Selleks korraks on siis Eesti Muusika Päevad taas läbi. Nagu ka teist korda toimunud Tallinn Music Week. Oma publiku leidsid nii heliloojate autorikontserdid kui rockirullimised. Järgmisel korral juhtub see kõik juba kultuuripealinna 2011 viljastavates tingimustes. Tahaks loota, et koos nende kahe ristumisel teoks saanud showcase-formaadis ülevaatusega, nagu seekord toimus 27.03 Mustpeade Majas. Tänavu võis EMPi ja TMW koostöö igatahes õnnestunuks lugeda - ja tänada südamest mõlema ettevõtmise korraldajaid. Süva- ja levimuusikuil on üha rohkem üksteisele öelda.
TMW raames toimus ka rida seminare, kus muu hulgas oli jutuks muusika eksport - ikka eelkõige selle levilisema poole pealt. Esinejad Islandilt, Rootsist ja Soomest esindasid tegusaid ja juba ammu tegutsevaid kontoreid koondnimega "Music Export" - ning rõhutasid muusikat kui pika perspektiiviga tulutoojat oma riigi jaoks. Mina sain esinejana (koos Georg Poslawskiga EAS-ist) tõdeda, et meil on muusikaekspordil veel kõvasti areneda. Need, kes veidigi suutnud laias maailmas kanda kinnitada (nagu näiteks Kerli Kõiv), on selleks pidanud enne Eestist ära minema. Või vähemalt oma kirjastamise- või muud õigused suurkorporatsioonidele loovutama. Eurovisiooni võit meil juba on, aga pole veel oma ABBA't, kes muu hulgas tooks kodumaale kirjastamistasud.
Aga inimesed, kes seda rida entusiasmiga ajavad, ning andekad artistid, keda esile tõsta, on meil ju algatuseks olemas. Huvitav on näiteks jälgida pianist Mihkel Polli manageri Juko-Mart Kõlari tegevust - kuidas õnnestub Sibeliuse Akadeemias õpitud raamatutarkusi käegakatsutavaks ärieduks muuta. Seda olulisem oli, et Tallinna tuli käima mitu mainekat ja heade sidemetega muusikatööstuse niiditõmbajat.
Mõnigi kolleeg on leidnud, et levimuusika kui loovtööstuse osa võiks pigem kuuluda majandusministeeriumi kompetentsi, et rõhutada selle valdkonna ärilist potentsiaali (kultuuriväärtuste rõhutamise asemel) - ning püüda saavutada poliitilisi kokkuleppeid mõne eduka ekspordiartikli lansseerimiseks selles valdkonnas. Paralleeliks on siinkohal toodud asjaolu, et Arvo Pärdi maailmakuulsuse kiiluvees on teistelgi Eesti süvamuusika loojatel olnud kergem muumaise publiku tähelepanu taotleda.
TMW eestvedaja Helen Sildna on oma intervjuus ajalehele Pealinn (01.02.2010) arvanud, et "meie bändid peaks saama riigilt tuuritoetust". Praegune aeg, kui kõik kultuurivaldkonnad on tugevalt kärbitud, pole sellise uue algatuse jaoks muidugi kõige sobivam. Kuid tulevikku silmas pidades võib sellel teemal kultuuripoliitika põhimõttelisel kujundamisel edasi rääkida küll.
Selle ja mõnegi teise teema edendamiseks jääb aga ühe muusikanõuniku aja-, energia- ja kompetentsiressurss paratamatult napiks. Vaja on nii pädevaid esindusorganisatsioone, kes oleks ministeeriumile head partnerid, kui nende tegevuse tagajärjel tugevnevat poliitilist tähelepanu. Praegu tundub, et positiivne areng on käivitunud. Edu igatahes kõigile asjaosalistele.
Monday 29 March 2010
Teadlased muusikast
1965. aastal ilmus eesti keeles Gleb Anfilovi populaarteaduslik raamatuke "Füüsika ja muusika", kus köitvas vormis räägiti paljudest muusika teaduslikult mõõdetavatest parameetritest. Muu hulgas tutvustati seal maailma esimest elektroonilist muusikainstrumenti nimega Termenvox / Thereminvox, mis tänapäevalgi paljusid huvilisi köidab. Selle leiutaja, prantsuse päritolu Lev Termen ehitas muide nõukogude võimule mitmeid innovaatilisi pealtkuulamisseadmeid.
Füüsikat ja muusikat on omavahel seotud muidugi juba antiikajal. Ka akustikat on põhjalikult uuritud enne 20. sajanditki - üks tore lugemine on nt on-line'is lehitsetav "The scientific basis of music" (ilmunud 1878). Eestis künnab seda tänuväärset põldu regulaarselt Tiit Kändler oma kirjatükkidega "Sirbis" rubriigis "Kõlakoda", aga ka portaalis teadus.ee. Tema on meile andnud teada ka Eesti Päevalehes näiteks sellest, et inimese muusikalised võimed toetuvad geenimutatsioonidele, mis said alguse paari miljoni aasta eest - ihalus korrapärase rütmi ja meloodia järele pesitseb meie genoomis.
Aeg-ajalt leidub lõbusaid lugemisi ka forte.delfi.ee-s, kasvõi näiteks sellest, miks rahvamassid kaasaegset süvamuusikat põlgavad. Ajul olevat nimelt raske leida mustreid, mis võimaldaksid uuemaaegseid kompositsioone muusikana tuvastada. Muusikute jaoks on selline artikkel tore ajaviitelugemine, aga samas ka kasulik kui sootuks teistsugune pilk oma kallile valdkonnale.
Füüsikat ja muusikat on omavahel seotud muidugi juba antiikajal. Ka akustikat on põhjalikult uuritud enne 20. sajanditki - üks tore lugemine on nt on-line'is lehitsetav "The scientific basis of music" (ilmunud 1878). Eestis künnab seda tänuväärset põldu regulaarselt Tiit Kändler oma kirjatükkidega "Sirbis" rubriigis "Kõlakoda", aga ka portaalis teadus.ee. Tema on meile andnud teada ka Eesti Päevalehes näiteks sellest, et inimese muusikalised võimed toetuvad geenimutatsioonidele, mis said alguse paari miljoni aasta eest - ihalus korrapärase rütmi ja meloodia järele pesitseb meie genoomis.
Aeg-ajalt leidub lõbusaid lugemisi ka forte.delfi.ee-s, kasvõi näiteks sellest, miks rahvamassid kaasaegset süvamuusikat põlgavad. Ajul olevat nimelt raske leida mustreid, mis võimaldaksid uuemaaegseid kompositsioone muusikana tuvastada. Muusikute jaoks on selline artikkel tore ajaviitelugemine, aga samas ka kasulik kui sootuks teistsugune pilk oma kallile valdkonnale.
Tunnustus kultuuriministrile
Postimees 26.03.2010 tõi uudise Turu-Uuringute ASi küsitlusest, et rahva hinnangul on ministrid oma tööga hästi hakkama saanud. Kõige paremini on rahva arvates oma ametis hakkama saanud kultuuriminister Laine Jänes (67 protsenti positiivseid hinnanguid) ja välisminister Urmas Paet (60 protsenti). Eraldi naissoost vastajate seas saab kõige positiivsema hinnangu oma tööle Laine Jänes. Samuti saab eraldi välja tuua, et Laine Jänest peetakse Eesti kõige toimekamaks ministriks.
Kuna kultuuriministri üks tegevusalasid on integratsioon, siis ilmselt võib tunnustuseks tema tööle pidada sedagi, et Reformierakond, kes on jätkuvalt Eesti populaarseim, on saanud märgatavalt juurde ka venekeelseid valijaid.
Kultuuriminister on täna (29.03.2010) taas ajakirjanike ees Estonia kontserdisaali laval. Kell 15 osalevad kultuuriminister Laine Jänes, EELK peapiiskop Andres Põder, välisminsteeriumi asekantsler Clyde Kull, Eesti Kontserdi direktori kohusetäitja Marko Lõhmus ja eksjuht Aivar Mäe, Facio Ehituse nõukogu esimees Toomas Tromp, LHV panga juhatuse liikmed Indrek Nuume ja Erki Kilu ning DnB NORD panga juhataja Hans Pajoma Peterburi Jaani kiriku teise ehitusetapi rahastamise kokkuleppe allkirjastamisel, misjärel avalikustatakse ka kiriku avamise kuupäev.
Kuna kultuuriministri üks tegevusalasid on integratsioon, siis ilmselt võib tunnustuseks tema tööle pidada sedagi, et Reformierakond, kes on jätkuvalt Eesti populaarseim, on saanud märgatavalt juurde ka venekeelseid valijaid.
Kultuuriminister on täna (29.03.2010) taas ajakirjanike ees Estonia kontserdisaali laval. Kell 15 osalevad kultuuriminister Laine Jänes, EELK peapiiskop Andres Põder, välisminsteeriumi asekantsler Clyde Kull, Eesti Kontserdi direktori kohusetäitja Marko Lõhmus ja eksjuht Aivar Mäe, Facio Ehituse nõukogu esimees Toomas Tromp, LHV panga juhatuse liikmed Indrek Nuume ja Erki Kilu ning DnB NORD panga juhataja Hans Pajoma Peterburi Jaani kiriku teise ehitusetapi rahastamise kokkuleppe allkirjastamisel, misjärel avalikustatakse ka kiriku avamise kuupäev.
Wednesday 24 March 2010
Muusikakriitikast (EMP-i toel)
Eesti Muusika Päevad 2010 on alanud. See olevat ainukordne hetk aastas, kui heliloojad tulevad oma "urust" välja ja näitavad interpreetide abiga, mis neil vahepeal on valmis saanud. Avastusrõõmu ja üllatusi on igatahes olnud igal EMP-il.
Seekord võeti aga esmalt luubi alla muusikakriitika ja selle roll ühiskonnas. On selge, et seda võiks rohkem olla nii kvantiteedis kui kvaliteedis. Helide maailma alahindamisest kõneldes võiks muigega pooleks tuua järgmise näite - miks on kultuslikuks kujunenud Harry Egipti reklaamiklippidest meeldejäävaim just too "Kanahakkliha"? Vastus: selle klipi heliriba on eriti intensiivne. Järelikult mõjutavad audio-kogemused meie teadvust rohkem, kui pildilisest infost üleküllastunud maailmas arvata võiks. Ning seetõttu tuleks helidemaailma käsitleda ka analüütilisemalt.
Muusikakriitikast rääkijad kõnelesid sellest, et kriitika peab olema asjatundlikum, ehk ka objektiivsem. Lisaksin veel, et süvenemisvõimelisem. Jäin mõtlema, et kelle kirjutatud kontserdiarvustused on minu jaoks kvaliteedi garantiiga ja leidsin, et enamjaolt on need autorid vanemast põlvkonnast. Näiteks olgu toodud Toomas Velmet, Tiiu Levald, Merike Vaitmaa. Loomulikult saavad staazikamad kirjutajad tugineda suuremale teadmiste- ja kogemustepagasile ning selletõttu ka ajas ja ruumis laiemale pilgule. Ent on toimunud üks kvalitatiivne muutus - nimelt jagub noorematel kirjutajatel oma ainese suhtes sageli vähem ka tähelepanuvõimet, toda kaasaja maailma suurimat defitsiiti. See aga on siiski asendamatult vajalik kajastatava valdkonna olemuse mõistmiseks ja teistele edasiandmiseks. Ning kuna suutlikkust märgata (seda, mis jääb ridade vahele) on vähemaks jäänud, jääb kriitikas paraku rohkem ruumi pealiskaudsetele refereeringutele ja stereotüüpide reprodutseerimisele.
Palju mõjutab meie muusikakriitikat ka Eesti väiksus ning sellest lähtuv kõrge vastutusmäär. See on latt, mida ei suudeta alati ületada. Kriitik peab olema häälestunud interpreedi tegevuse suhtes pigem edasiaitavaks, mitte blokeerivaks jõuks. Mõnegi interpreedi jaoks jääb paar pealiskaudselt paberile visatud lauset aastaid hinge kraapivaks okkaks - põhjusel, et rohkem kriitikat lihtsalt ei ilmugi. Ning see juhusliku iseloomuga kriitika võib kujundada ka rahastamisotsuseid. Pealiskaudsust on fast food-režiimil toodetavates päevalehtedes küll veidi vähemaks jäänud, kuid sellega tasub siiski jätkuvalt võidelda. Õnneks tundub, et päevalehtede toimetustes ei teki enam nii sageli kiusatusi tellida arvustus mitte vastava ala asjatundjalt, vaid mõnelt ülearu laia profiiliga, ent prominentselt "valvemõtlejalt".
Kindlasti tasub heameelt tunda, et meil on selline kvaliteetväljaanne nagu "Sirp" - ning on õige, et kriitikale võiks seal rohkem ruumi jaguda. Ilmselt mitte nii, et paberlehes teiste osade maht väheneks, vaid täiendades "Sirbi" veebilehte. Praegu on www.sirp.ee ühe heas mõttes konservatiivse väljaande omakorda üsna konservatiivne veebivariant. Võib-olla aga saab soliidset joont hoides lisada sellele rohkem mahtu ja interaktiivsust ning sellega koos ka suurendada-mitmekesistada lugejate ringi. Sellise kanali arendamine oleks vahest kiireloomulisemgi vajadus kui muusikakriitikute institutsionaalne uude seltsi koondumine - kuigi seegi on positiivne mõte, kui ainult aktiivseid tegijaid leidub.
Kokkuvõttes: aeg-ajalt tundub, et (ühiskondlikku) tellimust asjade mõtestamisele jagub üha vähem - sest kogu aur tundub kuluvat refereeringutele, retrospektiividele, kajastamisele ja üleskloppimisele. Ent tegelikult mõtestamise vajadus järjest suureneb, jaguks vaid kirjutajaid ja tellijaid, kes tahavad oma tegevusega ajastu vaimu kujundada. Julgen väita, et tänulikke lugejaid-kuulajaid jagub kindlasti. Jälgige Sirpi, külastage EMP-i!
Seekord võeti aga esmalt luubi alla muusikakriitika ja selle roll ühiskonnas. On selge, et seda võiks rohkem olla nii kvantiteedis kui kvaliteedis. Helide maailma alahindamisest kõneldes võiks muigega pooleks tuua järgmise näite - miks on kultuslikuks kujunenud Harry Egipti reklaamiklippidest meeldejäävaim just too "Kanahakkliha"? Vastus: selle klipi heliriba on eriti intensiivne. Järelikult mõjutavad audio-kogemused meie teadvust rohkem, kui pildilisest infost üleküllastunud maailmas arvata võiks. Ning seetõttu tuleks helidemaailma käsitleda ka analüütilisemalt.
Muusikakriitikast rääkijad kõnelesid sellest, et kriitika peab olema asjatundlikum, ehk ka objektiivsem. Lisaksin veel, et süvenemisvõimelisem. Jäin mõtlema, et kelle kirjutatud kontserdiarvustused on minu jaoks kvaliteedi garantiiga ja leidsin, et enamjaolt on need autorid vanemast põlvkonnast. Näiteks olgu toodud Toomas Velmet, Tiiu Levald, Merike Vaitmaa. Loomulikult saavad staazikamad kirjutajad tugineda suuremale teadmiste- ja kogemustepagasile ning selletõttu ka ajas ja ruumis laiemale pilgule. Ent on toimunud üks kvalitatiivne muutus - nimelt jagub noorematel kirjutajatel oma ainese suhtes sageli vähem ka tähelepanuvõimet, toda kaasaja maailma suurimat defitsiiti. See aga on siiski asendamatult vajalik kajastatava valdkonna olemuse mõistmiseks ja teistele edasiandmiseks. Ning kuna suutlikkust märgata (seda, mis jääb ridade vahele) on vähemaks jäänud, jääb kriitikas paraku rohkem ruumi pealiskaudsetele refereeringutele ja stereotüüpide reprodutseerimisele.
Palju mõjutab meie muusikakriitikat ka Eesti väiksus ning sellest lähtuv kõrge vastutusmäär. See on latt, mida ei suudeta alati ületada. Kriitik peab olema häälestunud interpreedi tegevuse suhtes pigem edasiaitavaks, mitte blokeerivaks jõuks. Mõnegi interpreedi jaoks jääb paar pealiskaudselt paberile visatud lauset aastaid hinge kraapivaks okkaks - põhjusel, et rohkem kriitikat lihtsalt ei ilmugi. Ning see juhusliku iseloomuga kriitika võib kujundada ka rahastamisotsuseid. Pealiskaudsust on fast food-režiimil toodetavates päevalehtedes küll veidi vähemaks jäänud, kuid sellega tasub siiski jätkuvalt võidelda. Õnneks tundub, et päevalehtede toimetustes ei teki enam nii sageli kiusatusi tellida arvustus mitte vastava ala asjatundjalt, vaid mõnelt ülearu laia profiiliga, ent prominentselt "valvemõtlejalt".
Kindlasti tasub heameelt tunda, et meil on selline kvaliteetväljaanne nagu "Sirp" - ning on õige, et kriitikale võiks seal rohkem ruumi jaguda. Ilmselt mitte nii, et paberlehes teiste osade maht väheneks, vaid täiendades "Sirbi" veebilehte. Praegu on www.sirp.ee ühe heas mõttes konservatiivse väljaande omakorda üsna konservatiivne veebivariant. Võib-olla aga saab soliidset joont hoides lisada sellele rohkem mahtu ja interaktiivsust ning sellega koos ka suurendada-mitmekesistada lugejate ringi. Sellise kanali arendamine oleks vahest kiireloomulisemgi vajadus kui muusikakriitikute institutsionaalne uude seltsi koondumine - kuigi seegi on positiivne mõte, kui ainult aktiivseid tegijaid leidub.
Kokkuvõttes: aeg-ajalt tundub, et (ühiskondlikku) tellimust asjade mõtestamisele jagub üha vähem - sest kogu aur tundub kuluvat refereeringutele, retrospektiividele, kajastamisele ja üleskloppimisele. Ent tegelikult mõtestamise vajadus järjest suureneb, jaguks vaid kirjutajaid ja tellijaid, kes tahavad oma tegevusega ajastu vaimu kujundada. Julgen väita, et tänulikke lugejaid-kuulajaid jagub kindlasti. Jälgige Sirpi, külastage EMP-i!
Georg Ots 90
Kuulun esimesse põlvkonda, kes pole Georg Otsa oma silmaga ooperilaval näinud. Minu vahetu kokkupuude temaga oli lihtsalt väikese lapse pilguheit Võsu rannas tumedate prillidega onule, kelle ümber kõik täiskasvanud aupaklikult sosistama hakkasid. Arusaamine, et toosama lahke olemisega onu lauliski neid ilusaid laule, mis raadiost sageli kõlasid, tuli vististi veidi hiljem, kui teda ennast enam polnud. Siiski olen Otsa lauludega üles kasvanud ja tugevalt mõjutatud sellest fluidumist, mille ta oma publikule jättis, mistõttu on ta minugi jaoks jäänud erilise tähendusega lemmiklauljaks.
Hiljaaegu Peterburi Maria teatris käies kogesin, et Georg Otsaga seonduvad pärimused on väga elavana alles mitte ainult Estonia teatris, vaid ka Venemaa kultuurimetropolis. Võib kindlalt öelda, et Georg Ots kujundab tänaseni venelaste suhtumist Eestisse ja eestlastesse - ning ütlemata positiivses võtmes. See aspekt on väärt enamat kasutamist riikidevaheliste suhete kujundamisel.
Suur tänu igatahes kõigile inimestele ja institutsioonidele, kes aitasid Suure Laulja 90. sünniaastapäeva tähistada - eesotsas suurepärase galakontserdi korraldanud Rahvusooperi ning põhjaliku tele- ja raadioprogrammi koostanud Rahvusringhäälinguga. ETV suutis Otsa-teemaliste omasaadete pakkumisel hästi ära kasutada oma kaht kanalit - mistõttu veelkord sügav kummardus Heidi Pruulile ja teistele otsustajatele, kes suutsid 2008. aastal algavast masust hoolimata ETV2 käivitada. See otsus ja investeering on tänaseks end kuhjaga juba ära tasunud. Eraldi aitäh ka Jüri Kruusile tema visa töö eest helisalvestiste restaureerimisel, mille järjekordse viljana on meil nüüd olemas esinduslik Georg Otsa DVD. Ka Teatri- ja Muusikamuuseum on andnud oma väärika panuse päevakohase näituse ja postkaardikomplekti koostamisega.
Tundub, et Eesti avalikkus on suutnud vabaneda kümnekonna aasta tagusest krambist suhtumises Georg Otsa isikusse - eelkõige tema suhete pärast nõukogude võimuga. Kindlasti on oma roll olnud selles ka Marko Matverega peaosas linastunud mängufilmil ja menukal muusikalil. Sellega oleme andnud iseendale võimaluse nautida suure meistri imepärast loomingut ja tunda uhkust sellest, et sedavõrd andekas inimene on meie väikese rahva sekka sündinud.
Hiljaaegu Peterburi Maria teatris käies kogesin, et Georg Otsaga seonduvad pärimused on väga elavana alles mitte ainult Estonia teatris, vaid ka Venemaa kultuurimetropolis. Võib kindlalt öelda, et Georg Ots kujundab tänaseni venelaste suhtumist Eestisse ja eestlastesse - ning ütlemata positiivses võtmes. See aspekt on väärt enamat kasutamist riikidevaheliste suhete kujundamisel.
Suur tänu igatahes kõigile inimestele ja institutsioonidele, kes aitasid Suure Laulja 90. sünniaastapäeva tähistada - eesotsas suurepärase galakontserdi korraldanud Rahvusooperi ning põhjaliku tele- ja raadioprogrammi koostanud Rahvusringhäälinguga. ETV suutis Otsa-teemaliste omasaadete pakkumisel hästi ära kasutada oma kaht kanalit - mistõttu veelkord sügav kummardus Heidi Pruulile ja teistele otsustajatele, kes suutsid 2008. aastal algavast masust hoolimata ETV2 käivitada. See otsus ja investeering on tänaseks end kuhjaga juba ära tasunud. Eraldi aitäh ka Jüri Kruusile tema visa töö eest helisalvestiste restaureerimisel, mille järjekordse viljana on meil nüüd olemas esinduslik Georg Otsa DVD. Ka Teatri- ja Muusikamuuseum on andnud oma väärika panuse päevakohase näituse ja postkaardikomplekti koostamisega.
Tundub, et Eesti avalikkus on suutnud vabaneda kümnekonna aasta tagusest krambist suhtumises Georg Otsa isikusse - eelkõige tema suhete pärast nõukogude võimuga. Kindlasti on oma roll olnud selles ka Marko Matverega peaosas linastunud mängufilmil ja menukal muusikalil. Sellega oleme andnud iseendale võimaluse nautida suure meistri imepärast loomingut ja tunda uhkust sellest, et sedavõrd andekas inimene on meie väikese rahva sekka sündinud.
Thursday 18 March 2010
Toetused festivalidele ja konkurssidele
Eile, 17.03 kirjutas kultuuriminister alla käskkirjale nr 133, millega kinnitas toetuste määramise programmist "Muusikafestivalid ja -konkursid" ning alaprogrammist "Noor muusik".
Kultuuriministeeriumile laekus tähtajaks, 12. veebruariks 2010 programmi „Muusikafestivalid ja -konkursid“ 64 taotlust kogumahus 4 694 385 kr. Neist 23 taotlust kogusummas 752 690 kr kvalifitseerusid alaprogrammi „Noor muusik“ taotlusteks. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 1 350 000 kr.
Kuna Kultuurkapitali erinevad sihtkapitalid peavad praegu oma koosolekuid, tuleb varsti uudiseid sealtki. Pärast seda, kui kõik koosolekud on toimunud ja protokollid kinnitatud, avaldatakse määratud toetused kodulehel. www.kulka.ee. Ajalehe "Sirp" lisana peaks Kulka seekordsete toetuste (mille tähtaeg oli 20.02.2010) ülevaade ilmuma 16. aprillil.
Muusika valdkonda on tulnud toetusi ka teistest Kultuuriministeeriumi programmidest - "Loomemajanduse arendamise" alt Tallinn Music Week'ile, "Riikidevaheliste kultuurikoostöölepingute täitmise" alt Tallinna Filharmooniale ja Pärimusmuusika Keskusele, programmist "Teatriüritused ja -projektid" Rahvusooper Estoniale.
Kultuuriministeeriumile laekus tähtajaks, 12. veebruariks 2010 programmi „Muusikafestivalid ja -konkursid“ 64 taotlust kogumahus 4 694 385 kr. Neist 23 taotlust kogusummas 752 690 kr kvalifitseerusid alaprogrammi „Noor muusik“ taotlusteks. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 1 350 000 kr.
Kuna Kultuurkapitali erinevad sihtkapitalid peavad praegu oma koosolekuid, tuleb varsti uudiseid sealtki. Pärast seda, kui kõik koosolekud on toimunud ja protokollid kinnitatud, avaldatakse määratud toetused kodulehel. www.kulka.ee. Ajalehe "Sirp" lisana peaks Kulka seekordsete toetuste (mille tähtaeg oli 20.02.2010) ülevaade ilmuma 16. aprillil.
Muusika valdkonda on tulnud toetusi ka teistest Kultuuriministeeriumi programmidest - "Loomemajanduse arendamise" alt Tallinn Music Week'ile, "Riikidevaheliste kultuurikoostöölepingute täitmise" alt Tallinna Filharmooniale ja Pärimusmuusika Keskusele, programmist "Teatriüritused ja -projektid" Rahvusooper Estoniale.
Tuesday 16 March 2010
Toetused "eraõiguslikele"
Kultuuriminister kuulutas täna, 16.03 välja oma käskkirjaga toetused, mida jagatakse vastavast programmist eraõiguslikele kontserdikorraldajatele (käskkiri 130) ja eraõiguslikele muusikakollektiividele (käskkiri 129).
Järgmine programm, mille osas minister programmikomisjoni ettepanekutest lähtudes oma otsuse teeb, peaks olema "Muusikafestivalid ja -konkursid" koos alaprogrammiga "Noor muusik". Mõnedki rahvamuusika-alased festivalid aga said juba täna ministri käskkirjaga toetust ühest teisest programmist - nimelt "Folkloorifestivalid". Enne märtsikuu lõppu kogunevad istungile veel programmi "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" ja programmi Helilooomingu tellimine" komisjonid.
Vähenenud eelarvete tingimustes tasub kindlasti tähele panna teisigi rahastamisvõimalusi. Nii näiteks said mitu muusikaürituste korraldajat tublisti toetust EAS-ilt rahvusvaheliste kultuurisündmuste korraldamiseks.
Kultuuriministeeriumile laekus tähtajaks, 12. veebruariks 2010 programmi „Eraõiguslikud kontserdikorraldajad“ 25 taotlust kogumahus 6 328 189 kr ja programmi “Eraõiguslikud muusikakollektiivid” 18 taotlust kogumahus 3 269 950 kr. Jaotatud summad olid kontserdikorraldajaile 814 590 kr ning muusikakollektiividele 411 300 kr. Seega oli sõel tihe. Tänan komisjoni liikmeid vastutusrikka töö eest.
Järgmine programm, mille osas minister programmikomisjoni ettepanekutest lähtudes oma otsuse teeb, peaks olema "Muusikafestivalid ja -konkursid" koos alaprogrammiga "Noor muusik". Mõnedki rahvamuusika-alased festivalid aga said juba täna ministri käskkirjaga toetust ühest teisest programmist - nimelt "Folkloorifestivalid". Enne märtsikuu lõppu kogunevad istungile veel programmi "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" ja programmi Helilooomingu tellimine" komisjonid.
Vähenenud eelarvete tingimustes tasub kindlasti tähele panna teisigi rahastamisvõimalusi. Nii näiteks said mitu muusikaürituste korraldajat tublisti toetust EAS-ilt rahvusvaheliste kultuurisündmuste korraldamiseks.
Kultuuriministeeriumile laekus tähtajaks, 12. veebruariks 2010 programmi „Eraõiguslikud kontserdikorraldajad“ 25 taotlust kogumahus 6 328 189 kr ja programmi “Eraõiguslikud muusikakollektiivid” 18 taotlust kogumahus 3 269 950 kr. Jaotatud summad olid kontserdikorraldajaile 814 590 kr ning muusikakollektiividele 411 300 kr. Seega oli sõel tihe. Tänan komisjoni liikmeid vastutusrikka töö eest.
Chopini aasta Eestis
Poola suursaatkond Eestis on koos paljude partneritega seadnud kokku esindusliku ja mitmekesise programmi Fryderyk Chopini 200. sünniaastapäevaks - "Chopini aasta Eestis", mis kindlasti vääriliselt täiendab vastavat sündmuste kava Poolas. Narvas toimus traditsiooniline Chopini konkurss noortele pianistidele, Eesti Rahvusringhääling pühendas Chopinile rea erinevaid saateid nii raadios kui teles, jne jne. Vt ka ülevaadet Eesti Päevalehes 08.03.
Kõrgpunkt selles sündmuste kavas oli kahtlemata 1. märtsil Estonia kontserdisaalis teoks saanud Ivari Ilja klaveriõhtu, mida pianist ise kommenteeris oma interjuus EPL-le ning mida Sirbis kajastas Martti Raide. Ivari Ilja tõestas, et ühel argise esmaspäeva õhtul suudab tõeliselt hea Eesti interpreet tuua kontserdisaali täismaja publikut, kes oskab vääriliselt hinnata sooloõhtu ehedat elamust.
11.03. tähistasid ühise kontserdiga "Jubilate" sarjas tähtpäeva EMTA klaveriosakonna õppejõud - eesotsas Ivari Iljaga. Talle adresseeritud tänukirjas kirjutab kultuuriminister: "Suur tänu erakordselt nüansirikka ja veenva interpretatsioonikunsti eest, samuti missioonitundelise pedagoogitöö eest ning palju innustust edaspidiseks! Just sellisele eeskujule toetudes on Eesti noortel pianistidel hea kasvada, et ise mõista ja ka kuulajatele edasi anda Chopini muusika võlujõudu."
Chopini aasta Eestis jätkub!
Kõrgpunkt selles sündmuste kavas oli kahtlemata 1. märtsil Estonia kontserdisaalis teoks saanud Ivari Ilja klaveriõhtu, mida pianist ise kommenteeris oma interjuus EPL-le ning mida Sirbis kajastas Martti Raide. Ivari Ilja tõestas, et ühel argise esmaspäeva õhtul suudab tõeliselt hea Eesti interpreet tuua kontserdisaali täismaja publikut, kes oskab vääriliselt hinnata sooloõhtu ehedat elamust.
11.03. tähistasid ühise kontserdiga "Jubilate" sarjas tähtpäeva EMTA klaveriosakonna õppejõud - eesotsas Ivari Iljaga. Talle adresseeritud tänukirjas kirjutab kultuuriminister: "Suur tänu erakordselt nüansirikka ja veenva interpretatsioonikunsti eest, samuti missioonitundelise pedagoogitöö eest ning palju innustust edaspidiseks! Just sellisele eeskujule toetudes on Eesti noortel pianistidel hea kasvada, et ise mõista ja ka kuulajatele edasi anda Chopini muusika võlujõudu."
Chopini aasta Eestis jätkub!
Monday 8 March 2010
Rahvusooperi täiendav rahataotlus
Rahvusooper Estonia juhid Peep Lassmann ja Aivar Mäe saatsid 03.03.2010 kirja Riigikogu komisjonidele ning rahandus- ja kultuuriministrile, esitades taotluse saada 2011. aastaks täiendavalt 17 miljonit krooni - "et riigi sihtotstarbeline eraldis Rahvusooperile kataks vähemalt palgafondi ja sellega seotud maksukulud".
Teemat on juba puudutanud ERR uudised, Õhtuleht, TV3.
Olen ise Rahvusooperis töötanud. Seetõttu on Estonia maja ja sealsed inimesed ning nende mured ja vajadused mulle mitte ainult tuttavad, vaid ka olulised. Kirjas esitatud argumentatsioon on põhjalik ja tõsine. Pealegi pole Rahvusooper ainus kultuuriasutus, kelle tegutsemist sellised mured varjutavad. Mitmel meie tippkollektiivil tuleb sel aastal hakkama saada ilmselt lausa nelja palgata puhkuse ehk masu-nädalaga. Seetõttu tuleb Kultuuriministeeriumil kindlasti kultuuri-inimeste eest seistes taotleda tuleva aasta eelarve osas täiendavaid võimalusi - koos 2011. aasta eelarve üldise menetlemisega, mis on praegu nagunii teemaks.
Lootust annab seejuures asjaolu, et euro tulek Eestisse aastal 2011 muutub üha tõenäolisemaks (selle kohta loe Rahandusministeeriumi 25.02. ja 04.03.2010 pressiteadet ning ülevaateid eurole ülemineku kohta (Rahandusministeerium, Eesti Pank). Selles valguses, kuna usaldus meie majanduse vastu taas suureneb, loodaks uute välisinvesteeringute tulekut, üldist töötuse vähenemist ja tarbijate kindlustunde kasvu ning riigieelarve koostamisel kindlasti ka ministeeriumitele seatud piirmäärade tõstmist. Sellist Eesti uut edulugu oleks ju vaja mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale.
In spe...
Teemat on juba puudutanud ERR uudised, Õhtuleht, TV3.
Olen ise Rahvusooperis töötanud. Seetõttu on Estonia maja ja sealsed inimesed ning nende mured ja vajadused mulle mitte ainult tuttavad, vaid ka olulised. Kirjas esitatud argumentatsioon on põhjalik ja tõsine. Pealegi pole Rahvusooper ainus kultuuriasutus, kelle tegutsemist sellised mured varjutavad. Mitmel meie tippkollektiivil tuleb sel aastal hakkama saada ilmselt lausa nelja palgata puhkuse ehk masu-nädalaga. Seetõttu tuleb Kultuuriministeeriumil kindlasti kultuuri-inimeste eest seistes taotleda tuleva aasta eelarve osas täiendavaid võimalusi - koos 2011. aasta eelarve üldise menetlemisega, mis on praegu nagunii teemaks.
Lootust annab seejuures asjaolu, et euro tulek Eestisse aastal 2011 muutub üha tõenäolisemaks (selle kohta loe Rahandusministeeriumi 25.02. ja 04.03.2010 pressiteadet ning ülevaateid eurole ülemineku kohta (Rahandusministeerium, Eesti Pank). Selles valguses, kuna usaldus meie majanduse vastu taas suureneb, loodaks uute välisinvesteeringute tulekut, üldist töötuse vähenemist ja tarbijate kindlustunde kasvu ning riigieelarve koostamisel kindlasti ka ministeeriumitele seatud piirmäärade tõstmist. Sellist Eesti uut edulugu oleks ju vaja mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale.
In spe...
Peterburi Jaani kirikule torn
Käisin 6.-7. märtsil Peterburis, kus toimus sealsete eestlaste EELK Jaani koguduse suur tähtpäev - Jaani kiriku uue torniristi õnnistamine ning seejärel kogu tornikiivri tõstmine värskelt uuesti valminud kirikutorni tippu. Sellega lõppes ühtlasi kiriku taastamistööde üks etapp.
Ettevõtmine õnnestus igati. Ilm oli parim võimalikest - tuulevaikne ja päikesepaisteline. Ehitajad (Facio Ehitus eesotsas Valentin Gnezdilov'iga) näitasid end tublide ja oskuslike tegijatena. Nagu ikka, tõmbas korralduslikke niite kiriku taastamise fondi juht Jüri Trei Välisministeeriumist. Kohalik kogudus ja eestlaste kogukond (eesotsas Külli Sulg ja Viiu Fjodorova) tundis suurt rõõmu kauaoodatud sündmusest. Koos nendega rõõmustas ka Eesti peakonsulaat Peterburis. Ning muidugi oli põhjust rahulolu tunda ka "Eesti Kontserdi" direktoril Marko Lõhmus'el ja Aivar Mäe'l, kes tellijatena on regulaarselt Peterburi vahet sõitnud ja ehitusel silma peal hoidnud.
Meeldejääv elamus oli minu jaoks ka balletietendus Maria teatris (Konstantin Sergejevi 100. sünniaastapäeva gala stseenidega "Tuhkatriinust, "Raimondast" ja "Luikede järvest").
Loodetavasti õnnestub nüüd kiriku taastamis- ja sisustamistööd lõpetada aegsasti, et Vabariigi aastapäeva veebruaris 2011 oleks võimalik tähistada juba valmis saanud pühakojas. Ning Eesti Kontsert saab endale väärt kontserdipaiga maailma kultuurimetropolis kohe Maria teatri läheduses.
Sündmust kajastas oma uudistes kohalik Peterburi telejaam TV 100, Eesti Kontserdi pressiteate põhjal on materjale avaldanud ERR uudised, Eesti Päevaleht, Postimees. Seda, milline oli kiriku algne välisilme, näete siit Postimehe artikli fotolt ning kuivõrd teistsuguseks ehitati kiriku fassaad nõukogude aastail, võib näha siit fotolt.
Ettevõtmine õnnestus igati. Ilm oli parim võimalikest - tuulevaikne ja päikesepaisteline. Ehitajad (Facio Ehitus eesotsas Valentin Gnezdilov'iga) näitasid end tublide ja oskuslike tegijatena. Nagu ikka, tõmbas korralduslikke niite kiriku taastamise fondi juht Jüri Trei Välisministeeriumist. Kohalik kogudus ja eestlaste kogukond (eesotsas Külli Sulg ja Viiu Fjodorova) tundis suurt rõõmu kauaoodatud sündmusest. Koos nendega rõõmustas ka Eesti peakonsulaat Peterburis. Ning muidugi oli põhjust rahulolu tunda ka "Eesti Kontserdi" direktoril Marko Lõhmus'el ja Aivar Mäe'l, kes tellijatena on regulaarselt Peterburi vahet sõitnud ja ehitusel silma peal hoidnud.
Meeldejääv elamus oli minu jaoks ka balletietendus Maria teatris (Konstantin Sergejevi 100. sünniaastapäeva gala stseenidega "Tuhkatriinust, "Raimondast" ja "Luikede järvest").
Loodetavasti õnnestub nüüd kiriku taastamis- ja sisustamistööd lõpetada aegsasti, et Vabariigi aastapäeva veebruaris 2011 oleks võimalik tähistada juba valmis saanud pühakojas. Ning Eesti Kontsert saab endale väärt kontserdipaiga maailma kultuurimetropolis kohe Maria teatri läheduses.
Sündmust kajastas oma uudistes kohalik Peterburi telejaam TV 100, Eesti Kontserdi pressiteate põhjal on materjale avaldanud ERR uudised, Eesti Päevaleht, Postimees. Seda, milline oli kiriku algne välisilme, näete siit Postimehe artikli fotolt ning kuivõrd teistsuguseks ehitati kiriku fassaad nõukogude aastail, võib näha siit fotolt.
Subscribe to:
Posts (Atom)
