Oistrahhi festivali eestvedaja Allar Kaasik kirjutab 22.09 Pärnu Postimehes, et "Heast suhtumisest üksi on vähe abi", viidates otseselt kultuuriministeeriumile ja Pärnu linnavalitsusele. Kaasiku rahulolematusest võib aru saada, sest kunagise poliitilise otsuse tulemusel oli Oistrahhi festivalil mitu aastat riigieelarves eraldi rida. 2008. aastal oli sellel festivali korraldamiseks kirjas 1 552 000 krooni. Samal aastal aga otsustas ministeerium seoses alanud majanduslangusega, et Oistrahhi festival, nagu ka Jazzkaar ja Eesti Muusika Päevad, peab edaspidi konkureerima riigi toetusele kõigi teiste festivalidega võrdsetel alustel. Kuna aga kõnealuse programmi "Muusikafestivalid ja -konkursid" (endise nimega "Süvamuusika Eestis") maht kahanes samal ajal 2 346 000 kroonilt 1 400 000 kroonile, kujunes konkurents eriti tihedaks. 2009. aastal sai Oistrahhi festival programmi rahadest 100 000 krooni, 2010. aastal 80 000 krooni.
Nagu öeldud, võib Allar Kaasiku muret mõista, kuid ega sellele pole masu tingimustes ka võimalik leida nimelt seda lahendust, mida ta heameelega ootaks. Ja kindlasti ei saa ju alahinnata ka toda head suhtumist, sest sellele saab baseeruda edasine areng ja koostöö.
Pärnu linnavalitsus on mõned oma valikud teinud. Nende tulemusena liideti haridus- ja kultuuriosakond, samuti on langetatud otsus, et 2006. aastal tegevust alustanud Pärnu Filharmoonia peab alates 2011. aastast uuesti taanduma Pärnu Linnaorkestri kontoriks. Samuti võis lugeda 2011. a. suveprojekte tutvustanud 16.09 Pärnu Postimehest, et Eesti Kontsert ei korralda siis Pärnu Ooperipäevi.
Oistrahhi festivali osas on kultuuriministeerium Pärnu linnaga üht meelt, et festivali pikaajaline traditsioon võiks jätkuda. Iseasi on, et eelarveallikate pingestumine ei võimaldaks seda ilmselt teha senises mahus. Ent festivali kaubamärk ja väljakujunenud sihtgrupid nii esinejate kui publiku osas on väärt, et neid hoida. Seepärast tasub tunnustada Allar Kaasiku initsiatiivi korraldada 2009. ja 2010. aasta festival Interreg'i ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) toel projekti "Viis aastat Euroopa Liitu Läänemere idakaldal" raames. Ühtlasi sooviks festivali korraldajaile siiralt edu järgmiste europrojektide juures, millele Allar Kaasik oma aritkliga partnereid otsib, sest ainuüksi Eesti eelarvevahenditest jääb paraku tõesti väheks.
Tuesday 28 September 2010
Monday 27 September 2010
Interpreedid ja invaliidid
Täna tahan kiita Eesti Interpreetide Liitu (EIL), sest nende ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu koostööprojekti raames sai alguse uus kontserdisari. Kord kuus Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis toimuva heategevusliku kontserdisarja tulu läheb Eesti Muusikaakadeemiast saadud uue klaveri kulude katteks. Vt ka ERR uudist.
See on hea näide uue, seni puudulikult hõlmatud, aga kindlasti väga tänuväärse sihtgrupi leidmisest. Eeskuju andev initsiatiiv, sellise avatud mõtlemisega on võimalik leida interpreetidele nii täiendavaid esinemisvõimalusi kui ka täiendavat rahastust - näiteks projektidest, mis esmapilgul ei peagi otseselt muusika valdkonnaga seostuma.
See on hea näide uue, seni puudulikult hõlmatud, aga kindlasti väga tänuväärse sihtgrupi leidmisest. Eeskuju andev initsiatiiv, sellise avatud mõtlemisega on võimalik leida interpreetidele nii täiendavaid esinemisvõimalusi kui ka täiendavat rahastust - näiteks projektidest, mis esmapilgul ei peagi otseselt muusika valdkonnaga seostuma.
Thursday 23 September 2010
Valitsus veel eelarvest
23.09.2010 kiitis Vabariigi Valitsus heaks 2011. aasta riigieelarve eelnõu, mille järgi on tuleva aasta riigieelarve tulude maht on 89,4 ja kulude maht 94,2 miljardit krooni. Tänavusega võrreldes nelja miljardi võrra kasvanud kulude maht tuleneb eelkõige üleliigsete saastekvootide müügitulude ja välisvahendite arvelt. 2011. aasta riigieelarve defitsiidiks on planeeritud 1,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist ehk 3,8 miljardit krooni.
Riigi tegevuskulud on eelarves külmutatud. Lisaks tegi valitsus põhimõttelise otsuse, et palgad avalikus sektoris järgmisel aastal ei tõuse. Valitsus teeb riigikogule ettepaneku kõrgemate riigiteenijate ametipalkade jätkuvaks külmutamiseks kuni 2012. aastani.
Hariduskulud kasvavad tuleval aastal 7,9 protsenti. Kultuuriministeeriumi eelarve kasvab 2,309 miljardilt kroonilt 2,636 miljardi kroonini ehk üle 14%. Selle hulgas on ühekordseid finantseeringuid. Nii näiteks finantseeritakse kultuuripealinna programmi riigieelarvest kogusummas 50 miljonit krooni. Lisaks toetatakse 2011. aastal Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna tegevusi ka välisministeeriumi eelarvest.
Välisvahendite osakaal tõuseb kultuuriministeeriumi eelarves 113,7 protsenti, kogusummas 344 miljoni kroonini. Enim toetatakse muuseumivaldkonda, ehitatakse ja renoveeritakse hooneid ning uuendatakse ekspositsioone. Välisvahendite kaasabil alustatakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitusprotsessiga ning renoveeritakse mitmeid teisigi mahukaid kultuuriobjekte. Nii arendatakse välja ka Meremuuseumi sadama- ja vabaõhuekspositsioon ning renoveeritud saab Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone.
Arvo Pärdi keskus saab tuleval aastal toetust neli miljonit krooni. Haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest toetatakse 19 miljoni krooni ulatuses noorte laulu- ja tantsupeo läbiviimist ning eraldatakse vahendeid järgmisel aastal avatava AHHAA keskuse uue hoone tegevuskulude katteks.
Peaminister annab 2011. aasta riigieelarve seaduseelnõu riigikogule üle järgmisel nädalal.
Riigi tegevuskulud on eelarves külmutatud. Lisaks tegi valitsus põhimõttelise otsuse, et palgad avalikus sektoris järgmisel aastal ei tõuse. Valitsus teeb riigikogule ettepaneku kõrgemate riigiteenijate ametipalkade jätkuvaks külmutamiseks kuni 2012. aastani.
Hariduskulud kasvavad tuleval aastal 7,9 protsenti. Kultuuriministeeriumi eelarve kasvab 2,309 miljardilt kroonilt 2,636 miljardi kroonini ehk üle 14%. Selle hulgas on ühekordseid finantseeringuid. Nii näiteks finantseeritakse kultuuripealinna programmi riigieelarvest kogusummas 50 miljonit krooni. Lisaks toetatakse 2011. aastal Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna tegevusi ka välisministeeriumi eelarvest.
Välisvahendite osakaal tõuseb kultuuriministeeriumi eelarves 113,7 protsenti, kogusummas 344 miljoni kroonini. Enim toetatakse muuseumivaldkonda, ehitatakse ja renoveeritakse hooneid ning uuendatakse ekspositsioone. Välisvahendite kaasabil alustatakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitusprotsessiga ning renoveeritakse mitmeid teisigi mahukaid kultuuriobjekte. Nii arendatakse välja ka Meremuuseumi sadama- ja vabaõhuekspositsioon ning renoveeritud saab Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone.
Arvo Pärdi keskus saab tuleval aastal toetust neli miljonit krooni. Haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest toetatakse 19 miljoni krooni ulatuses noorte laulu- ja tantsupeo läbiviimist ning eraldatakse vahendeid järgmisel aastal avatava AHHAA keskuse uue hoone tegevuskulude katteks.
Peaminister annab 2011. aasta riigieelarve seaduseelnõu riigikogule üle järgmisel nädalal.
Minister ERSO-st
22.09.2010 Riigikogus instungi eel toimunud infotunnis vastas saadikute järelpärimistele kultuuriminister Laine Jänes. Esimesena tuli teemaks Keskfraktsiooni liikme Kadri Simsoni tõstatatud teema - ERSO rahastamisest (vt infotunni stenogrammi).
Järgnevalt BNS-i uudis:
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas riigikogu infotunnis saadikute küsimustele vastates, et riikliku sümfooniaorkestri (ERSO) juurde jäi kavandatud kontsertkoor loomata selle juhi Andres Siitani vigade tõttu.
"Kontsertkoori ERSO enda juurde loodud ei saanud. See tulenes ERSO juhi juhtimisvigadest ja probleemidest, kuna riigikogu otsus ja poliitiline tahe oli luua Eesti Kontsertkoor ja seda ootasid ka kõik muusikaringkonnad, siis seetõttu loodi Eesti Kontsertkoor teise allasutuse juurde, milleks oli Eesti Kontsert ja kes on selle ülesandega suurepäraselt hakkama saanud," teatas Jänes.
Kommenteerides suhtlusprobleemi kultuuriministri ja asutuste juhtide vahel leidis Jänes, et ei ole võimalik võrrelda praeguse aja valitsuse tööd tervikuna eelmiste valitsustega. "Ükski teine valitsus ei pidanud rinda pistma keeruliste majandusprobleemidega ja tegelema suures osas kärbetega. Kui muudel puhkudel tõusis eelarve 10 või 20 protsenti, siis väga paljud teemad ei tõusnudki üles," nentis Jänes.
Kultuuriministri sõnul ei saa võtta lubaduse või garantiina asju, mille üle on arutatud. "Kui on arutatud võimaluste üle, siis see on niisugune arutelukäik ja kui on reaalsed võimalused eelarves, siis neid on ka arvestatud. Kui eelarves võimalusi ei ole, siis ma ei kujuta ette, millisest rahanurgast või kotist peaks seda raha sinna hunnikusse tõstma," selgitas Jänes.
Kultuuriminister kinnitas samas, et vaatamata ERSO uue peadirigendi Neeme Järvi avalikule kriitikale tema aadressil, on tal Järviga erakordselt head isiklikud suhted. "Võin lihtsalt lisada, minu suvise sünnipäeva jooksul, kui mul oli sünnipäev suvel, helistas ta mulle oma isiklikul initsiatiivil ja laulis suurepärase sünnipäevalaulu mulle. Nii et meil on väga head suhted."
Sel nädalal saatis muusikainstitutsioone ja professionaalseid muusikuid ühendav muusikanõukogu kultuuriministrile kirja, milles leiab, et muusikavaldkonna rahastamine on tasakaalust väljas ning see tekitab muusikute hulgas ebaterveid pingeid.
Viimase paari kuu jooksul on laiemat meediakajastust leidnud kultuuriministeeriumi ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri (ERSO) lahkarvamused rahastamise ja juhtimise osas.
* * *
ERSO eelarve puudujäägi uurimiseks moodustas minister komisjoni (Postimees 24.09.2010, Delfi). Olles ise selle üks liige, pean vajalikuks öelda: komisjon lähtub tööülesandest saada lähemat selgust eelarvepuudujäägi tekkimisest ning ühtlasi aidata kaasa ERSO kui riigiasutuse tegutsemise stabiilsusele.
Tundub aga, et alanud valimiste-eelne periood seondub ka ERSO juhtumiga. Seda tõendavad nii Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatidest saadikute küsimused 22.09 Riigikogus kui artiklid 15.09 Kesknädalas ("Nu, Zajats, pogodi") ja 24.09 EPL-s ("Laine Jänes jagab raha oma suva järgi"). Viimasel teemal tasub lugeda ministeeriumi vastulauset 24.09 Postimehes ("Ministeerium: Jänes ei jaganud teatritoetusi suva järgi").
Ja Ekspress sahistab: Räägitakse, et ERSO on nõus Neeme Järvile kuue nädala eest maksma 1,2 miljonit.
Järgnevalt BNS-i uudis:
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas riigikogu infotunnis saadikute küsimustele vastates, et riikliku sümfooniaorkestri (ERSO) juurde jäi kavandatud kontsertkoor loomata selle juhi Andres Siitani vigade tõttu.
"Kontsertkoori ERSO enda juurde loodud ei saanud. See tulenes ERSO juhi juhtimisvigadest ja probleemidest, kuna riigikogu otsus ja poliitiline tahe oli luua Eesti Kontsertkoor ja seda ootasid ka kõik muusikaringkonnad, siis seetõttu loodi Eesti Kontsertkoor teise allasutuse juurde, milleks oli Eesti Kontsert ja kes on selle ülesandega suurepäraselt hakkama saanud," teatas Jänes.
Kommenteerides suhtlusprobleemi kultuuriministri ja asutuste juhtide vahel leidis Jänes, et ei ole võimalik võrrelda praeguse aja valitsuse tööd tervikuna eelmiste valitsustega. "Ükski teine valitsus ei pidanud rinda pistma keeruliste majandusprobleemidega ja tegelema suures osas kärbetega. Kui muudel puhkudel tõusis eelarve 10 või 20 protsenti, siis väga paljud teemad ei tõusnudki üles," nentis Jänes.
Kultuuriministri sõnul ei saa võtta lubaduse või garantiina asju, mille üle on arutatud. "Kui on arutatud võimaluste üle, siis see on niisugune arutelukäik ja kui on reaalsed võimalused eelarves, siis neid on ka arvestatud. Kui eelarves võimalusi ei ole, siis ma ei kujuta ette, millisest rahanurgast või kotist peaks seda raha sinna hunnikusse tõstma," selgitas Jänes.
Kultuuriminister kinnitas samas, et vaatamata ERSO uue peadirigendi Neeme Järvi avalikule kriitikale tema aadressil, on tal Järviga erakordselt head isiklikud suhted. "Võin lihtsalt lisada, minu suvise sünnipäeva jooksul, kui mul oli sünnipäev suvel, helistas ta mulle oma isiklikul initsiatiivil ja laulis suurepärase sünnipäevalaulu mulle. Nii et meil on väga head suhted."
Sel nädalal saatis muusikainstitutsioone ja professionaalseid muusikuid ühendav muusikanõukogu kultuuriministrile kirja, milles leiab, et muusikavaldkonna rahastamine on tasakaalust väljas ning see tekitab muusikute hulgas ebaterveid pingeid.
Viimase paari kuu jooksul on laiemat meediakajastust leidnud kultuuriministeeriumi ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri (ERSO) lahkarvamused rahastamise ja juhtimise osas.
* * *
ERSO eelarve puudujäägi uurimiseks moodustas minister komisjoni (Postimees 24.09.2010, Delfi). Olles ise selle üks liige, pean vajalikuks öelda: komisjon lähtub tööülesandest saada lähemat selgust eelarvepuudujäägi tekkimisest ning ühtlasi aidata kaasa ERSO kui riigiasutuse tegutsemise stabiilsusele.
Tundub aga, et alanud valimiste-eelne periood seondub ka ERSO juhtumiga. Seda tõendavad nii Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatidest saadikute küsimused 22.09 Riigikogus kui artiklid 15.09 Kesknädalas ("Nu, Zajats, pogodi") ja 24.09 EPL-s ("Laine Jänes jagab raha oma suva järgi"). Viimasel teemal tasub lugeda ministeeriumi vastulauset 24.09 Postimehes ("Ministeerium: Jänes ei jaganud teatritoetusi suva järgi").
Ja Ekspress sahistab: Räägitakse, et ERSO on nõus Neeme Järvile kuue nädala eest maksma 1,2 miljonit.
Wednesday 22 September 2010
Lõhmus on direktor
Tallinn kinnitas filharmoonia uue juhi
BNS, 22.09.2010 - Tallinna linnavalitsus kinnitas kolmapäeval filharmoonia direktoriks Marko Lõhmuse, kes varem on töötanud Eesti Kontserdi direktori kohusetäitjana ja kultuuriministeeriumi muusikanõunikuna.
Augustis vabastas linnavalitsus filharmoonia direktori ametikohalt Jüri Leiteni, kes asus septembri algusest tööle Eesti Kontserdi direktorina. Leiten esitas avalduse oma töölepingu lõpetamiseks tänavu 31. augustist.
Tallinna Filharmoonia direktori konkursil osales üksteist kandidaati, komisjon tunnistas parimaks Marko Lõhmuse, teatas linnavalitsuse pressieteenistus. Linnavalitsus sõlmib Lõhmusega viieaastase töölepingu. 41-aastane Lõhmus on lõpetanud Tallinna konservatooriumi koorimuusika erialal.
Palju õnne, edu ja jaksu, Marko - kõigi endiste kolleegide poolt!
BNS, 22.09.2010 - Tallinna linnavalitsus kinnitas kolmapäeval filharmoonia direktoriks Marko Lõhmuse, kes varem on töötanud Eesti Kontserdi direktori kohusetäitjana ja kultuuriministeeriumi muusikanõunikuna.
Augustis vabastas linnavalitsus filharmoonia direktori ametikohalt Jüri Leiteni, kes asus septembri algusest tööle Eesti Kontserdi direktorina. Leiten esitas avalduse oma töölepingu lõpetamiseks tänavu 31. augustist.
Tallinna Filharmoonia direktori konkursil osales üksteist kandidaati, komisjon tunnistas parimaks Marko Lõhmuse, teatas linnavalitsuse pressieteenistus. Linnavalitsus sõlmib Lõhmusega viieaastase töölepingu. 41-aastane Lõhmus on lõpetanud Tallinna konservatooriumi koorimuusika erialal.
Palju õnne, edu ja jaksu, Marko - kõigi endiste kolleegide poolt!
Tuesday 21 September 2010
Tööpakkumine Lätist
Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester otsib orkestri kontsertmeistrit.
Huviliste kuulamine toimub Riias 14. oktoobril 2010. Iga esiviiuldajaks konkureerija peaks saatma oma CV ja avalduse hiljemalt 4. oktoobriks. Vt täpsem info.
Huviliste kuulamine toimub Riias 14. oktoobril 2010. Iga esiviiuldajaks konkureerija peaks saatma oma CV ja avalduse hiljemalt 4. oktoobriks. Vt täpsem info.
Orkestrielust USA-s
Aeg-ajalt on hea kiigata, mis mujal mail toimub. Uudised Ameerikamaalt räägivad juba mõnda aega, et finantskriis on tõsiselt murendanud sealsete mainekate orkestrite tegevuse aluseid.
Näiteks Detroidi Sümfooniaorkester, mille muusikadirektor oli aastail 1990-2005 maestro Neeme Järvi, on rahamurede tõttu pudenemas välja sealsete orkestrite Top10-st, kuhu nad Järvi juhtimisel välja murdsid. See aga tähendaks, et potentsiaalsete sponsorite huvi jääb suurusjärgu võrra väiksemaks. Viimane uudis pajatab, et uue hooaja algus on ohus - orkestrandid on oma direktsiooniga suurtes erimeelsustes ning puhkemas on streik, mis ohustab uue hooaja algust. Kavandamisel on kärped, millega muusikute põhipalka vähendatakse 29%, 104 000 dollarilt, 73 800 dollarile järgneva kolme aasta jooksul. Äratundmist pakub sealsete netikommentaaride lugemine, kus rohkem või vähem emotsionaalselt kõrvutatakse orkestrimaailma spordimaailmaga.
Lugege ise orkestrantide mitteametlikult veebilehelt, kuidas orkester on oma liikmete arvates direktsiooni juhtimisvigade tõttu sattunud rahamuredesse ning milliseid otsekoheseid miks-küsimusi nad esitavad.
Näiteid leidub teisigi. Cleveland Orchestra pidi märtsis 2009 aktsepteerima põhjaliku kärpimiskava. Cincinnati Sümfooniaorkester, mida juhib Paavo Järvi, on eelarveaukudega võidelnud tõsisemalt alates jaanuarist 2007, kuid tegelikult ulatuvad need juba aastasse 2002 (Paavo Järvi honorar, kui kedagi huvitab, oli siis 456 030 dollarit). Nagu sealmail tavaks, saab sel puhul loota vaid lahketele erasponsoritele. Cincinnatil õnnestus üks leida. Mõnel teisel orkestril see aga ei õnnestu.
Näiteks Charleston SO (mis, tõsi, ei kuulu ka kõrgliigasse), lõpetas ennetähtaegselt hooaja, alustas pankrotihirmus saneerimist ja palus kõigil pettunud piletiostjail jätta see raha orkestri doteeringuks. Dallas SO on tõstnud oma muusikalist taset, kuid see pole vähendanud orkestri eksistentsimuret. Ka New Jersey SO, mida Neeme Järvi on alates 2005. aastast juhtinud, pidi 30 aastat tagasi rahamurede tõttu ühe hooaja lihtsalt vahele jätma.
Näiteks Detroidi Sümfooniaorkester, mille muusikadirektor oli aastail 1990-2005 maestro Neeme Järvi, on rahamurede tõttu pudenemas välja sealsete orkestrite Top10-st, kuhu nad Järvi juhtimisel välja murdsid. See aga tähendaks, et potentsiaalsete sponsorite huvi jääb suurusjärgu võrra väiksemaks. Viimane uudis pajatab, et uue hooaja algus on ohus - orkestrandid on oma direktsiooniga suurtes erimeelsustes ning puhkemas on streik, mis ohustab uue hooaja algust. Kavandamisel on kärped, millega muusikute põhipalka vähendatakse 29%, 104 000 dollarilt, 73 800 dollarile järgneva kolme aasta jooksul. Äratundmist pakub sealsete netikommentaaride lugemine, kus rohkem või vähem emotsionaalselt kõrvutatakse orkestrimaailma spordimaailmaga.
Lugege ise orkestrantide mitteametlikult veebilehelt, kuidas orkester on oma liikmete arvates direktsiooni juhtimisvigade tõttu sattunud rahamuredesse ning milliseid otsekoheseid miks-küsimusi nad esitavad.
Näiteid leidub teisigi. Cleveland Orchestra pidi märtsis 2009 aktsepteerima põhjaliku kärpimiskava. Cincinnati Sümfooniaorkester, mida juhib Paavo Järvi, on eelarveaukudega võidelnud tõsisemalt alates jaanuarist 2007, kuid tegelikult ulatuvad need juba aastasse 2002 (Paavo Järvi honorar, kui kedagi huvitab, oli siis 456 030 dollarit). Nagu sealmail tavaks, saab sel puhul loota vaid lahketele erasponsoritele. Cincinnatil õnnestus üks leida. Mõnel teisel orkestril see aga ei õnnestu.
Näiteks Charleston SO (mis, tõsi, ei kuulu ka kõrgliigasse), lõpetas ennetähtaegselt hooaja, alustas pankrotihirmus saneerimist ja palus kõigil pettunud piletiostjail jätta see raha orkestri doteeringuks. Dallas SO on tõstnud oma muusikalist taset, kuid see pole vähendanud orkestri eksistentsimuret. Ka New Jersey SO, mida Neeme Järvi on alates 2005. aastast juhtinud, pidi 30 aastat tagasi rahamurede tõttu ühe hooaja lihtsalt vahele jätma.
Wednesday 15 September 2010
RAM laulab Pariisis
Paavo Järvi juhib esmakordselt uue peadirigendina Pariisi orkestrit
15.09 ja 16.09 annab Pariisi orkester (Orchestre de Paris) uue peadirigendi Paavo Järvi juhatusel hooaja avakontserdid, kus osaleb ka Eesti Rahvusmeeskoor.
Prantsusmaa pealinna mainekas kontserdisaalis Salle Pleyel'is toimuvatel hooaja avakontsertidel esitab Pariisi orkester Paavo Järvi juhatusel prantsuse ja soome muusikat. Kõlavad Paul Dukas' "La Péri" ja Jean Sibeliuse "Kullervo", solistideks maailma kontserdi- ja teatrilavadel kõrgelt hinnatud sopran Soile Isokoski ning bariton-bass Juha Uusitalo. Koos Eesti Rahvusmeeskooriga laulab "Kullervot" 1976. aastal Pariisi orkestri juurde loodud koori meesrühm.
Paavo Järvi on 1967. aastal loodud ja praegu 114-liikmelise Pariisi orkestri seitsmes peadirigent. Järvi võtab dirigendikepi üle sakslaselt Christoph Eschenbachilt, kes juhtis Orchestre de Paris'd kümme aastat. Varem on kuulsat kollektiivi juhtinud sellised maailmanimed nagu Georg Solti, Daniel Barenboim, Herbert von Karajan ja Charles Munch.
Pariisi orkestri hooaja avakontserdil, mida kantakse otse-eetris üle Arte Live Web'is, osaleb ka Eesti kultuuriminister Laine Jänes, kes oma Pariisi visiidi raames kirjutab Prantsuse kultuuriminister Frédéric Mitterrandiga alla ühiste kavatsuste deklaratsioonile Eesti kultuurifestivali korraldamiseks Pariisis ja Pariisi regioonis 2011. aasta sügisel. Ka eelseisva festivali programmis on olulisel kohal Eesti muusika ja muusikute tutvustamine.
Eesti festivali Prantsusmaal korraldavad Prantsuse riiklik kultuurikorraldusagentuur Culturesfrance ning Eesti kultuuriministeerium.
Lähem info ja videod orkestri kohta: http://www.orchestredeparis.com/
15.09 ja 16.09 annab Pariisi orkester (Orchestre de Paris) uue peadirigendi Paavo Järvi juhatusel hooaja avakontserdid, kus osaleb ka Eesti Rahvusmeeskoor.
Prantsusmaa pealinna mainekas kontserdisaalis Salle Pleyel'is toimuvatel hooaja avakontsertidel esitab Pariisi orkester Paavo Järvi juhatusel prantsuse ja soome muusikat. Kõlavad Paul Dukas' "La Péri" ja Jean Sibeliuse "Kullervo", solistideks maailma kontserdi- ja teatrilavadel kõrgelt hinnatud sopran Soile Isokoski ning bariton-bass Juha Uusitalo. Koos Eesti Rahvusmeeskooriga laulab "Kullervot" 1976. aastal Pariisi orkestri juurde loodud koori meesrühm.
Paavo Järvi on 1967. aastal loodud ja praegu 114-liikmelise Pariisi orkestri seitsmes peadirigent. Järvi võtab dirigendikepi üle sakslaselt Christoph Eschenbachilt, kes juhtis Orchestre de Paris'd kümme aastat. Varem on kuulsat kollektiivi juhtinud sellised maailmanimed nagu Georg Solti, Daniel Barenboim, Herbert von Karajan ja Charles Munch.
Pariisi orkestri hooaja avakontserdil, mida kantakse otse-eetris üle Arte Live Web'is, osaleb ka Eesti kultuuriminister Laine Jänes, kes oma Pariisi visiidi raames kirjutab Prantsuse kultuuriminister Frédéric Mitterrandiga alla ühiste kavatsuste deklaratsioonile Eesti kultuurifestivali korraldamiseks Pariisis ja Pariisi regioonis 2011. aasta sügisel. Ka eelseisva festivali programmis on olulisel kohal Eesti muusika ja muusikute tutvustamine.
Eesti festivali Prantsusmaal korraldavad Prantsuse riiklik kultuurikorraldusagentuur Culturesfrance ning Eesti kultuuriministeerium.
Lähem info ja videod orkestri kohta: http://www.orchestredeparis.com/
EMTA suur saal
BNS 14.09.2010: "Muusika- ja teatriakadeemia alustab juurdeehituse projekteerimist
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutas välja riigihanke Tallinnas Rävala puiesteel asuva õppehoone laienduse projekteerimiseks, kuhu tuleb ka 550-kohaline kontsertsaal.
Riigihanke raames koostatakse juurdeehituse eel-, põhi- ja tööprojekt ehitustööde teostamiseks koos kõigi vajalike uuringute, kooskõlastuste ja ehitusloaga. Tööde mahtu kuulub lammutatava hoone lammutusprojekti koostamine ja tööde taotluseelarve koostamine koos ehitusmahtudega.
Rävala puiestee 16 krundi pindala on 7528 ruutmeetrit, juurdeehitatava osa ehitusalune pind 1621 ruutmeetrit. Juurdeehitus saab koos keldrikorrustega olema kuuekorruseline ja kokku saab seal olema 12.755 ruutmeetrit pinda. Juurde ehitatavasse ossa tuleb 550-kohaline kontsertsaal, 200-kohaline blackbox-saal, harjutusklassid ja abiruumid. Juurdeehituse aluseks on põhihoone arhitekt Kalvi Voolaidi koostatud juurdeehituse eskiis. Hanke maksumus saab olema eeldatavasti 4,2 miljonit krooni. Hankepakkumiste tähtaeg on 21. oktoober."
EMTA saalikompleksist olen kirjutanud varemgi. Seekord lisaks: kuigi EMTA saab oma eelarverahad avalik-õigusliku ülikoolina Haridus- ja teadusministeeriumilt, on ka kultuuriminister Laine Jänes valitsuses aktiivselt võidelnud selle nimel, et uue saalikompleksi ehitamisega saaks peagi alustada. Selleks, et akadeemia saaks oma rolli õppe- ja kultuuriasutusena täiel määral täita, on saali olemasolu muidugi äärmiselt vajalik. Kokku peaks selleks kuluma ca 120 000 000 krooni.
Asjaolule, et hoone seisab lõpetamata, juhtis EMTA elegantselt tähelepanu ka 29.08.2010 kontsert-etendusega "Lõpetamata", mis pani punkti 50 noore muusiku 10-päevasele LLP Erasmus programmi suvekursusele. EMTA ehituse lõpetamist ja saalikompleksi valmimist saab igaüks toetada annetusega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arvelduskontole Swedbankis 221011352908 märgusõnaga "Suur saal".
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutas välja riigihanke Tallinnas Rävala puiesteel asuva õppehoone laienduse projekteerimiseks, kuhu tuleb ka 550-kohaline kontsertsaal.
Riigihanke raames koostatakse juurdeehituse eel-, põhi- ja tööprojekt ehitustööde teostamiseks koos kõigi vajalike uuringute, kooskõlastuste ja ehitusloaga. Tööde mahtu kuulub lammutatava hoone lammutusprojekti koostamine ja tööde taotluseelarve koostamine koos ehitusmahtudega.
Rävala puiestee 16 krundi pindala on 7528 ruutmeetrit, juurdeehitatava osa ehitusalune pind 1621 ruutmeetrit. Juurdeehitus saab koos keldrikorrustega olema kuuekorruseline ja kokku saab seal olema 12.755 ruutmeetrit pinda. Juurde ehitatavasse ossa tuleb 550-kohaline kontsertsaal, 200-kohaline blackbox-saal, harjutusklassid ja abiruumid. Juurdeehituse aluseks on põhihoone arhitekt Kalvi Voolaidi koostatud juurdeehituse eskiis. Hanke maksumus saab olema eeldatavasti 4,2 miljonit krooni. Hankepakkumiste tähtaeg on 21. oktoober."
EMTA saalikompleksist olen kirjutanud varemgi. Seekord lisaks: kuigi EMTA saab oma eelarverahad avalik-õigusliku ülikoolina Haridus- ja teadusministeeriumilt, on ka kultuuriminister Laine Jänes valitsuses aktiivselt võidelnud selle nimel, et uue saalikompleksi ehitamisega saaks peagi alustada. Selleks, et akadeemia saaks oma rolli õppe- ja kultuuriasutusena täiel määral täita, on saali olemasolu muidugi äärmiselt vajalik. Kokku peaks selleks kuluma ca 120 000 000 krooni.
Asjaolule, et hoone seisab lõpetamata, juhtis EMTA elegantselt tähelepanu ka 29.08.2010 kontsert-etendusega "Lõpetamata", mis pani punkti 50 noore muusiku 10-päevasele LLP Erasmus programmi suvekursusele. EMTA ehituse lõpetamist ja saalikompleksi valmimist saab igaüks toetada annetusega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arvelduskontole Swedbankis 221011352908 märgusõnaga "Suur saal".
Valitsusel eelarve koos
Edastan BNSi uudise eilsest (14.09.2010):
Valitsuskabinet jõudis tuleva aasta eelarve osas kokkuleppele
Valitsus leppis kabinetinõupidamisel kokku, et 2011. aasta riigieelarve kulude maht on pisut üle 94 miljardi krooni, eelarve tulude maht on 90 miljardit krooni.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles BNS-ile, et tegemist on "väga hea tulemusega", kuna võrreldes riigieelarvestrateegiga saavutati väiksem defitsiit. "Eesmärk oli 2,0 protsenti, tulemuseks on 1,6 protsenti," sõnas ta. Ligi kinnitas, et valitsus ei kavanda tulevaks aastaks mingeid maksutõuse. Rahandusministri sõnul on eelarve maht kasvanud tänu mittemaksulistele tuludele ning eurorahade kasutamisele. Ligi tõi esile, et hariduskulud kasvavad tuleval aastal 7,9 protsenti ning kaitsekulutused tõusevad vastavalt kokkuleppele tasemele 1,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Tuleva aasta eelarves on läbi aegade kõige suurem osakaal investeeringutel. Riik plaanib investeerida 16 miljardit krooni, mis on 16 protsenti rohkem kui sel aastal. Oluliselt kasvavad kohalike omavalitsuste investeeringud, mida on tuleval aastal ühe miljardi krooni jagu.
Muuhulgas otsustas valitsus toetada kultuuripealinn Tallinn 2011 projekti 50 miljoni krooniga, millele lisandub laulu- ja tantsupeo toetus 17 miljoni krooniga. Sellele summale lisanduvad investeeringud kultuuripealinna toimumiskohtade välja ehitamiseks suurusjärgus 200 miljonit krooni. Toetuse sai ka loodav Arvo Pärdi keskus. Arvo Pärdi keskus saab tuleval aastal toetust 4 miljonit krooni.
"Kokkulepped sündisid valitsuses kitsaste aegade kiuste suhteliselt valutult ja varakult," sõnas Ligi.
Valitsus plaanib tuleva aasta riigieelarve kinnitada järgmise nädala neljapäeval, 23. septembril. Riigieelarve antakse riigikogule üle 27. septembril.
Valitsuskabinet jõudis tuleva aasta eelarve osas kokkuleppele
Valitsus leppis kabinetinõupidamisel kokku, et 2011. aasta riigieelarve kulude maht on pisut üle 94 miljardi krooni, eelarve tulude maht on 90 miljardit krooni.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles BNS-ile, et tegemist on "väga hea tulemusega", kuna võrreldes riigieelarvestrateegiga saavutati väiksem defitsiit. "Eesmärk oli 2,0 protsenti, tulemuseks on 1,6 protsenti," sõnas ta. Ligi kinnitas, et valitsus ei kavanda tulevaks aastaks mingeid maksutõuse. Rahandusministri sõnul on eelarve maht kasvanud tänu mittemaksulistele tuludele ning eurorahade kasutamisele. Ligi tõi esile, et hariduskulud kasvavad tuleval aastal 7,9 protsenti ning kaitsekulutused tõusevad vastavalt kokkuleppele tasemele 1,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Tuleva aasta eelarves on läbi aegade kõige suurem osakaal investeeringutel. Riik plaanib investeerida 16 miljardit krooni, mis on 16 protsenti rohkem kui sel aastal. Oluliselt kasvavad kohalike omavalitsuste investeeringud, mida on tuleval aastal ühe miljardi krooni jagu.
Muuhulgas otsustas valitsus toetada kultuuripealinn Tallinn 2011 projekti 50 miljoni krooniga, millele lisandub laulu- ja tantsupeo toetus 17 miljoni krooniga. Sellele summale lisanduvad investeeringud kultuuripealinna toimumiskohtade välja ehitamiseks suurusjärgus 200 miljonit krooni. Toetuse sai ka loodav Arvo Pärdi keskus. Arvo Pärdi keskus saab tuleval aastal toetust 4 miljonit krooni.
"Kokkulepped sündisid valitsuses kitsaste aegade kiuste suhteliselt valutult ja varakult," sõnas Ligi.
Valitsus plaanib tuleva aasta riigieelarve kinnitada järgmise nädala neljapäeval, 23. septembril. Riigieelarve antakse riigikogule üle 27. septembril.
Monday 13 September 2010
Okasroosikese loss
Tallinnas Uuel tänaval asub historitsistlik hoone, mille ruumide kasutamise ümber on kerkinud arusaamatused - et kas Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) saab neid oma laste kunsti ja muusikakooli jaoks kasutada või mitte. Huvitaval kombel jõudis teema avalikkuse ette läbi eurosaadik Indrek Tarandi kodulehe (ja seejärel Eesti Ekspressi artikli), kus on skanneerituna avalikustatud Tallinna Kesklinna Valitsuse kiri Vanalinna Hariduskolleegiumi juhile Kersti Nigesenile. Mitmed tunnustatud muusikud on teemast otseselt puudutatud nii õpetajatena kui ka lapsevanematena.
Kuku raadio Linnatunnis 02.09.2010, täpsemalt üsna saate lõpus vastas ühele selleteemalisele küsimusele ka linnapea Edgar Savisaar, kelle sõnul on nendel ruumidel teisigi taotlejaid, kuid tema teada ei ole teema veel üheselt lõpetatud.
Järgnevalt BNSi uudis 13.09.2010:
"Vanalinna hariduskolleegium peab vabastama alles kasutada saadud hoone
Tallinna kesklinna valitsus soovib, et vanalinna hariduskolleegium vabastaks detsembriks alles augustis kolleegiumi käsutusse antud hoone. 19. augustil andis Tallinna kesklinna valitsus Vanalinna hariduskolleegiumile tähtajatult kasutada hoone aadressil Uus tänav 19/Vene tänav 28. Pinda on hoones kokku 614,8 ruutmeetrit ja hariduskolleegium on viinud hoonesse huvikoolide tegevuse.
Septembri alguses algatas kesklinna valitsus volikogu otsuse eelnõu mainitud hoone tasuta vanalinna hariduskolleegiumi kasutusse andmiseks, kuid linnavalitsus eelnõu vastuvõtmist ei toetanud. Seega ei soovi kesklinna valitsus lepingut hariduskolleegiumiga jätkata ja andis korralduse Uus tänav 19 maja ruumid 19. detsembriks taas vabastada, selgub kesklinna linnaosavanema asetäitja Jüri Lumpi kirjast vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesenile.
Vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen avaldas intervjuus BNS-ile siiski lootust, et läbirääkimiste tulemusena leitakse sobiv lahendus, mis rahuldab nii linna kui hariduskolleegiumi. Kõige parem oleks Nigeseni sõnul see, kui Uus tänav 19 hoone jääks siiski hariduskolleegiumi kasutusse, samas oleks kolleegium rahul ka asenduspinnaga."
Teemast kirjutasid ka ERR.ee portaal, EPL.
Uuesti kerkis teema esile 04.11.2010, kui linnapea Savisaar Kuku-raadio "Linnatunnis" heitis VHK-le ette omavolitsemist (vt uudis Delfi-s). Sellest veel:
- Hariduskolleegium annab lossi päästmiseks kontserdi (EPL 12.11.2010)
- Savisaar solgutab vanalinna kooli vihma käest räästa alla (Delfi 12.11.2010)
Kuku raadio Linnatunnis 02.09.2010, täpsemalt üsna saate lõpus vastas ühele selleteemalisele küsimusele ka linnapea Edgar Savisaar, kelle sõnul on nendel ruumidel teisigi taotlejaid, kuid tema teada ei ole teema veel üheselt lõpetatud.
Järgnevalt BNSi uudis 13.09.2010:
"Vanalinna hariduskolleegium peab vabastama alles kasutada saadud hoone
Tallinna kesklinna valitsus soovib, et vanalinna hariduskolleegium vabastaks detsembriks alles augustis kolleegiumi käsutusse antud hoone. 19. augustil andis Tallinna kesklinna valitsus Vanalinna hariduskolleegiumile tähtajatult kasutada hoone aadressil Uus tänav 19/Vene tänav 28. Pinda on hoones kokku 614,8 ruutmeetrit ja hariduskolleegium on viinud hoonesse huvikoolide tegevuse.
Septembri alguses algatas kesklinna valitsus volikogu otsuse eelnõu mainitud hoone tasuta vanalinna hariduskolleegiumi kasutusse andmiseks, kuid linnavalitsus eelnõu vastuvõtmist ei toetanud. Seega ei soovi kesklinna valitsus lepingut hariduskolleegiumiga jätkata ja andis korralduse Uus tänav 19 maja ruumid 19. detsembriks taas vabastada, selgub kesklinna linnaosavanema asetäitja Jüri Lumpi kirjast vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesenile.
Vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen avaldas intervjuus BNS-ile siiski lootust, et läbirääkimiste tulemusena leitakse sobiv lahendus, mis rahuldab nii linna kui hariduskolleegiumi. Kõige parem oleks Nigeseni sõnul see, kui Uus tänav 19 hoone jääks siiski hariduskolleegiumi kasutusse, samas oleks kolleegium rahul ka asenduspinnaga."
Teemast kirjutasid ka ERR.ee portaal, EPL.
Uuesti kerkis teema esile 04.11.2010, kui linnapea Savisaar Kuku-raadio "Linnatunnis" heitis VHK-le ette omavolitsemist (vt uudis Delfi-s). Sellest veel:
- Hariduskolleegium annab lossi päästmiseks kontserdi (EPL 12.11.2010)
- Savisaar solgutab vanalinna kooli vihma käest räästa alla (Delfi 12.11.2010)
Thursday 9 September 2010
Riigikontroll pahandab
Eile (08.09) oli Äripäeva esikaanel suurelt Aivar Mäe, juures retooriline küsimus "Kas suurim paharet?" ja alapealkiri "Riigiasutusi auditeerinud riigikontrolli hinnangul sai suurima rikkumisega hakkama Aivar Mäe". Teemat üldistas sama päeva juhtkiri. Lehes leidus ka pikem artikkel "Kurioosumid maksumaksja varaga", milles pikemalt juttu Peterburi Jaani kiriku ehitamisloost ja probleemina välja eraldi toodud Eesti Kontserdi poolt kiriku renoveerimiseks võetud laen. Samuti on kurjustatud nt Sotsiaalministeeriumiga ja SA Eesti Koostöö Koguga. Tegu on ühega paljudest Riigikontrolli audititest, mida originaalis saab lugeda Riigikontrolli veebis.
Avalikkuse ette toodud kriitikale on Aivar Mäe vastanud, et lõpuni paberite järgi toimides oleks "Eesti sattunud Venemaal äpuseisusse" (Delfi 08.09.2010). Ka kultuuriminister selgitas: „Kindlasti on riigikontroll oluline organisatsioon, tasakaalustamaks finantsmaailmas toimuvat riigis ja avalik-õiguslikes asutustes, kuid sealjuures on oluline arvestada ka valdkondade eripära. Seda on mõnikord keeruline tabelisse panna.“ (Äripäev, 09.09.2010).
Niisiis, riigikontroll teeb küll vajalikku tööd, kuid kaldub ehk liiga palju lähtuma sellisest Eesti riigist, mis eksisteerib mitte reaalsuses, vaid paberite järgi. Umbes sama sisuga võiks kokku võtta ka need vastulaused, mis avaldas pressiteates majandus- ja kommunikatsiooniminister ning endise riigikontrolörina vastava valdkonna vaieldamatu tundja Juhan Parts pärast auditit "Riigi ettevõtlustoetuste mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele".
Avalikkuse ette toodud kriitikale on Aivar Mäe vastanud, et lõpuni paberite järgi toimides oleks "Eesti sattunud Venemaal äpuseisusse" (Delfi 08.09.2010). Ka kultuuriminister selgitas: „Kindlasti on riigikontroll oluline organisatsioon, tasakaalustamaks finantsmaailmas toimuvat riigis ja avalik-õiguslikes asutustes, kuid sealjuures on oluline arvestada ka valdkondade eripära. Seda on mõnikord keeruline tabelisse panna.“ (Äripäev, 09.09.2010).
Niisiis, riigikontroll teeb küll vajalikku tööd, kuid kaldub ehk liiga palju lähtuma sellisest Eesti riigist, mis eksisteerib mitte reaalsuses, vaid paberite järgi. Umbes sama sisuga võiks kokku võtta ka need vastulaused, mis avaldas pressiteates majandus- ja kommunikatsiooniminister ning endise riigikontrolörina vastava valdkonna vaieldamatu tundja Juhan Parts pärast auditit "Riigi ettevõtlustoetuste mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele".
Tuesday 7 September 2010
Tüli ERSO ümber
Täna, 07.09.2010 lahvatas avalikkusse kahetsusväärse tüliteemana ERSO direktori Andres Siitani avalik kiri kultuuriminister Laine Jänesele.
See tuli ministeeriumile tõtt-öelda üllatusena, sest veel täna hommikul kohtus kantsler Siim Sukles Andres Siitaniga. Siis ei maininud viimane poole sõnagagi, et plaanib mõni tund hiljem välja tulla pika avaliku kirjaga, mis sisaldab etteheiteid ministrile. Ilmselt otsustas Siitan, et esimesena rünnates ei tule ehk avalikuks jututeemaks need tehtud juhtimisvead, mida ta ministeeriumis olles ise tunnistas ning mille tõttu ongi ERSO 2010.a. eelarves kujunemas oluline puudujääk. Ning ministeeriumil pole praegu kuskilt võtta lisaraha ei ERSO ega ühegi teise riigiasutuse 2010.a. eelarveprobleemide lahendamiseks.
Kuna probleem on tõsine, arutasime kohtumisel ka kõige ebameeldivamaid variante. Nende seas küsisin Andres Siitanilt, millise kokkuhoiu võiks anda koondamised - et ka selle rahaline külg oleks läbi arvutatud. Tema arvutuste põhjal: kui igast pillirühmast koondada 1 inimene (seega kokku 13 inimest), vabaneks 2010.a. lõpuni esmalt veidi üle 400 000 krooni, millest aga üle 200 000 tuleks maha arvestada koondamistasudena. Jääb 200 000 krooni - mille põhjal me kohe üksmeelselt leidsime, et koondamised on ERSO eelarveprobleemide lahendamiseks välistatud. Rahalist kokkuhoidu sellest oluliselt ei tekiks, mis aga esmatähtis - orkestri sisekliima oleks täiesti rikutud, kannataks kvaliteet. ERSO ei oleks enam see ERSO, mida tahaksime näha ja kuulda. Niisiis, orkestri koosseisu vähendamine on välistatud.
Võib ju tunduda üllatav, et Siitani sugusel juba kümmekond aastat ERSOt administreerinud juhil need probleemid just nüüd tekkisid. Ilmselt on siin seletus selles, et käesoleva aasta I poolaastal olid RAM ja Hortus Musicus ERSO kui riigiasutuse koosseisus, mis asutuse juhil tekitas arusaama, justkui raha oleks tegevuseks kõvasti käes. Kui aga RAM ja Hortus Musicus said taas Eesti Kontserdi struktuuriüksusteks, hakkas selguma tegelik olukord. Siinjuures rõhutan, et kahe tippkollektiivi ühest asutusest teise liikumise kulud said täpselt arvestatud ja kaetud, nii et kummalegi asjaomasele asutusele see rahalisi probleeme ei tekitanud. Ning erinevalt 2009. aastast ei ole ei ERSO ega teiste muusika valdkonna riigiasutuste eelarvet kordagi kärbitud.
Kahetsusväärne on selliselt kujunenud pingeline olukord mitmeti. Esiteks seepärast, et viib tähelepanu eemale sellelt põhiliselt - faktilt, et maestro Neeme Järvi on alustanud tööd ERSO uue peadirigendina. Juba neljapäeval-reedel näeme selle koostöö esimest tulemust ERSO hooaja avakontserdi näol. Teiseks - ministeerium on esitanud 2011.a. eelarve menetlemise protsessi lisataotlusena ka ettepaneku ERSO töötasufondi suurendamiseks. Kuidas aga on ministril võimalik orkestrantide huvide eest eelarvevaidlustes veenvalt seista, kui nende direktor tahab hoopis ministriga tüli norida?
Püüame siiski ministeeriumist jätkata suhtlemist ja lahenduste otsimist ERSOga koostöös. Ei ole õige, kui selliste tülide pärast jäävad kannatajaks orkestrandid või laiemalt muusikaelu kvaliteet.
Aga lugege ise:
- Kultuuriministeeriumi kommentaar Andres Siitani avalikule pöördumisele;
- Refereerivad uudised ERR portaalis, Delfis, Postimehes, AK Kultuuriuudistes 07.09
- 06.09: Neeme Järvi: ERSO on väga hea orkester, kuid palgaraha napib (ERR), AK Kultuuriuudised 06.09
- 06.09: Neeme Järvi: ERSOga seob mind keemia, mis võib tuua suuri tulemusi (Delfi, TV 3)
- Jänes ajab ERSO pankrotti (EPL), Aidi Valliku blogi, Tarandi artikkel Sirbis,
- Ansip: ERSO reformiplaani taga olid Siitan ja Kaljuste, mitte ministeerium (EPL), Postimees, Kuku-raadio
- Jänes: Siitan üritas lisarahaga lappida ERSO eelarve puudujääke (Postimees),
- Minister Jänest arvustanud orkestrijuht ei välista, et saab kättemaksuks kinga (Õhtuleht),
- Sirje Endre: ma ei saanud enam aru, mida Neeme Järvi tahab (Delfi),
- ERSO töötajad: ministeerium peab täitma Järvile antud lubaduse (Postimees),
- Aivar Mäe: Siitan on teinud juhtimisvigu (EPL),
- Paavo Nõgene: ERSO võiks viia Eesti Kontserdi alla (Delfi),
- Anneli Unt: Filharmooniline reform peatati muusikute vastuseisu tõttu (Postimees),
- Jüri Leiten ja Andres Siitan (Kuku raadio saates "Nädala tegija"),
- Klassikaraadio Helikaja 11.09.2010: Andres Siitan, Eero Raun (ERR),
- Miinusemees (Postimees)
- Neeme Järvi ETV saates "Kahekõne" 16.09.2010
- ERSO peadirigent Neeme Järvi töötab töölepinguta (Delfi)
See tuli ministeeriumile tõtt-öelda üllatusena, sest veel täna hommikul kohtus kantsler Siim Sukles Andres Siitaniga. Siis ei maininud viimane poole sõnagagi, et plaanib mõni tund hiljem välja tulla pika avaliku kirjaga, mis sisaldab etteheiteid ministrile. Ilmselt otsustas Siitan, et esimesena rünnates ei tule ehk avalikuks jututeemaks need tehtud juhtimisvead, mida ta ministeeriumis olles ise tunnistas ning mille tõttu ongi ERSO 2010.a. eelarves kujunemas oluline puudujääk. Ning ministeeriumil pole praegu kuskilt võtta lisaraha ei ERSO ega ühegi teise riigiasutuse 2010.a. eelarveprobleemide lahendamiseks.
Kuna probleem on tõsine, arutasime kohtumisel ka kõige ebameeldivamaid variante. Nende seas küsisin Andres Siitanilt, millise kokkuhoiu võiks anda koondamised - et ka selle rahaline külg oleks läbi arvutatud. Tema arvutuste põhjal: kui igast pillirühmast koondada 1 inimene (seega kokku 13 inimest), vabaneks 2010.a. lõpuni esmalt veidi üle 400 000 krooni, millest aga üle 200 000 tuleks maha arvestada koondamistasudena. Jääb 200 000 krooni - mille põhjal me kohe üksmeelselt leidsime, et koondamised on ERSO eelarveprobleemide lahendamiseks välistatud. Rahalist kokkuhoidu sellest oluliselt ei tekiks, mis aga esmatähtis - orkestri sisekliima oleks täiesti rikutud, kannataks kvaliteet. ERSO ei oleks enam see ERSO, mida tahaksime näha ja kuulda. Niisiis, orkestri koosseisu vähendamine on välistatud.
Võib ju tunduda üllatav, et Siitani sugusel juba kümmekond aastat ERSOt administreerinud juhil need probleemid just nüüd tekkisid. Ilmselt on siin seletus selles, et käesoleva aasta I poolaastal olid RAM ja Hortus Musicus ERSO kui riigiasutuse koosseisus, mis asutuse juhil tekitas arusaama, justkui raha oleks tegevuseks kõvasti käes. Kui aga RAM ja Hortus Musicus said taas Eesti Kontserdi struktuuriüksusteks, hakkas selguma tegelik olukord. Siinjuures rõhutan, et kahe tippkollektiivi ühest asutusest teise liikumise kulud said täpselt arvestatud ja kaetud, nii et kummalegi asjaomasele asutusele see rahalisi probleeme ei tekitanud. Ning erinevalt 2009. aastast ei ole ei ERSO ega teiste muusika valdkonna riigiasutuste eelarvet kordagi kärbitud.
Kahetsusväärne on selliselt kujunenud pingeline olukord mitmeti. Esiteks seepärast, et viib tähelepanu eemale sellelt põhiliselt - faktilt, et maestro Neeme Järvi on alustanud tööd ERSO uue peadirigendina. Juba neljapäeval-reedel näeme selle koostöö esimest tulemust ERSO hooaja avakontserdi näol. Teiseks - ministeerium on esitanud 2011.a. eelarve menetlemise protsessi lisataotlusena ka ettepaneku ERSO töötasufondi suurendamiseks. Kuidas aga on ministril võimalik orkestrantide huvide eest eelarvevaidlustes veenvalt seista, kui nende direktor tahab hoopis ministriga tüli norida?
Püüame siiski ministeeriumist jätkata suhtlemist ja lahenduste otsimist ERSOga koostöös. Ei ole õige, kui selliste tülide pärast jäävad kannatajaks orkestrandid või laiemalt muusikaelu kvaliteet.
Aga lugege ise:
- Kultuuriministeeriumi kommentaar Andres Siitani avalikule pöördumisele;
- Refereerivad uudised ERR portaalis, Delfis, Postimehes, AK Kultuuriuudistes 07.09
- 06.09: Neeme Järvi: ERSO on väga hea orkester, kuid palgaraha napib (ERR), AK Kultuuriuudised 06.09
- 06.09: Neeme Järvi: ERSOga seob mind keemia, mis võib tuua suuri tulemusi (Delfi, TV 3)
- Jänes ajab ERSO pankrotti (EPL), Aidi Valliku blogi, Tarandi artikkel Sirbis,
- Ansip: ERSO reformiplaani taga olid Siitan ja Kaljuste, mitte ministeerium (EPL), Postimees, Kuku-raadio
- Jänes: Siitan üritas lisarahaga lappida ERSO eelarve puudujääke (Postimees),
- Minister Jänest arvustanud orkestrijuht ei välista, et saab kättemaksuks kinga (Õhtuleht),
- Sirje Endre: ma ei saanud enam aru, mida Neeme Järvi tahab (Delfi),
- ERSO töötajad: ministeerium peab täitma Järvile antud lubaduse (Postimees),
- Aivar Mäe: Siitan on teinud juhtimisvigu (EPL),
- Paavo Nõgene: ERSO võiks viia Eesti Kontserdi alla (Delfi),
- Anneli Unt: Filharmooniline reform peatati muusikute vastuseisu tõttu (Postimees),
- Jüri Leiten ja Andres Siitan (Kuku raadio saates "Nädala tegija"),
- Klassikaraadio Helikaja 11.09.2010: Andres Siitan, Eero Raun (ERR),
- Miinusemees (Postimees)
- Neeme Järvi ETV saates "Kahekõne" 16.09.2010
- ERSO peadirigent Neeme Järvi töötab töölepinguta (Delfi)
Subscribe to:
Posts (Atom)
