindlasti valmistate ka järgmistel aastapäevakontsertidel oma publikule palju kuulamisrõõmu.
Kuno Areng 80
Eesti Meestelaulu Selts korraldas 11.10.2009 Lauluväljaku klaassaalis kontserdi, millega tähistas oma 80. juubelit "Eesti koorimuusika südametunnistus" - kui kasutada Hirvo Surva väljendit Kuno Arengu kohta. Lavale astusid RAM, Tallinna Kammerkoor, EMLS Tallinna Meeskoor, Teaduste Akadeemia Meeskoor ja EMTA Segakoor. Kontsert lõppes väikese laulupeo väärilise ühislauluga.
Kõige selle keskel - algusest lõpuni - tegutses juubilar. Kindlakäelise dirigendina, mõttetäpse konferansjeena, publiku tähelepanu väsimatu ülalhoidjana. Ja viimane tund ka õnnitletavana - et vist küll kogu kohalviibinud publiku poolt vastu võtta head sõnad, käepigistused, kallistused, kingid ja lilled. Kuno Arengu energia tundus raugematu - ja sellisena, koos oma selge sõna ja põhimõttekindlusega, on ta kaheldamatult eeskuju kõigile Eesti koorijuhtidele.
Kõige selle keskel - algusest lõpuni - tegutses juubilar. Kindlakäelise dirigendina, mõttetäpse konferansjeena, publiku tähelepanu väsimatu ülalhoidjana. Ja viimane tund ka õnnitletavana - et vist küll kogu kohalviibinud publiku poolt vastu võtta head sõnad, käepigistused, kallistused, kingid ja lilled. Kuno Arengu energia tundus raugematu - ja sellisena, koos oma selge sõna ja põhimõttekindlusega, on ta kaheldamatult eeskuju kõigile Eesti koorijuhtidele.
Friday 9 October 2009
Pärnu Linnaorkester
Pärnu Kontserdimajas avasid 08.10 kontserdiga oma uue hooaja Pärnu Linnaorkester ja Pärnu Filharmoonia. Kontserdikavas olid Haydni, Mendelssohni ja Kangro muusika kõrval ka kaks Tõnu Kõrvitsa teost, mille ettekanne kenasti õnnestus. Külalisena soleeris Virgo Veldi.
Hea meel on PLO näitel näha, et ajude voolamine ei toimu ainult Pärnust Tallinna, vaid et tullakse ka Tallinnast Pärnusse - peadirigendist kontrabassimängijani. Orkestri juba pikaajaline koostöö maestro Jüri Alperteniga tundub aga kõrvalt vaadates olema ilmekas näide selest, kuidas hinnatakse kodurahu ja tuntakse lihtsalt siirast rõõmu ühisest muusikategemisest.
PLO tegude kõla on juba ammu kajanud üle kogu Eesti ja kaugemalgi. Pärnu linnal on põhjust oma orkestri üle uhke olla.
Hea meel on PLO näitel näha, et ajude voolamine ei toimu ainult Pärnust Tallinna, vaid et tullakse ka Tallinnast Pärnusse - peadirigendist kontrabassimängijani. Orkestri juba pikaajaline koostöö maestro Jüri Alperteniga tundub aga kõrvalt vaadates olema ilmekas näide selest, kuidas hinnatakse kodurahu ja tuntakse lihtsalt siirast rõõmu ühisest muusikategemisest.
PLO tegude kõla on juba ammu kajanud üle kogu Eesti ja kaugemalgi. Pärnu linnal on põhjust oma orkestri üle uhke olla.
Friday 2 October 2009
Muusikapreemiad 2009
Muusikapäeva 01.10.2009 tähistati väärikalt.
Rahvusooper pakkus täissaalile kaheosalise ooperigala, kus esindatud olid nii tõsine kui lõbus mask. Suurepärases vormis olid nii solistid kui koorilauljad ja orkester maestro Arvo Volmeri taktikepi all. Tahaks loota, et ka lavale astunud külalissolistid leiaks tihedasti võimalusi Estonia laval esinemiseks.
Nigulistes jagati Muusikanõukogu ja Kulka muusikapreemiad 2009. Tundub, et sündmusega võivad tagantjärele rahule jääda nii vaatajad teleri taga kui koha peal, nii korraldajad kui mõistagi laureaadid, kes sel moel oma tegemistele tänuväärset tähelepanu pälvisid. Kahtlemata väärib tõsisem muusikakultuur tihedaminigi prime-time eestriaega ja meedia tähelepanu.
Enne muusikapäeva tõid ERR toimetajad televaatajateni uudise, et Kultuuriministeeriumi eelarve 2010 on tänavusest, kärbitud kujul kehtivast väiksem 4,5% ehk ligi 107 miljonit krooni ning tegevuskulude kärbe peaaegu kõigile allasutustele on 9%. Eks need ole siiski esialgsed numbrid, sest kolm lugemist Riigikogus seisavad ju veel ees. Aga mingi indikatsiooni see paratamatult annab.
Laupäeval, 03.10 tähistab Otsa-kool oma 90. juubelit. Palju õnne kõigile asjaosalistele!
Rahvusooper pakkus täissaalile kaheosalise ooperigala, kus esindatud olid nii tõsine kui lõbus mask. Suurepärases vormis olid nii solistid kui koorilauljad ja orkester maestro Arvo Volmeri taktikepi all. Tahaks loota, et ka lavale astunud külalissolistid leiaks tihedasti võimalusi Estonia laval esinemiseks.
Nigulistes jagati Muusikanõukogu ja Kulka muusikapreemiad 2009. Tundub, et sündmusega võivad tagantjärele rahule jääda nii vaatajad teleri taga kui koha peal, nii korraldajad kui mõistagi laureaadid, kes sel moel oma tegemistele tänuväärset tähelepanu pälvisid. Kahtlemata väärib tõsisem muusikakultuur tihedaminigi prime-time eestriaega ja meedia tähelepanu.
Enne muusikapäeva tõid ERR toimetajad televaatajateni uudise, et Kultuuriministeeriumi eelarve 2010 on tänavusest, kärbitud kujul kehtivast väiksem 4,5% ehk ligi 107 miljonit krooni ning tegevuskulude kärbe peaaegu kõigile allasutustele on 9%. Eks need ole siiski esialgsed numbrid, sest kolm lugemist Riigikogus seisavad ju veel ees. Aga mingi indikatsiooni see paratamatult annab.
Laupäeval, 03.10 tähistab Otsa-kool oma 90. juubelit. Palju õnne kõigile asjaosalistele!
Thursday 1 October 2009
Heliloomingu tellimused 2009 II
Kõigepealt, head muusikapäeva kõigile muusikasõpradele!
Tänane uudis on kultuuriministri käskkiri "Toetuse eraldamine programmist "Heliloomingu tellimine", millega on siis ära jagatud 231 100 krooni ehk kogu raha, mis jäi alles selle aasta algul toimunud esimesest jagamisest ja kahe jagamise vahele lisandunud eelarvekärpest (mahus 140 000 krooni). Sel aastal enam ühtki toetusprogrammi tähtaega ei ole.
Järgmise aasta eelarve numbritest ja jaotamisest on vara veel rääkida, kuid põhimõtteliselt pean vajalikuks programmi "Heliloomingu tellimine" jätkumist ka edaspidi.
Soovin toetuse saajatele ja kõigile heliteoste autoritele edu, et kavandatud esiettekanded kenasti õnnestuks!
Täna õhtul on kõigil kas vahetute osalejatena või ETV telepildi kaudu (kell 21.40-22.50) osa saada Muusikanõukogu ja Kulka helikunsti sihtkapitali korraldatud muusikapäeva tähistamisest ja muusikapreemiate üleandmisest Nigulistes. Seejärel on aga ETV eetris "MI" ja üks suurepärane dokfilm G. F. Händelist. Soovitan!
Tänane uudis on kultuuriministri käskkiri "Toetuse eraldamine programmist "Heliloomingu tellimine", millega on siis ära jagatud 231 100 krooni ehk kogu raha, mis jäi alles selle aasta algul toimunud esimesest jagamisest ja kahe jagamise vahele lisandunud eelarvekärpest (mahus 140 000 krooni). Sel aastal enam ühtki toetusprogrammi tähtaega ei ole.
Järgmise aasta eelarve numbritest ja jaotamisest on vara veel rääkida, kuid põhimõtteliselt pean vajalikuks programmi "Heliloomingu tellimine" jätkumist ka edaspidi.
Soovin toetuse saajatele ja kõigile heliteoste autoritele edu, et kavandatud esiettekanded kenasti õnnestuks!
Täna õhtul on kõigil kas vahetute osalejatena või ETV telepildi kaudu (kell 21.40-22.50) osa saada Muusikanõukogu ja Kulka helikunsti sihtkapitali korraldatud muusikapäeva tähistamisest ja muusikapreemiate üleandmisest Nigulistes. Seejärel on aga ETV eetris "MI" ja üks suurepärane dokfilm G. F. Händelist. Soovitan!
Subscribe to:
Posts (Atom)
