Täna kirjutas minister alla käskkirja nr 180, millega eraldas toetust programmist "Heliloomingu tellimine".
Kokku 50 teose tellimiseks sai eraldatud 772 750 krooni.
Selle eraldusega on sama teema, mis 08.04.2010 allkirja saanud käskkirjaga nr 166 ("Eesti muusika rahvusvahelisel areenil"). Nimelt algul planeerisime 2010. aastal korraldada kaks taotlusvooru - ühe veebruaris-märtsis ja teise augustis-septembris. Kuid mõlema puhul leidis laiapõhjaline komisjon, et õigem on teist taotlusvooru mitte korraldada, kuna sedavõrd palju oli laekunud kaalukaid taotlusi.
"Heliloomingu tellimine" oli ka viimane muusikavaldkonna programm 2010. aastal, mille eralduse minister oma käskkirjaga välja kuulutab. Järgmised taotlusvoorud toimuvad juba 2011. aastal. Millised programmid nimelt ja millises mahus, on täna veel vara öelda. Loodame aga riigieelarve osas hoida vähemalt 2010. aasta seisu, kuna Rahandusministeerium äsja tõstis majanduskasvu prognoosi. Mis peaks tähendama, et masu sügavaim mõõnahetk hakkab tõesti läbi saama.
Tuesday, 13 April 2010
Thursday, 8 April 2010
Toetused muusikaekspordiks
Viimasel ajal on palju juttu olnud muusikaekspordist. Juko-Mart Kõlar kirjutas sellest Sirbis 01.04.2010, palju räägiti sellest Tallinn Music Week'i raames, jne. Varemgi on kirjutatud nt bändide tuuritoetuse vajadusest (Pealinn 01.02.2010) - iseasi, et praegune aeg ei soosi uute algatuste finantseerimist. Hea märk on aga, et räägitakse nii süva- kui levimuusika ekspordipotentsiaalist.
Eesti muusikuil on, mida pakkuda. On nii uusi tegijaid kui ka staažikamaid üksikartiste või kollektiive, kes on läbi murdnud veelgi kõrgematele tasanditele (näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 02.10.2010 Amsterdami Concertgebouw's, Tallinna Kammerorkester aga 08.09.2010 Viini Musikverein'i kuldses saalis). Saadud Grammydest rääkimata.
Tänane uudis samal teemal ministeeriumi poolt on, et minister kirjutas alla käskkirja nr 166 toetuste eraldamiseks programmist "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil". Toetust said nii üksikinterpreedid kui suuremad ja väiksemad kollektiivid. Kontsertidega on hõlmatud mitu mandrit, skaala on lai ka stiililiselt.
Eesti muusikuil on, mida pakkuda. On nii uusi tegijaid kui ka staažikamaid üksikartiste või kollektiive, kes on läbi murdnud veelgi kõrgematele tasanditele (näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 02.10.2010 Amsterdami Concertgebouw's, Tallinna Kammerorkester aga 08.09.2010 Viini Musikverein'i kuldses saalis). Saadud Grammydest rääkimata.
Tänane uudis samal teemal ministeeriumi poolt on, et minister kirjutas alla käskkirja nr 166 toetuste eraldamiseks programmist "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil". Toetust said nii üksikinterpreedid kui suuremad ja väiksemad kollektiivid. Kontsertidega on hõlmatud mitu mandrit, skaala on lai ka stiililiselt.
Taotlusvoor kultuuristipendiumidele
Kultuuriminister jaotab igal aastal muu hulgas ka stipendiume. Sportlastele on need seekord juba määratud, nüüd aga on välja kuulutatud ka taotluste vastuvõtmine kultuuristipendiumidele. Rangelt kindlaksmääratud taotlusvormi ei ole. Tähtaeg on reede, 16. aprill 2010.
Taotleda soovijail on kindlasti huvitav näha ka eelnevaid otsuseid - nt 2007-2009 määratud riigi kultuuristipendiume. Seadusandlikult määratleb seda tegevust "Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus". Mis muud, kui kandideerima!
Taotleda soovijail on kindlasti huvitav näha ka eelnevaid otsuseid - nt 2007-2009 määratud riigi kultuuristipendiume. Seadusandlikult määratleb seda tegevust "Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus". Mis muud, kui kandideerima!
Valeri Gergiev Eestis
Igapäevase ametnikutöö kõrvalt paberite keskelt ei jõua oma blogis kajastada kaugeltki kõiki kontserte, mida külastan, või - veel vähem - kogu Eesti muusikaelu selle kirevuses. Aga nüüd on tulemas 10. mail kontsert, mida jään huviga ootama - Peterburi Maria teatri orkestri ees Valeri Gergiev ja Eri Klas, kavas Tšaikovski 5. ja Šostakovitši 7. sümfoonia. Esmaklassiline kava, suurepärased esitajad.
Kuid veel on oluline kontekst - pärast seda, kui eestlased on oma Rahvusooperi lavale kutsunud mängima Vene tippinterpreedid, et koostöös Venemaa Rahvusliku Kuulsuse Keskusega tähistada Teise maailmasõja lõpu 65. aastapäeva (samal ajal, kui meie president külastab samal põhjusel Moskvat), on aeg-ajalt Eesti aadressil kõlanud süüdistused russofoobias, ajaloo võltsimises ja-teab-milles-veel küll lõplikult naeruväärseiks muutunud.
Maestro Gergievi on muidugi alati rõõm ka telerist näha (nagu nt Vancouveri olümpiamängude avatseremoonial), kuid eriti on tore teda Eestis tervitada. Eeskätt muusikuna nii oma teatri orkestriga (2005) kui ka Londoni sümfooniaorkestriga (2009). Ent kindlasti oleks samamoodi huvitavad kuulda tema kogemused teatrijuhina uue Maria ooperimaja ehitamisel (tuleb tunnistada, et seni maa-alustel korrustel edenenud ehitus Peterburis on muljet avaldava mastaabiga küll!), arvestades kasvõi seda, et 2018, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujariik, on plaanis ka Rahvusooper Estonia uue hoone avamine.
Kuid veel on oluline kontekst - pärast seda, kui eestlased on oma Rahvusooperi lavale kutsunud mängima Vene tippinterpreedid, et koostöös Venemaa Rahvusliku Kuulsuse Keskusega tähistada Teise maailmasõja lõpu 65. aastapäeva (samal ajal, kui meie president külastab samal põhjusel Moskvat), on aeg-ajalt Eesti aadressil kõlanud süüdistused russofoobias, ajaloo võltsimises ja-teab-milles-veel küll lõplikult naeruväärseiks muutunud.
Maestro Gergievi on muidugi alati rõõm ka telerist näha (nagu nt Vancouveri olümpiamängude avatseremoonial), kuid eriti on tore teda Eestis tervitada. Eeskätt muusikuna nii oma teatri orkestriga (2005) kui ka Londoni sümfooniaorkestriga (2009). Ent kindlasti oleks samamoodi huvitavad kuulda tema kogemused teatrijuhina uue Maria ooperimaja ehitamisel (tuleb tunnistada, et seni maa-alustel korrustel edenenud ehitus Peterburis on muljet avaldava mastaabiga küll!), arvestades kasvõi seda, et 2018, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujariik, on plaanis ka Rahvusooper Estonia uue hoone avamine.
Monday, 29 March 2010
Hõissa, EMP ja TMW!
Selleks korraks on siis Eesti Muusika Päevad taas läbi. Nagu ka teist korda toimunud Tallinn Music Week. Oma publiku leidsid nii heliloojate autorikontserdid kui rockirullimised. Järgmisel korral juhtub see kõik juba kultuuripealinna 2011 viljastavates tingimustes. Tahaks loota, et koos nende kahe ristumisel teoks saanud showcase-formaadis ülevaatusega, nagu seekord toimus 27.03 Mustpeade Majas. Tänavu võis EMPi ja TMW koostöö igatahes õnnestunuks lugeda - ja tänada südamest mõlema ettevõtmise korraldajaid. Süva- ja levimuusikuil on üha rohkem üksteisele öelda.
TMW raames toimus ka rida seminare, kus muu hulgas oli jutuks muusika eksport - ikka eelkõige selle levilisema poole pealt. Esinejad Islandilt, Rootsist ja Soomest esindasid tegusaid ja juba ammu tegutsevaid kontoreid koondnimega "Music Export" - ning rõhutasid muusikat kui pika perspektiiviga tulutoojat oma riigi jaoks. Mina sain esinejana (koos Georg Poslawskiga EAS-ist) tõdeda, et meil on muusikaekspordil veel kõvasti areneda. Need, kes veidigi suutnud laias maailmas kanda kinnitada (nagu näiteks Kerli Kõiv), on selleks pidanud enne Eestist ära minema. Või vähemalt oma kirjastamise- või muud õigused suurkorporatsioonidele loovutama. Eurovisiooni võit meil juba on, aga pole veel oma ABBA't, kes muu hulgas tooks kodumaale kirjastamistasud.
Aga inimesed, kes seda rida entusiasmiga ajavad, ning andekad artistid, keda esile tõsta, on meil ju algatuseks olemas. Huvitav on näiteks jälgida pianist Mihkel Polli manageri Juko-Mart Kõlari tegevust - kuidas õnnestub Sibeliuse Akadeemias õpitud raamatutarkusi käegakatsutavaks ärieduks muuta. Seda olulisem oli, et Tallinna tuli käima mitu mainekat ja heade sidemetega muusikatööstuse niiditõmbajat.
Mõnigi kolleeg on leidnud, et levimuusika kui loovtööstuse osa võiks pigem kuuluda majandusministeeriumi kompetentsi, et rõhutada selle valdkonna ärilist potentsiaali (kultuuriväärtuste rõhutamise asemel) - ning püüda saavutada poliitilisi kokkuleppeid mõne eduka ekspordiartikli lansseerimiseks selles valdkonnas. Paralleeliks on siinkohal toodud asjaolu, et Arvo Pärdi maailmakuulsuse kiiluvees on teistelgi Eesti süvamuusika loojatel olnud kergem muumaise publiku tähelepanu taotleda.
TMW eestvedaja Helen Sildna on oma intervjuus ajalehele Pealinn (01.02.2010) arvanud, et "meie bändid peaks saama riigilt tuuritoetust". Praegune aeg, kui kõik kultuurivaldkonnad on tugevalt kärbitud, pole sellise uue algatuse jaoks muidugi kõige sobivam. Kuid tulevikku silmas pidades võib sellel teemal kultuuripoliitika põhimõttelisel kujundamisel edasi rääkida küll.
Selle ja mõnegi teise teema edendamiseks jääb aga ühe muusikanõuniku aja-, energia- ja kompetentsiressurss paratamatult napiks. Vaja on nii pädevaid esindusorganisatsioone, kes oleks ministeeriumile head partnerid, kui nende tegevuse tagajärjel tugevnevat poliitilist tähelepanu. Praegu tundub, et positiivne areng on käivitunud. Edu igatahes kõigile asjaosalistele.
TMW raames toimus ka rida seminare, kus muu hulgas oli jutuks muusika eksport - ikka eelkõige selle levilisema poole pealt. Esinejad Islandilt, Rootsist ja Soomest esindasid tegusaid ja juba ammu tegutsevaid kontoreid koondnimega "Music Export" - ning rõhutasid muusikat kui pika perspektiiviga tulutoojat oma riigi jaoks. Mina sain esinejana (koos Georg Poslawskiga EAS-ist) tõdeda, et meil on muusikaekspordil veel kõvasti areneda. Need, kes veidigi suutnud laias maailmas kanda kinnitada (nagu näiteks Kerli Kõiv), on selleks pidanud enne Eestist ära minema. Või vähemalt oma kirjastamise- või muud õigused suurkorporatsioonidele loovutama. Eurovisiooni võit meil juba on, aga pole veel oma ABBA't, kes muu hulgas tooks kodumaale kirjastamistasud.
Aga inimesed, kes seda rida entusiasmiga ajavad, ning andekad artistid, keda esile tõsta, on meil ju algatuseks olemas. Huvitav on näiteks jälgida pianist Mihkel Polli manageri Juko-Mart Kõlari tegevust - kuidas õnnestub Sibeliuse Akadeemias õpitud raamatutarkusi käegakatsutavaks ärieduks muuta. Seda olulisem oli, et Tallinna tuli käima mitu mainekat ja heade sidemetega muusikatööstuse niiditõmbajat.
Mõnigi kolleeg on leidnud, et levimuusika kui loovtööstuse osa võiks pigem kuuluda majandusministeeriumi kompetentsi, et rõhutada selle valdkonna ärilist potentsiaali (kultuuriväärtuste rõhutamise asemel) - ning püüda saavutada poliitilisi kokkuleppeid mõne eduka ekspordiartikli lansseerimiseks selles valdkonnas. Paralleeliks on siinkohal toodud asjaolu, et Arvo Pärdi maailmakuulsuse kiiluvees on teistelgi Eesti süvamuusika loojatel olnud kergem muumaise publiku tähelepanu taotleda.
TMW eestvedaja Helen Sildna on oma intervjuus ajalehele Pealinn (01.02.2010) arvanud, et "meie bändid peaks saama riigilt tuuritoetust". Praegune aeg, kui kõik kultuurivaldkonnad on tugevalt kärbitud, pole sellise uue algatuse jaoks muidugi kõige sobivam. Kuid tulevikku silmas pidades võib sellel teemal kultuuripoliitika põhimõttelisel kujundamisel edasi rääkida küll.
Selle ja mõnegi teise teema edendamiseks jääb aga ühe muusikanõuniku aja-, energia- ja kompetentsiressurss paratamatult napiks. Vaja on nii pädevaid esindusorganisatsioone, kes oleks ministeeriumile head partnerid, kui nende tegevuse tagajärjel tugevnevat poliitilist tähelepanu. Praegu tundub, et positiivne areng on käivitunud. Edu igatahes kõigile asjaosalistele.
Teadlased muusikast
1965. aastal ilmus eesti keeles Gleb Anfilovi populaarteaduslik raamatuke "Füüsika ja muusika", kus köitvas vormis räägiti paljudest muusika teaduslikult mõõdetavatest parameetritest. Muu hulgas tutvustati seal maailma esimest elektroonilist muusikainstrumenti nimega Termenvox / Thereminvox, mis tänapäevalgi paljusid huvilisi köidab. Selle leiutaja, prantsuse päritolu Lev Termen ehitas muide nõukogude võimule mitmeid innovaatilisi pealtkuulamisseadmeid.
Füüsikat ja muusikat on omavahel seotud muidugi juba antiikajal. Ka akustikat on põhjalikult uuritud enne 20. sajanditki - üks tore lugemine on nt on-line'is lehitsetav "The scientific basis of music" (ilmunud 1878). Eestis künnab seda tänuväärset põldu regulaarselt Tiit Kändler oma kirjatükkidega "Sirbis" rubriigis "Kõlakoda", aga ka portaalis teadus.ee. Tema on meile andnud teada ka Eesti Päevalehes näiteks sellest, et inimese muusikalised võimed toetuvad geenimutatsioonidele, mis said alguse paari miljoni aasta eest - ihalus korrapärase rütmi ja meloodia järele pesitseb meie genoomis.
Aeg-ajalt leidub lõbusaid lugemisi ka forte.delfi.ee-s, kasvõi näiteks sellest, miks rahvamassid kaasaegset süvamuusikat põlgavad. Ajul olevat nimelt raske leida mustreid, mis võimaldaksid uuemaaegseid kompositsioone muusikana tuvastada. Muusikute jaoks on selline artikkel tore ajaviitelugemine, aga samas ka kasulik kui sootuks teistsugune pilk oma kallile valdkonnale.
Füüsikat ja muusikat on omavahel seotud muidugi juba antiikajal. Ka akustikat on põhjalikult uuritud enne 20. sajanditki - üks tore lugemine on nt on-line'is lehitsetav "The scientific basis of music" (ilmunud 1878). Eestis künnab seda tänuväärset põldu regulaarselt Tiit Kändler oma kirjatükkidega "Sirbis" rubriigis "Kõlakoda", aga ka portaalis teadus.ee. Tema on meile andnud teada ka Eesti Päevalehes näiteks sellest, et inimese muusikalised võimed toetuvad geenimutatsioonidele, mis said alguse paari miljoni aasta eest - ihalus korrapärase rütmi ja meloodia järele pesitseb meie genoomis.
Aeg-ajalt leidub lõbusaid lugemisi ka forte.delfi.ee-s, kasvõi näiteks sellest, miks rahvamassid kaasaegset süvamuusikat põlgavad. Ajul olevat nimelt raske leida mustreid, mis võimaldaksid uuemaaegseid kompositsioone muusikana tuvastada. Muusikute jaoks on selline artikkel tore ajaviitelugemine, aga samas ka kasulik kui sootuks teistsugune pilk oma kallile valdkonnale.
Tunnustus kultuuriministrile
Postimees 26.03.2010 tõi uudise Turu-Uuringute ASi küsitlusest, et rahva hinnangul on ministrid oma tööga hästi hakkama saanud. Kõige paremini on rahva arvates oma ametis hakkama saanud kultuuriminister Laine Jänes (67 protsenti positiivseid hinnanguid) ja välisminister Urmas Paet (60 protsenti). Eraldi naissoost vastajate seas saab kõige positiivsema hinnangu oma tööle Laine Jänes. Samuti saab eraldi välja tuua, et Laine Jänest peetakse Eesti kõige toimekamaks ministriks.
Kuna kultuuriministri üks tegevusalasid on integratsioon, siis ilmselt võib tunnustuseks tema tööle pidada sedagi, et Reformierakond, kes on jätkuvalt Eesti populaarseim, on saanud märgatavalt juurde ka venekeelseid valijaid.
Kultuuriminister on täna (29.03.2010) taas ajakirjanike ees Estonia kontserdisaali laval. Kell 15 osalevad kultuuriminister Laine Jänes, EELK peapiiskop Andres Põder, välisminsteeriumi asekantsler Clyde Kull, Eesti Kontserdi direktori kohusetäitja Marko Lõhmus ja eksjuht Aivar Mäe, Facio Ehituse nõukogu esimees Toomas Tromp, LHV panga juhatuse liikmed Indrek Nuume ja Erki Kilu ning DnB NORD panga juhataja Hans Pajoma Peterburi Jaani kiriku teise ehitusetapi rahastamise kokkuleppe allkirjastamisel, misjärel avalikustatakse ka kiriku avamise kuupäev.
Kuna kultuuriministri üks tegevusalasid on integratsioon, siis ilmselt võib tunnustuseks tema tööle pidada sedagi, et Reformierakond, kes on jätkuvalt Eesti populaarseim, on saanud märgatavalt juurde ka venekeelseid valijaid.
Kultuuriminister on täna (29.03.2010) taas ajakirjanike ees Estonia kontserdisaali laval. Kell 15 osalevad kultuuriminister Laine Jänes, EELK peapiiskop Andres Põder, välisminsteeriumi asekantsler Clyde Kull, Eesti Kontserdi direktori kohusetäitja Marko Lõhmus ja eksjuht Aivar Mäe, Facio Ehituse nõukogu esimees Toomas Tromp, LHV panga juhatuse liikmed Indrek Nuume ja Erki Kilu ning DnB NORD panga juhataja Hans Pajoma Peterburi Jaani kiriku teise ehitusetapi rahastamise kokkuleppe allkirjastamisel, misjärel avalikustatakse ka kiriku avamise kuupäev.
Subscribe to:
Posts (Atom)
