Kultuuristipendiumid määratud

Kultuuriminister määras oma stipendiumid (vt 16.05.2012 käskkiri nr 148). Muusikaga seonduvaid määramisi on seal meeldivalt mitu. Peale õpingute toetamise on stipendium määratud ka kahele vanameistrile:

Heino Pedusaar

Ajaloolise eraarhiivi korrastamine ja üleandmine Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile

Kalju Suur

Fotoraamatu „Ülesvõtted laulu- ja tantsupidudest 1963-2009“ väljaandmine

Palju õnne kõigile stipendiaatidele!

Õiendus Portugali asjus

Postimees teatas (16.05.2012), et kultuuriminister otsustas muuta teatrite rahastamise aluseid ning riigi poolt teatritele mõeldud raha jagamist nõustavas komisjonis vahetada kolm kultuuriministeeriumi ametnikku välja teatriala asjatundjate vastu. Selle peale leidus irvhambaid, kes tuletasid meelde ammust võllanalja ministeeriumi asendamisest serveriga, mõni välismaal toimuvat jälgiv kommenteerija tuletas ka meelde, et 2011. aastal saadeti Portugalis kultuuriministeerium laiali.

Viimase osas teen faktitäpsuse huvides resoluutse õienduse. Kultuuriministeeriumi Portugalis pole enam tõesti, ent peaministri otsealluvuses töötab ikkagi kultuuri riigisekretär oma aparaadiga. Lugege ise, mida nad teevad ja tähtsaks peavad. Kultuuri administreerivat aparaati (ja selles töötavaid kompetentseid ametnikke) on vaja igal valitsusel.

Muusikanõunik on Siiri Siimer

Kultuuriministeeriumi pressiteade 15.05.2012 ja ERR uudis:
Konkursikomisjon otsustas valida kultuuriministeeriumi muusikanõunikuks Siiri Siimeri, kes alustab tööd sel ametikohal 25. juunil.

Siiri Siimer on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia (Tallinna Konservatooriumi) klaveri erialal ning praegu jätkab õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis rahvusvaheliste suhete erialal.
Siimer on NYYD Ensemble direktor ja MTÜ NYYD Grupp juhataja ning varem on ta töötanud Vanalinna Hariduskolleegiumis muusikakooli juhatajana.

Muusikanõuniku ülesandeks on muusikaelu, muusikakollektiivide ja kontserdiasutuste tegevuse analüüsimine ning olulisemate probleemide väljaselgitamine, samuti muusikaelu ja -asutuste tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamises osalemine ning riikliku finantseerimise põhimõtete väljatöötamine ja muusikaekspordi edendamine.

Tähtajaks esitati ministeeriumile 13 sooviavaldust muusikanõuniku ametikohale.

Konkurss kuulutati välja seoses ministeeriumi senise muusikanõuniku Eero Rauna siirdumisega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskusesse alates maikuu algusest.

Tänusõnad

Aitäh kõigile sõpradele, kolleegidele ja koostööpartneritele, kellega koos oleme Eesti muusika ja muusikute eest hoolt püüdnud kanda. Aastad 2009-2012, kui olin Kultuuriministeeriumis muusikanõunik, olid muusikaelu jaoks hoogsad ja mõnikord ehk ka lausa tormilised. Kokkuvõttes arvan, et nendel aastatel kogunes kordaminekuid rohkem kui altminekuid. Hea meel on sellest, mis sai üheskoos tehtud - nii koos kolleegidega ministeeriumis kui heade mõttekaaslastega valdkonnas.

Kindlasti oleks omal kohal täpsemad kokkuvõtted tehtust. Praegu jääb see teema edaspidiseks ootama. Käesolev blogi pole aga nüüdsest enam ministeeriumiametniku suhtluskanal, kust huvilised muu hulgas ka ametkondlikke otsuseid leiavad, vaid lihtsalt ühe muusikat armastava Eesti inimese väljendusvahend. Kindlasti senisest oluliselt napisõnalisem ja harvemini täienev, aga siiski olemas. Uuel töökohal senisest rohkem mööda maailma liikudes võib ju koguneda tähelepanekuid ja infokilde, mis sobivad ka Muusikafoorumisse.

Orkestrimuusika sõpradele

Avasin 27. aprillil Estonia kontserdisaalis 9. Euroopa Orkestrite Festivali. Tänan festivali korraldajaid - tänavuse muusikaelu üks olulisemaid foorumeid õnnestus minu hinnangul kenasti. Järgnevalt toon ära avakõnes kõlanud ajaloolise ekskursi.

Head orkestrimuusika sõbrad,

Oma viimases ülesastumises muusikanõunikuna rõhutaksin kindlat veendumust, et just eesti muusika ja muusikud on see vägev jõuallikas, mis aitab Eestit suuremaks teha. Ja nii on see olnud alati. Kui mõnikord on meie kultuuriloos arvatud, et enne rahvuslikku ärkamisaega oligi vaid sajandeid orjapõlve vintsutustest kaebavat regilaulu, siis tegelikult oskasid meie esivanemad ka pilli mängida. Ning nad tegid seda mõnuga üheskoos – ammu enne Väägvere pasunakoori loomist 1839. aastal.

Eestlased musitseerisid orkestrites juba siis, kui neil polnud isegi mingeid kodanikuõigusi. 1783. aastal Virumaal asutatud Voka mõisa talupoegade kapelli lugu tõestab ilmekalt, et muusika andis vabaduse ka kõige otsesemas tähenduses, sest orkestrandid vabastati pärisorjusest aastaid enne tsaar Aleksander I talurahvaseadust. Samasuguste orkestrite tegutsemine on Karl Leinuse sõnul teada ka näiteks Põltsamaalt, Matsalust, Kolgast, Virtsust ja Liigvallast. Järelikult oli eestlaste musikaalsus ilmselge ning ei väljendunud ainult iidsete traditsioonidega regilaulus, vaid ka rohkem Lääne-Euroopa poolt pärinevate mõjutustega muusikalises keeles.

Tallinn pidas hansalinnana oma palgal linnamuusikuid juba 15. sajandil. Veel enam – kui 1560. aastal pühitsesid talupojad ametisse oma viimase sõjapealiku kohuseid täitnud vanema, keda kutsuti kuningaks, tehti seda paljude kõlavate torupillide saatel. Siinkohal olgu lisatud, et „Kalevipojas“ kirja pandud kuningate valimise traditsioon eksisteeris Eestis reaalselt vähemalt 600 aastat. Niisiis on mu sõnum teile – kui olud on vähegi võimaldanud, on eestlased alati osanud ennast ise valitseda ja kindlasti seejuures ka pilli mängida. Meil on põhjust oma juurte üle uhked ja väärikad olla ka muusikutena, sest need juured ulatuvad sügavamale kui kirjalikud allikad suudavad enamasti tõendada – ning toidavad meie kultuuri ka tulevikus.

European Orchestra Festival

9th European Orchestra Festival took place at the end of April 2012 in Tallinn and partly also afterwards in St Petersbourg, Russia. This was an opening address (April 27th) from my side as my very last duty as the Music Adviser.

Definitely this European Orchestra Festival in Tallinn is one of the most important music events of the year here. I would like to thank European Orchestra Federation (Daniel Kellerhals) and Estonian Symphony Orchestras Association (Jüri-Ruut Kangur) for sharing this with all of us. The festival brings seven hundred musicians from all over the Europe to ancient Hanseatic town. There are both young musicians aspiring to become professionals, as well as symphony orchestras of adult amateurs – altogether collectives from twelve countries.

Honoured Patron of the festival, Maestro Neeme Järvi, has paid much attention to develop orchestral music in his homeland Estonia, and to introduce music of Estonian composers to the world. He and other key figures of music life have had possibility to rely on the long tradition of amateur orchestras in Estonia, which was at its last peak between two world wars, when such orchestras were arranged all over the country.

Today we would like to see this tradition blooming again, after long decline during Soviet period. And that is why this festival has a significant importance for the development of cultural life here on the eastern coast of the Baltic Sea. I am also glad that many of you can use the wonderful opportunity to visit St Petersburg and especially the renovated St John Church, which was the birthplace of Estonian professional music culture.

With this let me declare the European Orchestra Festival in Tallinn to be opened! Let me wish pure joy of music and a beautiful springtime to all of you.