Neeme Järvi taastulek ERSO kunstiliseks juhiks on kindlasti oluline uudis - ning mitte ainult ERSO jaoks.
Kadri Tali tõi selle välja kinnitust leidnud faktina intervjuus Kuku raadiole 12.05.2011, sealt levis see postimees.ee-sse ja ERR uudistesse. Kadri Tali andis ka intervjuu 13.05 EPL-le ja 13.05 Sirbile. Postimees tõi teate välja esikaaneuudisena ja veidi pikema 14.05 artiklina.
ERSO lõpetas oma hooaja 13.05 kontserdiga Tallinnas ja 19.05 kontserdiga Peterburis, Jaani kirikus - dirigendiks maestro Nikolai Aleksejev. Uuel hooajal on ootamas neli uut kontserdisarja ja palju muud põnevat.
Kadri Tali (Sirbis 13.05): "Intervjuusid me eriti enam ei anna – juttu ongi jätkunud kauemaks. Nüüd teeme seda ja ainult seda, mida me kõige paremini oskame – muusikat. Kui päris aus olla, siis kohtub meie publik Neeme Järvi ja ERSOga juba õige pea: me oleme võtnud presidendi kutset väga tõsiselt ja kavatseme 30. juunil Nokia kontserdimajas anda Eesti sõpradega sellise kontserdi, mis tähistaks üleüldiselt inimeste kojutulemist ja koduarmastust. Seda, kuidas me omasid armastame."
Thursday 19 May 2011
Wednesday 18 May 2011
netiraadio.ee avatud
Täna, 18.05.2011 avanes pidulikult netiraadio.ee, avajateks Mikk Targo Eesti Autorite Ühingust, Juko-Mart Kõlar Eesti Muusika Ekspordist ja Ragnar Siil Kultuuriministeeriumist. Aadressil http://www.netiraadio.ee/ on nüüd võimalik kuulata kokku üheksal kanalil erinevates žanrites eestimaist muusikat. Alajaotuste pealkirjad on lustlikud ja teadlikult ei ürita seada täpseid piire a la "Tumedad lood", "Kuldsed ajad", "Puhas traat" jne.
Hea meel on, et selle netiraadio playlist'i taga on ühendatud hea tahe ja fonoteegi varasalved mitmelt poolt eesotsas Eesti Rahvusringhäälingu heliarhiiviga. Lisaks saab esile tuua ka Jazzliidu, rada7.ee, muusika24.ee, Teatri- ja Muusikamuuseumi, Pärimusmuusika Keskuse ja mitme Eesti plaadifirma tegijate koostöö.
Esitlusel anti lootust, et 9 kanalit ei pruugi jääda laeks (näiteks klassikalise muusika pooldajate heameeleks) ning et netiraadiole kavandatakse ka lisavõimalusi. Juba praegu on võimalik lugusid legaalselt ja tasuliselt endale osta-alla laadida ning audiole lisaks vaadata ka videot, kui see on olemas.
Mõnusat kuulamist!
Hea meel on, et selle netiraadio playlist'i taga on ühendatud hea tahe ja fonoteegi varasalved mitmelt poolt eesotsas Eesti Rahvusringhäälingu heliarhiiviga. Lisaks saab esile tuua ka Jazzliidu, rada7.ee, muusika24.ee, Teatri- ja Muusikamuuseumi, Pärimusmuusika Keskuse ja mitme Eesti plaadifirma tegijate koostöö.
Esitlusel anti lootust, et 9 kanalit ei pruugi jääda laeks (näiteks klassikalise muusika pooldajate heameeleks) ning et netiraadiole kavandatakse ka lisavõimalusi. Juba praegu on võimalik lugusid legaalselt ja tasuliselt endale osta-alla laadida ning audiole lisaks vaadata ka videot, kui see on olemas.
Mõnusat kuulamist!
Thursday 12 May 2011
Mustpeade maja Tallinna Filharmoonia kasutusse
BNS-i uudis 11.05.2011: Tallinna Linnavalitsus otsustas anda oma 11.05.2011 korraldusega Mustpeade maja Tallinna Filharmoonia kasutusse.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo sõnul lõpeb senise haldajaga MTÜ Mustpeade Maja leping 2. juunil. "Edaspidi hakkab Mustpeade majas toimetama ja tegutsema Tallinna Filharmoonia," lisas Kivilo.
Tema sõnul asub Tallinnas mitmeid kontsertorganisatsioone, kuid neist ainsana kuulub Tallinna linnale Tallinna Filharmoonia, mille koosseisu kuulub ka Tallinna Kammerorkester. "Mittetulundusühing sai Mustpeade maja haldamisega väga edukalt hakkama. Kahtlemata paljud nende algatatud tegevused jätkuvad, toimub niiöelda pehme üleminek," lisas Kivilo.
Tema sõnul saab Mustpeade majast filharmoonia kontserdimaja ja Tallinna Kammerorkestri kodusaal. "Seni ei ole kammerorkestril oma saali olnud, kuid Mustpeade maja saalis on ka siiani palju kontserte antud. Loomulikult jäävad Mustpeade maja uksed avatuks ka kõigile teistele kontserdikorraldajatele ning Mustpeade maja säilitab oma väljakujunenud näo. Kindlasti jääb Mustpeade maja kandma ka esindushoone funktsiooni ja seal korraldatakse edaspidigi vastuvõtte kõrgete külaliste auks," ütles Kivilo.
Tallinna Filharmoonia on 1994. aastal asutatud Tallinna linna kontserdiorganisatsioon, mille põhieesmärks on muusikakultuuri arendamine ja rikastamine muusikateoste ettekandmise, salvestamise ja propageerimise kaudu ning kontsertide ja festivalide korraldamine. Tallinna Filharmoonia on kujunenud arvestatavaks kontsertasutuseks ja festivalikorraldajaks ning omab olulist positsiooni juhtivate kontserdikorraldajate kõrval. Tallinna Filharmoonial on aastatega kujunenud vajalik oskusteave ja kogemus erinevat liiki kultuuri- ja pidulike esindusürituste korraldamisel.
Tallinna Filharmoonia on olnud juba aastaid Eesti Kontserdile, Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, Eesti Rahvusringhäälingule ja teistele kultuuriorganisatsioonidele arvestatav koostööpartner.
Mustpeade maja on oma kauni ning ainulaadse interjööri poolest üks erakordsemaid ning atraktiivsemaid kultuuriobjekte Tallinnas. Mustpeade maja on paljude võimalustega maja, mille ruumid peavad olema hõivatud maksimaalselt ja otstarbekalt.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo sõnul lõpeb senise haldajaga MTÜ Mustpeade Maja leping 2. juunil. "Edaspidi hakkab Mustpeade majas toimetama ja tegutsema Tallinna Filharmoonia," lisas Kivilo.
Tema sõnul asub Tallinnas mitmeid kontsertorganisatsioone, kuid neist ainsana kuulub Tallinna linnale Tallinna Filharmoonia, mille koosseisu kuulub ka Tallinna Kammerorkester. "Mittetulundusühing sai Mustpeade maja haldamisega väga edukalt hakkama. Kahtlemata paljud nende algatatud tegevused jätkuvad, toimub niiöelda pehme üleminek," lisas Kivilo.
Tema sõnul saab Mustpeade majast filharmoonia kontserdimaja ja Tallinna Kammerorkestri kodusaal. "Seni ei ole kammerorkestril oma saali olnud, kuid Mustpeade maja saalis on ka siiani palju kontserte antud. Loomulikult jäävad Mustpeade maja uksed avatuks ka kõigile teistele kontserdikorraldajatele ning Mustpeade maja säilitab oma väljakujunenud näo. Kindlasti jääb Mustpeade maja kandma ka esindushoone funktsiooni ja seal korraldatakse edaspidigi vastuvõtte kõrgete külaliste auks," ütles Kivilo.
Tallinna Filharmoonia on 1994. aastal asutatud Tallinna linna kontserdiorganisatsioon, mille põhieesmärks on muusikakultuuri arendamine ja rikastamine muusikateoste ettekandmise, salvestamise ja propageerimise kaudu ning kontsertide ja festivalide korraldamine. Tallinna Filharmoonia on kujunenud arvestatavaks kontsertasutuseks ja festivalikorraldajaks ning omab olulist positsiooni juhtivate kontserdikorraldajate kõrval. Tallinna Filharmoonial on aastatega kujunenud vajalik oskusteave ja kogemus erinevat liiki kultuuri- ja pidulike esindusürituste korraldamisel.
Tallinna Filharmoonia on olnud juba aastaid Eesti Kontserdile, Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, Eesti Rahvusringhäälingule ja teistele kultuuriorganisatsioonidele arvestatav koostööpartner.
Mustpeade maja on oma kauni ning ainulaadse interjööri poolest üks erakordsemaid ning atraktiivsemaid kultuuriobjekte Tallinnas. Mustpeade maja on paljude võimalustega maja, mille ruumid peavad olema hõivatud maksimaalselt ja otstarbekalt.
Monday 9 May 2011
Toetused heliloomingu tellimiseks
Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma 09.05.2011 käskkirjaga nr 232 välja toetused programmist "Heliloomingu tellimine". Ministeerium saatis välja selle kohta ka pressiteate.
Kultuuriministeeriumile laekus programmi 61 taotlust kogumahus 394 606 eurot. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 92 385 eurot 44 projektile. Kuna mitu taotlejat korraldavad korraga mitme uudisteose esiettekannet (nt Eesti Muusika Päevad 2011, Eesti Heliloojate Festival 2011, Viljandi Kitarrifestival jt), võib öelda, et programmi toel jõuab kuulajateni ligi 80 uudisteost. Sügiseseks taotlusvooruks, mille tähtaeg on 16. septembril, jääb küll oluliselt väiksem summa (sh programmi 5%-line reserv), kuid kokkuvõttes on selle programmi maht tänavu suurem kui kunagi varem. Samas rõhutaksin, et komisjon jätkas oma otsuseid tehes eelnevate aastate konservatiivset joont.
Eraldi väljatoomist väärib alamprogrammi "Resideeriv helilooja" taastamine (pärast 2008. aastal alanud pausi). Sellele tuginedes toetatakse Eesti Filharmoonia Kammerkoori repertuaari jõudnud Erkki-Sven Tüüri uudisteost "Ärkamine". Eesti publik sai sellest osa juba 10. ja 11. märtsil, 26. mail kõlab teos Berliini Filharmoonias ning seejärel on kavas plaadistamine.
Kuulajateni on juba jõudnud Eesti Muusika Päevade jaoks kirjutatud teosed, aga oodata on veel näiteks Eesti Heliloojate Festivali helitöid ja mitmeid lühipalasid nii flöödi- kui kitarrisõprade rõõmuks. Eesti heliloojad kirjutavad laial žanrilisel ja stilistilisel skaalal suurepärast muusikat, mis on kahtluseta meie üks kõige mainekamaid „ekspordiartikleid“. Kodumaine helilooming ja selle loojad väärivad igati tundmist ja tunnustamist – seetõttu on hea meel näha, et tellijaid leidub rohkelt.
Kultuuriministeeriumile laekus programmi 61 taotlust kogumahus 394 606 eurot. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 92 385 eurot 44 projektile. Kuna mitu taotlejat korraldavad korraga mitme uudisteose esiettekannet (nt Eesti Muusika Päevad 2011, Eesti Heliloojate Festival 2011, Viljandi Kitarrifestival jt), võib öelda, et programmi toel jõuab kuulajateni ligi 80 uudisteost. Sügiseseks taotlusvooruks, mille tähtaeg on 16. septembril, jääb küll oluliselt väiksem summa (sh programmi 5%-line reserv), kuid kokkuvõttes on selle programmi maht tänavu suurem kui kunagi varem. Samas rõhutaksin, et komisjon jätkas oma otsuseid tehes eelnevate aastate konservatiivset joont.
Eraldi väljatoomist väärib alamprogrammi "Resideeriv helilooja" taastamine (pärast 2008. aastal alanud pausi). Sellele tuginedes toetatakse Eesti Filharmoonia Kammerkoori repertuaari jõudnud Erkki-Sven Tüüri uudisteost "Ärkamine". Eesti publik sai sellest osa juba 10. ja 11. märtsil, 26. mail kõlab teos Berliini Filharmoonias ning seejärel on kavas plaadistamine.
Kuulajateni on juba jõudnud Eesti Muusika Päevade jaoks kirjutatud teosed, aga oodata on veel näiteks Eesti Heliloojate Festivali helitöid ja mitmeid lühipalasid nii flöödi- kui kitarrisõprade rõõmuks. Eesti heliloojad kirjutavad laial žanrilisel ja stilistilisel skaalal suurepärast muusikat, mis on kahtluseta meie üks kõige mainekamaid „ekspordiartikleid“. Kodumaine helilooming ja selle loojad väärivad igati tundmist ja tunnustamist – seetõttu on hea meel näha, et tellijaid leidub rohkelt.
Thursday 5 May 2011
Arengukavad Kulkas ja mujal
Avalikustan siinkohal aruteluks Kultuurkapitali arengusuundade töödokumendi viimase versiooni. Seda on juba arutatud Eesti Kultuuri Koja juhatuses, samuti oli see jutuks 03.05 avatud ruumi kohtumisel kultuuriministriga (vt EPL uudist 05.05). Vastavalt Kultuurkapitali nõukogu otsusele on kõik ettepanekud, soovitused ja kommentaarid Kultuurkapitali arengusuundade kohta aastaiks 2012-2015 oodatud 1. juuniks - saan neid vajadusel vahendada.
Arengusuundade koostamisel on aluseks võetud Kultuurikapitali nõukogu kohtumiste materjalid ja intervjuud kõikide sihtkapitalide esindajatega. Sellele vaatele võiks aga lisanduda taotlejate ja koostööpartnerite seisukohad. Oodatud on nii tähelepanekud arengusuundades toodud põhimõtete kohta kui ka ettepanekud konkreetseteks tegevusteks ja muudatusteks. Kõikide laekunud ettepanekute põhjal pannakse kokku koonddokument, mida Kultuurkapitali nõukogu asub arutama oma juunikuisel kohtumisel. Arengusuundade kinnitamise järel koostab Kultuurkapital konkreetse tegevuskava aastate lõikes arengusuundades toodud eesmärkide saavutamiseks.
Valitsus on oma tegevusprogrammis otsustanud järgneva nelja aasta jooksul uuendada koostöös eriala- ja loomeliitudega Eesti kultuuripoliitika põhialused ja töötada välja kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020. Selle jaoks, aga ka iga-aastase eelarvestrateegia protsessi täiustamiseks on vaja, et aktiviseeruks ka kultuuriasutuste arengukavade uuendamine. Mõnelgi pool on see protsess koos masuga soiku jäänud.
Ettepanek ministeeriumi allasutustele oleks, et oktoobri alguses 2011 on asutuste arengukavad uuendatud.
Lisan mõne näpunäite:
- Arengukava väljatöötamisel saab üheks eeskujuks võtta ka sellesama töödokumendi Kultuurkapitali arengusuundadest. Õnnestunud on ka näiteks Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse arengukava 2011-2014. Mõlemad dokumendid on ca 5 lehekülge pikad.
- Võikski öelda, et väga põhjalike kümnete lehekülgede pikkuste arengukavade aeg on praegu möödas. Omas ajas olid need (nt Eesti kooriliikumise arengukava 2005, 24 lk) ideede korrastamiseks ning enese ja konteksti määratlemiseks kindlasti õigustatud. Nüüd võiks aga edasi minna, kasutades näiteks pragmaatilisemat ja lihtsakoelisemat väljendumisviisi, mis tagab, et rohkem inimesi ja tihedamini arengukava endale meelde tuletamiseks ette võtaks.
- Juhendmaterjale arengukavade koostamiseks ja viiteid olemasolevatele dokumentidele jagab Kultuuriministeeriumi arendusveeb - http://arendusveeb.edicypages.com/arengukavad.
- Kultuuriministeeriumi arengukavade juures asub peale valitsuse vastava määruse ja Rahandusministeeriumi koostatud käsiraamatu ka väga praktiline tööriist just kultuuriasutustele - Kultuuriasutuste arengukavade koostamise soovituslik juhend ja vorm, mis sisaldab ka arengukava juurde käivat aastase tegevuskava põhja
Arengusuundade teema kõrval tahab valitsus oma tegevusprogrammis:
- suurendada kultuurile mõeldud rahaeraldisi, sealhulgas Euroopa Liidu toetusi;
- ehitada valmis Eesti Rahva Muuseumi;
- käsitleda loomemajandust olulise osana Eesti uuest majandusest. Uueks perioodiks näeb tegevuskava ette loomemajanduse vastutuse liikumist Kultuuriministeeriumile. Eesmärk on muuta loomemajanduse toetusmeetmeid käesoleval eelarveperioodil selliselt, et need võimaldaks muuhulgas loomemajanduse valdkondade ekspordiplaanide elluviimist. Muuhulgas on kavas luua toetusmeetmed loomemajanduse arenduskeskuste ja ekspordiprojektide toetamiseks.
Kaarel Tarand on küsinud, et "milleks arengukavad üldse?". Sellele vastaks, et arengukavade koostamise vajadus ei ole lihtsalt trend ühe juhtimise tööriista tähtsustamiseks, vaid ka EL struktuuritoetuste jagamisel üks põhinõue nimega programmilisus. Teisisõnu, projekti asjakohasust peab tõendama selle tuginemine asjassepuutuvatele uuringutele, arengukavadele ja põhjendatud vajadustele (vt nt EL struktuurifondide toetuse taotlemine). Muidugi on saab küsida, kas Kultuurkapital, mis ei jaota ju EL struktuurifondide raha, peab täpselt sama skeemiga arvestama. Aga selle jaoks ongi teretulnud see aruteluetapp, mida ilmselt ka Sirp koostöös Kultuuri Kojaga kajastama hakkab. Talupojamõistus ütleb, et kui üks arengukava on lühike ja konkreetne ning ei sisalda liialt õhulosse ja kantseleikeelt, võiks sellest ju kasu olla küll.
Arengusuundade koostamisel on aluseks võetud Kultuurikapitali nõukogu kohtumiste materjalid ja intervjuud kõikide sihtkapitalide esindajatega. Sellele vaatele võiks aga lisanduda taotlejate ja koostööpartnerite seisukohad. Oodatud on nii tähelepanekud arengusuundades toodud põhimõtete kohta kui ka ettepanekud konkreetseteks tegevusteks ja muudatusteks. Kõikide laekunud ettepanekute põhjal pannakse kokku koonddokument, mida Kultuurkapitali nõukogu asub arutama oma juunikuisel kohtumisel. Arengusuundade kinnitamise järel koostab Kultuurkapital konkreetse tegevuskava aastate lõikes arengusuundades toodud eesmärkide saavutamiseks.
Valitsus on oma tegevusprogrammis otsustanud järgneva nelja aasta jooksul uuendada koostöös eriala- ja loomeliitudega Eesti kultuuripoliitika põhialused ja töötada välja kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020. Selle jaoks, aga ka iga-aastase eelarvestrateegia protsessi täiustamiseks on vaja, et aktiviseeruks ka kultuuriasutuste arengukavade uuendamine. Mõnelgi pool on see protsess koos masuga soiku jäänud.
Ettepanek ministeeriumi allasutustele oleks, et oktoobri alguses 2011 on asutuste arengukavad uuendatud.
Lisan mõne näpunäite:
- Arengukava väljatöötamisel saab üheks eeskujuks võtta ka sellesama töödokumendi Kultuurkapitali arengusuundadest. Õnnestunud on ka näiteks Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse arengukava 2011-2014. Mõlemad dokumendid on ca 5 lehekülge pikad.
- Võikski öelda, et väga põhjalike kümnete lehekülgede pikkuste arengukavade aeg on praegu möödas. Omas ajas olid need (nt Eesti kooriliikumise arengukava 2005, 24 lk) ideede korrastamiseks ning enese ja konteksti määratlemiseks kindlasti õigustatud. Nüüd võiks aga edasi minna, kasutades näiteks pragmaatilisemat ja lihtsakoelisemat väljendumisviisi, mis tagab, et rohkem inimesi ja tihedamini arengukava endale meelde tuletamiseks ette võtaks.
- Juhendmaterjale arengukavade koostamiseks ja viiteid olemasolevatele dokumentidele jagab Kultuuriministeeriumi arendusveeb - http://arendusveeb.edicypages.com/arengukavad.
- Kultuuriministeeriumi arengukavade juures asub peale valitsuse vastava määruse ja Rahandusministeeriumi koostatud käsiraamatu ka väga praktiline tööriist just kultuuriasutustele - Kultuuriasutuste arengukavade koostamise soovituslik juhend ja vorm, mis sisaldab ka arengukava juurde käivat aastase tegevuskava põhja
Arengusuundade teema kõrval tahab valitsus oma tegevusprogrammis:
- suurendada kultuurile mõeldud rahaeraldisi, sealhulgas Euroopa Liidu toetusi;
- ehitada valmis Eesti Rahva Muuseumi;
- käsitleda loomemajandust olulise osana Eesti uuest majandusest. Uueks perioodiks näeb tegevuskava ette loomemajanduse vastutuse liikumist Kultuuriministeeriumile. Eesmärk on muuta loomemajanduse toetusmeetmeid käesoleval eelarveperioodil selliselt, et need võimaldaks muuhulgas loomemajanduse valdkondade ekspordiplaanide elluviimist. Muuhulgas on kavas luua toetusmeetmed loomemajanduse arenduskeskuste ja ekspordiprojektide toetamiseks.
Kaarel Tarand on küsinud, et "milleks arengukavad üldse?". Sellele vastaks, et arengukavade koostamise vajadus ei ole lihtsalt trend ühe juhtimise tööriista tähtsustamiseks, vaid ka EL struktuuritoetuste jagamisel üks põhinõue nimega programmilisus. Teisisõnu, projekti asjakohasust peab tõendama selle tuginemine asjassepuutuvatele uuringutele, arengukavadele ja põhjendatud vajadustele (vt nt EL struktuurifondide toetuse taotlemine). Muidugi on saab küsida, kas Kultuurkapital, mis ei jaota ju EL struktuurifondide raha, peab täpselt sama skeemiga arvestama. Aga selle jaoks ongi teretulnud see aruteluetapp, mida ilmselt ka Sirp koostöös Kultuuri Kojaga kajastama hakkab. Talupojamõistus ütleb, et kui üks arengukava on lühike ja konkreetne ning ei sisalda liialt õhulosse ja kantseleikeelt, võiks sellest ju kasu olla küll.
Subscribe to:
Posts (Atom)
