Thursday, 18 March 2010

Toetused festivalidele ja konkurssidele

Eile, 17.03 kirjutas kultuuriminister alla käskkirjale nr 133, millega kinnitas toetuste määramise programmist "Muusikafestivalid ja -konkursid" ning alaprogrammist "Noor muusik".

Kultuuriministeeriumile laekus tähtajaks, 12. veebruariks 2010 programmi „Muusikafestivalid ja -konkursid“ 64 taotlust kogumahus 4 694 385 kr. Neist 23 taotlust kogusummas 752 690 kr kvalifitseerusid alaprogrammi „Noor muusik“ taotlusteks. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 1 350 000 kr.

Kuna Kultuurkapitali erinevad sihtkapitalid peavad praegu oma koosolekuid, tuleb varsti uudiseid sealtki. Pärast seda, kui kõik koosolekud on toimunud ja protokollid kinnitatud, avaldatakse määratud toetused kodulehel. www.kulka.ee. Ajalehe "Sirp" lisana peaks Kulka seekordsete toetuste (mille tähtaeg oli 20.02.2010) ülevaade ilmuma 16. aprillil.

Muusika valdkonda on tulnud toetusi ka teistest Kultuuriministeeriumi programmidest - "Loomemajanduse arendamise" alt Tallinn Music Week'ile, "Riikidevaheliste kultuurikoostöölepingute täitmise" alt Tallinna Filharmooniale ja Pärimusmuusika Keskusele, programmist "Teatriüritused ja -projektid" Rahvusooper Estoniale.

Tuesday, 16 March 2010

Toetused "eraõiguslikele"

Kultuuriminister kuulutas täna, 16.03 välja oma käskkirjaga toetused, mida jagatakse vastavast programmist eraõiguslikele kontserdikorraldajatele (käskkiri 130) ja eraõiguslikele muusikakollektiividele (käskkiri 129).

Järgmine programm, mille osas minister programmikomisjoni ettepanekutest lähtudes oma otsuse teeb, peaks olema "Muusikafestivalid ja -konkursid" koos alaprogrammiga "Noor muusik". Mõnedki rahvamuusika-alased festivalid aga said juba täna ministri käskkirjaga toetust ühest teisest programmist - nimelt "Folkloorifestivalid". Enne märtsikuu lõppu kogunevad istungile veel programmi "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" ja programmi Helilooomingu tellimine" komisjonid.

Vähenenud eelarvete tingimustes tasub kindlasti tähele panna teisigi rahastamisvõimalusi. Nii näiteks said mitu muusikaürituste korraldajat tublisti toetust EAS-ilt rahvusvaheliste kultuurisündmuste korraldamiseks.

Kultuuriministeeriumile laekus tähtajaks, 12. veebruariks 2010 programmi „Eraõiguslikud kontserdikorraldajad“ 25 taotlust kogumahus 6 328 189 kr ja programmi “Eraõiguslikud muusikakollektiivid” 18 taotlust kogumahus 3 269 950 kr. Jaotatud summad olid kontserdikorraldajaile 814 590 kr ning muusikakollektiividele 411 300 kr. Seega oli sõel tihe. Tänan komisjoni liikmeid vastutusrikka töö eest.

Chopini aasta Eestis

Poola suursaatkond Eestis on koos paljude partneritega seadnud kokku esindusliku ja mitmekesise programmi Fryderyk Chopini 200. sünniaastapäevaks - "Chopini aasta Eestis", mis kindlasti vääriliselt täiendab vastavat sündmuste kava Poolas. Narvas toimus traditsiooniline Chopini konkurss noortele pianistidele, Eesti Rahvusringhääling pühendas Chopinile rea erinevaid saateid nii raadios kui teles, jne jne. Vt ka ülevaadet Eesti Päevalehes 08.03.

Kõrgpunkt selles sündmuste kavas oli kahtlemata 1. märtsil Estonia kontserdisaalis teoks saanud Ivari Ilja klaveriõhtu, mida pianist ise kommenteeris oma interjuus EPL-le ning mida Sirbis kajastas Martti Raide. Ivari Ilja tõestas, et ühel argise esmaspäeva õhtul suudab tõeliselt hea Eesti interpreet tuua kontserdisaali täismaja publikut, kes oskab vääriliselt hinnata sooloõhtu ehedat elamust.

11.03. tähistasid ühise kontserdiga "Jubilate" sarjas tähtpäeva EMTA klaveriosakonna õppejõud - eesotsas Ivari Iljaga. Talle adresseeritud tänukirjas kirjutab kultuuriminister: "Suur tänu erakordselt nüansirikka ja veenva interpretatsioonikunsti eest, samuti missioonitundelise pedagoogitöö eest ning palju innustust edaspidiseks! Just sellisele eeskujule toetudes on Eesti noortel pianistidel hea kasvada, et ise mõista ja ka kuulajatele edasi anda Chopini muusika võlujõudu."

Chopini aasta Eestis jätkub!

Monday, 8 March 2010

Rahvusooperi täiendav rahataotlus

Rahvusooper Estonia juhid Peep Lassmann ja Aivar Mäe saatsid 03.03.2010 kirja Riigikogu komisjonidele ning rahandus- ja kultuuriministrile, esitades taotluse saada 2011. aastaks täiendavalt 17 miljonit krooni - "et riigi sihtotstarbeline eraldis Rahvusooperile kataks vähemalt palgafondi ja sellega seotud maksukulud".

Teemat on juba puudutanud ERR uudised, Õhtuleht, TV3.

Olen ise Rahvusooperis töötanud. Seetõttu on Estonia maja ja sealsed inimesed ning nende mured ja vajadused mulle mitte ainult tuttavad, vaid ka olulised. Kirjas esitatud argumentatsioon on põhjalik ja tõsine. Pealegi pole Rahvusooper ainus kultuuriasutus, kelle tegutsemist sellised mured varjutavad. Mitmel meie tippkollektiivil tuleb sel aastal hakkama saada ilmselt lausa nelja palgata puhkuse ehk masu-nädalaga. Seetõttu tuleb Kultuuriministeeriumil kindlasti kultuuri-inimeste eest seistes taotleda tuleva aasta eelarve osas täiendavaid võimalusi - koos 2011. aasta eelarve üldise menetlemisega, mis on praegu nagunii teemaks.

Lootust annab seejuures asjaolu, et euro tulek Eestisse aastal 2011 muutub üha tõenäolisemaks (selle kohta loe Rahandusministeeriumi 25.02. ja 04.03.2010 pressiteadet ning ülevaateid eurole ülemineku kohta (Rahandusministeerium, Eesti Pank). Selles valguses, kuna usaldus meie majanduse vastu taas suureneb, loodaks uute välisinvesteeringute tulekut, üldist töötuse vähenemist ja tarbijate kindlustunde kasvu ning riigieelarve koostamisel kindlasti ka ministeeriumitele seatud piirmäärade tõstmist. Sellist Eesti uut edulugu oleks ju vaja mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale.

In spe...

Peterburi Jaani kirikule torn

Käisin 6.-7. märtsil Peterburis, kus toimus sealsete eestlaste EELK Jaani koguduse suur tähtpäev - Jaani kiriku uue torniristi õnnistamine ning seejärel kogu tornikiivri tõstmine värskelt uuesti valminud kirikutorni tippu. Sellega lõppes ühtlasi kiriku taastamistööde üks etapp.

Ettevõtmine õnnestus igati. Ilm oli parim võimalikest - tuulevaikne ja päikesepaisteline. Ehitajad (Facio Ehitus eesotsas Valentin Gnezdilov'iga) näitasid end tublide ja oskuslike tegijatena. Nagu ikka, tõmbas korralduslikke niite kiriku taastamise fondi juht Jüri Trei Välisministeeriumist. Kohalik kogudus ja eestlaste kogukond (eesotsas Külli Sulg ja Viiu Fjodorova) tundis suurt rõõmu kauaoodatud sündmusest. Koos nendega rõõmustas ka Eesti peakonsulaat Peterburis. Ning muidugi oli põhjust rahulolu tunda ka "Eesti Kontserdi" direktoril Marko Lõhmus'el ja Aivar Mäe'l, kes tellijatena on regulaarselt Peterburi vahet sõitnud ja ehitusel silma peal hoidnud.

Meeldejääv elamus oli minu jaoks ka balletietendus Maria teatris (Konstantin Sergejevi 100. sünniaastapäeva gala stseenidega "Tuhkatriinust, "Raimondast" ja "Luikede järvest").

Loodetavasti õnnestub nüüd kiriku taastamis- ja sisustamistööd lõpetada aegsasti, et Vabariigi aastapäeva veebruaris 2011 oleks võimalik tähistada juba valmis saanud pühakojas. Ning Eesti Kontsert saab endale väärt kontserdipaiga maailma kultuurimetropolis kohe Maria teatri läheduses.

Sündmust kajastas oma uudistes kohalik Peterburi telejaam TV 100, Eesti Kontserdi pressiteate põhjal on materjale avaldanud ERR uudised, Eesti Päevaleht, Postimees. Seda, milline oli kiriku algne välisilme, näete siit Postimehe artikli fotolt ning kuivõrd teistsuguseks ehitati kiriku fassaad nõukogude aastail, võib näha siit fotolt.

Wednesday, 17 February 2010

Helilooming ja rahv. areen

Muusika valdkonna toetusprogrammidest on avatud taotluste kirjutamiseks "Heliloomingu tellimine" ja "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil". Nende puhul on taotluste tähtaeg 1. märts 2010. Korra avanevad need taotlemiseks sel aastal veel, ilmselt augustis.

12. veebruariga lõppes aga taotluste esitamise ülejäänud programmidesse - "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad", "Eraõiguslikud muusikakollektiivid" ning "Muusikafestivalid ja -konkursid" (sh alaprogramm Noor muusik). Taotlusi laekus palju, nii et nende süstematiseerimise jm töötlemisega jagub veel üksjagu tööd. Komisjonid kogunevad esitatud taotlusi arutama märtsi alguses.

Igaks juhuks olgu ka öeldud, et enam ei ole selliseid programme nagu "Toetus muusikaalaste trükiste väljaandmiseks", "Eesti heliplaat rahvusvahelisel areenil" ja "Noortekoorid rahvusvahelisel areenil", mis toimisid veel 2007. ja 2008. aastal. Otsus nende sulgemise kohta sai tehtud 2008. aasta suvel, mistõttu 2009. aastal need programmid enam ei avanenud. Vajadus iseenesest (eriti trükiste programmi järele) on olemas, aga lihtsalt vahendid on viimaste aastatega oluliselt vähenenud.

Praegu aga saab (kuni 20. veebruarini) esitada veel ka taotlusi Kultuurkapitali. Sealseid mõnevõrra muutunud tingimusi tutvustas Helikaja 06.02.2010 saates Raul Altmäe. Lühidalt tutvustas teemat ka Postimees 02.02.2010.

Thursday, 11 February 2010

Tänu Nikolai Aleksejevile

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel 11.02 istungil oma korraldusega heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepanekud preemiate määramiseks. Nende hulgas on ka austusavaldus ERSO pikaaegsele peadirigendile maestro Nikolai Aleksejevile.

Niisiis - 2009. aasta väljapaistvate tööde eest määrati üks 150 000 krooni suurustest riigi kultuuripreemiatest Nikolai Aleksejevile – Eesti muusikaelu edendamise eest Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigendina. Tema kandidatuuri esitasid Eesti Muusikanõukogu ja ERSO.

Tuleb rõhutada maestro Aleksejevi tulemuslikku aastatepikkust tööd ERSO peadirigendina, mis jõuab lõpule selle hooajaga. Selle töö kulminatsiooniks võib välisreisidest pidada 2009. aasta märtsis toimunud väga edukat ERSO turneed Ameerika Ühendriikidesse, kus maestro Aleksejev juhatas väga sooja vastuvõtu pälvinud kontserte paljudes USA linnades ja tutvustas sellega nii ERSO-t kui Eestit ja Eesti kultuuri tervikuna.

Kodune publik on aga osa saanud paljudest headest kontsertidest ning ERSO väga veenvast kvalitatiivsest kasvamisest. Nikolai Aleksejev lõpetab töö ERSO peadirigendina hooaja lõppkontserdiga 14. mail. Kuna tema kodulinn Peterburi, kus ta tegutseb Peterburi Filharmoonia Orkestri dirigendina, pole ju Eestist kaugel, on meie publikul kindlasti võimalik ka tulevikus tema kontsertidest osa saada.

Palju õnne ka pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest miljoni krooni suuruse riigi kultuuripreemia saanud Leila Pärtelpojale, Andres Söödile ja Lea Tormisele, samuti kõigile teistele preemiasaajatele.

Riigi kultuuripreemiad antakse peaministri ja kultuuriministri poolt kätte 24. veebruaril.