Ajalehtede kultuurikülgi täidab praegu taas Eurovisiooni lauluvõistlus (näiteks EPL 31.05.2010, Õhtuleht 31.05). Koos sellega kerkib üles igivana küsimus: kuivõrd on tegu muusikasündmusega? Mis tähendab ühtlasi küsimust: kas muusika-alasel kvaliteetajakirjandusel (nagu Sirbi muusikaküljed või ajakiri Muusika, või uudised.err.ee kultuuriküljed) on põhjust sellest välja teha?
Väidan veendunult, et ei ole - ja lähtun seejuures mitte ainult telerivaatamise muljetest, vaid ka isiklikest kogemustest. Olen ise kirjutanud sinna muigega pooleks mõne poplaulukese (millest üks jõudis 1994 ka Eesti finaali), kirjutanud lehearvustusi ning kuulunud Eesti žüriisse. Tallinnas toimunud 2002.a. võistlusel juhtisin kõigi osalejate pressikonverentse. Kõik see on kinnistanud arvamust, et tegu on omalaadse fenomeniga ning psühholoogidele ja mitme teise distsipliini esindajatele palju uurimisainest pakkuva sotsiaalse nähtusega. Kuid muusikaajalugu see võistlus pole küll eriti mõjutanud. Seetõttu pole seda ka alati vaadata viitsinud - mis sest, et peavoolu-meedia seda nii usinat kajastab. Küll aga olen alati hoidnud pöialt headele ETV-kolleegidele kogu selle suurprojekti korraldamisel - sest kindlasti on tegu Eesti jaoks olulise turundusüritusega. Asjaolu, et Eesti on sellel olnud üsna edukas, mäletavad kindlasti sajad tuhanded, kui mitte miljonid televaatajad üle Euroopa.
Lauluvõistluse olemust eelkõige sotsiaalse fenomenina näitas ilmekalt tänavune show. Paljud aastatepikkuse muusikalise hariduse ja kogemustega muusikud võisid pingutada palju tahtsid, aga produtsentide leitud ja paika sätitud sümpaatne Hannoveri koolitüdruk tuli ning tegi ilma hariduse ja kogemusteta puhta töö. Ning sattus koos sellega tohutu psühholoogilise surve alla, millele vastupidamiseks tuleb talle siiralt jõudu soovida.
Eestit esindanud noori bänditegijaid pole aga kellelgi mõtet kiruda, sest noored tulid ja tegid oma laulu ja oma kogemuste piires parima. Pealegi on ju uus, Heidy Purga juhtimisel ette võtetud suund selline, et "Eesti laul" püüab edendada kodumaist popmuusikat, millele üle-euroopaline show on lihtsalt lisaväljund ja -võimendus. Kui seal mõni Eestit esindama valitud laul saavutab kõrge koha ja täiendavat tähelepanu, on tore. Kui ei, pole ka midagi katki.
Kui räägime Eurovisioonist, on alati oluline rõhutada selle telejaamade koostöövormi teisi väljundeid - eriti noortele süvamuusika intrpreetidele keskendunud nn klassika-Eurovisiooni ja noorte tantsijate võistlust, aga ka mitmeid ühiskonna-alaseid projekte. Eurovisioon on oluline küll, aga mitte tingimata sellisel moel, nagu sageli massimeedias kaldutakse arvama.
Monday 31 May 2010
Friday 28 May 2010
Eino Tamberg 80
Eino Tamberg on oma elulooraamatus "Elamine kui loomingu aine" öelnud, et muusikateose headust ei määra absoluutne aeg või metraaž, vaid see, mismoodi aeg saab täidetud ja kuidas pinged liiguvad. Juubeliga seoses on talle öeldud palju siiraid tänusõnu selle eest, et ta on kirjutanud ka sedavõrd palju, aga eelkõige sedavõrd head ja ilusat muusikat, mis on seda kuulnud inimestel aidanud elada ja eluraskuste kiuste edasi minna.
Eraldi tahaks aga maestrot tänada selle soojuse ja hingeheaduse eest, mida peegeldavad tema teosed ning mida on kogenud kõik, kes on saanud temaga isiklikult suhelda. Armastuse eest, mida ta kõikjale kiirgab. Eino Tamberg on ise öelnud, et peamine ongi tunda rõõmu teistest inimestest, sest üksinda ei suuda me olla õnnelikud. Loomulikult on see väga oluliselt mõjutanud ka kõiki tema õpilasi, Raimo Kangrost alates. Võib vist lausa öelda, et Tamberg on pedagoogina rajanud lausa oma koolkonna, millesse kuulujaid ei ühenda tingimata sarnased kompositsioonitehnikad või õpetaja stiili matkimine - küll aga seda tugevamalt üldisemad inimlikud väärtused. Hoolivus teiste inimeste ja sallivus teistsuguste ideede suhtes. Avatus erinevate kunstiliikide ja žanrite suhtes. Elav huvi kõige ilusa ja kauni vastu, mis maailmas leidub. Oskus kogeda siirast rõõmu, kui hästi läheb mitte ainult endal, vaid ka teistel inimestel sinu ümber. Suutlikkus vaimustuda värsketest ideedest ja esmaklassiline oskus rakendada neid enda loomingus.
Eino Tamberg on ise oma loomingu jaotanud vähemalt viide perioodi ning nende kestel julgelt nautinud palju eksperimenteerimisrõõmu. Samas on ta aga heliloojana jäänud selgelt äratuntavaks. Samamoodi on ta inimesena osanud nautida juhuseid, mida elu pakub, ent seejuures iseendaks jääda - ning seeläbi pakkuda elurõõmu ja turvatunnet kõigile neile, kel on rohkem või vähem olnud privileeg olla maestro Eino Tambergi kaasteeline.
Vt ka Eino Tambergi intervjuu Postimehele 27.05.2010
Palju õnne, tervist ja värskeid ideid järgmiste teoste tarvis!
Paljud Tambergi teosed on olnud mõnelegi maailma muusikule, näiteks kasvõi New Yorgi Filharmoonikute orkestrantidele, võib-olla lausa esimene kontakt Eestiga. Tal on olnud oluline roll selles, et osa Eesti kuvandist on "heade heliloojate maa" - ja nii juba üle viiekümne aasta, kui alustada menukast Concerto grossost.
Eraldi tahaks aga maestrot tänada selle soojuse ja hingeheaduse eest, mida peegeldavad tema teosed ning mida on kogenud kõik, kes on saanud temaga isiklikult suhelda. Armastuse eest, mida ta kõikjale kiirgab. Eino Tamberg on ise öelnud, et peamine ongi tunda rõõmu teistest inimestest, sest üksinda ei suuda me olla õnnelikud. Loomulikult on see väga oluliselt mõjutanud ka kõiki tema õpilasi, Raimo Kangrost alates. Võib vist lausa öelda, et Tamberg on pedagoogina rajanud lausa oma koolkonna, millesse kuulujaid ei ühenda tingimata sarnased kompositsioonitehnikad või õpetaja stiili matkimine - küll aga seda tugevamalt üldisemad inimlikud väärtused. Hoolivus teiste inimeste ja sallivus teistsuguste ideede suhtes. Avatus erinevate kunstiliikide ja žanrite suhtes. Elav huvi kõige ilusa ja kauni vastu, mis maailmas leidub. Oskus kogeda siirast rõõmu, kui hästi läheb mitte ainult endal, vaid ka teistel inimestel sinu ümber. Suutlikkus vaimustuda värsketest ideedest ja esmaklassiline oskus rakendada neid enda loomingus.
Eino Tamberg on ise oma loomingu jaotanud vähemalt viide perioodi ning nende kestel julgelt nautinud palju eksperimenteerimisrõõmu. Samas on ta aga heliloojana jäänud selgelt äratuntavaks. Samamoodi on ta inimesena osanud nautida juhuseid, mida elu pakub, ent seejuures iseendaks jääda - ning seeläbi pakkuda elurõõmu ja turvatunnet kõigile neile, kel on rohkem või vähem olnud privileeg olla maestro Eino Tambergi kaasteeline.
Vt ka Eino Tambergi intervjuu Postimehele 27.05.2010
Palju õnne, tervist ja värskeid ideid järgmiste teoste tarvis!
Friday 21 May 2010
Uus kultuuriportaal
Eesti Instituut on valmis saanud tähelepanuväärse uue veebisaidi aadressil http://www.kultuur.info/, mis on ühtaegu nii pidevalt uuenev kultuurikalender kui Eesti Kultuuri Teejuht - ühtaegu kultuuriasutuste kommenteeritud telefoniraamat ja teeviit Eesti kultuurimaastikul orienteerumiseks. Kuna selle sündi on toetanud ka Kultuuriministeerium, soovitan lahkesti kõigil muusikaelu korraldajail oma infoga seda täiendada. On ju ammuilma oodatud sellist portaali, mis rakendaks Tartu Kultuuriakna ja teiste sarnaste veebirakenduste positiivseid kogemusi kogu Eesti tasandil. Veebisaiti tutvustas Mart Meri Sirbis 04.06.2010.
Tähelepanuväärseid veebisaite, mis muuhulgas ka avaliku sektori rahaga sündinud, on aga veelgi. Lugemisaastal rõõmustab kõiki raamatusõpru näiteks vahetusturgu, arvustusi, kalendrit ja paljut muud pakkuv http://www.raamatumaailm.ee/. Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakond on lisaks juba mõnda aega toimivale veebipäevikule valmis saamas oma e-noodikogu, mille vahendusel saavad kõigile huvilistele tasuta kättesaadavaks nende autorite muusikateosed, kes soovivad oma loomingut levitada võimalikult laiale auditooriumile. See annab paljudele loojatele uusi võimalusi, ehkki kindlasti jääb alles ka heliloojate isiklikke veebilehti - nagu on näiteks Tõnis Kaumannil.
Khm, säästuaeg toob ka oma võllanaljad. Hannes Rumm oma blogis kirjutas pärast Estonia demonstratiivesinemist Riigikogu siseõues 18.05.2010, et "vaadates nii Riigikogu kui Estonia kolleegide tormilist reaktsiooni säästu-luikede-järvele, pole ma üldse kindel, et see sügisel teatri ametlikku kavva ei lähe." Kuulda on olnud selliseidki arvamusi, kui arutelu objektiks on mõne olulise kultuuriobjekti ehitamine, et kultuur(itegemine) võiks võimalikult suures osas minnagi hoopis veebiavarustesse, kuluks vähem telliseid ja palgaraha ...
Kuidas üks kunagine häälemagnet ütleski - “Majanduskasvu kiirendamiseks tuleb vähem raha kulutada mitteratsionaalsetele inimestele. Need on näiteks raha nõudvad kunstnikud, avalik sektor ja põllumehed, kes tuleb hoida madalal, et nad ei saaks oma ideid propageerida.” (Äripäev, 10.06.2004) “Kõige tähtsam on raha, ja kultuuritemaatika on Eesti ühiskonnas üle pingutatud.” (Kroonika, 01.12.2004)
;-)
Tähelepanuväärseid veebisaite, mis muuhulgas ka avaliku sektori rahaga sündinud, on aga veelgi. Lugemisaastal rõõmustab kõiki raamatusõpru näiteks vahetusturgu, arvustusi, kalendrit ja paljut muud pakkuv http://www.raamatumaailm.ee/. Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakond on lisaks juba mõnda aega toimivale veebipäevikule valmis saamas oma e-noodikogu, mille vahendusel saavad kõigile huvilistele tasuta kättesaadavaks nende autorite muusikateosed, kes soovivad oma loomingut levitada võimalikult laiale auditooriumile. See annab paljudele loojatele uusi võimalusi, ehkki kindlasti jääb alles ka heliloojate isiklikke veebilehti - nagu on näiteks Tõnis Kaumannil.
Khm, säästuaeg toob ka oma võllanaljad. Hannes Rumm oma blogis kirjutas pärast Estonia demonstratiivesinemist Riigikogu siseõues 18.05.2010, et "vaadates nii Riigikogu kui Estonia kolleegide tormilist reaktsiooni säästu-luikede-järvele, pole ma üldse kindel, et see sügisel teatri ametlikku kavva ei lähe." Kuulda on olnud selliseidki arvamusi, kui arutelu objektiks on mõne olulise kultuuriobjekti ehitamine, et kultuur(itegemine) võiks võimalikult suures osas minnagi hoopis veebiavarustesse, kuluks vähem telliseid ja palgaraha ...
Kuidas üks kunagine häälemagnet ütleski - “Majanduskasvu kiirendamiseks tuleb vähem raha kulutada mitteratsionaalsetele inimestele. Need on näiteks raha nõudvad kunstnikud, avalik sektor ja põllumehed, kes tuleb hoida madalal, et nad ei saaks oma ideid propageerida.” (Äripäev, 10.06.2004) “Kõige tähtsam on raha, ja kultuuritemaatika on Eesti ühiskonnas üle pingutatud.” (Kroonika, 01.12.2004)
;-)
Müügimaksust Tallinnas
Alates 1. juunist 2010 rakendub Tallinnas müügimaks, määraga 1% kaupade ja teenuste maksumusest müügihinnas. Selle kohta vt info Tallinna kodulehel.
Uus kohalik maks on tekitanud palju vaidlusi. Vabariigi Valitsus otsustas mitte toetada tarbijakaitseseaduse muutmist nii, et kaupmehed võiksid müügimaksu lisada kauba hinnale alles kassas, mitte hinnasildil (EPL 14.05).
Muidugi uurisime kolleegidega, et kas Tallinnas kehtima hakkav müügimaks puudutab ka kontserdi- ja teatripileteid - ning laiemaltki kultuuriteenuseid, nagu muusemipiletid, ringitasud, ruumide üürimine jne.
Saime Tallinna Ettevõtlusameti juhatajalt Kairi Teniste'lt vastuse: "Muuseumipiletid, ringitasud ning ruumide üürimine ei ole müügimaksuga maksustatavad." Eraldi on kirjas müügimaksu koolitusmaterjalides, et maksuvabastuse saavad e-kaubanduse raames müüdud kaubad ja teenused (mille kohalikku maksustamist olekski raske ette kujutada ;-) - järelikult siis ka piletid.
Uus kohalik maks on tekitanud palju vaidlusi. Vabariigi Valitsus otsustas mitte toetada tarbijakaitseseaduse muutmist nii, et kaupmehed võiksid müügimaksu lisada kauba hinnale alles kassas, mitte hinnasildil (EPL 14.05).
Muidugi uurisime kolleegidega, et kas Tallinnas kehtima hakkav müügimaks puudutab ka kontserdi- ja teatripileteid - ning laiemaltki kultuuriteenuseid, nagu muusemipiletid, ringitasud, ruumide üürimine jne.
Saime Tallinna Ettevõtlusameti juhatajalt Kairi Teniste'lt vastuse: "Muuseumipiletid, ringitasud ning ruumide üürimine ei ole müügimaksuga maksustatavad." Eraldi on kirjas müügimaksu koolitusmaterjalides, et maksuvabastuse saavad e-kaubanduse raames müüdud kaubad ja teenused (mille kohalikku maksustamist olekski raske ette kujutada ;-) - järelikult siis ka piletid.
Monday 17 May 2010
Taotluse menetlemine
Kui muusikaelu korraldaja esitab kultuuriministeeriumisse mõne programmi avanedes taotluse, rakendub rangelt reglementeeritud bürokraatiaahel, mistõttu väljend "taotluse menetlemine ministeeriumis" võib tunduda kohati ehk ka müstilisena. Järgnevalt seletan lahti, mida see tegelikult tähendab ja millised inimesed iga taotlusega tegelevad.
1. Taotleja esitab oma taotluse tähtajaks ja järgides programmi tingimusi.
2. Kantselei registreerib taotluse dokumendihalduse programmi abil, koostab kõigist laekunud taotlustest Excel-tabeli ja paljundab materjalid komisjoniliikmetele.
3. Eelarveosakond koostab info programmi eelarvelise rakendamise asjaoludest ja aruandevõlgnevustest.
4. Nõunik kutsub kokku koosoleku, komisjoni liikmed ja programmi tingimused on eelnevalt määratud ministri käskkirjaga. Pärast koosolekut koostab nõunik protokolli ja valmistab selle alusel ette ministri käskkirja.
5. Käskkiri läbib kooskõlastusringi: nõunik, õigus, eelarve, (asekantsler,) kantsler. Seejärel minister allkirjastab käskkirja. Kantselei registreerib käskkirja dokumendihalduses ja edastab asjaomastele.
6. Nõunik määrab koostöös eelarveosakonnaga väljamakse ja aruandluse kuupäeva(d), valmistab käskkirja alusel ning taotluste ja äriregistri väljavõtete abiga ette lepingud ja saadab need kooskõlastusringile: õigus, eelarve, kantsler. Kantsler allkirjastab lepingu mõlemad eksemplarid.
7. Kantselei registreerib lepingu, valmistab ette ümbrikud ja saadab lepingupartneritele.
8. Lepingupartner (kelleks on enamjaolt Taotleja - kuid mitte alati) allkirjastab lepingu ja saadab ühe eksemplari ministeeriumisse tagasi.
9. Kantselei registreerib allkirjastatud ja tagastatud lepingu.
10. Raamatupidamine teeb väljamakse kuupäeva(de)l ülekande.
Täiesti eraldi bürokraatiaahelad rakenduvad aga veel aruandluse puhul, või siis, kui on vaja mõnda juba kehtivat lepingut täiendada. Kõik see on aga vajalik, et järgida avaliku sektori rahaeraldiste puhul vajalikke läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõudeid.
Korduvalt on küsitud, et miks ei saa raha varem taotleda. Näiteks nii, et kevadel toimuva festivali jaoks saaks taotluse suhtes selguse juba eelneva aasta sügisel. On ju praegusel taotlemise skeemil selged probleemid, mistõttu kipub enamus taotluste toel korraldatavaid ettevõtmisi kuhjuma lühikesele perioodile (nt suvi või jõulud). Küsimus on loogiline ja taotlejate soov oma korraldustöös saada suuremat stabiilsust igati mõistetav, kuid muudatusi pole siiski võimalik sel kombel teha. Nimelt ei saa ju ministeerium hakata jaotama raha sellisel hetkel, kui Riigikogu pole veel riigieelarvet vastugi võtnud ning seetõttu pole ka teada, kas antud programmi on üldse võimalik antud aastal avada - ning millises mahus.
1. Taotleja esitab oma taotluse tähtajaks ja järgides programmi tingimusi.
2. Kantselei registreerib taotluse dokumendihalduse programmi abil, koostab kõigist laekunud taotlustest Excel-tabeli ja paljundab materjalid komisjoniliikmetele.
3. Eelarveosakond koostab info programmi eelarvelise rakendamise asjaoludest ja aruandevõlgnevustest.
4. Nõunik kutsub kokku koosoleku, komisjoni liikmed ja programmi tingimused on eelnevalt määratud ministri käskkirjaga. Pärast koosolekut koostab nõunik protokolli ja valmistab selle alusel ette ministri käskkirja.
5. Käskkiri läbib kooskõlastusringi: nõunik, õigus, eelarve, (asekantsler,) kantsler. Seejärel minister allkirjastab käskkirja. Kantselei registreerib käskkirja dokumendihalduses ja edastab asjaomastele.
6. Nõunik määrab koostöös eelarveosakonnaga väljamakse ja aruandluse kuupäeva(d), valmistab käskkirja alusel ning taotluste ja äriregistri väljavõtete abiga ette lepingud ja saadab need kooskõlastusringile: õigus, eelarve, kantsler. Kantsler allkirjastab lepingu mõlemad eksemplarid.
7. Kantselei registreerib lepingu, valmistab ette ümbrikud ja saadab lepingupartneritele.
8. Lepingupartner (kelleks on enamjaolt Taotleja - kuid mitte alati) allkirjastab lepingu ja saadab ühe eksemplari ministeeriumisse tagasi.
9. Kantselei registreerib allkirjastatud ja tagastatud lepingu.
10. Raamatupidamine teeb väljamakse kuupäeva(de)l ülekande.
Täiesti eraldi bürokraatiaahelad rakenduvad aga veel aruandluse puhul, või siis, kui on vaja mõnda juba kehtivat lepingut täiendada. Kõik see on aga vajalik, et järgida avaliku sektori rahaeraldiste puhul vajalikke läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõudeid.
Korduvalt on küsitud, et miks ei saa raha varem taotleda. Näiteks nii, et kevadel toimuva festivali jaoks saaks taotluse suhtes selguse juba eelneva aasta sügisel. On ju praegusel taotlemise skeemil selged probleemid, mistõttu kipub enamus taotluste toel korraldatavaid ettevõtmisi kuhjuma lühikesele perioodile (nt suvi või jõulud). Küsimus on loogiline ja taotlejate soov oma korraldustöös saada suuremat stabiilsust igati mõistetav, kuid muudatusi pole siiski võimalik sel kombel teha. Nimelt ei saa ju ministeerium hakata jaotama raha sellisel hetkel, kui Riigikogu pole veel riigieelarvet vastugi võtnud ning seetõttu pole ka teada, kas antud programmi on üldse võimalik antud aastal avada - ning millises mahus.
Taas rahamuredest
Mitu muusikuid koondavat ühendust on neil päevil pidanud või pidamas oma aastakoosolekuid. Seetõttu on uue hooga üles kerkinud ka finantseerimisteema oma erinevates variatsioonides.
Eesti interpreetide probleemidest on kirjutanud EIL praegune juht Rein Rannap, talle vastas Eesti Kontserdi juht Marko Lõhmus. Kontserdiagentuuri Corelli Music juht Mail Sildos sai oma aastatepikkuse tubli töö tunnustusena riikliku kultuuristipendiumi - aga peab leppima tegevuse jätkamisega projektipõhiselt (AK kultuuriuudis 13.05.2010). OÜ Corelli Music taotles omale eraldiseisvat riigieelarverida juba üsna kohe pärast asutamist 2004. aastal, tuues paralleeliks riiklikud dotatsioonid äriühingutele näiteks praami- või rongiliikluses - ning taotleb sama ka praegu. Kuigi Corelli Music on otsinud omale aktiivselt ka metseene-sponsoreid, on selle äriühingu tegevus põhiosas sõltunud riiklikest toetustest. Mail Sildos käis oma muredest rääkimas 18.05.2010 ka ETV Terevisiooni saates.
Tõe huvides tuleb öelda, et Mail Sildose väide, et Kultuuriministeerium vähendas toetust Corelli Music'ule 85% võrra (ehk siis 15%-le algsest), pole täpne. Kitsalt ühe konkreetse programmi raames ("Eraõiguslikud kontserdikorraldajad") vähenes eraldatud toetus 2009.a. 126 000 kroonilt 2010.a. 24 590 kroonile, mis on 80,5%. Aga kokku on Mail Sildost ja tema firmat toetatud ministeeriumist 2009. aastal mitmest erinevast programmist kokku 194 507 krooniga, 2010. aastal aga 165 590 krooniga, mis moodustab mullusest 85% ning on üldiste kärbete taustal üsna korralik toetus. Sellele lisanduvad veel eraldised Kultuurkapitalist.
Olukorras, kus on vähenenud nii nn. vabad vahendid avalikus sektoris kui sponsorlustegevus ja tellimused erasektori poolt, on senises mahus projektipõhine tegutsemine muutunud raskemaks kõigile - nii üksikartistidele kui suurtele kollektiividele (nagu näiteks 04.05.2010 Viini Konzerthaus'is eduka kontserdi andnud Põhjamaade Sümfooniaorkester), aga ka ammu ennast tõestanud festivalidele. Ei saa salata, et varasemast rohkem kadedaid pilke on tundnud riigipalgalised kollektiivid - kuid kerge pole nendelgi. ERSO pillimees peab ju ka oma nelja palgata puhkuse nädala kestel peret toitma ja korteri eest maksma.
Kõigi nende muremõtete keskel on põhjust tsiteerida kultuuriministrit, kes rõhutab: olgu mis on, aga 2011. aasta riigieelarve on tema ministriksoleku ajal (seega alates märtsist 2007) esimene koostatav eelarve, kus suund ei ole kärpimise poole. Omalt poolt lisaksin, et kadeduseks stiilis "miks tal on parem kui mul" pole sageli tegelikult alust, sest enamus muusikuist ju oma muresid avalikult kurtma ei kipugi. Kindlasti on sellisest segregatsioonist tulemuslikum (valdkondliku) solidaarsustunde ülalhoidmine ja üheskoos nuputamine, kuidas keerulisele olukorrale lahendusi leida. Tuleb tunnustada foorumeid, kus nimelt sellises võtmes lähenemine on valdavaks jäänud.
Tõsi ta on, et muusikute palkade baastase on üldjuhul selgelt madalam, kui sedavõrd kaua oma ametit õppinud ja kõrgharidusega spetsialistil võiks olla. Seda valusamad on ka igasugused palgakärped või elukallidust kergitavad hinnatõusud. Aga väikese ja vananeva rahvastikuga riigis pole ka kergelt tekkimas neid lisa-allikaid, mille abiga saaks baastaset märgatavalt tõsta. Poliitiliste otsustega on kultuuriministril õnnestunud tuua muusika valdkonda täiendavat raha konkreetsetele ettevõtmistele (nagu näiteks Eesti Kontsertkoor ja 2011. aastal ehk ka Arvo Pärdi Arhiiv). Kuid üldisem märgatav sissetulekute suurenemine annab ennast veel oodata, sest hädalisi valdkondi on palju. Ka minister on üheselt mõista andnud, et kui valikuks on kas hea kontserdi toimumine või hädaolukorras kiirabi väljasõidu nobedus, eelistaks ta viimast.
Uudised makromaailmast pajatavad, et euro tulek Eestisse muutub üha kindlamaks, tööpuuduse tipp on möödas ja meie majanduskasv taastub II kvartalis. Samas on rahandusministeerium praegu seda meelt, et jätkuvalt ebakindla maailmamajanduse taustal (Kreeka skandaali jms tõttu) on riigieelarve strateegiat 2011-2014 koostades meie kohaliku majanduskasvu ja maksulaekumiste taastumisest hoolimata õigem kasvatada reserve, mitte aga eelarvelisi eraldisi.
Eesti interpreetide probleemidest on kirjutanud EIL praegune juht Rein Rannap, talle vastas Eesti Kontserdi juht Marko Lõhmus. Kontserdiagentuuri Corelli Music juht Mail Sildos sai oma aastatepikkuse tubli töö tunnustusena riikliku kultuuristipendiumi - aga peab leppima tegevuse jätkamisega projektipõhiselt (AK kultuuriuudis 13.05.2010). OÜ Corelli Music taotles omale eraldiseisvat riigieelarverida juba üsna kohe pärast asutamist 2004. aastal, tuues paralleeliks riiklikud dotatsioonid äriühingutele näiteks praami- või rongiliikluses - ning taotleb sama ka praegu. Kuigi Corelli Music on otsinud omale aktiivselt ka metseene-sponsoreid, on selle äriühingu tegevus põhiosas sõltunud riiklikest toetustest. Mail Sildos käis oma muredest rääkimas 18.05.2010 ka ETV Terevisiooni saates.
Tõe huvides tuleb öelda, et Mail Sildose väide, et Kultuuriministeerium vähendas toetust Corelli Music'ule 85% võrra (ehk siis 15%-le algsest), pole täpne. Kitsalt ühe konkreetse programmi raames ("Eraõiguslikud kontserdikorraldajad") vähenes eraldatud toetus 2009.a. 126 000 kroonilt 2010.a. 24 590 kroonile, mis on 80,5%. Aga kokku on Mail Sildost ja tema firmat toetatud ministeeriumist 2009. aastal mitmest erinevast programmist kokku 194 507 krooniga, 2010. aastal aga 165 590 krooniga, mis moodustab mullusest 85% ning on üldiste kärbete taustal üsna korralik toetus. Sellele lisanduvad veel eraldised Kultuurkapitalist.
Olukorras, kus on vähenenud nii nn. vabad vahendid avalikus sektoris kui sponsorlustegevus ja tellimused erasektori poolt, on senises mahus projektipõhine tegutsemine muutunud raskemaks kõigile - nii üksikartistidele kui suurtele kollektiividele (nagu näiteks 04.05.2010 Viini Konzerthaus'is eduka kontserdi andnud Põhjamaade Sümfooniaorkester), aga ka ammu ennast tõestanud festivalidele. Ei saa salata, et varasemast rohkem kadedaid pilke on tundnud riigipalgalised kollektiivid - kuid kerge pole nendelgi. ERSO pillimees peab ju ka oma nelja palgata puhkuse nädala kestel peret toitma ja korteri eest maksma.
Kõigi nende muremõtete keskel on põhjust tsiteerida kultuuriministrit, kes rõhutab: olgu mis on, aga 2011. aasta riigieelarve on tema ministriksoleku ajal (seega alates märtsist 2007) esimene koostatav eelarve, kus suund ei ole kärpimise poole. Omalt poolt lisaksin, et kadeduseks stiilis "miks tal on parem kui mul" pole sageli tegelikult alust, sest enamus muusikuist ju oma muresid avalikult kurtma ei kipugi. Kindlasti on sellisest segregatsioonist tulemuslikum (valdkondliku) solidaarsustunde ülalhoidmine ja üheskoos nuputamine, kuidas keerulisele olukorrale lahendusi leida. Tuleb tunnustada foorumeid, kus nimelt sellises võtmes lähenemine on valdavaks jäänud.
Tõsi ta on, et muusikute palkade baastase on üldjuhul selgelt madalam, kui sedavõrd kaua oma ametit õppinud ja kõrgharidusega spetsialistil võiks olla. Seda valusamad on ka igasugused palgakärped või elukallidust kergitavad hinnatõusud. Aga väikese ja vananeva rahvastikuga riigis pole ka kergelt tekkimas neid lisa-allikaid, mille abiga saaks baastaset märgatavalt tõsta. Poliitiliste otsustega on kultuuriministril õnnestunud tuua muusika valdkonda täiendavat raha konkreetsetele ettevõtmistele (nagu näiteks Eesti Kontsertkoor ja 2011. aastal ehk ka Arvo Pärdi Arhiiv). Kuid üldisem märgatav sissetulekute suurenemine annab ennast veel oodata, sest hädalisi valdkondi on palju. Ka minister on üheselt mõista andnud, et kui valikuks on kas hea kontserdi toimumine või hädaolukorras kiirabi väljasõidu nobedus, eelistaks ta viimast.
Uudised makromaailmast pajatavad, et euro tulek Eestisse muutub üha kindlamaks, tööpuuduse tipp on möödas ja meie majanduskasv taastub II kvartalis. Samas on rahandusministeerium praegu seda meelt, et jätkuvalt ebakindla maailmamajanduse taustal (Kreeka skandaali jms tõttu) on riigieelarve strateegiat 2011-2014 koostades meie kohaliku majanduskasvu ja maksulaekumiste taastumisest hoolimata õigem kasvatada reserve, mitte aga eelarvelisi eraldisi.
Friday 7 May 2010
Eesti Kontsertkoorist
"Eesti Päevalehe" intervjuus 07.05.2010 kurdab Estonia peakoormeister Risto Joost, et professionaalsetesse kooridesse ei jagu lauljaid - mis on kogemus mitme viimatise konkursi korraldamisest. "Praegu on kõik koorid seisus, kus järelkasvu pole peale tulemas, mis omakorda tähendab, et pensioniikka jõudvatele lauljatele pole võtta asendusjõudu," ütleb Risto. Samas ta nendib, et "Kui inimesel on juba teatud vokaalne tase, siis on tal tööd elu lõpuni." Risto kutsub ka üles muusikahariduses panustama rohkem koorisuunale, mida pakkus riikliku tellimuse suurendamise mõttena oma pöördumises haridusministri poole ka Rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe.
Loomulikult peab nii haridusjuhtidel kui noortel õppuritel jaguma kindlust, et kui tellimus suureneb, leidub koorilaulmise eriala lõpetanutele ikkagi ka töökohti. Selles (ja mitmes muus) kontekstis on positiivne uudis kultuuriministri käskkiri nr 207, 27.04.2010, millega minister eraldas toetust programmist "Filharmooniline tegevus" - Eesti Kontsertkoori tegevuse käivitamiseks ja haldamiseks ning 2010. filharmoonilise aasta vokaalsuurvormide läbiviimiseks. Rääkisin sellest ka intervjuus Klassikaraadio Helikajale 08.05.2010.
Lühidalt on plaan selline: juulist 2010 tegutsevad Eesti Kontserdi struktuuriüksustena Rahvusmeeskoor (RAM) ja Hortus Musicus ning uue loomingulise kollektiivina Eesti Kontsertkoor, mille administreerimisega tegeleb RAM - et tihedas koostöös Rahvusmeeskooriga saaks suurvorme esitada. Tõsi, vähemasti sel aastal pole eelarveraha nii palju, et nt 50 naislauljat saaks ka osalise tööajaga palgale võtta. Nii tuleb alustada projektipõhiselt tegutsedes - nagu tehti nt 21.11.2008 "Joonase lähetamist" ette kandes. Küll aga on see kultuuriminister Laine Jänese ammune soov, et edaspidi kasvaks see koor ikkagi põhipalgaga kooriks, mida juhiks permanentne kunstiline juht. Vajadust sel moel täita lünk, mis tekkis 1994. aastal Eesti Raadio segakoori laialiminekuga, on rõhutanud mitme põlvkonna koorijuhid, viimatises intervjuus siis ka Risto Joost. Võimalikeks eeskujudeks võiks ju tuua ka asukohariigi toetusel tegutsevad Läti segakoor Latvia ja Venemaa riiklik akadeemiline Jurlovi koorikapell. Lisaksin aga veel, et RAM jääb ikka RAM-iks, iseseisvalt tegutsevaks meeskooriks - ühisprojektid Kontsertkoori raames toimuks ju mõni kord aastas ja vastavalt valitavale repertuaarile.
2010. aastal seostub filharmoonilise tegevuse raha nende projektidega, milles ERSO ja RAMi kõrval osaleb ka loodav Kontsertkoor:
- 07.08. Veljo Tormise "Eesti ballaadide" kontsertettekanne, dirigeerib Tõnu Kaljuste;
- 22.10. Brahmsi "Saksa reekviem", dirigeerib Neeme Järvi;
- 12.11. Gia Kantšeli 75, dirigeerib Andres Mustonen.
Loodetavasti on see info lõplik ega muutu.
Nendeks projektidega seotud rahasumma tuli muusika valdkonda täiendava poliitilise kokkuleppega enne 2010.a. riigieelarve kolmandat lugemist Riigikogus - ning tuli selgelt sihtotstarbelisena. Ühtegi muusikakollektiivi ega -projekti pole selle nimel koomale tõmmatud. See raha oleks võinud ka üldse tulemata jääda, kui valitsuskabinetile eesotsas peaministriga poleks sellise uue initsiatiivi idee olulisena tundunud. Lõviosa rahast kulub projektipõhisteks töötasudeks - Kontsertkoori ja solistide kõrval ka ERSO-le ja RAM-ile. Masu ja palgata puhkuse nädalate taustal on see eriti oluline tõik.
Veidi ka koori nimest. Kaua on koorijuhid rääkinud Oratooriumikoorist - aga on selge, et loodav koor võiks laulda muudki peale oratooriumide. Eriti, kui jõutakse veel ühe vakantse funktsiooni täitmiseni, milleks on eesti muusika fondisalvestused. Kontsertkoor on sobilik ka seetõttu, et ei sisalda liigilist määratlust (sega-, nais- vm koor) ja jätab seega varieerimisruumi. Õigekeelsussõnaraamat annab liitsõna moodustamisel variandi nii nimetava (nt kontsertklaver) kui omastava käändega (nt kontserdisaal). Sõelale jäi kolmesilbiline vorm "kontsertkoor" - ka seetõttu, et selle on teinud kõrvale tuttavamaks saksakeelses kultuuriruumis tegutsevad konzertchor'id ja Eestis näiteks Kaarli koguduse Kontsertkoor.
Sellises lõpplahenduses kajastuvad need kaasavad arutelud, mida oleme ministeeriumi poolt viimaste kuude jooksul pidanud kõige erinevamate osapooltega. Nõnda saan käe südamele panna ja öelda, et selline lahendus pole sündinud kabinetivaikuses ja peaks olema osapooltele sobilik - ning, mis kõige olulisem, pakkuma kontserdipublikule midagi uut ja olulist. Samasugune, sobilikuks tunnistav hinnang jäi kõlama ka Eesti Muusikanõukogu üldkoosolekul 30.04.2010, kuhu minister tuli seda teemat tutvustama. Mis muud, kui tuult tiibadesse uuele koorile!
Kolmapäeval, 19.05.2010 oli uus koor esmakordselt koos. Saadi kätte "Eesti ballaadide" partiid, teost tutvustasid Lea Tormis ja Tõnu Kaljuste. Koori sündi tuli tervitama Eesti Kontserdi juht Marko Lõhmus. Johannes Tralla tuli ja tegi kultuuriuudise 20.05, mida kasutas ka Postimees. Eesti Kontserdi pressiteatesse teeks paranduse: "Eesti ballaadide" kontsertetendus toimub 07.08.2010.
Loomulikult peab nii haridusjuhtidel kui noortel õppuritel jaguma kindlust, et kui tellimus suureneb, leidub koorilaulmise eriala lõpetanutele ikkagi ka töökohti. Selles (ja mitmes muus) kontekstis on positiivne uudis kultuuriministri käskkiri nr 207, 27.04.2010, millega minister eraldas toetust programmist "Filharmooniline tegevus" - Eesti Kontsertkoori tegevuse käivitamiseks ja haldamiseks ning 2010. filharmoonilise aasta vokaalsuurvormide läbiviimiseks. Rääkisin sellest ka intervjuus Klassikaraadio Helikajale 08.05.2010.
Lühidalt on plaan selline: juulist 2010 tegutsevad Eesti Kontserdi struktuuriüksustena Rahvusmeeskoor (RAM) ja Hortus Musicus ning uue loomingulise kollektiivina Eesti Kontsertkoor, mille administreerimisega tegeleb RAM - et tihedas koostöös Rahvusmeeskooriga saaks suurvorme esitada. Tõsi, vähemasti sel aastal pole eelarveraha nii palju, et nt 50 naislauljat saaks ka osalise tööajaga palgale võtta. Nii tuleb alustada projektipõhiselt tegutsedes - nagu tehti nt 21.11.2008 "Joonase lähetamist" ette kandes. Küll aga on see kultuuriminister Laine Jänese ammune soov, et edaspidi kasvaks see koor ikkagi põhipalgaga kooriks, mida juhiks permanentne kunstiline juht. Vajadust sel moel täita lünk, mis tekkis 1994. aastal Eesti Raadio segakoori laialiminekuga, on rõhutanud mitme põlvkonna koorijuhid, viimatises intervjuus siis ka Risto Joost. Võimalikeks eeskujudeks võiks ju tuua ka asukohariigi toetusel tegutsevad Läti segakoor Latvia ja Venemaa riiklik akadeemiline Jurlovi koorikapell. Lisaksin aga veel, et RAM jääb ikka RAM-iks, iseseisvalt tegutsevaks meeskooriks - ühisprojektid Kontsertkoori raames toimuks ju mõni kord aastas ja vastavalt valitavale repertuaarile.
2010. aastal seostub filharmoonilise tegevuse raha nende projektidega, milles ERSO ja RAMi kõrval osaleb ka loodav Kontsertkoor:
- 07.08. Veljo Tormise "Eesti ballaadide" kontsertettekanne, dirigeerib Tõnu Kaljuste;
- 22.10. Brahmsi "Saksa reekviem", dirigeerib Neeme Järvi;
- 12.11. Gia Kantšeli 75, dirigeerib Andres Mustonen.
Loodetavasti on see info lõplik ega muutu.
Nendeks projektidega seotud rahasumma tuli muusika valdkonda täiendava poliitilise kokkuleppega enne 2010.a. riigieelarve kolmandat lugemist Riigikogus - ning tuli selgelt sihtotstarbelisena. Ühtegi muusikakollektiivi ega -projekti pole selle nimel koomale tõmmatud. See raha oleks võinud ka üldse tulemata jääda, kui valitsuskabinetile eesotsas peaministriga poleks sellise uue initsiatiivi idee olulisena tundunud. Lõviosa rahast kulub projektipõhisteks töötasudeks - Kontsertkoori ja solistide kõrval ka ERSO-le ja RAM-ile. Masu ja palgata puhkuse nädalate taustal on see eriti oluline tõik.
Veidi ka koori nimest. Kaua on koorijuhid rääkinud Oratooriumikoorist - aga on selge, et loodav koor võiks laulda muudki peale oratooriumide. Eriti, kui jõutakse veel ühe vakantse funktsiooni täitmiseni, milleks on eesti muusika fondisalvestused. Kontsertkoor on sobilik ka seetõttu, et ei sisalda liigilist määratlust (sega-, nais- vm koor) ja jätab seega varieerimisruumi. Õigekeelsussõnaraamat annab liitsõna moodustamisel variandi nii nimetava (nt kontsertklaver) kui omastava käändega (nt kontserdisaal). Sõelale jäi kolmesilbiline vorm "kontsertkoor" - ka seetõttu, et selle on teinud kõrvale tuttavamaks saksakeelses kultuuriruumis tegutsevad konzertchor'id ja Eestis näiteks Kaarli koguduse Kontsertkoor.
Sellises lõpplahenduses kajastuvad need kaasavad arutelud, mida oleme ministeeriumi poolt viimaste kuude jooksul pidanud kõige erinevamate osapooltega. Nõnda saan käe südamele panna ja öelda, et selline lahendus pole sündinud kabinetivaikuses ja peaks olema osapooltele sobilik - ning, mis kõige olulisem, pakkuma kontserdipublikule midagi uut ja olulist. Samasugune, sobilikuks tunnistav hinnang jäi kõlama ka Eesti Muusikanõukogu üldkoosolekul 30.04.2010, kuhu minister tuli seda teemat tutvustama. Mis muud, kui tuult tiibadesse uuele koorile!
Kolmapäeval, 19.05.2010 oli uus koor esmakordselt koos. Saadi kätte "Eesti ballaadide" partiid, teost tutvustasid Lea Tormis ja Tõnu Kaljuste. Koori sündi tuli tervitama Eesti Kontserdi juht Marko Lõhmus. Johannes Tralla tuli ja tegi kultuuriuudise 20.05, mida kasutas ka Postimees. Eesti Kontserdi pressiteatesse teeks paranduse: "Eesti ballaadide" kontsertetendus toimub 07.08.2010.
2010.a. kultuuristipendiumid
Kultuuriminister kinnitas tänavused kultuuristipendiumid, 36 000-kroonise stipendiumi saab 20 loovisikut ja organisatsiooni. Nagu kinnitab ka ministeeriumi pressiteade, toimub pidulik üleandmine 13. mail Kultuuriministeeriumis.
Selgelt kõige rohkem oli taotlusi muusika valdkonnast, ning paraku ei jagunud toetusraha kõigi taotluste rahuldamiseks - seda enam, et stipendiume pidi jaguma ka teistele valdkondadele. Välisõpinguid toetava stipendiumi said Neeme Ots ja Liis Joamets muusikaõpinguteks Sibeliuse Akadeemias, Kadri Tegelmann ja Maria Leppoja muusikaõpinguteks Haagi Kuninglikus Konservatooriumis, Liis Lulla muusikaõpinguteks Amsterdami Konservatooriumis, Kaija Lukas muusikaõpinguteks Philadelphia Temple’i ülikoolis.
Oluliste kultuuriprojektide teostamise stipendiumi said Mail Sildos kultuuripealinna projektide ettevalmistamiseks, Juko-Mart Kõlar rahvusvaheliste kontserdiprojektide korralduseks 2010/2011 hooajal, MTÜ Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel rahvatantsukontsertide korraldamiseks ja festivalidel osalemiseks 2010. aastal ning Laine Sepp ülevabariigilise Kuressaare Poiste Keelpillifestivali korraldamiseks.
Eesti Vabariigi kultuuristipendiumid määratakse oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes.
Selgelt kõige rohkem oli taotlusi muusika valdkonnast, ning paraku ei jagunud toetusraha kõigi taotluste rahuldamiseks - seda enam, et stipendiume pidi jaguma ka teistele valdkondadele. Välisõpinguid toetava stipendiumi said Neeme Ots ja Liis Joamets muusikaõpinguteks Sibeliuse Akadeemias, Kadri Tegelmann ja Maria Leppoja muusikaõpinguteks Haagi Kuninglikus Konservatooriumis, Liis Lulla muusikaõpinguteks Amsterdami Konservatooriumis, Kaija Lukas muusikaõpinguteks Philadelphia Temple’i ülikoolis.
Oluliste kultuuriprojektide teostamise stipendiumi said Mail Sildos kultuuripealinna projektide ettevalmistamiseks, Juko-Mart Kõlar rahvusvaheliste kontserdiprojektide korralduseks 2010/2011 hooajal, MTÜ Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel rahvatantsukontsertide korraldamiseks ja festivalidel osalemiseks 2010. aastal ning Laine Sepp ülevabariigilise Kuressaare Poiste Keelpillifestivali korraldamiseks.
Eesti Vabariigi kultuuristipendiumid määratakse oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes.
Tuesday 4 May 2010
Eesti Muusikanõukogu ...
... pidas 30.04 EMTA kammersaalis oma üldkoosolekut, kohal 54 osavõtjat, juhtijaks EMN president Peep Lassmann. Põhjaliku ülevaate avaldas sellest Sirp 07.05.2010, autoriks Tiina Mattisen.
Kultuuriminister Laine Jänes tutvustas filharmoonilise tegevusega seonduvaid arenguid ning vastas küsimustele. Jaak Sooäär rääkis Eesti Jazzliidu tegevusest eesti jazzi arendamisel. ERSO arengust kõneles ERSO direktor Andres Siitan, Klassikaraadio programmist peatoimetaja Tiia Teder.
Seda, kuidas "Suur ilm saab alguse väikesel maal" üldhariduskooli muusikaõpetajast, valgustas Elin Ots, kes on Eesti Muusikaõpetajate Liidus valdkonna "Muusikaõpetus üldhariduskoolis" juht. Interpreetide probleemidest rääkis Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Rein Rannap. Kolme kooli ehitusprojektist ja sellega seotud arengutest kõneles Tallinna Muusikakeskkooli direktor Timo Steiner.
EMN juhatuse tegevusaruanne esitas EMN president Peep Lassmann. Muusikahariduse töörühma tegevusest rääkis EMN juhatuse liige ja Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma. Seejärel toimusid diskussioon ja võimalike ühisseisukohtade vastuvõtmine, koosoleku lõpus ka juhatuse valimised.
15.04.2008 valitud 9-liikmeline juhatus (Peep Lassmann, Toomas Siitan, Olav Ehala, Urvi Haasma, Jüri Leiten, Jaan-Eik Tulve, Aarne Saluveer, Andres Siitan, Timo Steiner) pani oma volitused maha. Perioodiks 2010-2012 valiti 15 kandidaadi seast uus juhatus järgmises koosseisus:
- Peep Lassmann (jätkab presidendina) - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Klaveriõpetajate Ühing
Toomas Siitan (jätkab asepresidendina) Eesti Muusikateaduse Selts
Urvi Haasma - Eesti Muusikakoolide Liit
Olav Ehala - Eesti Heliloojate Liit
Marko Lõhmus - Eesti Kontsert
Jaak Sooäär - Eesti Jazzliit
Rein Rannap - Eesti Interpreetide Liit
Timo Steiner - Tallinna Muusikakeskkool
Aarne Saluveer - Eesti Kooriühing, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool
Üldkoosolekul võeti vastu järgmised ühisseisukohad:
Eesti Muusikanõukogu peab vajalikuks kättesaadava ja konkurentsivõimelise muusikahariduse võimaldamist kõikidele Eesti lastele ja noortele.
Selle saavutamiseks peab muusikanõukogu esmatähtsaks:
- Muusikaõpetuse jätkamist lasteaedades
- Riigitoetusega tegutsevate muusikahariduskeskuste väljaarendamist olemasolevate muusikakoolide baasil maakonnakeskustesse
- Riiklike õppekavade kinnitamist ja riigitoetuse eraldamist nende alusel töötavatele munitsipaalmuusikakoolidele sõltuvalt muusikaharidusteed jätkavate õpilaste arvust
- Kaasaegse õppekompleksi loomist Tallinna keskastme muusikaõppeasutustele (Tallinna Muusikakeskkool, G.Otsa nim Tallinna Muusikakool, Tallinna Balletikool)
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi väljaehitamist
- Erinevate astmete koolide õppekavade kooskõlastamist ja lõpu- ning vastuvõtueksamite ühitamist
- Kõrgharidusega muusikaõpetajate ettevalmistamise tõhustamist
Eesti Muusikanõukogu peab oluliseks:
- Muusikavaldkonna tasakaalustatud ja läbipaistvat arendamist, mis tagaks nii riiklike kui mitteriiklike struktuuride jätkusuutlikkuse.
- Muusikavaldkonna toetuseks suunatud osa suurendamist kultuuriministeeriumi eelarves ja kultuurile suunatud vahendite suurendamist riigieelarves.
- Süvakultuuriürituste korraldajatele käibemaksukompensatsiooni tagastamist.
- Esinemisvõimaluste tagamist ka mittekoosseisulistele professionaalsetele muusikutele- solistidele, ansamblitele
- Muusikaliste esinduskollektiivide jätkusuutlikku arengut ja nende töötajate töötingimuste parendamist.
- Klassikaraadio kui süvamuusika propageerija ja salvestaja finantseerimise parandamist
- Muusikaalaste trükiste programmi taastamist kultuuriministeeriumis
- Programmi loomist kontserttegevuse edendamiseks maapiirkondades
Kultuuriminister Laine Jänes tutvustas filharmoonilise tegevusega seonduvaid arenguid ning vastas küsimustele. Jaak Sooäär rääkis Eesti Jazzliidu tegevusest eesti jazzi arendamisel. ERSO arengust kõneles ERSO direktor Andres Siitan, Klassikaraadio programmist peatoimetaja Tiia Teder.
Seda, kuidas "Suur ilm saab alguse väikesel maal" üldhariduskooli muusikaõpetajast, valgustas Elin Ots, kes on Eesti Muusikaõpetajate Liidus valdkonna "Muusikaõpetus üldhariduskoolis" juht. Interpreetide probleemidest rääkis Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Rein Rannap. Kolme kooli ehitusprojektist ja sellega seotud arengutest kõneles Tallinna Muusikakeskkooli direktor Timo Steiner.
EMN juhatuse tegevusaruanne esitas EMN president Peep Lassmann. Muusikahariduse töörühma tegevusest rääkis EMN juhatuse liige ja Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma. Seejärel toimusid diskussioon ja võimalike ühisseisukohtade vastuvõtmine, koosoleku lõpus ka juhatuse valimised.
15.04.2008 valitud 9-liikmeline juhatus (Peep Lassmann, Toomas Siitan, Olav Ehala, Urvi Haasma, Jüri Leiten, Jaan-Eik Tulve, Aarne Saluveer, Andres Siitan, Timo Steiner) pani oma volitused maha. Perioodiks 2010-2012 valiti 15 kandidaadi seast uus juhatus järgmises koosseisus:
- Peep Lassmann (jätkab presidendina) - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Klaveriõpetajate Ühing
Toomas Siitan (jätkab asepresidendina) Eesti Muusikateaduse Selts
Urvi Haasma - Eesti Muusikakoolide Liit
Olav Ehala - Eesti Heliloojate Liit
Marko Lõhmus - Eesti Kontsert
Jaak Sooäär - Eesti Jazzliit
Rein Rannap - Eesti Interpreetide Liit
Timo Steiner - Tallinna Muusikakeskkool
Aarne Saluveer - Eesti Kooriühing, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool
Üldkoosolekul võeti vastu järgmised ühisseisukohad:
Eesti Muusikanõukogu peab vajalikuks kättesaadava ja konkurentsivõimelise muusikahariduse võimaldamist kõikidele Eesti lastele ja noortele.
Selle saavutamiseks peab muusikanõukogu esmatähtsaks:
- Muusikaõpetuse jätkamist lasteaedades
- Riigitoetusega tegutsevate muusikahariduskeskuste väljaarendamist olemasolevate muusikakoolide baasil maakonnakeskustesse
- Riiklike õppekavade kinnitamist ja riigitoetuse eraldamist nende alusel töötavatele munitsipaalmuusikakoolidele sõltuvalt muusikaharidusteed jätkavate õpilaste arvust
- Kaasaegse õppekompleksi loomist Tallinna keskastme muusikaõppeasutustele (Tallinna Muusikakeskkool, G.Otsa nim Tallinna Muusikakool, Tallinna Balletikool)
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi väljaehitamist
- Erinevate astmete koolide õppekavade kooskõlastamist ja lõpu- ning vastuvõtueksamite ühitamist
- Kõrgharidusega muusikaõpetajate ettevalmistamise tõhustamist
Eesti Muusikanõukogu peab oluliseks:
- Muusikavaldkonna tasakaalustatud ja läbipaistvat arendamist, mis tagaks nii riiklike kui mitteriiklike struktuuride jätkusuutlikkuse.
- Muusikavaldkonna toetuseks suunatud osa suurendamist kultuuriministeeriumi eelarves ja kultuurile suunatud vahendite suurendamist riigieelarves.
- Süvakultuuriürituste korraldajatele käibemaksukompensatsiooni tagastamist.
- Esinemisvõimaluste tagamist ka mittekoosseisulistele professionaalsetele muusikutele- solistidele, ansamblitele
- Muusikaliste esinduskollektiivide jätkusuutlikku arengut ja nende töötajate töötingimuste parendamist.
- Klassikaraadio kui süvamuusika propageerija ja salvestaja finantseerimise parandamist
- Muusikaalaste trükiste programmi taastamist kultuuriministeeriumis
- Programmi loomist kontserttegevuse edendamiseks maapiirkondades
Subscribe to:
Posts (Atom)
