Nüüd siis uus, värske eelinfo toetusprogrammide kohta.
Esmaspäeval, 01.02 kuulutab minister käskkirjaga välja toetusprogrammid, mille tähtaeg on reede, 12.02:
- Eraõiguslikud muusikakollektiivid (taotlemiseks üldvorm)
- Eraõiguslikud kontserdikorraldajad (taotlemiseks spetsiaalne vorm)
- Muusikafestivalid ja -konkursid (taotlemiseks üldvorm)
Nende kolme programmi toetussummade jagamiseks koguneb komisjon ainult üks kord aastas.
Ministeeriumi kodulehel neid tähtaegu kuni käskkirja jõustumiseni veel pole, aga muu info on julgelt kasutatav, sest samaks jäävad nii kõik programmid kui nende taotlemise tingimused ja ka taotluste vormid.
Ettevalmistamisel on veel käskkirjad programmide kohta, mille tähtajaks jääb esmaspäev, 01.03:
- Eesti muusika rahvusvahelisel areenil (taotlemiseks üldvorm)
- Heliloomingu tellimine (taotlemiseks spetsiaalne vorm)
Neil kahel programmil tuleb veel ka teine taotluste tähtaeg augusti lõpus.
Põhjus, miks programmid on välja kuulutatud veidi hiljem kui nt 2009, on see, et vastavad käskkirjad on transparentsuse ja arusaadavuse huvides senisest põhjalikumad ja seetõttu on vajamud ka põhjalikumat ettevalmistamist.
Taotluse kirjutamisel on kindlasti kasu korduma kippuvate küsimuste ülelugemisest.
Toetuste menetlemisel juhindub ministeerium kahest reglemendist (kinnitatud ministri käskkirjaga 08.01.2009 nr 7):
- "Kultuuriministeeriumi projekti- ja tegevustoetuse kultuurile eraldamise kord";
- "Kultuuriministeeriumi riigieelarvelise toetuse eraldamise komisjonide üldine töökord".
Võlglaste osas on põhimõtted ranged: kui taotlejal (sõltumata sellest, kas tegu on väikese MTÜ või nt avalik-õigusliku ülikooliga, kus taotluse kirjutajaid võib olla palju) on aruandevõlg mõnest eelnevast toetusest (mitte ainult muusika valdkonnas, vaid ükskõik millise Kultuuriministeeriumi programmi raames), ei hakata komisjonis sellist taotlust arutamagi.
Seepärast tasub taotlemist alustada küsimusest (iseendale, või kui vaja, ka muusikanõunikule), et kas on ministeeriumis jäänud mõni võlgnevus kirja? Nagu taotluste jaoks, nii ka aruannete jaoks on vormid olemas:
- programmidel "Muusikafestivalid ja -konkursid", "Eraõiguslikud muusikakollektiivid" ja "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" on üldine projektitoetuse aruande vorm;
- programmil "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad" on spetsiaalne aruande vorm (muutub veidi paari kuu pärast);
- programmil "Heliloomingu tellimine" on spetsiaalne aruande vorm (muutub veidi paari kuu pärast).
Üks võimalus võlgnevuste korraldamiseks (kui nt projekt on objektiivsetel põhjustel edasi lükkunud) on esitada vastavalt blanketil lepingu muutmise avaldus. Ent ministeeriumil on õigus lepingu muutmisest keelduda. Eriti kergelt juhtub see siis, kui lepingut on juba varem korra muudetud, nt aruande esitamise tähtaega pikendades.
Veel paneks taotlejaile südamele, et kaasfinantseeringute puhul oleks selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee.
Paberil esitatud taotlused on ju reeglina valminud arvutis. Need failid palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks kettale. Nii säästame üheskoos seni paljundamiseks kulunud tohutut kogust paberit.
Edukat taotluste koostamist!
Friday 29 January 2010
Monday 18 January 2010
Uued programmitoetused tulekul
Viimastel päevadel on minult palju küsitud, millised toetusprogrammid on Kultuuriministeeriumis 2010. aastal - ja millised on tähtajad. Tõesti on ministeeriumi kodulehel veel üleval 2009.a. andmed. Sõnum kõigile huvilistele:
Kõik mullused programmid jätkuvad ja enam-vähem samadel tingimustel. Nende ettevalmistamisega seonduv veidi täienes (põhjalikkuse ja läbipaistvuse suunas), aga lähema nädala jooksul tahaks jõuda väljakuulutamiseni. Mullu oli esimene tähtaeg 20.01, seekord pean esialgu töövariandina reaalseks järgmisi tähtaegu - aga ametlikuks saavad need mõistagi ministri käskkirjaga:
- Eraõiguslikud kontserdikorraldajad - 01.02.
- Eraõiguslikud muusikakollektiivid - 01.02.
- Muusikafestivalid ja -konkursid - 01.02.
- Eesti muusika rahvusvahelisel areenil - 22.02. ja 23.08
- Heliloomingu tellimine - 22.02 ja 23.08.
Aga, nagu öeldud, see on esialgne seis. Igatahes varasemaks need tähtajad ei nihku. Üldisemalt käsitlesin muusika-aasta 2010 eelarveteemat Klassikaraadio Helikaja intervjuus 16.01.2010. Samuti olen neist kirjutanud siinsamas blogis.
Ühtlasi on kõigil taotlejail põhjust end kurssi viia enne Kulka järgmist tähtaega (20.02) Kulka täienenud jaotamise põhimõtetega. Need kerkisid teemaks seoses Corelli Music OÜ pressiteate ja sellele järgnenud AK kultuuriuudisega (13.01.2010), mida Corelli omakorda kommenteeris.
Kõik mullused programmid jätkuvad ja enam-vähem samadel tingimustel. Nende ettevalmistamisega seonduv veidi täienes (põhjalikkuse ja läbipaistvuse suunas), aga lähema nädala jooksul tahaks jõuda väljakuulutamiseni. Mullu oli esimene tähtaeg 20.01, seekord pean esialgu töövariandina reaalseks järgmisi tähtaegu - aga ametlikuks saavad need mõistagi ministri käskkirjaga:
- Eraõiguslikud kontserdikorraldajad - 01.02.
- Eraõiguslikud muusikakollektiivid - 01.02.
- Muusikafestivalid ja -konkursid - 01.02.
- Eesti muusika rahvusvahelisel areenil - 22.02. ja 23.08
- Heliloomingu tellimine - 22.02 ja 23.08.
Aga, nagu öeldud, see on esialgne seis. Igatahes varasemaks need tähtajad ei nihku. Üldisemalt käsitlesin muusika-aasta 2010 eelarveteemat Klassikaraadio Helikaja intervjuus 16.01.2010. Samuti olen neist kirjutanud siinsamas blogis.
Ühtlasi on kõigil taotlejail põhjust end kurssi viia enne Kulka järgmist tähtaega (20.02) Kulka täienenud jaotamise põhimõtetega. Need kerkisid teemaks seoses Corelli Music OÜ pressiteate ja sellele järgnenud AK kultuuriuudisega (13.01.2010), mida Corelli omakorda kommenteeris.
Kulka aastapreemiad jagatud
Kultuurkapitali aastapreemiad jagati välja 16.01.2010 TTÜ uhiuues raamatukogus. Muusika valdkonnast sai selle projekti "Eesti helisalvestised 1939" meeskond eesti muusikaloo kuuldavaks tegemise eest. Rahvakultuuri valdkonnast said aastapreemiaga pärjatuks Ants Soots ja Ülo Luht - 2009. aastal toimunud laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" kunstilise kõrgtaseme ja vaimsuse eest. Lisaks anti välja 28 sihtkapitalide aastapreemiat, Helikunsti sihtkapital jagas oma preemiad juba 01.10.2009.
Kuna muusikavaldkonna aastapreemia pälvis üsna nappi leheruumi (EPL ülevaateartiklis) või jäi sellest hoopis ilma (Postimehe juhtkiri), tuleks seda veel eraldi esile tõsta. On sümpaatne, et aastapreemia sai rahvusvaheline kollektiiv - see näitab, et ka muusikavaldkonnas on vägevate tegude sünniks vaja mitte ainult karismaatilisi üksikisikuid, vaid ka laiapõhjalist koostööd. Tore on ka, et tähelepanu pälvis tõepoolest kõrge tasemega Eesti muusikateadus. Üldse on see projekt tänuväärne, kuna selle erakordsust on võimalik ära seletada ka muusikakaugele inimesele.
Projekti aastapreemiaga pärjatud osalised olid:
- Urve Lippus - professor, EMTA muusikateaduse osakonna juhataja
- Kadri Steinbach - EMTA doktorant, muusikateaduse osakonna teadur
- Ilvi Rauna - EMTA doktorant, EMTA raamatukogu juhataja
- Claus Byrith - Taani helirežissöör, helisalvestiste restaureerija - Taani Kuningliku Muusikaakadeemia Aarhusi stuudio juhataja
- Morten Hein - projekti Taani-poolne initsiaator, esimene kontakt - IT-arendusfirma Hein Information Tools direktor
- Tuuli Aule - raamatu ja plaadikomplekti kujundaja, Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna õppejõud
- Anu Sõõro - EMTA muusikateaduse osakonna teadur
Institutsionaalsed koostööpartnerid:
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia,
- EMI Archive Trust, Hayes, UK.
- The State and University Library, Århus, Taani
- Asinus Lydteknik, Århus, Taani
Ning omaette esiletõstmist väärt on üldisem asjaolu, et kultuuri valdkonnas jagatakse tunnustust ja preemiaid samal kombel nagu seni, püüdmata nende kärpimisega kokku hoida. Kulka aastapreemiate kõrval kuulutati hiljuti välja ka näiteks raadiotoimetajate poolt Aasta Muusik 2009 - Ivo Linna. On ju nimelt tähelepanu tänapäeva maailma suurim defitsiit - ja kultuuri valdkonnas eriti suure tähtsusega. Mis sest, et Kulka eelarve on vähenenud (Delfi uudis 17.01.2010). Kultuur on ju tähtsam kui poliitika.
Kuna muusikavaldkonna aastapreemia pälvis üsna nappi leheruumi (EPL ülevaateartiklis) või jäi sellest hoopis ilma (Postimehe juhtkiri), tuleks seda veel eraldi esile tõsta. On sümpaatne, et aastapreemia sai rahvusvaheline kollektiiv - see näitab, et ka muusikavaldkonnas on vägevate tegude sünniks vaja mitte ainult karismaatilisi üksikisikuid, vaid ka laiapõhjalist koostööd. Tore on ka, et tähelepanu pälvis tõepoolest kõrge tasemega Eesti muusikateadus. Üldse on see projekt tänuväärne, kuna selle erakordsust on võimalik ära seletada ka muusikakaugele inimesele.
Projekti aastapreemiaga pärjatud osalised olid:
- Urve Lippus - professor, EMTA muusikateaduse osakonna juhataja
- Kadri Steinbach - EMTA doktorant, muusikateaduse osakonna teadur
- Ilvi Rauna - EMTA doktorant, EMTA raamatukogu juhataja
- Claus Byrith - Taani helirežissöör, helisalvestiste restaureerija - Taani Kuningliku Muusikaakadeemia Aarhusi stuudio juhataja
- Morten Hein - projekti Taani-poolne initsiaator, esimene kontakt - IT-arendusfirma Hein Information Tools direktor
- Tuuli Aule - raamatu ja plaadikomplekti kujundaja, Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna õppejõud
- Anu Sõõro - EMTA muusikateaduse osakonna teadur
Institutsionaalsed koostööpartnerid:
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia,
- EMI Archive Trust, Hayes, UK.
- The State and University Library, Århus, Taani
- Asinus Lydteknik, Århus, Taani
Ning omaette esiletõstmist väärt on üldisem asjaolu, et kultuuri valdkonnas jagatakse tunnustust ja preemiaid samal kombel nagu seni, püüdmata nende kärpimisega kokku hoida. Kulka aastapreemiate kõrval kuulutati hiljuti välja ka näiteks raadiotoimetajate poolt Aasta Muusik 2009 - Ivo Linna. On ju nimelt tähelepanu tänapäeva maailma suurim defitsiit - ja kultuuri valdkonnas eriti suure tähtsusega. Mis sest, et Kulka eelarve on vähenenud (Delfi uudis 17.01.2010). Kultuur on ju tähtsam kui poliitika.
Monday 11 January 2010
Eesti helisalvestised 1939
Helisalvestiste valdkond on Eestis olnud alati põnev. On siis juttu kiirelt muutuvast tänapäevast või nt nõukogude ajal tegutsenud Tallinna Heliplaadistuudiost (artikkel Postimehes 09.01.2010). Või veelgi varasemast ajast, kui kaubamärgiga "His Master's Voice" seonduvalt tegutseti ka Eestis.
EMTA ja Taani Kultuuriinstituudi korraldamisel toimub 15.01.2010 kell 16 EMTA kammersaalis kogumiku "Eesti helisalvestised 1939" esitlus. See väljaanne sisaldab 12 CD-d ajalooliste salvestistega Eesti muusikast ning raamatut taustamaterjaliga. Kogumikku tutvustavad koostajad prof Urve Lippus ja Kadri Steinbach ning EMTA muusikateaduse osakond.
Asjast veidi lähemalt. Aprillis 2009 andis Taani suursaadik Rahvusraamatukogu muusikaosakonnas Eesti riigile pidulikult üle 151 metallmatriitsi eesti muusikaga, mis salvestati viimase suure sõja eel. Tegemist on stoppkaadriga tervest tollasest Eesti muusikaelust, millele lisanduvad tollaste tipp-poliitikute äärmiselt mõtlemapanevad kõned, salvestatud mõni kuu enne Molotov-Ribbentropi pakti ja Teise maailmasõja algust. Muusikud ja kollektiivid on tolleaegsed Eesti parimad, repertuaarivalik kõige esinduslikum.
Riigi Ringhäälingu ja Riikliku Propaganda Talituse initsiatiivil salvestati Tallinnas 1939. aasta mais ja juunis eesti heliloojatelt 178 teost, tehnilise töö teostasid Taani firma Skandinavisk Grammophon A/S spetsialistid. See oli suurim Teise maailmasõja eelne ettevõtmine eesti muusikakultuuri jäädvustamiseks. Salvestistest valmis 237 negatiivkoopiat, kuid plaatide tootmise katkestas Teise maailmasõja algus. Pikka aega arvati, et matriitsid on sõjakeerises kaduma läinud. Tänu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna liikmete Urve Lippuse, Ilvi Rauna ja Kadri Steinbachi uurimistööle ja tihedatele kontaktidele Rahvusvahelise Muusikaraamatukogude Liiduga aga selgus, et peaaegu kõik salvestised on säilinud. Kaks kolmandikku neist asus Århusis, Taani Riiklikus Raamatukogus, üks kolmandik EMI arhiivis Hayesis, Inglismaal.
Erakordne polnud mitte ainult leitud materjali maht ja väärtus, vaid ka restaureerimistöö. Heli saadi kätte (negatiiv)matriitsidelt, mille jaoks leiti Ameerikast imekombel kaks topeltteravikuga helipead. Need kaks, mis olid just sääraste matriitside kontrollimiseks tehases, on ühtlasi tõenäoliselt ainsad säilinud seesugused maailmas. Teadaolevalt pole sedalaadi projekti vähemalt mitte ligilähedaseski mahus kogu maailmas varem ette võetud.
Paar linki lisamaterjalidele:
http://www.ema.edu.ee/htm/est/akadeemilised_yksused/muusikateadus/Estonian_sound_recording_1939.pdf; http://www.temuki.ee/numbers/2008/8-9/article4731.pdf
http://195.250.160.49/viewdoc/A35327BCE2B0BB0BC225741E003FDD43
Aitüma kõigile suure töö tegemisel kaasa aidanutele!
EMTA ja Taani Kultuuriinstituudi korraldamisel toimub 15.01.2010 kell 16 EMTA kammersaalis kogumiku "Eesti helisalvestised 1939" esitlus. See väljaanne sisaldab 12 CD-d ajalooliste salvestistega Eesti muusikast ning raamatut taustamaterjaliga. Kogumikku tutvustavad koostajad prof Urve Lippus ja Kadri Steinbach ning EMTA muusikateaduse osakond.
Asjast veidi lähemalt. Aprillis 2009 andis Taani suursaadik Rahvusraamatukogu muusikaosakonnas Eesti riigile pidulikult üle 151 metallmatriitsi eesti muusikaga, mis salvestati viimase suure sõja eel. Tegemist on stoppkaadriga tervest tollasest Eesti muusikaelust, millele lisanduvad tollaste tipp-poliitikute äärmiselt mõtlemapanevad kõned, salvestatud mõni kuu enne Molotov-Ribbentropi pakti ja Teise maailmasõja algust. Muusikud ja kollektiivid on tolleaegsed Eesti parimad, repertuaarivalik kõige esinduslikum.
Riigi Ringhäälingu ja Riikliku Propaganda Talituse initsiatiivil salvestati Tallinnas 1939. aasta mais ja juunis eesti heliloojatelt 178 teost, tehnilise töö teostasid Taani firma Skandinavisk Grammophon A/S spetsialistid. See oli suurim Teise maailmasõja eelne ettevõtmine eesti muusikakultuuri jäädvustamiseks. Salvestistest valmis 237 negatiivkoopiat, kuid plaatide tootmise katkestas Teise maailmasõja algus. Pikka aega arvati, et matriitsid on sõjakeerises kaduma läinud. Tänu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna liikmete Urve Lippuse, Ilvi Rauna ja Kadri Steinbachi uurimistööle ja tihedatele kontaktidele Rahvusvahelise Muusikaraamatukogude Liiduga aga selgus, et peaaegu kõik salvestised on säilinud. Kaks kolmandikku neist asus Århusis, Taani Riiklikus Raamatukogus, üks kolmandik EMI arhiivis Hayesis, Inglismaal.
Erakordne polnud mitte ainult leitud materjali maht ja väärtus, vaid ka restaureerimistöö. Heli saadi kätte (negatiiv)matriitsidelt, mille jaoks leiti Ameerikast imekombel kaks topeltteravikuga helipead. Need kaks, mis olid just sääraste matriitside kontrollimiseks tehases, on ühtlasi tõenäoliselt ainsad säilinud seesugused maailmas. Teadaolevalt pole sedalaadi projekti vähemalt mitte ligilähedaseski mahus kogu maailmas varem ette võetud.
Paar linki lisamaterjalidele:
http://www.ema.edu.ee/htm/est/akadeemilised_yksused/muusikateadus/Estonian_sound_recording_1939.pdf; http://www.temuki.ee/numbers/2008/8-9/article4731.pdf
http://195.250.160.49/viewdoc/A35327BCE2B0BB0BC225741E003FDD43
Aitüma kõigile suure töö tegemisel kaasa aidanutele!
Monday 4 January 2010
Raha ja info välisesinemisteks
Toetust välisesinemisteks saavad muusikud taotleda Kultuuriministeeriumis järgmistest eelarveridadest:
- Muusika valdkonna toetusprogramm "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" (2010.a. summa: 1017 430 kr, 2009.a. summa oli 1052 700 kr)
- Välissuhete valdkonna "Riikidevahelise kultuurikoostöö lepete täitmise" vahenditest
- Välissuhete valdkonna toetusprogramm "Eesti kultuur maailmas" (2010.a. summa: 1 514 700 kr)
Neile lisanduvad kvartaalselt jaotatavad Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali toetussummad. (Hasartmängumaksu Nõukogu poolt igakuiselt eraldatavad toetused kuluvad reeglina ära Eesti-sisese kohaliku tegevuse raames, vastavalt kehtestatud prioriteetidele.)
Kindlasti on kasulik saata varakult info enda välisesinemiste kohta nii Kultuuriministeeriumile kui ka Välisministeeriumi kultuurikalendri jaoks (kultuur@mfa.ee).
Kui plaanite esineda mõnes riigis, kus tegutseb Eesti kultuuriesindaja, tasub nendelegi infot saata - neil võib olla võimalik pakkuda just teile mõni täiendav esinemine mõnes väärt esinemispaigas või ka mõni väärtuslik kontakt edaspidiseks tegevuseks. Kultuuriesindajatel on oma tegevuseks kasutada mõningad piiratud eelarvesummad (aasta lõikes koos nende ülalpidamiseks kuluva rahaga siin- ja sealpool 1 miljoni krooni piiri, mis kallites metropolides on muidugi üsna tagasihoidlik summa).
2010. aastal tegutsevad Eesti kultuuriesindajad kuues linnas: London, Berliin, Brüssel (EL), Pariis, Moskva, Helsingi. Neile lisanduvad riigi poolt toetatava Eesti Instituudi välisesindused Soomes, Rootsis ja Ungaris. Vastavalt Kultuuriministeeriumi strateegilisele arengukavale aastateks 2009-2012 oli plaan kultuuriesindajate võrgustiku laiendamiseks järgnevalt: 2009 Riia ja Rooma, 2010 Viin ja Peterburi, 2011 Madriid.
Nüüd on selge, et eelarve ei võimalda ministeeriumil ka 2010. aastal uusi kultuuriesindajaid ametisse võtta, kuid loodetavasti õnnestub seda teha 2011. aastal. Sihtkohad jäävad samaks, aga mehitamise järjekord võib veel muutuda. Juba lähetatud esindajate ametikohti eelarvekärbete tõttu pole ka plaanis vähendada.
Eelarveread 2010
Järgnevalt on esitatud mõned muusikavaldkonnaga seotud eelarveread Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2010.a. riigieelarves. Info algallikas: kultuuriministri käskkirja nr 436 lisa 1. Loetelu ei pruugi olla täielik, sest mõnigi eraldis või objekt (nt kultuurimajad või -preemiad) seostub muusika kõrval ka teiste valdkondadega. Ning harrastustaseme muusikategevus võib ju põhimõtteliselt toetust leida ka nt rahvakultuuri programmidest (Setumaa, Kihnu, Mulgimaa, vanausulised jms), loomemajanduse või lõimumise valdkonnast.
Allpool on toodud tabeli kirjetest lisatunnuse klassifikaator, kirjeldus ja täpsustatud summa (kroonides)
Allpool on toodud tabeli kirjetest lisatunnuse klassifikaator, kirjeldus ja täpsustatud summa (kroonides)
- 1020 - Narva Linna Sümfooniaorkester - 245 700 kr
- 1019 - Pärnu Linnaorkester - 245 700 kr
- 1001 - Rahvusooper Estonia - 102 610 448 kr
- 1012 - Eduard Tubina kogutud teoste kirjastamine - 145 000 kr
- 1017 - Eesti Muusikanõukogu MTÜ - 212 000 kr
- 1033 - Programm "Eraõiguslikud muusikakollektiivid" - 457 000 kr
- 1007 - Programm "Muusikafestivalid ja -konkursid" - 1 610 000 kr
- 1034 - Filharmooniline tegevus - 4 100 000 kr
- 1014 - Eesti Muusikafestivalid MTÜ - 112 500 kr
- 1022 - Programm "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad" - 905 100 kr
- 1008 - Programm "Heliloomingu tellimine" - 847 500 kr
- 1028 - Osalemine Euroopa Liidu Noorteorkestri töös - 76 500 kr
- 1004 - Programm "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" - 1 017 430 kr
- 1016 Eesti Muusika Infokeskus MTÜ - 981 500 kr
- Eesti Kontsert (kokku) - 45 627 412kr
- Eesti Filharmoonia Kammerkoor (kokku) - 13 200 155 kr
- Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (kokku) - 40 530 026 kr
Muusika-aasta 2010 eelarvest
Tegusat alanud aastat kõigile muusikutele! Loodetavasti said kõik aastavahetusel õnnetina valanud riigiametnikud selgelt euro tulekule viitava tulemuse. Enne seda jõudis aga masu oma tipp-punkti - isegi kuud tabasid silmnähtavad kärped. Edaspidi, nagu ütlevad autoriteetsed analüütikud (Maris Lauri, Raul Eamets), peaks juba hakkama tasapisi paremaks minema.
Kultuuriminister kirjutas alla käskkirja "Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2010.a. eelarve kinnitamine", millega fikseeris eelarvesummad alanud aastaks. Nüüd saab alata siis nende järk-järguline rakendamine. Käskkirjaga kinnitati erinevad liigendused vastavalt lisadele. Kulutajatele seati kohustus esitada 2010. aasta tulude-kulude eelarved Kultuuriministeeriumile kinnitamiseks finantseerimisallikate lõikes 22. jaanuariks 2010. Kultuuriministeeriumi kantsleril tuleb sõlmida vajalikud lepingud kultuuri- ja spordieraldiste saajatega.
Enim küsimusi on küsitud seoses toetusprogrammidega. Täna saan öelda, et jätkuvad kõik 2009.aastal toiminud programmid. Viiest neli - "Muusikafestivalid ja -konkursid", "Eraõiguslikud muusikakollektiivid, "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad" ja "Heliloomingu tellimine" - on mahult isegi suuremad kui 2009.a. lõplikus eelarves. Mõnevõrra vähenenud on ainult ühe toetusprogrammi maht ("Eesti muusika rahvusvahelisel areenil"), kuid arvestusega, et muusikud saavad oma välisesinemisteks raha taotleda ka Kultuuriministeeriumi välisvahenditest. Taastamata jäid programmid "Eesti heliplaat rahvusvahelisel areenil" ja "Muusikatrükised", mis viimati said vahendeid 2008. aastal. Heliplaatidest olen varem kirjutanud. Trükiste puhul oleks riikliku toetamise vajadus jätkuvalt olemas, loodetavasti on see edaspidi võimalik.
Jaanuari lõpuks loodan jõuda nii kaugele, et saaks taotlusvoorud välja kuulutada. Nii et jälgige infot!
Kokku on ministeeriumi valitsemisalas planeeritud kulud summas 2 308 883 510 krooni ja finantseerimistehingud summas 37 575 272 krooni. Urve Eslas on juba jõudnud kritiseerida oma Postimehe artiklis 04.01.2010, et "kultuuri osa riigieelarves on aastatel 2000–2010 langenud terve protsendi ehk pea kolmandiku võrra". Üldiselt on selle artikli käsitluslaad raha-teemal häirivalt mustvalge. Ajakirjanik pole arvestanud selliste eelarvet oluliselt mõjutavate asjaoludega nagu vabade vahendite osakaal või paar aastat tagasi toimunud EL vahendite lülitamine Eesti riigieelarve osaks. Viimatimainitu puhul tuleb ju silmas pidada, et kultuuri valdkonnas pole kasutatavate EL vahendite maht võrreldav paljude teiste valdkondadega - ning see pole Eestis tekkinud probleem, vaid see ongi osa EL eelarve ja poliitikate olemusest. Kultuuriminister on juba selgitanud eelarvega seoses oma seisukohti Kuku raadio 02.01.2010 saates "Publikumärk" ja Postimehes 06.01. ning kindlasti teeb seda veel.
Igatahes, kasutades Jaak Alliku kujundit (artiklist Sirbis 20.11.2009), siis pole põhjust paanikaks, nagu oleks vesi suu juurde jõudnud. Õigem moto alanud aastaks oleks: tulevik on helge, tuleb lihtsalt 2010 üle elada - ning me saame sellega hästi ja edukalt hakkama!
Kultuuriminister kirjutas alla käskkirja "Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2010.a. eelarve kinnitamine", millega fikseeris eelarvesummad alanud aastaks. Nüüd saab alata siis nende järk-järguline rakendamine. Käskkirjaga kinnitati erinevad liigendused vastavalt lisadele. Kulutajatele seati kohustus esitada 2010. aasta tulude-kulude eelarved Kultuuriministeeriumile kinnitamiseks finantseerimisallikate lõikes 22. jaanuariks 2010. Kultuuriministeeriumi kantsleril tuleb sõlmida vajalikud lepingud kultuuri- ja spordieraldiste saajatega.
Enim küsimusi on küsitud seoses toetusprogrammidega. Täna saan öelda, et jätkuvad kõik 2009.aastal toiminud programmid. Viiest neli - "Muusikafestivalid ja -konkursid", "Eraõiguslikud muusikakollektiivid, "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad" ja "Heliloomingu tellimine" - on mahult isegi suuremad kui 2009.a. lõplikus eelarves. Mõnevõrra vähenenud on ainult ühe toetusprogrammi maht ("Eesti muusika rahvusvahelisel areenil"), kuid arvestusega, et muusikud saavad oma välisesinemisteks raha taotleda ka Kultuuriministeeriumi välisvahenditest. Taastamata jäid programmid "Eesti heliplaat rahvusvahelisel areenil" ja "Muusikatrükised", mis viimati said vahendeid 2008. aastal. Heliplaatidest olen varem kirjutanud. Trükiste puhul oleks riikliku toetamise vajadus jätkuvalt olemas, loodetavasti on see edaspidi võimalik.
Jaanuari lõpuks loodan jõuda nii kaugele, et saaks taotlusvoorud välja kuulutada. Nii et jälgige infot!
Kokku on ministeeriumi valitsemisalas planeeritud kulud summas 2 308 883 510 krooni ja finantseerimistehingud summas 37 575 272 krooni. Urve Eslas on juba jõudnud kritiseerida oma Postimehe artiklis 04.01.2010, et "kultuuri osa riigieelarves on aastatel 2000–2010 langenud terve protsendi ehk pea kolmandiku võrra". Üldiselt on selle artikli käsitluslaad raha-teemal häirivalt mustvalge. Ajakirjanik pole arvestanud selliste eelarvet oluliselt mõjutavate asjaoludega nagu vabade vahendite osakaal või paar aastat tagasi toimunud EL vahendite lülitamine Eesti riigieelarve osaks. Viimatimainitu puhul tuleb ju silmas pidada, et kultuuri valdkonnas pole kasutatavate EL vahendite maht võrreldav paljude teiste valdkondadega - ning see pole Eestis tekkinud probleem, vaid see ongi osa EL eelarve ja poliitikate olemusest. Kultuuriminister on juba selgitanud eelarvega seoses oma seisukohti Kuku raadio 02.01.2010 saates "Publikumärk" ja Postimehes 06.01. ning kindlasti teeb seda veel.
Igatahes, kasutades Jaak Alliku kujundit (artiklist Sirbis 20.11.2009), siis pole põhjust paanikaks, nagu oleks vesi suu juurde jõudnud. Õigem moto alanud aastaks oleks: tulevik on helge, tuleb lihtsalt 2010 üle elada - ning me saame sellega hästi ja edukalt hakkama!
Subscribe to:
Posts (Atom)
