Mitu muusikuid koondavat ühendust on neil päevil pidanud või pidamas oma aastakoosolekuid. Seetõttu on uue hooga üles kerkinud ka finantseerimisteema oma erinevates variatsioonides.
Eesti interpreetide probleemidest on kirjutanud EIL praegune juht Rein Rannap, talle vastas Eesti Kontserdi juht Marko Lõhmus. Kontserdiagentuuri Corelli Music juht Mail Sildos sai oma aastatepikkuse tubli töö tunnustusena riikliku kultuuristipendiumi - aga peab leppima tegevuse jätkamisega projektipõhiselt (AK kultuuriuudis 13.05.2010). OÜ Corelli Music taotles omale eraldiseisvat riigieelarverida juba üsna kohe pärast asutamist 2004. aastal, tuues paralleeliks riiklikud dotatsioonid äriühingutele näiteks praami- või rongiliikluses - ning taotleb sama ka praegu. Kuigi Corelli Music on otsinud omale aktiivselt ka metseene-sponsoreid, on selle äriühingu tegevus põhiosas sõltunud riiklikest toetustest. Mail Sildos käis oma muredest rääkimas 18.05.2010 ka ETV Terevisiooni saates.
Tõe huvides tuleb öelda, et Mail Sildose väide, et Kultuuriministeerium vähendas toetust Corelli Music'ule 85% võrra (ehk siis 15%-le algsest), pole täpne. Kitsalt ühe konkreetse programmi raames ("Eraõiguslikud kontserdikorraldajad") vähenes eraldatud toetus 2009.a. 126 000 kroonilt 2010.a. 24 590 kroonile, mis on 80,5%. Aga kokku on Mail Sildost ja tema firmat toetatud ministeeriumist 2009. aastal mitmest erinevast programmist kokku 194 507 krooniga, 2010. aastal aga 165 590 krooniga, mis moodustab mullusest 85% ning on üldiste kärbete taustal üsna korralik toetus. Sellele lisanduvad veel eraldised Kultuurkapitalist.
Olukorras, kus on vähenenud nii nn. vabad vahendid avalikus sektoris kui sponsorlustegevus ja tellimused erasektori poolt, on senises mahus projektipõhine tegutsemine muutunud raskemaks kõigile - nii üksikartistidele kui suurtele kollektiividele (nagu näiteks 04.05.2010 Viini Konzerthaus'is eduka kontserdi andnud Põhjamaade Sümfooniaorkester), aga ka ammu ennast tõestanud festivalidele. Ei saa salata, et varasemast rohkem kadedaid pilke on tundnud riigipalgalised kollektiivid - kuid kerge pole nendelgi. ERSO pillimees peab ju ka oma nelja palgata puhkuse nädala kestel peret toitma ja korteri eest maksma.
Kõigi nende muremõtete keskel on põhjust tsiteerida kultuuriministrit, kes rõhutab: olgu mis on, aga 2011. aasta riigieelarve on tema ministriksoleku ajal (seega alates märtsist 2007) esimene koostatav eelarve, kus suund ei ole kärpimise poole. Omalt poolt lisaksin, et kadeduseks stiilis "miks tal on parem kui mul" pole sageli tegelikult alust, sest enamus muusikuist ju oma muresid avalikult kurtma ei kipugi. Kindlasti on sellisest segregatsioonist tulemuslikum (valdkondliku) solidaarsustunde ülalhoidmine ja üheskoos nuputamine, kuidas keerulisele olukorrale lahendusi leida. Tuleb tunnustada foorumeid, kus nimelt sellises võtmes lähenemine on valdavaks jäänud.
Tõsi ta on, et muusikute palkade baastase on üldjuhul selgelt madalam, kui sedavõrd kaua oma ametit õppinud ja kõrgharidusega spetsialistil võiks olla. Seda valusamad on ka igasugused palgakärped või elukallidust kergitavad hinnatõusud. Aga väikese ja vananeva rahvastikuga riigis pole ka kergelt tekkimas neid lisa-allikaid, mille abiga saaks baastaset märgatavalt tõsta. Poliitiliste otsustega on kultuuriministril õnnestunud tuua muusika valdkonda täiendavat raha konkreetsetele ettevõtmistele (nagu näiteks Eesti Kontsertkoor ja 2011. aastal ehk ka Arvo Pärdi Arhiiv). Kuid üldisem märgatav sissetulekute suurenemine annab ennast veel oodata, sest hädalisi valdkondi on palju. Ka minister on üheselt mõista andnud, et kui valikuks on kas hea kontserdi toimumine või hädaolukorras kiirabi väljasõidu nobedus, eelistaks ta viimast.
Uudised makromaailmast pajatavad, et euro tulek Eestisse muutub üha kindlamaks, tööpuuduse tipp on möödas ja meie majanduskasv taastub II kvartalis. Samas on rahandusministeerium praegu seda meelt, et jätkuvalt ebakindla maailmamajanduse taustal (Kreeka skandaali jms tõttu) on riigieelarve strateegiat 2011-2014 koostades meie kohaliku majanduskasvu ja maksulaekumiste taastumisest hoolimata õigem kasvatada reserve, mitte aga eelarvelisi eraldisi.
Monday, 17 May 2010
Friday, 7 May 2010
Eesti Kontsertkoorist
"Eesti Päevalehe" intervjuus 07.05.2010 kurdab Estonia peakoormeister Risto Joost, et professionaalsetesse kooridesse ei jagu lauljaid - mis on kogemus mitme viimatise konkursi korraldamisest. "Praegu on kõik koorid seisus, kus järelkasvu pole peale tulemas, mis omakorda tähendab, et pensioniikka jõudvatele lauljatele pole võtta asendusjõudu," ütleb Risto. Samas ta nendib, et "Kui inimesel on juba teatud vokaalne tase, siis on tal tööd elu lõpuni." Risto kutsub ka üles muusikahariduses panustama rohkem koorisuunale, mida pakkus riikliku tellimuse suurendamise mõttena oma pöördumises haridusministri poole ka Rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe.
Loomulikult peab nii haridusjuhtidel kui noortel õppuritel jaguma kindlust, et kui tellimus suureneb, leidub koorilaulmise eriala lõpetanutele ikkagi ka töökohti. Selles (ja mitmes muus) kontekstis on positiivne uudis kultuuriministri käskkiri nr 207, 27.04.2010, millega minister eraldas toetust programmist "Filharmooniline tegevus" - Eesti Kontsertkoori tegevuse käivitamiseks ja haldamiseks ning 2010. filharmoonilise aasta vokaalsuurvormide läbiviimiseks. Rääkisin sellest ka intervjuus Klassikaraadio Helikajale 08.05.2010.
Lühidalt on plaan selline: juulist 2010 tegutsevad Eesti Kontserdi struktuuriüksustena Rahvusmeeskoor (RAM) ja Hortus Musicus ning uue loomingulise kollektiivina Eesti Kontsertkoor, mille administreerimisega tegeleb RAM - et tihedas koostöös Rahvusmeeskooriga saaks suurvorme esitada. Tõsi, vähemasti sel aastal pole eelarveraha nii palju, et nt 50 naislauljat saaks ka osalise tööajaga palgale võtta. Nii tuleb alustada projektipõhiselt tegutsedes - nagu tehti nt 21.11.2008 "Joonase lähetamist" ette kandes. Küll aga on see kultuuriminister Laine Jänese ammune soov, et edaspidi kasvaks see koor ikkagi põhipalgaga kooriks, mida juhiks permanentne kunstiline juht. Vajadust sel moel täita lünk, mis tekkis 1994. aastal Eesti Raadio segakoori laialiminekuga, on rõhutanud mitme põlvkonna koorijuhid, viimatises intervjuus siis ka Risto Joost. Võimalikeks eeskujudeks võiks ju tuua ka asukohariigi toetusel tegutsevad Läti segakoor Latvia ja Venemaa riiklik akadeemiline Jurlovi koorikapell. Lisaksin aga veel, et RAM jääb ikka RAM-iks, iseseisvalt tegutsevaks meeskooriks - ühisprojektid Kontsertkoori raames toimuks ju mõni kord aastas ja vastavalt valitavale repertuaarile.
2010. aastal seostub filharmoonilise tegevuse raha nende projektidega, milles ERSO ja RAMi kõrval osaleb ka loodav Kontsertkoor:
- 07.08. Veljo Tormise "Eesti ballaadide" kontsertettekanne, dirigeerib Tõnu Kaljuste;
- 22.10. Brahmsi "Saksa reekviem", dirigeerib Neeme Järvi;
- 12.11. Gia Kantšeli 75, dirigeerib Andres Mustonen.
Loodetavasti on see info lõplik ega muutu.
Nendeks projektidega seotud rahasumma tuli muusika valdkonda täiendava poliitilise kokkuleppega enne 2010.a. riigieelarve kolmandat lugemist Riigikogus - ning tuli selgelt sihtotstarbelisena. Ühtegi muusikakollektiivi ega -projekti pole selle nimel koomale tõmmatud. See raha oleks võinud ka üldse tulemata jääda, kui valitsuskabinetile eesotsas peaministriga poleks sellise uue initsiatiivi idee olulisena tundunud. Lõviosa rahast kulub projektipõhisteks töötasudeks - Kontsertkoori ja solistide kõrval ka ERSO-le ja RAM-ile. Masu ja palgata puhkuse nädalate taustal on see eriti oluline tõik.
Veidi ka koori nimest. Kaua on koorijuhid rääkinud Oratooriumikoorist - aga on selge, et loodav koor võiks laulda muudki peale oratooriumide. Eriti, kui jõutakse veel ühe vakantse funktsiooni täitmiseni, milleks on eesti muusika fondisalvestused. Kontsertkoor on sobilik ka seetõttu, et ei sisalda liigilist määratlust (sega-, nais- vm koor) ja jätab seega varieerimisruumi. Õigekeelsussõnaraamat annab liitsõna moodustamisel variandi nii nimetava (nt kontsertklaver) kui omastava käändega (nt kontserdisaal). Sõelale jäi kolmesilbiline vorm "kontsertkoor" - ka seetõttu, et selle on teinud kõrvale tuttavamaks saksakeelses kultuuriruumis tegutsevad konzertchor'id ja Eestis näiteks Kaarli koguduse Kontsertkoor.
Sellises lõpplahenduses kajastuvad need kaasavad arutelud, mida oleme ministeeriumi poolt viimaste kuude jooksul pidanud kõige erinevamate osapooltega. Nõnda saan käe südamele panna ja öelda, et selline lahendus pole sündinud kabinetivaikuses ja peaks olema osapooltele sobilik - ning, mis kõige olulisem, pakkuma kontserdipublikule midagi uut ja olulist. Samasugune, sobilikuks tunnistav hinnang jäi kõlama ka Eesti Muusikanõukogu üldkoosolekul 30.04.2010, kuhu minister tuli seda teemat tutvustama. Mis muud, kui tuult tiibadesse uuele koorile!
Kolmapäeval, 19.05.2010 oli uus koor esmakordselt koos. Saadi kätte "Eesti ballaadide" partiid, teost tutvustasid Lea Tormis ja Tõnu Kaljuste. Koori sündi tuli tervitama Eesti Kontserdi juht Marko Lõhmus. Johannes Tralla tuli ja tegi kultuuriuudise 20.05, mida kasutas ka Postimees. Eesti Kontserdi pressiteatesse teeks paranduse: "Eesti ballaadide" kontsertetendus toimub 07.08.2010.
Loomulikult peab nii haridusjuhtidel kui noortel õppuritel jaguma kindlust, et kui tellimus suureneb, leidub koorilaulmise eriala lõpetanutele ikkagi ka töökohti. Selles (ja mitmes muus) kontekstis on positiivne uudis kultuuriministri käskkiri nr 207, 27.04.2010, millega minister eraldas toetust programmist "Filharmooniline tegevus" - Eesti Kontsertkoori tegevuse käivitamiseks ja haldamiseks ning 2010. filharmoonilise aasta vokaalsuurvormide läbiviimiseks. Rääkisin sellest ka intervjuus Klassikaraadio Helikajale 08.05.2010.
Lühidalt on plaan selline: juulist 2010 tegutsevad Eesti Kontserdi struktuuriüksustena Rahvusmeeskoor (RAM) ja Hortus Musicus ning uue loomingulise kollektiivina Eesti Kontsertkoor, mille administreerimisega tegeleb RAM - et tihedas koostöös Rahvusmeeskooriga saaks suurvorme esitada. Tõsi, vähemasti sel aastal pole eelarveraha nii palju, et nt 50 naislauljat saaks ka osalise tööajaga palgale võtta. Nii tuleb alustada projektipõhiselt tegutsedes - nagu tehti nt 21.11.2008 "Joonase lähetamist" ette kandes. Küll aga on see kultuuriminister Laine Jänese ammune soov, et edaspidi kasvaks see koor ikkagi põhipalgaga kooriks, mida juhiks permanentne kunstiline juht. Vajadust sel moel täita lünk, mis tekkis 1994. aastal Eesti Raadio segakoori laialiminekuga, on rõhutanud mitme põlvkonna koorijuhid, viimatises intervjuus siis ka Risto Joost. Võimalikeks eeskujudeks võiks ju tuua ka asukohariigi toetusel tegutsevad Läti segakoor Latvia ja Venemaa riiklik akadeemiline Jurlovi koorikapell. Lisaksin aga veel, et RAM jääb ikka RAM-iks, iseseisvalt tegutsevaks meeskooriks - ühisprojektid Kontsertkoori raames toimuks ju mõni kord aastas ja vastavalt valitavale repertuaarile.
2010. aastal seostub filharmoonilise tegevuse raha nende projektidega, milles ERSO ja RAMi kõrval osaleb ka loodav Kontsertkoor:
- 07.08. Veljo Tormise "Eesti ballaadide" kontsertettekanne, dirigeerib Tõnu Kaljuste;
- 22.10. Brahmsi "Saksa reekviem", dirigeerib Neeme Järvi;
- 12.11. Gia Kantšeli 75, dirigeerib Andres Mustonen.
Loodetavasti on see info lõplik ega muutu.
Nendeks projektidega seotud rahasumma tuli muusika valdkonda täiendava poliitilise kokkuleppega enne 2010.a. riigieelarve kolmandat lugemist Riigikogus - ning tuli selgelt sihtotstarbelisena. Ühtegi muusikakollektiivi ega -projekti pole selle nimel koomale tõmmatud. See raha oleks võinud ka üldse tulemata jääda, kui valitsuskabinetile eesotsas peaministriga poleks sellise uue initsiatiivi idee olulisena tundunud. Lõviosa rahast kulub projektipõhisteks töötasudeks - Kontsertkoori ja solistide kõrval ka ERSO-le ja RAM-ile. Masu ja palgata puhkuse nädalate taustal on see eriti oluline tõik.
Veidi ka koori nimest. Kaua on koorijuhid rääkinud Oratooriumikoorist - aga on selge, et loodav koor võiks laulda muudki peale oratooriumide. Eriti, kui jõutakse veel ühe vakantse funktsiooni täitmiseni, milleks on eesti muusika fondisalvestused. Kontsertkoor on sobilik ka seetõttu, et ei sisalda liigilist määratlust (sega-, nais- vm koor) ja jätab seega varieerimisruumi. Õigekeelsussõnaraamat annab liitsõna moodustamisel variandi nii nimetava (nt kontsertklaver) kui omastava käändega (nt kontserdisaal). Sõelale jäi kolmesilbiline vorm "kontsertkoor" - ka seetõttu, et selle on teinud kõrvale tuttavamaks saksakeelses kultuuriruumis tegutsevad konzertchor'id ja Eestis näiteks Kaarli koguduse Kontsertkoor.
Sellises lõpplahenduses kajastuvad need kaasavad arutelud, mida oleme ministeeriumi poolt viimaste kuude jooksul pidanud kõige erinevamate osapooltega. Nõnda saan käe südamele panna ja öelda, et selline lahendus pole sündinud kabinetivaikuses ja peaks olema osapooltele sobilik - ning, mis kõige olulisem, pakkuma kontserdipublikule midagi uut ja olulist. Samasugune, sobilikuks tunnistav hinnang jäi kõlama ka Eesti Muusikanõukogu üldkoosolekul 30.04.2010, kuhu minister tuli seda teemat tutvustama. Mis muud, kui tuult tiibadesse uuele koorile!
Kolmapäeval, 19.05.2010 oli uus koor esmakordselt koos. Saadi kätte "Eesti ballaadide" partiid, teost tutvustasid Lea Tormis ja Tõnu Kaljuste. Koori sündi tuli tervitama Eesti Kontserdi juht Marko Lõhmus. Johannes Tralla tuli ja tegi kultuuriuudise 20.05, mida kasutas ka Postimees. Eesti Kontserdi pressiteatesse teeks paranduse: "Eesti ballaadide" kontsertetendus toimub 07.08.2010.
2010.a. kultuuristipendiumid
Kultuuriminister kinnitas tänavused kultuuristipendiumid, 36 000-kroonise stipendiumi saab 20 loovisikut ja organisatsiooni. Nagu kinnitab ka ministeeriumi pressiteade, toimub pidulik üleandmine 13. mail Kultuuriministeeriumis.
Selgelt kõige rohkem oli taotlusi muusika valdkonnast, ning paraku ei jagunud toetusraha kõigi taotluste rahuldamiseks - seda enam, et stipendiume pidi jaguma ka teistele valdkondadele. Välisõpinguid toetava stipendiumi said Neeme Ots ja Liis Joamets muusikaõpinguteks Sibeliuse Akadeemias, Kadri Tegelmann ja Maria Leppoja muusikaõpinguteks Haagi Kuninglikus Konservatooriumis, Liis Lulla muusikaõpinguteks Amsterdami Konservatooriumis, Kaija Lukas muusikaõpinguteks Philadelphia Temple’i ülikoolis.
Oluliste kultuuriprojektide teostamise stipendiumi said Mail Sildos kultuuripealinna projektide ettevalmistamiseks, Juko-Mart Kõlar rahvusvaheliste kontserdiprojektide korralduseks 2010/2011 hooajal, MTÜ Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel rahvatantsukontsertide korraldamiseks ja festivalidel osalemiseks 2010. aastal ning Laine Sepp ülevabariigilise Kuressaare Poiste Keelpillifestivali korraldamiseks.
Eesti Vabariigi kultuuristipendiumid määratakse oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes.
Selgelt kõige rohkem oli taotlusi muusika valdkonnast, ning paraku ei jagunud toetusraha kõigi taotluste rahuldamiseks - seda enam, et stipendiume pidi jaguma ka teistele valdkondadele. Välisõpinguid toetava stipendiumi said Neeme Ots ja Liis Joamets muusikaõpinguteks Sibeliuse Akadeemias, Kadri Tegelmann ja Maria Leppoja muusikaõpinguteks Haagi Kuninglikus Konservatooriumis, Liis Lulla muusikaõpinguteks Amsterdami Konservatooriumis, Kaija Lukas muusikaõpinguteks Philadelphia Temple’i ülikoolis.
Oluliste kultuuriprojektide teostamise stipendiumi said Mail Sildos kultuuripealinna projektide ettevalmistamiseks, Juko-Mart Kõlar rahvusvaheliste kontserdiprojektide korralduseks 2010/2011 hooajal, MTÜ Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel rahvatantsukontsertide korraldamiseks ja festivalidel osalemiseks 2010. aastal ning Laine Sepp ülevabariigilise Kuressaare Poiste Keelpillifestivali korraldamiseks.
Eesti Vabariigi kultuuristipendiumid määratakse oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes.
Tuesday, 4 May 2010
Eesti Muusikanõukogu ...
... pidas 30.04 EMTA kammersaalis oma üldkoosolekut, kohal 54 osavõtjat, juhtijaks EMN president Peep Lassmann. Põhjaliku ülevaate avaldas sellest Sirp 07.05.2010, autoriks Tiina Mattisen.
Kultuuriminister Laine Jänes tutvustas filharmoonilise tegevusega seonduvaid arenguid ning vastas küsimustele. Jaak Sooäär rääkis Eesti Jazzliidu tegevusest eesti jazzi arendamisel. ERSO arengust kõneles ERSO direktor Andres Siitan, Klassikaraadio programmist peatoimetaja Tiia Teder.
Seda, kuidas "Suur ilm saab alguse väikesel maal" üldhariduskooli muusikaõpetajast, valgustas Elin Ots, kes on Eesti Muusikaõpetajate Liidus valdkonna "Muusikaõpetus üldhariduskoolis" juht. Interpreetide probleemidest rääkis Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Rein Rannap. Kolme kooli ehitusprojektist ja sellega seotud arengutest kõneles Tallinna Muusikakeskkooli direktor Timo Steiner.
EMN juhatuse tegevusaruanne esitas EMN president Peep Lassmann. Muusikahariduse töörühma tegevusest rääkis EMN juhatuse liige ja Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma. Seejärel toimusid diskussioon ja võimalike ühisseisukohtade vastuvõtmine, koosoleku lõpus ka juhatuse valimised.
15.04.2008 valitud 9-liikmeline juhatus (Peep Lassmann, Toomas Siitan, Olav Ehala, Urvi Haasma, Jüri Leiten, Jaan-Eik Tulve, Aarne Saluveer, Andres Siitan, Timo Steiner) pani oma volitused maha. Perioodiks 2010-2012 valiti 15 kandidaadi seast uus juhatus järgmises koosseisus:
- Peep Lassmann (jätkab presidendina) - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Klaveriõpetajate Ühing
Toomas Siitan (jätkab asepresidendina) Eesti Muusikateaduse Selts
Urvi Haasma - Eesti Muusikakoolide Liit
Olav Ehala - Eesti Heliloojate Liit
Marko Lõhmus - Eesti Kontsert
Jaak Sooäär - Eesti Jazzliit
Rein Rannap - Eesti Interpreetide Liit
Timo Steiner - Tallinna Muusikakeskkool
Aarne Saluveer - Eesti Kooriühing, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool
Üldkoosolekul võeti vastu järgmised ühisseisukohad:
Eesti Muusikanõukogu peab vajalikuks kättesaadava ja konkurentsivõimelise muusikahariduse võimaldamist kõikidele Eesti lastele ja noortele.
Selle saavutamiseks peab muusikanõukogu esmatähtsaks:
- Muusikaõpetuse jätkamist lasteaedades
- Riigitoetusega tegutsevate muusikahariduskeskuste väljaarendamist olemasolevate muusikakoolide baasil maakonnakeskustesse
- Riiklike õppekavade kinnitamist ja riigitoetuse eraldamist nende alusel töötavatele munitsipaalmuusikakoolidele sõltuvalt muusikaharidusteed jätkavate õpilaste arvust
- Kaasaegse õppekompleksi loomist Tallinna keskastme muusikaõppeasutustele (Tallinna Muusikakeskkool, G.Otsa nim Tallinna Muusikakool, Tallinna Balletikool)
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi väljaehitamist
- Erinevate astmete koolide õppekavade kooskõlastamist ja lõpu- ning vastuvõtueksamite ühitamist
- Kõrgharidusega muusikaõpetajate ettevalmistamise tõhustamist
Eesti Muusikanõukogu peab oluliseks:
- Muusikavaldkonna tasakaalustatud ja läbipaistvat arendamist, mis tagaks nii riiklike kui mitteriiklike struktuuride jätkusuutlikkuse.
- Muusikavaldkonna toetuseks suunatud osa suurendamist kultuuriministeeriumi eelarves ja kultuurile suunatud vahendite suurendamist riigieelarves.
- Süvakultuuriürituste korraldajatele käibemaksukompensatsiooni tagastamist.
- Esinemisvõimaluste tagamist ka mittekoosseisulistele professionaalsetele muusikutele- solistidele, ansamblitele
- Muusikaliste esinduskollektiivide jätkusuutlikku arengut ja nende töötajate töötingimuste parendamist.
- Klassikaraadio kui süvamuusika propageerija ja salvestaja finantseerimise parandamist
- Muusikaalaste trükiste programmi taastamist kultuuriministeeriumis
- Programmi loomist kontserttegevuse edendamiseks maapiirkondades
Kultuuriminister Laine Jänes tutvustas filharmoonilise tegevusega seonduvaid arenguid ning vastas küsimustele. Jaak Sooäär rääkis Eesti Jazzliidu tegevusest eesti jazzi arendamisel. ERSO arengust kõneles ERSO direktor Andres Siitan, Klassikaraadio programmist peatoimetaja Tiia Teder.
Seda, kuidas "Suur ilm saab alguse väikesel maal" üldhariduskooli muusikaõpetajast, valgustas Elin Ots, kes on Eesti Muusikaõpetajate Liidus valdkonna "Muusikaõpetus üldhariduskoolis" juht. Interpreetide probleemidest rääkis Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Rein Rannap. Kolme kooli ehitusprojektist ja sellega seotud arengutest kõneles Tallinna Muusikakeskkooli direktor Timo Steiner.
EMN juhatuse tegevusaruanne esitas EMN president Peep Lassmann. Muusikahariduse töörühma tegevusest rääkis EMN juhatuse liige ja Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma. Seejärel toimusid diskussioon ja võimalike ühisseisukohtade vastuvõtmine, koosoleku lõpus ka juhatuse valimised.
15.04.2008 valitud 9-liikmeline juhatus (Peep Lassmann, Toomas Siitan, Olav Ehala, Urvi Haasma, Jüri Leiten, Jaan-Eik Tulve, Aarne Saluveer, Andres Siitan, Timo Steiner) pani oma volitused maha. Perioodiks 2010-2012 valiti 15 kandidaadi seast uus juhatus järgmises koosseisus:
- Peep Lassmann (jätkab presidendina) - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Klaveriõpetajate Ühing
Toomas Siitan (jätkab asepresidendina) Eesti Muusikateaduse Selts
Urvi Haasma - Eesti Muusikakoolide Liit
Olav Ehala - Eesti Heliloojate Liit
Marko Lõhmus - Eesti Kontsert
Jaak Sooäär - Eesti Jazzliit
Rein Rannap - Eesti Interpreetide Liit
Timo Steiner - Tallinna Muusikakeskkool
Aarne Saluveer - Eesti Kooriühing, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool
Üldkoosolekul võeti vastu järgmised ühisseisukohad:
Eesti Muusikanõukogu peab vajalikuks kättesaadava ja konkurentsivõimelise muusikahariduse võimaldamist kõikidele Eesti lastele ja noortele.
Selle saavutamiseks peab muusikanõukogu esmatähtsaks:
- Muusikaõpetuse jätkamist lasteaedades
- Riigitoetusega tegutsevate muusikahariduskeskuste väljaarendamist olemasolevate muusikakoolide baasil maakonnakeskustesse
- Riiklike õppekavade kinnitamist ja riigitoetuse eraldamist nende alusel töötavatele munitsipaalmuusikakoolidele sõltuvalt muusikaharidusteed jätkavate õpilaste arvust
- Kaasaegse õppekompleksi loomist Tallinna keskastme muusikaõppeasutustele (Tallinna Muusikakeskkool, G.Otsa nim Tallinna Muusikakool, Tallinna Balletikool)
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi väljaehitamist
- Erinevate astmete koolide õppekavade kooskõlastamist ja lõpu- ning vastuvõtueksamite ühitamist
- Kõrgharidusega muusikaõpetajate ettevalmistamise tõhustamist
Eesti Muusikanõukogu peab oluliseks:
- Muusikavaldkonna tasakaalustatud ja läbipaistvat arendamist, mis tagaks nii riiklike kui mitteriiklike struktuuride jätkusuutlikkuse.
- Muusikavaldkonna toetuseks suunatud osa suurendamist kultuuriministeeriumi eelarves ja kultuurile suunatud vahendite suurendamist riigieelarves.
- Süvakultuuriürituste korraldajatele käibemaksukompensatsiooni tagastamist.
- Esinemisvõimaluste tagamist ka mittekoosseisulistele professionaalsetele muusikutele- solistidele, ansamblitele
- Muusikaliste esinduskollektiivide jätkusuutlikku arengut ja nende töötajate töötingimuste parendamist.
- Klassikaraadio kui süvamuusika propageerija ja salvestaja finantseerimise parandamist
- Muusikaalaste trükiste programmi taastamist kultuuriministeeriumis
- Programmi loomist kontserttegevuse edendamiseks maapiirkondades
Monday, 19 April 2010
4 258 140 krooni ...
... on seni jaotanud kultuuriminister oma erinevate käskkirjadega 2010. aastal muusikavaldkonna erinevatele ettevõtmistele ministeeriumi erinevatest programmidest. Selle kohta koostatud 17.04.2010 pressiteade on ilmunud uudisena ka nt Postimehes, uudised.err.ee-s ja Delfis.
Tegelikult on see muusikavaldkonda läinud summa muidugi suurem, sest rahastamist on mõnigi projekt leidnud ka nt seoses välissuhete, rahvakultuuri, teatriprojektide, kultuurilise mitmekesisuse jt valdkondadega. Ning peagi on ju ministri poolt määramisel ka kultuuristipendumid, kus tavapäraselt samuti muusikud palju taotlusi esitanud.
Aga eks ole ka rahastamist ootavaid taotlusi mitu korda suurema summa eest, kui jaotada on. Mis omakorda näitab, et tublisid tegijaid ja häid ideid ikkagi leidub.
Kokku kuulub 2010. aastal muusikavaldkonna viie komisjoniga programmi raames jaotamisele (koos kohustusliku reserviga 4 837 030 krooni. 2009. aastal jaotati sama viie programmi raames veidi vähem, 4 551 700 krooni. (Mitte ainult) muusikavaldkonnale seni rekordiliseks jäänud 2008. aastal jaotati tookordse kaheksa programmi raames 8 756 000 krooni. Olulisel määral said 2008. aastal muusikavaldkonna tegemised ja tegijad täiendavaid vahendeid ka EV90 ürituste eelarvest.
Tegelikult on see muusikavaldkonda läinud summa muidugi suurem, sest rahastamist on mõnigi projekt leidnud ka nt seoses välissuhete, rahvakultuuri, teatriprojektide, kultuurilise mitmekesisuse jt valdkondadega. Ning peagi on ju ministri poolt määramisel ka kultuuristipendumid, kus tavapäraselt samuti muusikud palju taotlusi esitanud.
Aga eks ole ka rahastamist ootavaid taotlusi mitu korda suurema summa eest, kui jaotada on. Mis omakorda näitab, et tublisid tegijaid ja häid ideid ikkagi leidub.
Kokku kuulub 2010. aastal muusikavaldkonna viie komisjoniga programmi raames jaotamisele (koos kohustusliku reserviga 4 837 030 krooni. 2009. aastal jaotati sama viie programmi raames veidi vähem, 4 551 700 krooni. (Mitte ainult) muusikavaldkonnale seni rekordiliseks jäänud 2008. aastal jaotati tookordse kaheksa programmi raames 8 756 000 krooni. Olulisel määral said 2008. aastal muusikavaldkonna tegemised ja tegijad täiendavaid vahendeid ka EV90 ürituste eelarvest.
Tuhapilv segab kontserdielu
Tavatu olukord, mis tekkis Islandil purskava vulkaani tõttu Euroopa lennuliikluses, on juba otseselt mõjutanud ka Eesti kontserdielu. Kuna juba mitu päeva on tuhapilve pärast suurem osa Euroopa lennujaamadest ja -liinidest blokeeritud, on otsustatud ära jätta mitu kontserti - nii eesti muusikute kui külalisartistide esinemisi. Löögi all on nt algselt 23.04 ja 24.04-ks planeeritud Händeli oratooriumi "Saul" ettekanded (ERSO korraldamisel), kuna solistid ei jõua õigeaegselt Eestisse. Mis sest, et Eesti Filharmoonia Kammerkoor oma äsjaselt kontserdireisilt Šveitsi naaseb lennuki asemel rongi ja bussiga - nagu oli kombeks 1990.-ndate alguses ;-).
Too viimane infokild, algselt EFK hästi ajastatud ja nutika pressiteatena ning siis juba mitme kanali, nt 17.04.2010 Postimehe uudisena, on ilmekas näide kaasaegse meediakeskse infoühiskonna olemuslikust tõest - selleks, et teised sind tähele paneks ja sinust räägiksid, pead kõigepealt ise endast rääkima. Kasvõi teavitades ebamugavast kodumaale naasmise viisist, sest sellega saavutad meediapinna palju kergemini kui fantastiliselt õnnestunud kontserdiga. Tehkem järgi, mis muud - aga ehk siiski parasjagu nii palju, kui sisemine tsensor lubab.
Konservatiivse inimesena tunnistan ausalt, et kohustuslikus korras pidevalt endast rääkimine tekitab minuski sisemisi tõrkeid ja võõristust. Iga loomeinimene, kes soovib veidigi publiku tähelepanu, peab õppima iseendast lõputult lobisema. Isekuse määr ilmas aina kasvab. Sellest kõigest võib kergelt väsida ja taanduda mingitel hetkedel vabatahtlikult vaikivasse "siseemigratsiooni". Aga tuleb tõdeda, et väärt vanasõna "rääkimine hõbe, vaikimine kuld" moodsas maailmas lihtsalt ei tundu kehtivat. Mängureeglid on muutunud - ja muudavad järjekindlalt ka väärtushinnanguid. Mis sest, et juba David Hume rõhutas, et faktidest ei saa tuletada norme.
Too viimane infokild, algselt EFK hästi ajastatud ja nutika pressiteatena ning siis juba mitme kanali, nt 17.04.2010 Postimehe uudisena, on ilmekas näide kaasaegse meediakeskse infoühiskonna olemuslikust tõest - selleks, et teised sind tähele paneks ja sinust räägiksid, pead kõigepealt ise endast rääkima. Kasvõi teavitades ebamugavast kodumaale naasmise viisist, sest sellega saavutad meediapinna palju kergemini kui fantastiliselt õnnestunud kontserdiga. Tehkem järgi, mis muud - aga ehk siiski parasjagu nii palju, kui sisemine tsensor lubab.
Konservatiivse inimesena tunnistan ausalt, et kohustuslikus korras pidevalt endast rääkimine tekitab minuski sisemisi tõrkeid ja võõristust. Iga loomeinimene, kes soovib veidigi publiku tähelepanu, peab õppima iseendast lõputult lobisema. Isekuse määr ilmas aina kasvab. Sellest kõigest võib kergelt väsida ja taanduda mingitel hetkedel vabatahtlikult vaikivasse "siseemigratsiooni". Aga tuleb tõdeda, et väärt vanasõna "rääkimine hõbe, vaikimine kuld" moodsas maailmas lihtsalt ei tundu kehtivat. Mängureeglid on muutunud - ja muudavad järjekindlalt ka väärtushinnanguid. Mis sest, et juba David Hume rõhutas, et faktidest ei saa tuletada norme.
Arvo Pärdi Arhiivist
Muidugi on see oluline sündmus, kui mõne muusikavaldkonna institutsiooni käekäiku arutatakse lausa valitsuskabinetis. 08.04.2010 oli sel moel teemaks Arvo Pärdi Arhiivi kasvamine helilooja loomingut laiemaltki tutvustavaks keskuseks. BNS-i uudise põhjal ilmus ka väike artikkel Postimehes 09.04.2010. 15.05.2010 kirjutas Postimees.ee, et "keskus võib hakata saama riigilt saama neljamiljonilist aastatoetust". Seda muidugi juhul, kui valitsus ja Riigikogu sellesisulist lisataotlust oma poliitilise otsusega toetavad.
2009. aasta suvest tegutsev Arvo Pärdi Arhiiv on süvendatult jätkanud seda suurt süstematiseerimise ja kogumise tööd, mida juba pikki aastaid on helilooja kõrval teinud Nora Pärt. Arhiiv on eriline, sest tegutseb igapäevases koostöös heliloojaga - Arvo Pärt saab oma aktiivselt jätkuvas loometöös kasutada arhiivi koondatud materjale ning samas anda omapoolseid väärtuslikke kommentaare arhiveeritava ainese suhtes - näiteks tintinnabuli stiili tekkeajast pärit põnevate noodivihikute sisu kohta. Nimelt seetõttu on praegu ka põhjendatud asjaolu, et arhiiv asub Laulasmaal.
Seni arhiivi juhtinud Michael Pärt on koos arhiivi uue tegevjuhi Ruti Einpalu'ga koostanud ka põhjaliku arengukava aastateks 2010-2020, mis näeb ette tegevuse laiendamise väga mitmekesiseks Pärdi loomingule pühendatud keskuseks. Kultuurkapitali nõukogu on juba paaril korral arhiivi tegevust toetanud, ent suurimad summad arhiivi ülalpidamiseks pärinevad siiski heliloojalt endalt.
Valitsuskabinetis arutati arhiivi baasil loodava Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse 10 aasta eelarvet. Keskuse huvi on, et riigipoolne finantseerimine algaks 2011. aastal tasemelt 4 miljonit krooni aastas ning suureneks 2014. aastal 6,5 miljoni kroonini aastas. Samuti on keskus valmis riigi esindaja(te) kaasamiseks loodava sihtasutuse nõukogusse. Riik teeb oma otsused seonduvalt üldise riigieelarve menetlusprotsessiga.
17. oktoobril 2010 külastavad arhiivi EMTA korraldatud rahvusvahelise muusikateooria konverentsi osalejad.
2009. aasta suvest tegutsev Arvo Pärdi Arhiiv on süvendatult jätkanud seda suurt süstematiseerimise ja kogumise tööd, mida juba pikki aastaid on helilooja kõrval teinud Nora Pärt. Arhiiv on eriline, sest tegutseb igapäevases koostöös heliloojaga - Arvo Pärt saab oma aktiivselt jätkuvas loometöös kasutada arhiivi koondatud materjale ning samas anda omapoolseid väärtuslikke kommentaare arhiveeritava ainese suhtes - näiteks tintinnabuli stiili tekkeajast pärit põnevate noodivihikute sisu kohta. Nimelt seetõttu on praegu ka põhjendatud asjaolu, et arhiiv asub Laulasmaal.
Seni arhiivi juhtinud Michael Pärt on koos arhiivi uue tegevjuhi Ruti Einpalu'ga koostanud ka põhjaliku arengukava aastateks 2010-2020, mis näeb ette tegevuse laiendamise väga mitmekesiseks Pärdi loomingule pühendatud keskuseks. Kultuurkapitali nõukogu on juba paaril korral arhiivi tegevust toetanud, ent suurimad summad arhiivi ülalpidamiseks pärinevad siiski heliloojalt endalt.
Valitsuskabinetis arutati arhiivi baasil loodava Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse 10 aasta eelarvet. Keskuse huvi on, et riigipoolne finantseerimine algaks 2011. aastal tasemelt 4 miljonit krooni aastas ning suureneks 2014. aastal 6,5 miljoni kroonini aastas. Samuti on keskus valmis riigi esindaja(te) kaasamiseks loodava sihtasutuse nõukogusse. Riik teeb oma otsused seonduvalt üldise riigieelarve menetlusprotsessiga.
17. oktoobril 2010 külastavad arhiivi EMTA korraldatud rahvusvahelise muusikateooria konverentsi osalejad.
Subscribe to:
Posts (Atom)
