Suhtlemisel Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsevate etendusasutustega (muusika valdkonnas on nendeks Eesti Kontsert, ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor) on mõnikord olnud teemaks nende tööd reglementeeriva Etendusasutuste seaduse võimalik muutmine ühe või teise alateema täpsustamiseks. Muidugi on seejuures huvitav kiigata üle lahe, kuidas soomlased on sarnast teemat seadusandlikult reguleerinud. Tuleb tõdeda, et üsna üldisel moel (ja huvitav on ka, et paari asutust eraldi nimetades). Mis tähendab, et täpsemalt sätitakse tegevust täitevvõimu-siseste regulatsioonide ja kindlasti ka heade tavade raames.
Järgnevalt ongi toodud Soome Vabariigi Teatri- ja orkestriseadus (originaalis: Teatteri- ja orkesterilaki) mitteametlikus eestikeelses tõlkes.
Teatri- ja orkestriseadus 3.8.1992/730
Parlamendi otsuse järgi sätestatakse:
1 PEATÜKK
Eesmärgid ja riigi osalus (23.11.2007/1066)
1 § (21.8.1998/642)
Teatritele ja orkestritele arvestatakse riiklikku toetust tegevuskuludeks selle järgi, kuidas haridus- ja kultuuritegevuse rahastamise seaduses (635/1998) ja selles seaduses on sätestatud.
1 a § (23.11.2007/1066)
Teatritele ja orkestritele arvestatava riikliku toetuse eesmärk on kunstilistel alustel toota teatri ja orkestriteenuseid ning soodustada nende piirkondlikku kättesaadavust ja ka kättesaadavust erinevatele sihtrühmadele.
2 § (23.11.2007/1066)
Riikliku toetuse saamise eelduseks on, et:
1) teatri või orkestri omanik on vald või valla asutus või ka eraühing või fond, mille põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub teatri- või orkestritegevuse harrastamine või ka teatri või orkestri haldamine;
2) teater või orkester harrastab pidevat ja professionaalset etendustegevust;
3) teatril või orkestril on vähemalt üks põhikohaga töötaja ja kunstilise tegevuse eest vastutav töötaja, kellel on vastav haridus või piisavalt kogemusi vastaval alal;
4) teatri või orkestri tegevusele on majanduslikud eeldused, aga teatrit või orkestrit ei peeta siiski majandusliku kasumi saamiseks;
5) teatril või orkestril on tegevus- ja majandusplaan;
6) teatri või orkestri teenuste pakkumine on vajalik.
3 §
Teatrid ja orkestrid, kellele määratakse riiklik toetus on:
1) Riigi eelarve piires haridusministeeriumi poolt heakskiidetud riiklikku abi saavad teatrid ja orkestrid; aga ka
2) Svenska Teatern i Helsingfors (Helsingi Rootsi Teater) ja Tampereen Työväen Teatteri (Tampere Töörahva Teater).
4 §
Haridusministeerium otsustab riigi eelarve piires teatri ja orkestri riikliku abi arvutuslikult võttes aluseks isikute tööaastate määra.
5 § (18.12.1995/1460)
Vaatamata sellele, kuidas haridus- ja kulttuuritegevuse rahastusseaduses sätestatakse tegevuskuludeks määratava riikliku abi kohta on Svenska Teatern i Helsingfors -nimelise teatri ja Tampereen Työväenteatteri riikliku abi protsent 60.
2 PEATÜKK
Riiklikud toetused
6 §
Riigi abi saava teatri ja orkestri asutamiseks võib määrata riiklikku toetust riigi eelarves oleva sihteraldise piires nii, kuidas haridus- ja kultuuritegevuse rahastamise kohta käivas seaduses sätestatakse.
6 a § (16.12.1994/1277)
Haridusministeerium võib määrata Soome Rahvusteatrile riigi eelarve piires riiklikku abi tegevuskulutusteks ja asutamiseks.
Haridusministeerium võib riigi eelarve piires otsustada, et riiklikult või regionaalselt olulistele teatritele ja orkestritele määratakse lisa riiklikku toetust.
Haridusministeerium võib riigi eelarve piires määrata riiklikku toetust teatrite ja orkestrite arendamiseks. (22.12.2005/1075)
3 PEATÜKK
Erinevaid sätteid
7 §
Täpsemaid sätteid selle seaduse täitmise kohta antakse vajadusel määrusega.
8 §
Selles seaduses mainitud riiklikuks abiks ja toetusteks võib kasutada kihlvedude ja lotovõitude võidusummasid.
4 PEATÜKK
Kehtima hakkamine
9 §
See seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 1993.
Enne selle seaduse kehtima hakkamist võib alustada tegevusi, mis eeldavad seaduse täideviimist.
HE 215/91, HaVM 6/92, SuVM 3/92
Muutmissätete jõustumine ja kooskõlastamine:
16.12.1994/1277: See seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 1995.
HE 215/94, SiVM 21/94
18.12.1995/1460: See seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 1996.
Enne selle seaduse kehtima hakkamist võib alustada tegevusi, mis eeldavad seaduse täideviimist.
HE 110/95, HaVM 8/95, EV 133/95
21.8.1998/642: See seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 1999.
HE 57/1998, SiVM 4/1998, EV 80/1998
22.12.2005/1075: See seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2006.
Enne selle seaduse kehtima hakkamist võib alustada tegevusi, mis eeldavad seaduse täideviimist.
HE 88/2005, HaVM 24/2005, EV 191/2005
23.11.2007/1066: See seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2008.
Selle seaduse kehtima hakkamisel peab riiklikku abi saav teater ja orkester täitma 2 § järgsed riikliku abi saamise tingimused 2009. aasta algusest, et ikka edasi riiklikku abi saada.
HE 45/2007, SiVM 4/2007, EV 46/2007
Tuesday, 15 December 2009
Sunday, 13 December 2009
ERSO + RAM + Hortus Musicus
11.12.2009 ilmus Riigi Teataja Lisas nr 90 (p. 1315) Kultuuriministri 25. novembri 2009. a määrus nr 10 "Kultuuriministri määruste muutmine". Sellega muutis minister Laine Jänes Eesti Kontserdi ja ERSO põhimäärust. 1. jaanuarist 2010 on RAM ja Hortus mitte enam Eesti Kontserdi, vaid ERSO koosseisus. Lisaks muudeti mõnevõrra Eesti Kontserdi ja loomenõukogu koosseisu.
Minister muutis põhimääruseid, lähtudes Eesti Kontserdi ja ERSO vastavatest ettepanekutest. RAMi ja Hortuse töötajatele on nüüdseks antud teated üleviimisest uue tööandja juurde, kusjuures staaziarvestus, töötasu ja muud töötingimused sellest ei muutu. Loomulikult peavad säilima mõlema kollektiivi aastakümnete jooksul publikule omaseks saanud kaubamärgid ning loominguline autonoomia oma repertuaari ja hooajakava planeerimisel - samamoodi, nagu need olid senini "Eesti Kontserdi" allüksustena.
See on hetkel esimene otsus selle nimel, et luua edaspidi filharmooniline ühendasutus. Täiesti uut riigiasutust muidugi ei teki. Asutuse nimeks on seni pakutud kaks varianti: "Eesti Filharmoonia" ja "Hortus Musicus". Oma plussid ja miinused mõlemal. Muidugi oleks hea, kui muudatustega seonduv toimuks võimalikult ruttu. Ent siiski on vajalik teatav üleminekuperiood, sest eelarveaasta ja kunstiline hooaeg ei kattu. Vaja on ka mitmeid täiendavaid otsuseid, millest mõned on tehnilist laadi, mõned aga tuleb enne osapooltega läbi arutada.
Minult on küsitud argumente, miks selline ühendasutus vajalik on? Toon siinkohal mõned.
- Eesti Kontserdile annab see võimaluse keskenduda oma põhitegevusele, milleks on saalide haldamine (Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi, peagi ka Peterburi) ning kontsertide korraldamine.
- ERSO jt loomingulised kollektiivid koonduvad ühisesse asutusse kunstilise, logistilise jms sünergia nimel. RAMi ja Hortuse kui kunstiliste kollektiivide jaoks on loogilisem olla samas struktuuris sarnase profiiliga ERSO-ga kui kontserte korraldava etendusasutuse – Eesti Kontserdiga. Tugevneda saavad meie tippkollektiivide rahvusvaheline kõlapind ja omavaheline koostöö. Seeläbi saab ka ellu kutsuda kauaigatsetud oratooriumikoori.
- Uus mitme kollektiiviga struktuur on rahvusvaheliselt kergesti mõistetav (nn. associated acts), analoogideks koori ja ühe-kahe orkestri ühisasutus – nt filharmoonikud Berliinis, Londonis, Varssavis, Stockholmis, Tšehhimaal ja Slovakkias, aga ka Chicago Symphony Orhestra, Boston Symphony Orchestra & Boston Pops jt.
Minister muutis põhimääruseid, lähtudes Eesti Kontserdi ja ERSO vastavatest ettepanekutest. RAMi ja Hortuse töötajatele on nüüdseks antud teated üleviimisest uue tööandja juurde, kusjuures staaziarvestus, töötasu ja muud töötingimused sellest ei muutu. Loomulikult peavad säilima mõlema kollektiivi aastakümnete jooksul publikule omaseks saanud kaubamärgid ning loominguline autonoomia oma repertuaari ja hooajakava planeerimisel - samamoodi, nagu need olid senini "Eesti Kontserdi" allüksustena.
See on hetkel esimene otsus selle nimel, et luua edaspidi filharmooniline ühendasutus. Täiesti uut riigiasutust muidugi ei teki. Asutuse nimeks on seni pakutud kaks varianti: "Eesti Filharmoonia" ja "Hortus Musicus". Oma plussid ja miinused mõlemal. Muidugi oleks hea, kui muudatustega seonduv toimuks võimalikult ruttu. Ent siiski on vajalik teatav üleminekuperiood, sest eelarveaasta ja kunstiline hooaeg ei kattu. Vaja on ka mitmeid täiendavaid otsuseid, millest mõned on tehnilist laadi, mõned aga tuleb enne osapooltega läbi arutada.
Minult on küsitud argumente, miks selline ühendasutus vajalik on? Toon siinkohal mõned.
- Eesti Kontserdile annab see võimaluse keskenduda oma põhitegevusele, milleks on saalide haldamine (Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi, peagi ka Peterburi) ning kontsertide korraldamine.
- ERSO jt loomingulised kollektiivid koonduvad ühisesse asutusse kunstilise, logistilise jms sünergia nimel. RAMi ja Hortuse kui kunstiliste kollektiivide jaoks on loogilisem olla samas struktuuris sarnase profiiliga ERSO-ga kui kontserte korraldava etendusasutuse – Eesti Kontserdiga. Tugevneda saavad meie tippkollektiivide rahvusvaheline kõlapind ja omavaheline koostöö. Seeläbi saab ka ellu kutsuda kauaigatsetud oratooriumikoori.
- Uus mitme kollektiiviga struktuur on rahvusvaheliselt kergesti mõistetav (nn. associated acts), analoogideks koori ja ühe-kahe orkestri ühisasutus – nt filharmoonikud Berliinis, Londonis, Varssavis, Stockholmis, Tšehhimaal ja Slovakkias, aga ka Chicago Symphony Orhestra, Boston Symphony Orchestra & Boston Pops jt.
Andres Siitan Oratooriumikoorist
Postimehe paberväljaandes ilmus 10.12.2009 Valner Valme kirjatükk pealkirjaga "Andres Siitan: uut segakoori ei tasu karta". Kuna seda veebiväljaandes pole, olgu see artikkel kättesaadavuse nimel järgnevalt ära toodud. Mis muidugi ei tähenda, nagu nõustuksin tingimata kõigi käsitletud seisukohtadega.
Palju kära, sealhulgas negatiivset, on koorimuusikaringkonnis tekitanud ERSO plaan luua võimas segakoor, mis hakkaks esitama oratooriume. See peaks ju ometi olema positiivne sündmus, sest seni telliti oratooriumideks koor lõunanaabritelt.
Koori idee pärineb Neeme Järvilt, kes järgmise aasta septembris asub ERSO peadirigendiks. Koorile on vastu seisnud Eesti Filharmoonia Kammerkoori juht Anneli Unt, kes on öelnud, et olukorras, kus muusikakollektiividelt raha vähemaks võetakse, ei tohiks hakata looma uut institutsiooni. Seni pole koori kohta ühtki fakti. Kas see üldse tuleb?
ERSO direktor Andres Siitan, oratooriumikoor - kas ja millal?
Töö alguseks on arvestatud september 2010. Aga see sõltub hirmus paljudest asjaoludest. Kaasa arvatud materiaalsed. Täna on riigikogus eelarve kolmas lugemine ja sellest sõltub tohutult, millised võimalused saavad olema. Halvimal juhul läheb väga keeruliseks, kui on ainult kärped.
Kas koori teke võtaks teistelt kooridelt raha vähemaks?
Absoluutselt mitte! Sedarõhutas ka kultuuriminister.
Huvitav, miks nad siis vastu on? Mõni koorijuht näiteks.
Kuna segakoor ei vähendaks teiste kooride võimalusi, siis ma tõepoolest ei tea.
Aga aimate?
Filharmoonia kammerkoor võib näha ohtu, et nende kunstiline juhtimine muutub vähem tähtsaks, et nad jäävad oratooriumikoori varju. Vastuseis on mulle arusaamatu, sest on isegi kokku lepitud projektid kammerkooriga, mida juhataks nende juht Daniel Reuss. Kammerkoor on liiga hea selleks, et nad üldse midagi pelgama peaks ning seda arusaamatum tundub mulle vastasseis. Samas loodan, et see pole lihtlabane kemplemine raha pärast.
Hirm uue ees on ikka. Kes laulaks uues kooris?
Praegune projekt näeb ette, et oratooriumikoor moodustatakse projektide põhjal, ja mõnel puhul on kõige otstarbekam moodustada koor filharmoonia kammerkoori baasil, palgates juurde lisalauljaid, mõne projekti puhul koostaks koori RAMi baasil, palgates juurde naislauljaid.
Kust raha tuleb?
Kõigi asutuste eelarveid kärbitakse, aga kui mingis osas kärbe on natuke väiksem, annab see meile lisavõimalused luua uus struktuur.
Kas Latvija koori kutsumine käib natuke au pihta ka, peab ikka endal olema?
Ma ei ütleks, et käib, kui, siis natuke. Latvija koor on väga hea koor, aga, jah, miks peaksime end ehtima võõraste sulgedega. Pealegi, alati ei õnnestu graafikuid ühitada. Korralikul riigil peaks endal olema oratooriumikoor.
Palju kära, sealhulgas negatiivset, on koorimuusikaringkonnis tekitanud ERSO plaan luua võimas segakoor, mis hakkaks esitama oratooriume. See peaks ju ometi olema positiivne sündmus, sest seni telliti oratooriumideks koor lõunanaabritelt.
Koori idee pärineb Neeme Järvilt, kes järgmise aasta septembris asub ERSO peadirigendiks. Koorile on vastu seisnud Eesti Filharmoonia Kammerkoori juht Anneli Unt, kes on öelnud, et olukorras, kus muusikakollektiividelt raha vähemaks võetakse, ei tohiks hakata looma uut institutsiooni. Seni pole koori kohta ühtki fakti. Kas see üldse tuleb?
ERSO direktor Andres Siitan, oratooriumikoor - kas ja millal?
Töö alguseks on arvestatud september 2010. Aga see sõltub hirmus paljudest asjaoludest. Kaasa arvatud materiaalsed. Täna on riigikogus eelarve kolmas lugemine ja sellest sõltub tohutult, millised võimalused saavad olema. Halvimal juhul läheb väga keeruliseks, kui on ainult kärped.
Kas koori teke võtaks teistelt kooridelt raha vähemaks?
Absoluutselt mitte! Sedarõhutas ka kultuuriminister.
Huvitav, miks nad siis vastu on? Mõni koorijuht näiteks.
Kuna segakoor ei vähendaks teiste kooride võimalusi, siis ma tõepoolest ei tea.
Aga aimate?
Filharmoonia kammerkoor võib näha ohtu, et nende kunstiline juhtimine muutub vähem tähtsaks, et nad jäävad oratooriumikoori varju. Vastuseis on mulle arusaamatu, sest on isegi kokku lepitud projektid kammerkooriga, mida juhataks nende juht Daniel Reuss. Kammerkoor on liiga hea selleks, et nad üldse midagi pelgama peaks ning seda arusaamatum tundub mulle vastasseis. Samas loodan, et see pole lihtlabane kemplemine raha pärast.
Hirm uue ees on ikka. Kes laulaks uues kooris?
Praegune projekt näeb ette, et oratooriumikoor moodustatakse projektide põhjal, ja mõnel puhul on kõige otstarbekam moodustada koor filharmoonia kammerkoori baasil, palgates juurde lisalauljaid, mõne projekti puhul koostaks koori RAMi baasil, palgates juurde naislauljaid.
Kust raha tuleb?
Kõigi asutuste eelarveid kärbitakse, aga kui mingis osas kärbe on natuke väiksem, annab see meile lisavõimalused luua uus struktuur.
Kas Latvija koori kutsumine käib natuke au pihta ka, peab ikka endal olema?
Ma ei ütleks, et käib, kui, siis natuke. Latvija koor on väga hea koor, aga, jah, miks peaksime end ehtima võõraste sulgedega. Pealegi, alati ei õnnestu graafikuid ühitada. Korralikul riigil peaks endal olema oratooriumikoor.
Wednesday, 9 December 2009
Jüri Leiten taas ametis
Tallinna Linnavalitsuse korraldusega kinnitati 09.12.2009 Tallinna Filharmoonia direktori ametisse taas Jüri Leiten - Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lg 1 p 7 ja Tallinna põhimääruse § 52 lg 9 alusel ning kooskõlas etendusasutuse seaduse § 6 lg-ga 1 ja Tallinna Linnavalitsuse 7. oktoobri 2009 määrusega nr 76 „Etendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimused ja kord“ ning tulenevalt linnapea ettepanekust.
Senine Jüri Leiteniga viieks aastaks sõlmitud tähtajaline tööleping lõpeb 21. detsembril 2009.
Kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 7. oktoobri 2009 määrusega nr 76 „Etendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimused ja kord“ korraldas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Tallinna Filharmoonia direktori vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja 8. oktoobri 2009 käskkirjaga nr 1-14/113 moodustati konkursikomisjon Tallinna Filharmoonia direktori valimiseks. Konkursil osales neli kandidaati, kellega komisjon viis läbi vestlusvoorud. Hääletustulemuste põhjal otsustas komisjon 25. novembril 2009 tunnistada Jüri Leiten Tallinna Filharmoonia direktori ametikohale valituks.
Tallinna Filharmoonia põhimääruse § 5 lõike 2 alusel sõlmib direktoriga linnavalitsuse korralduse alusel töölepingu Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja.
Soovin Jüri Leitenile edu oma meeskonna kiirel formeerimisel, seniste kokkulepete jätkamisel ja uute säravate ideede elluviimisel. Kultuuriministeerium on valmis jätkuvaks tihedaks koostööks Tallinna Filharmooniaga.
Senine Jüri Leiteniga viieks aastaks sõlmitud tähtajaline tööleping lõpeb 21. detsembril 2009.
Kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 7. oktoobri 2009 määrusega nr 76 „Etendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimused ja kord“ korraldas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Tallinna Filharmoonia direktori vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja 8. oktoobri 2009 käskkirjaga nr 1-14/113 moodustati konkursikomisjon Tallinna Filharmoonia direktori valimiseks. Konkursil osales neli kandidaati, kellega komisjon viis läbi vestlusvoorud. Hääletustulemuste põhjal otsustas komisjon 25. novembril 2009 tunnistada Jüri Leiten Tallinna Filharmoonia direktori ametikohale valituks.
Tallinna Filharmoonia põhimääruse § 5 lõike 2 alusel sõlmib direktoriga linnavalitsuse korralduse alusel töölepingu Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja.
Soovin Jüri Leitenile edu oma meeskonna kiirel formeerimisel, seniste kokkulepete jätkamisel ja uute säravate ideede elluviimisel. Kultuuriministeerium on valmis jätkuvaks tihedaks koostööks Tallinna Filharmooniaga.
Riigieelarve 2010 vastu võetud
Riigikogu võttis 09.12.2009 kolmandal lugemisel 55 poolthäälega vastu 2010. a. riigieelarve. Selle kogutuludeks on planeeritud 84,53 miljardit ja kulude mahuks 89,73 miljardit krooni.
Statistikaameti andmeil oli SKP kahanemine 2009. aastal esimese kolme kvartali lõikes järjest (võrreldes aastatagusega) 15,0 ja 16,1 ja 15,6%. Riigieelarve aluseks oli SKP reaalkasvu prognoos järgmiselt: 2009: -14,5%, 2010: -2,0%, 2011: +1,5%; 2012: +3%. Valitsussektori lõpptarbimiskulutustena nägi Rahandusministeerium nii 2009. kui 2010. aastal ette -5,8%.
Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on kuludeks ette nähtud 2,3 miljardit krooni - mullusega võrreldes -4,48%. Mõned konkreetsemad kuluartiklid muusikavaldkonnas: eraldised linnaorkestritele (Narva ja Pärnu) 491 400 krooni (muutus mullusega võrreldes -9%), Rahvusooperile Estonia 102 610 448 kr (-7,76%), Kultuurkapitalile 244 500 000 kr (-11,45%), kultuuri- ja spordiprojektidele hasartmängumaksu laekumisest 28 947 600 kr (-21,82%).
Muusikavaldkonda on kavandatud toetusi kokku 6 364 530 krooni ulatuses (muutus -10%). 2008.a. oli algselt planeeritud toetusi 7 655 500 krooni, ent peale lisaeelarveid jäi sellest 7 071 700 krooni. Täpsem jaotus toetusprogrammide vahel selgub jaanuaris 2010. Ilmselt ei õnnestu taastada selliseid 2008. aastal toiminud programme nagu "Eesti heliplaat rahvusvahelisel areenil" ja "Muusikatrükised". Juba 2008.a. oli tehtud otsus, et kaotatakse kunagi eraldi programmina eksisteerinud "Noortekollektiivid rahvusvahelisel areenil". Eraldi eelarveread olid varem ka mitmetel suurüritustel (Jazzkaar, Oistrahhi festival, Eesti Muusika Päevad), mis juba 2009. aastal taotlesid toetust programmidest kõigi teistega võrdsetel alustel.
Sama suureks ehk -10% jäid kärped ka teistes kultuurivaldkondades. Hoolimata asjaolust, et veebruaris 2010 toimub Vancouveris taliolümpia, moodustab spordi valdkond Kultuuriministeeriumi eelarvest jätkuvalt 8%.
Veel noppeid seletuskirjast: kontserdiorganisatsioonidele (Eesti Kontsert, ERSO, EFK) läheb 126 210 227 kr (-11,04%). Finantseerimistehingute all asuvad eraldi Eesti Kontserdi faktooringu- ja kapitalirendilepingud, mis kehtivad kuni aastani 2013. Riiklike kontserdikorraldajate külastuste arvu osas on välja pakutud 2010.a. saavutustase 250 000 inimest.
Selgitan ka edasist eelarveprotsessi, sest eelarve ei avane Riigikogus vastuvõtmisega. Pärast Riigikogu läheb eelarve tagasi Valitsusse (kes on selle kinnitanud enne Riigikogu), kus tehakse vastav korraldus ja seejärel hakatakse ministeeriumites tegema vastava valitsemisala eelarve jaotusi (programmide täpsusega), mis kinnitatakse ministri käskkirjaga. Oma aja võtavad nii ministri käskkirjade ettevalmistamine, erinevate lepingute sõlmimine ja ka Riigikassa maksed. Tegevust riigieelarve reaalse rakendamise osas jagub vähemalt kogu jaanuarikuuks.
Statistikaameti andmeil oli SKP kahanemine 2009. aastal esimese kolme kvartali lõikes järjest (võrreldes aastatagusega) 15,0 ja 16,1 ja 15,6%. Riigieelarve aluseks oli SKP reaalkasvu prognoos järgmiselt: 2009: -14,5%, 2010: -2,0%, 2011: +1,5%; 2012: +3%. Valitsussektori lõpptarbimiskulutustena nägi Rahandusministeerium nii 2009. kui 2010. aastal ette -5,8%.
Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on kuludeks ette nähtud 2,3 miljardit krooni - mullusega võrreldes -4,48%. Mõned konkreetsemad kuluartiklid muusikavaldkonnas: eraldised linnaorkestritele (Narva ja Pärnu) 491 400 krooni (muutus mullusega võrreldes -9%), Rahvusooperile Estonia 102 610 448 kr (-7,76%), Kultuurkapitalile 244 500 000 kr (-11,45%), kultuuri- ja spordiprojektidele hasartmängumaksu laekumisest 28 947 600 kr (-21,82%).
Muusikavaldkonda on kavandatud toetusi kokku 6 364 530 krooni ulatuses (muutus -10%). 2008.a. oli algselt planeeritud toetusi 7 655 500 krooni, ent peale lisaeelarveid jäi sellest 7 071 700 krooni. Täpsem jaotus toetusprogrammide vahel selgub jaanuaris 2010. Ilmselt ei õnnestu taastada selliseid 2008. aastal toiminud programme nagu "Eesti heliplaat rahvusvahelisel areenil" ja "Muusikatrükised". Juba 2008.a. oli tehtud otsus, et kaotatakse kunagi eraldi programmina eksisteerinud "Noortekollektiivid rahvusvahelisel areenil". Eraldi eelarveread olid varem ka mitmetel suurüritustel (Jazzkaar, Oistrahhi festival, Eesti Muusika Päevad), mis juba 2009. aastal taotlesid toetust programmidest kõigi teistega võrdsetel alustel.
Sama suureks ehk -10% jäid kärped ka teistes kultuurivaldkondades. Hoolimata asjaolust, et veebruaris 2010 toimub Vancouveris taliolümpia, moodustab spordi valdkond Kultuuriministeeriumi eelarvest jätkuvalt 8%.
Veel noppeid seletuskirjast: kontserdiorganisatsioonidele (Eesti Kontsert, ERSO, EFK) läheb 126 210 227 kr (-11,04%). Finantseerimistehingute all asuvad eraldi Eesti Kontserdi faktooringu- ja kapitalirendilepingud, mis kehtivad kuni aastani 2013. Riiklike kontserdikorraldajate külastuste arvu osas on välja pakutud 2010.a. saavutustase 250 000 inimest.
Selgitan ka edasist eelarveprotsessi, sest eelarve ei avane Riigikogus vastuvõtmisega. Pärast Riigikogu läheb eelarve tagasi Valitsusse (kes on selle kinnitanud enne Riigikogu), kus tehakse vastav korraldus ja seejärel hakatakse ministeeriumites tegema vastava valitsemisala eelarve jaotusi (programmide täpsusega), mis kinnitatakse ministri käskkirjaga. Oma aja võtavad nii ministri käskkirjade ettevalmistamine, erinevate lepingute sõlmimine ja ka Riigikassa maksed. Tegevust riigieelarve reaalse rakendamise osas jagub vähemalt kogu jaanuarikuuks.
Tuesday, 8 December 2009
Oratooriumikoorist vol 2
Oratooriumikoori teemal on taas kirjutatud-räägitud, viimati Eesti Päevalehes 09.12.2009. EFK direktor Anneli Unt saatis sel teemal dokumendihalduse kaudu avalikkuse ette jõudnud kirja peaministrile ning kommenteeris teemat ka 03.12.2009 AK Kultuuriuudistele. Muidugi pole kultuuriministeeriumil kohane kommenteerida kirja, mis on saadetud peaministrile ning millest ministeerium teab ainult ajakirjanduse kaudu. Olen aga Anneliga tõesti vist lausa iga päev suhelnud ja seetõttu teeks olulise õienduse: seda kirja on süvenematusest juba mõistetud vääriti, nagu oleks Anneli Oratooriumikoori loomise vastu. Nii see küll pole - EFK pooldab seda väga ning on valmis tihedaks koostööks. Lihtsalt Anneli selgitas oma seisukohti, KUIDAS seda tema arvates võiks teha.
Klassikaraadio Helikajas 05.12.2009 tsiteeris Kersti Inno ka kultuuriministri vastust Anneli Undi poolt kultuuriministeeriumi saadetud kirjale: "Kaalume põhjalikult kõiki ettepanekuid ning kindlasti kaasame Rahvusooper Estonia ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori edaspidistesse diskussioonidesse antud küsimuses." Nii see ongi. Palju erinevaid arutelusid on toimunud juba seni ja toimub veel ka edaspidi. Kontakti hoiavad muusikaelu korraldajad omavahel nagunii pidevalt, sest kõik mõistavad: elu viib edasi ainult koostöö tegemine.
Oratooriumikoor (millest olen ka eelnevalt kirjutanud) oli ju täpselt sellise nime all juba laval 21.11.2008 "Joonase lähetamise" ettekandmisel. Ja kuna see koor oleks eelkõige Eesti sisetarbimisega seotud (sest lätlaste "Latvija" müügiargumendid rahvusvahelisel turul on peale pika ajaloo ka odavad ja sagedased lennud Riia lennujaamast, mille vastu Tallinn praegu ei saa), võikski vähemalt esialgu see projektipõhiselt kokku kutsutav kooslus kandagi nime Oratooriumikoor. Ilma ühegi täiendita selle ees.
Oratooriumikoor ja kogu kavandatav filharmooniline ühendasutus sulataks erineval moel kokku, vastavalt valitavale repertuaarile, selle suure potentsiaali, mis on Eesti Grammy-võitjatel (2004 ERSO, RAM, "Ellerhein", 2007 Eesti Filharmoonia Kammerkoor) ja teistel tippkollektiividel.
Klassikaraadio Helikajas 05.12.2009 tsiteeris Kersti Inno ka kultuuriministri vastust Anneli Undi poolt kultuuriministeeriumi saadetud kirjale: "Kaalume põhjalikult kõiki ettepanekuid ning kindlasti kaasame Rahvusooper Estonia ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori edaspidistesse diskussioonidesse antud küsimuses." Nii see ongi. Palju erinevaid arutelusid on toimunud juba seni ja toimub veel ka edaspidi. Kontakti hoiavad muusikaelu korraldajad omavahel nagunii pidevalt, sest kõik mõistavad: elu viib edasi ainult koostöö tegemine.
Oratooriumikoor (millest olen ka eelnevalt kirjutanud) oli ju täpselt sellise nime all juba laval 21.11.2008 "Joonase lähetamise" ettekandmisel. Ja kuna see koor oleks eelkõige Eesti sisetarbimisega seotud (sest lätlaste "Latvija" müügiargumendid rahvusvahelisel turul on peale pika ajaloo ka odavad ja sagedased lennud Riia lennujaamast, mille vastu Tallinn praegu ei saa), võikski vähemalt esialgu see projektipõhiselt kokku kutsutav kooslus kandagi nime Oratooriumikoor. Ilma ühegi täiendita selle ees.
Oratooriumikoor ja kogu kavandatav filharmooniline ühendasutus sulataks erineval moel kokku, vastavalt valitavale repertuaarile, selle suure potentsiaali, mis on Eesti Grammy-võitjatel (2004 ERSO, RAM, "Ellerhein", 2007 Eesti Filharmoonia Kammerkoor) ja teistel tippkollektiividel.
Sunday, 6 December 2009
In Memoriam Annika Tõnuri
See nädal tõi kurva uudise Islandilt - lahkus lauljanna Annika Tõnuri (1961-2009). Rahvusooper Estonia koostas sel puhul nekroloogi, et mälestada helget ja väga intelligentset endist kolleegi. Kaastunne kõigile Annika lähedastele ja sõpradele.
Paratamatult jäb Annika nüüd Eesti muusikalukku kõrvuti teise varalahkunud laulja Vello Jürnaga (1959-2007), kelle 50. sünniaastapäeva puhul korraldas nende põlvkonnakaaslane Pille Lill 01.12 vokalistide konkursi ja ooperigala. Mõlemad lahkusid enne oma esimest juubelit. Mõlema lauljakarjääri varjutasid raskused, mistõttu pidi kannatama eneseteostus ja oma talendi rakendamine.
Kui vaadata sünniaastat, kuulusid ju nii Vello kui Annika sellesse "võitjate põlvkonda", kes tõusis juba noorelt Eesti ühiskonnas olulistelele positsioonidele. Ka Vello ja Annika olid 1990-te algul valmis sama tegema muusikateatri laval, neil olid olemas selleks vajalikud eeldused, haridus ja isiksuse sära. Ent ometigi tuli neil aastaid töötada allpool oma tegelike võimete piiri. Miks küll, küsitakse ilmselt praegu palju.
Võib süüdistada ebasoodsat ajastuvaimu või ka konkreetseid otsutajaid, ent jääb faktiks, et uuesti iseseisvaks saanud Eestis hakkasid väärtushinnangud tohutult muutuma. Algas hoopis börsi- ja kinnisvaramaaklerite aeg. Mis tähendas seda, et seni Eesti identiteedi edasikandjatena meie avaliku elu keskmes püsinud kultuuritegelased sattusid ühtäkki selle äärealale. Ja see polnudki nende süü - nad olid ikka sama head, töökad ja andekad, ent pidid järsku tundma, nagu neid enam ei vajataks. Muidugi oli see kõik nende tundliku loomuse ja talendi suhtes sügavalt ebaõiglane. Oli ju nende elukutse valik ja haridustee pärit veel ajast, kui ooperilauljaid tõesti hinnata osati.
Mida saame sellest õppida? Esiteks seda, et kaotajad polnud mitte need, kes lahkusid, vaid meie, siiapoole kaldale jäänud. Oleme mitme talendi jagu vaesemaks jäänud - mis eriti väikese rahva puhul on eriliselt kahetsusväärne. Tagantjäreletarkusena saame alles hoida neid salvestusi, mis meile jäänud ja mis demonstreerivad igavesti nooreks jäänud Vello ja Annika tipptaset. Ning muidugi tuleb püüda, et teised lauljad, kes ikkagi on jäänud truuks muusikale, ei peaks kogema samasugust saatust. Selleks on üks väga oluline samm praeguste Estonia juhtivate solistide häälte salvestamine CD-le - mitu aastat plaanitud, ent alles nüüd realiseerunud projekt. Ent see on alles üks esimesi samme paljudest vajalikest.
Paratamatult jäb Annika nüüd Eesti muusikalukku kõrvuti teise varalahkunud laulja Vello Jürnaga (1959-2007), kelle 50. sünniaastapäeva puhul korraldas nende põlvkonnakaaslane Pille Lill 01.12 vokalistide konkursi ja ooperigala. Mõlemad lahkusid enne oma esimest juubelit. Mõlema lauljakarjääri varjutasid raskused, mistõttu pidi kannatama eneseteostus ja oma talendi rakendamine.
Kui vaadata sünniaastat, kuulusid ju nii Vello kui Annika sellesse "võitjate põlvkonda", kes tõusis juba noorelt Eesti ühiskonnas olulistelele positsioonidele. Ka Vello ja Annika olid 1990-te algul valmis sama tegema muusikateatri laval, neil olid olemas selleks vajalikud eeldused, haridus ja isiksuse sära. Ent ometigi tuli neil aastaid töötada allpool oma tegelike võimete piiri. Miks küll, küsitakse ilmselt praegu palju.
Võib süüdistada ebasoodsat ajastuvaimu või ka konkreetseid otsutajaid, ent jääb faktiks, et uuesti iseseisvaks saanud Eestis hakkasid väärtushinnangud tohutult muutuma. Algas hoopis börsi- ja kinnisvaramaaklerite aeg. Mis tähendas seda, et seni Eesti identiteedi edasikandjatena meie avaliku elu keskmes püsinud kultuuritegelased sattusid ühtäkki selle äärealale. Ja see polnudki nende süü - nad olid ikka sama head, töökad ja andekad, ent pidid järsku tundma, nagu neid enam ei vajataks. Muidugi oli see kõik nende tundliku loomuse ja talendi suhtes sügavalt ebaõiglane. Oli ju nende elukutse valik ja haridustee pärit veel ajast, kui ooperilauljaid tõesti hinnata osati.
Mida saame sellest õppida? Esiteks seda, et kaotajad polnud mitte need, kes lahkusid, vaid meie, siiapoole kaldale jäänud. Oleme mitme talendi jagu vaesemaks jäänud - mis eriti väikese rahva puhul on eriliselt kahetsusväärne. Tagantjäreletarkusena saame alles hoida neid salvestusi, mis meile jäänud ja mis demonstreerivad igavesti nooreks jäänud Vello ja Annika tipptaset. Ning muidugi tuleb püüda, et teised lauljad, kes ikkagi on jäänud truuks muusikale, ei peaks kogema samasugust saatust. Selleks on üks väga oluline samm praeguste Estonia juhtivate solistide häälte salvestamine CD-le - mitu aastat plaanitud, ent alles nüüd realiseerunud projekt. Ent see on alles üks esimesi samme paljudest vajalikest.
Subscribe to:
Posts (Atom)
