Tänane Eesti kultuuri suursündmus toimub Istanbulis. See ida ja lääne piiripunktiks olemine, mida oleme meiegi oma saatusega mõtestanud, on seal linnas kohe eriti tuntav. Ning seepärast on tähelepanu Arvo Pärdi autorikontserdi suhtes, mille raames toimub ka uudisteose "Adam's Lament" esiettekanne, oodatult suur. Eestist on sündmust oma kohalolekuga austama sõitnud Vabariigi President, kultuuriminister ja Tallinna linnapea.
Sündmus on pälvinud tähelepanu ja kaasabi väga erinevatelt osapooltelt ka ainuüksi Eestis. SA Tallinn 2011 koordineeris korraldamist, mitmed asutused on teinud pressiteateid, ajaleht "Pealinn" kirjutab korraldamise telgitagustest, Matti Maasikas EPL-s Istanbuli ajaloolisest taustast, jne jne. Rääkimata faktist, et Türgi suurim päevaleht "Hürriyet" pidas seda esiettekannet Istanbul 2010 olulisimaks sündmuseks. EFK esineb sealsamas Hagia Eirene's 08.06 ka eraldi kontserdiga ning seejärel valmistub Iisraeli turneeks.
Püha Silvanus, kelle teksti Arvo Pärt kasutas, tundub olevat heliloojale eriti lähedane autor. Tambovi kubermangust Kreekasse Athose mäe kloostrisse läinud munk, kodanikunimega Simeon Ivanovitš Antonov (1866-1938), oli puudulikust kirjaoskusest hoolimata kahtlemata sedavõrd elutark mees, et tema vaimne pärand väärib laiemat tundmist.
Maestro Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Vox Clamantis koos Borusan Istanbul Philharmonic Orchestra'ga, ning kindlasti ka "meie mees Istanbulis" Vahur Luhtsalu ja Tallinn 2011 meeskond - hoiame teile kõigile tänasel suursündmusel pöialt! Ning jääme ootama uudisteose esiettekannet Eestis 03.09.2010 Pärdi pidunädalate raames.
"Aadam, isa kogu inimkonnale, sai tundma paradiisis, kui magus on Jumala armastus. Ja kui ta oma patu eest oli välja aetud Eedeni aiast ning oli ilma jäänud Jumala armastusest, kannatas ta rängalt ja kurtis vägeva kaebelauluga. Ja kogu kõrb helises kaasa tema itkuga. Tema hing oli äärmuseni pingul, kui ta tõdes: "Olen kurvastanud minu armastatud Issandat". Ta kahetses vähem kaotatud paradiisi ja selle ilu pärast, kui selle pärast, et ta oli kaotanud Jumala armastuse, mis rahuldamatult, igal silmapilgul juhib hinge Tema suunas."
Pikem intervjuu Arvo Pärdiga ilmus ajalehes Pealinn 14.06.2010, sündmuse tutvustus Sirbis 18.06.2010.
Monday, 7 June 2010
Tuesday, 1 June 2010
EK direktori konkurss
BNS, 01.06.2010: Kultuuriministeerium kuulutas välja avaliku konkursi Eesti Kontserdile direktori leidmiseks. Minister allkirjastas vastava käskkirja 01.06.2010. Eesti Kontserdi direktori ülesanne on vastutada riigi etendusasutuste tegevuse eest. Samuti täidab direktor Eesti Kontserdi loomingulise juhi ülesandeid, esitades nt uue hooaja kava kinnitamiseks EK loomenõukogule.
Kultuuriministeerium ootab kandidaatidelt Eesti muusikavaldkonna väga head tundmist, juhtimiskogemust, Eesti kultuuri ja majanduse head tundmist, kahe võõrkeele, soovitavalt vene ja inglise keele oskust suhtlustasandil, head suhtlemis- ja väljendusoskust ning algatus- ja analüüsivõimet.
Ametikohale kandideerijal palutakse esitada:
• kirjalik avaldus;
• elulookirjeldus;
• haridust tõendava dokumendi koopia;
• kirjalik visioon Eesti Kontserdi arengust aastatel 2010-2013.
Eesti Kontserdi uus direktor asub ametisse 1. septembrist.
Kultuuriministeerium ootab kandideerimisavaldusi 21. juunini.
Mullu 1. septembril asus Eesti Kontserdi kohusetäitjana tööle Marko Lõhmus, kes vahetas välja rahvusooperit Estonia juhtima asunud Aivar Mäe. Lõhmus töötas enne Eesti Kontserdi juhi kohusetäitja kohale asumist kolm aastat kultuuriministeeriumi muusikanõunikuna, enne seda oli ta Pärnu linnaorkestri direktor.
Eesti Kontserdi direktori konkurss toimub vastavalt riigietendusasutuse direktori valimise korrale.
Hiljuti saabus avalduste tähtaeg paaril muuseumijuhtide konkursil, mida reglementeerib riigimuuseumi direktori valimise kord.
Uudist on juba kajastanud Delfi.ee ja raadiojaamad, samuti AK kultuuriuudised 02.06.2010 ja ministri intervjuuga Sirp 04.06.2010.
Kultuuriministeerium ootab kandidaatidelt Eesti muusikavaldkonna väga head tundmist, juhtimiskogemust, Eesti kultuuri ja majanduse head tundmist, kahe võõrkeele, soovitavalt vene ja inglise keele oskust suhtlustasandil, head suhtlemis- ja väljendusoskust ning algatus- ja analüüsivõimet.
Ametikohale kandideerijal palutakse esitada:
• kirjalik avaldus;
• elulookirjeldus;
• haridust tõendava dokumendi koopia;
• kirjalik visioon Eesti Kontserdi arengust aastatel 2010-2013.
Eesti Kontserdi uus direktor asub ametisse 1. septembrist.
Kultuuriministeerium ootab kandideerimisavaldusi 21. juunini.
Mullu 1. septembril asus Eesti Kontserdi kohusetäitjana tööle Marko Lõhmus, kes vahetas välja rahvusooperit Estonia juhtima asunud Aivar Mäe. Lõhmus töötas enne Eesti Kontserdi juhi kohusetäitja kohale asumist kolm aastat kultuuriministeeriumi muusikanõunikuna, enne seda oli ta Pärnu linnaorkestri direktor.
Eesti Kontserdi direktori konkurss toimub vastavalt riigietendusasutuse direktori valimise korrale.
Hiljuti saabus avalduste tähtaeg paaril muuseumijuhtide konkursil, mida reglementeerib riigimuuseumi direktori valimise kord.
Uudist on juba kajastanud Delfi.ee ja raadiojaamad, samuti AK kultuuriuudised 02.06.2010 ja ministri intervjuuga Sirp 04.06.2010.
Monday, 31 May 2010
Eurovisioonist
Ajalehtede kultuurikülgi täidab praegu taas Eurovisiooni lauluvõistlus (näiteks EPL 31.05.2010, Õhtuleht 31.05). Koos sellega kerkib üles igivana küsimus: kuivõrd on tegu muusikasündmusega? Mis tähendab ühtlasi küsimust: kas muusika-alasel kvaliteetajakirjandusel (nagu Sirbi muusikaküljed või ajakiri Muusika, või uudised.err.ee kultuuriküljed) on põhjust sellest välja teha?
Väidan veendunult, et ei ole - ja lähtun seejuures mitte ainult telerivaatamise muljetest, vaid ka isiklikest kogemustest. Olen ise kirjutanud sinna muigega pooleks mõne poplaulukese (millest üks jõudis 1994 ka Eesti finaali), kirjutanud lehearvustusi ning kuulunud Eesti žüriisse. Tallinnas toimunud 2002.a. võistlusel juhtisin kõigi osalejate pressikonverentse. Kõik see on kinnistanud arvamust, et tegu on omalaadse fenomeniga ning psühholoogidele ja mitme teise distsipliini esindajatele palju uurimisainest pakkuva sotsiaalse nähtusega. Kuid muusikaajalugu see võistlus pole küll eriti mõjutanud. Seetõttu pole seda ka alati vaadata viitsinud - mis sest, et peavoolu-meedia seda nii usinat kajastab. Küll aga olen alati hoidnud pöialt headele ETV-kolleegidele kogu selle suurprojekti korraldamisel - sest kindlasti on tegu Eesti jaoks olulise turundusüritusega. Asjaolu, et Eesti on sellel olnud üsna edukas, mäletavad kindlasti sajad tuhanded, kui mitte miljonid televaatajad üle Euroopa.
Lauluvõistluse olemust eelkõige sotsiaalse fenomenina näitas ilmekalt tänavune show. Paljud aastatepikkuse muusikalise hariduse ja kogemustega muusikud võisid pingutada palju tahtsid, aga produtsentide leitud ja paika sätitud sümpaatne Hannoveri koolitüdruk tuli ning tegi ilma hariduse ja kogemusteta puhta töö. Ning sattus koos sellega tohutu psühholoogilise surve alla, millele vastupidamiseks tuleb talle siiralt jõudu soovida.
Eestit esindanud noori bänditegijaid pole aga kellelgi mõtet kiruda, sest noored tulid ja tegid oma laulu ja oma kogemuste piires parima. Pealegi on ju uus, Heidy Purga juhtimisel ette võtetud suund selline, et "Eesti laul" püüab edendada kodumaist popmuusikat, millele üle-euroopaline show on lihtsalt lisaväljund ja -võimendus. Kui seal mõni Eestit esindama valitud laul saavutab kõrge koha ja täiendavat tähelepanu, on tore. Kui ei, pole ka midagi katki.
Kui räägime Eurovisioonist, on alati oluline rõhutada selle telejaamade koostöövormi teisi väljundeid - eriti noortele süvamuusika intrpreetidele keskendunud nn klassika-Eurovisiooni ja noorte tantsijate võistlust, aga ka mitmeid ühiskonna-alaseid projekte. Eurovisioon on oluline küll, aga mitte tingimata sellisel moel, nagu sageli massimeedias kaldutakse arvama.
Väidan veendunult, et ei ole - ja lähtun seejuures mitte ainult telerivaatamise muljetest, vaid ka isiklikest kogemustest. Olen ise kirjutanud sinna muigega pooleks mõne poplaulukese (millest üks jõudis 1994 ka Eesti finaali), kirjutanud lehearvustusi ning kuulunud Eesti žüriisse. Tallinnas toimunud 2002.a. võistlusel juhtisin kõigi osalejate pressikonverentse. Kõik see on kinnistanud arvamust, et tegu on omalaadse fenomeniga ning psühholoogidele ja mitme teise distsipliini esindajatele palju uurimisainest pakkuva sotsiaalse nähtusega. Kuid muusikaajalugu see võistlus pole küll eriti mõjutanud. Seetõttu pole seda ka alati vaadata viitsinud - mis sest, et peavoolu-meedia seda nii usinat kajastab. Küll aga olen alati hoidnud pöialt headele ETV-kolleegidele kogu selle suurprojekti korraldamisel - sest kindlasti on tegu Eesti jaoks olulise turundusüritusega. Asjaolu, et Eesti on sellel olnud üsna edukas, mäletavad kindlasti sajad tuhanded, kui mitte miljonid televaatajad üle Euroopa.
Lauluvõistluse olemust eelkõige sotsiaalse fenomenina näitas ilmekalt tänavune show. Paljud aastatepikkuse muusikalise hariduse ja kogemustega muusikud võisid pingutada palju tahtsid, aga produtsentide leitud ja paika sätitud sümpaatne Hannoveri koolitüdruk tuli ning tegi ilma hariduse ja kogemusteta puhta töö. Ning sattus koos sellega tohutu psühholoogilise surve alla, millele vastupidamiseks tuleb talle siiralt jõudu soovida.
Eestit esindanud noori bänditegijaid pole aga kellelgi mõtet kiruda, sest noored tulid ja tegid oma laulu ja oma kogemuste piires parima. Pealegi on ju uus, Heidy Purga juhtimisel ette võtetud suund selline, et "Eesti laul" püüab edendada kodumaist popmuusikat, millele üle-euroopaline show on lihtsalt lisaväljund ja -võimendus. Kui seal mõni Eestit esindama valitud laul saavutab kõrge koha ja täiendavat tähelepanu, on tore. Kui ei, pole ka midagi katki.
Kui räägime Eurovisioonist, on alati oluline rõhutada selle telejaamade koostöövormi teisi väljundeid - eriti noortele süvamuusika intrpreetidele keskendunud nn klassika-Eurovisiooni ja noorte tantsijate võistlust, aga ka mitmeid ühiskonna-alaseid projekte. Eurovisioon on oluline küll, aga mitte tingimata sellisel moel, nagu sageli massimeedias kaldutakse arvama.
Friday, 28 May 2010
Eino Tamberg 80
Eino Tamberg on oma elulooraamatus "Elamine kui loomingu aine" öelnud, et muusikateose headust ei määra absoluutne aeg või metraaž, vaid see, mismoodi aeg saab täidetud ja kuidas pinged liiguvad. Juubeliga seoses on talle öeldud palju siiraid tänusõnu selle eest, et ta on kirjutanud ka sedavõrd palju, aga eelkõige sedavõrd head ja ilusat muusikat, mis on seda kuulnud inimestel aidanud elada ja eluraskuste kiuste edasi minna.
Eraldi tahaks aga maestrot tänada selle soojuse ja hingeheaduse eest, mida peegeldavad tema teosed ning mida on kogenud kõik, kes on saanud temaga isiklikult suhelda. Armastuse eest, mida ta kõikjale kiirgab. Eino Tamberg on ise öelnud, et peamine ongi tunda rõõmu teistest inimestest, sest üksinda ei suuda me olla õnnelikud. Loomulikult on see väga oluliselt mõjutanud ka kõiki tema õpilasi, Raimo Kangrost alates. Võib vist lausa öelda, et Tamberg on pedagoogina rajanud lausa oma koolkonna, millesse kuulujaid ei ühenda tingimata sarnased kompositsioonitehnikad või õpetaja stiili matkimine - küll aga seda tugevamalt üldisemad inimlikud väärtused. Hoolivus teiste inimeste ja sallivus teistsuguste ideede suhtes. Avatus erinevate kunstiliikide ja žanrite suhtes. Elav huvi kõige ilusa ja kauni vastu, mis maailmas leidub. Oskus kogeda siirast rõõmu, kui hästi läheb mitte ainult endal, vaid ka teistel inimestel sinu ümber. Suutlikkus vaimustuda värsketest ideedest ja esmaklassiline oskus rakendada neid enda loomingus.
Eino Tamberg on ise oma loomingu jaotanud vähemalt viide perioodi ning nende kestel julgelt nautinud palju eksperimenteerimisrõõmu. Samas on ta aga heliloojana jäänud selgelt äratuntavaks. Samamoodi on ta inimesena osanud nautida juhuseid, mida elu pakub, ent seejuures iseendaks jääda - ning seeläbi pakkuda elurõõmu ja turvatunnet kõigile neile, kel on rohkem või vähem olnud privileeg olla maestro Eino Tambergi kaasteeline.
Vt ka Eino Tambergi intervjuu Postimehele 27.05.2010
Palju õnne, tervist ja värskeid ideid järgmiste teoste tarvis!
Paljud Tambergi teosed on olnud mõnelegi maailma muusikule, näiteks kasvõi New Yorgi Filharmoonikute orkestrantidele, võib-olla lausa esimene kontakt Eestiga. Tal on olnud oluline roll selles, et osa Eesti kuvandist on "heade heliloojate maa" - ja nii juba üle viiekümne aasta, kui alustada menukast Concerto grossost.
Eraldi tahaks aga maestrot tänada selle soojuse ja hingeheaduse eest, mida peegeldavad tema teosed ning mida on kogenud kõik, kes on saanud temaga isiklikult suhelda. Armastuse eest, mida ta kõikjale kiirgab. Eino Tamberg on ise öelnud, et peamine ongi tunda rõõmu teistest inimestest, sest üksinda ei suuda me olla õnnelikud. Loomulikult on see väga oluliselt mõjutanud ka kõiki tema õpilasi, Raimo Kangrost alates. Võib vist lausa öelda, et Tamberg on pedagoogina rajanud lausa oma koolkonna, millesse kuulujaid ei ühenda tingimata sarnased kompositsioonitehnikad või õpetaja stiili matkimine - küll aga seda tugevamalt üldisemad inimlikud väärtused. Hoolivus teiste inimeste ja sallivus teistsuguste ideede suhtes. Avatus erinevate kunstiliikide ja žanrite suhtes. Elav huvi kõige ilusa ja kauni vastu, mis maailmas leidub. Oskus kogeda siirast rõõmu, kui hästi läheb mitte ainult endal, vaid ka teistel inimestel sinu ümber. Suutlikkus vaimustuda värsketest ideedest ja esmaklassiline oskus rakendada neid enda loomingus.
Eino Tamberg on ise oma loomingu jaotanud vähemalt viide perioodi ning nende kestel julgelt nautinud palju eksperimenteerimisrõõmu. Samas on ta aga heliloojana jäänud selgelt äratuntavaks. Samamoodi on ta inimesena osanud nautida juhuseid, mida elu pakub, ent seejuures iseendaks jääda - ning seeläbi pakkuda elurõõmu ja turvatunnet kõigile neile, kel on rohkem või vähem olnud privileeg olla maestro Eino Tambergi kaasteeline.
Vt ka Eino Tambergi intervjuu Postimehele 27.05.2010
Palju õnne, tervist ja värskeid ideid järgmiste teoste tarvis!
Friday, 21 May 2010
Uus kultuuriportaal
Eesti Instituut on valmis saanud tähelepanuväärse uue veebisaidi aadressil http://www.kultuur.info/, mis on ühtaegu nii pidevalt uuenev kultuurikalender kui Eesti Kultuuri Teejuht - ühtaegu kultuuriasutuste kommenteeritud telefoniraamat ja teeviit Eesti kultuurimaastikul orienteerumiseks. Kuna selle sündi on toetanud ka Kultuuriministeerium, soovitan lahkesti kõigil muusikaelu korraldajail oma infoga seda täiendada. On ju ammuilma oodatud sellist portaali, mis rakendaks Tartu Kultuuriakna ja teiste sarnaste veebirakenduste positiivseid kogemusi kogu Eesti tasandil. Veebisaiti tutvustas Mart Meri Sirbis 04.06.2010.
Tähelepanuväärseid veebisaite, mis muuhulgas ka avaliku sektori rahaga sündinud, on aga veelgi. Lugemisaastal rõõmustab kõiki raamatusõpru näiteks vahetusturgu, arvustusi, kalendrit ja paljut muud pakkuv http://www.raamatumaailm.ee/. Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakond on lisaks juba mõnda aega toimivale veebipäevikule valmis saamas oma e-noodikogu, mille vahendusel saavad kõigile huvilistele tasuta kättesaadavaks nende autorite muusikateosed, kes soovivad oma loomingut levitada võimalikult laiale auditooriumile. See annab paljudele loojatele uusi võimalusi, ehkki kindlasti jääb alles ka heliloojate isiklikke veebilehti - nagu on näiteks Tõnis Kaumannil.
Khm, säästuaeg toob ka oma võllanaljad. Hannes Rumm oma blogis kirjutas pärast Estonia demonstratiivesinemist Riigikogu siseõues 18.05.2010, et "vaadates nii Riigikogu kui Estonia kolleegide tormilist reaktsiooni säästu-luikede-järvele, pole ma üldse kindel, et see sügisel teatri ametlikku kavva ei lähe." Kuulda on olnud selliseidki arvamusi, kui arutelu objektiks on mõne olulise kultuuriobjekti ehitamine, et kultuur(itegemine) võiks võimalikult suures osas minnagi hoopis veebiavarustesse, kuluks vähem telliseid ja palgaraha ...
Kuidas üks kunagine häälemagnet ütleski - “Majanduskasvu kiirendamiseks tuleb vähem raha kulutada mitteratsionaalsetele inimestele. Need on näiteks raha nõudvad kunstnikud, avalik sektor ja põllumehed, kes tuleb hoida madalal, et nad ei saaks oma ideid propageerida.” (Äripäev, 10.06.2004) “Kõige tähtsam on raha, ja kultuuritemaatika on Eesti ühiskonnas üle pingutatud.” (Kroonika, 01.12.2004)
;-)
Tähelepanuväärseid veebisaite, mis muuhulgas ka avaliku sektori rahaga sündinud, on aga veelgi. Lugemisaastal rõõmustab kõiki raamatusõpru näiteks vahetusturgu, arvustusi, kalendrit ja paljut muud pakkuv http://www.raamatumaailm.ee/. Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakond on lisaks juba mõnda aega toimivale veebipäevikule valmis saamas oma e-noodikogu, mille vahendusel saavad kõigile huvilistele tasuta kättesaadavaks nende autorite muusikateosed, kes soovivad oma loomingut levitada võimalikult laiale auditooriumile. See annab paljudele loojatele uusi võimalusi, ehkki kindlasti jääb alles ka heliloojate isiklikke veebilehti - nagu on näiteks Tõnis Kaumannil.
Khm, säästuaeg toob ka oma võllanaljad. Hannes Rumm oma blogis kirjutas pärast Estonia demonstratiivesinemist Riigikogu siseõues 18.05.2010, et "vaadates nii Riigikogu kui Estonia kolleegide tormilist reaktsiooni säästu-luikede-järvele, pole ma üldse kindel, et see sügisel teatri ametlikku kavva ei lähe." Kuulda on olnud selliseidki arvamusi, kui arutelu objektiks on mõne olulise kultuuriobjekti ehitamine, et kultuur(itegemine) võiks võimalikult suures osas minnagi hoopis veebiavarustesse, kuluks vähem telliseid ja palgaraha ...
Kuidas üks kunagine häälemagnet ütleski - “Majanduskasvu kiirendamiseks tuleb vähem raha kulutada mitteratsionaalsetele inimestele. Need on näiteks raha nõudvad kunstnikud, avalik sektor ja põllumehed, kes tuleb hoida madalal, et nad ei saaks oma ideid propageerida.” (Äripäev, 10.06.2004) “Kõige tähtsam on raha, ja kultuuritemaatika on Eesti ühiskonnas üle pingutatud.” (Kroonika, 01.12.2004)
;-)
Müügimaksust Tallinnas
Alates 1. juunist 2010 rakendub Tallinnas müügimaks, määraga 1% kaupade ja teenuste maksumusest müügihinnas. Selle kohta vt info Tallinna kodulehel.
Uus kohalik maks on tekitanud palju vaidlusi. Vabariigi Valitsus otsustas mitte toetada tarbijakaitseseaduse muutmist nii, et kaupmehed võiksid müügimaksu lisada kauba hinnale alles kassas, mitte hinnasildil (EPL 14.05).
Muidugi uurisime kolleegidega, et kas Tallinnas kehtima hakkav müügimaks puudutab ka kontserdi- ja teatripileteid - ning laiemaltki kultuuriteenuseid, nagu muusemipiletid, ringitasud, ruumide üürimine jne.
Saime Tallinna Ettevõtlusameti juhatajalt Kairi Teniste'lt vastuse: "Muuseumipiletid, ringitasud ning ruumide üürimine ei ole müügimaksuga maksustatavad." Eraldi on kirjas müügimaksu koolitusmaterjalides, et maksuvabastuse saavad e-kaubanduse raames müüdud kaubad ja teenused (mille kohalikku maksustamist olekski raske ette kujutada ;-) - järelikult siis ka piletid.
Uus kohalik maks on tekitanud palju vaidlusi. Vabariigi Valitsus otsustas mitte toetada tarbijakaitseseaduse muutmist nii, et kaupmehed võiksid müügimaksu lisada kauba hinnale alles kassas, mitte hinnasildil (EPL 14.05).
Muidugi uurisime kolleegidega, et kas Tallinnas kehtima hakkav müügimaks puudutab ka kontserdi- ja teatripileteid - ning laiemaltki kultuuriteenuseid, nagu muusemipiletid, ringitasud, ruumide üürimine jne.
Saime Tallinna Ettevõtlusameti juhatajalt Kairi Teniste'lt vastuse: "Muuseumipiletid, ringitasud ning ruumide üürimine ei ole müügimaksuga maksustatavad." Eraldi on kirjas müügimaksu koolitusmaterjalides, et maksuvabastuse saavad e-kaubanduse raames müüdud kaubad ja teenused (mille kohalikku maksustamist olekski raske ette kujutada ;-) - järelikult siis ka piletid.
Monday, 17 May 2010
Taotluse menetlemine
Kui muusikaelu korraldaja esitab kultuuriministeeriumisse mõne programmi avanedes taotluse, rakendub rangelt reglementeeritud bürokraatiaahel, mistõttu väljend "taotluse menetlemine ministeeriumis" võib tunduda kohati ehk ka müstilisena. Järgnevalt seletan lahti, mida see tegelikult tähendab ja millised inimesed iga taotlusega tegelevad.
1. Taotleja esitab oma taotluse tähtajaks ja järgides programmi tingimusi.
2. Kantselei registreerib taotluse dokumendihalduse programmi abil, koostab kõigist laekunud taotlustest Excel-tabeli ja paljundab materjalid komisjoniliikmetele.
3. Eelarveosakond koostab info programmi eelarvelise rakendamise asjaoludest ja aruandevõlgnevustest.
4. Nõunik kutsub kokku koosoleku, komisjoni liikmed ja programmi tingimused on eelnevalt määratud ministri käskkirjaga. Pärast koosolekut koostab nõunik protokolli ja valmistab selle alusel ette ministri käskkirja.
5. Käskkiri läbib kooskõlastusringi: nõunik, õigus, eelarve, (asekantsler,) kantsler. Seejärel minister allkirjastab käskkirja. Kantselei registreerib käskkirja dokumendihalduses ja edastab asjaomastele.
6. Nõunik määrab koostöös eelarveosakonnaga väljamakse ja aruandluse kuupäeva(d), valmistab käskkirja alusel ning taotluste ja äriregistri väljavõtete abiga ette lepingud ja saadab need kooskõlastusringile: õigus, eelarve, kantsler. Kantsler allkirjastab lepingu mõlemad eksemplarid.
7. Kantselei registreerib lepingu, valmistab ette ümbrikud ja saadab lepingupartneritele.
8. Lepingupartner (kelleks on enamjaolt Taotleja - kuid mitte alati) allkirjastab lepingu ja saadab ühe eksemplari ministeeriumisse tagasi.
9. Kantselei registreerib allkirjastatud ja tagastatud lepingu.
10. Raamatupidamine teeb väljamakse kuupäeva(de)l ülekande.
Täiesti eraldi bürokraatiaahelad rakenduvad aga veel aruandluse puhul, või siis, kui on vaja mõnda juba kehtivat lepingut täiendada. Kõik see on aga vajalik, et järgida avaliku sektori rahaeraldiste puhul vajalikke läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõudeid.
Korduvalt on küsitud, et miks ei saa raha varem taotleda. Näiteks nii, et kevadel toimuva festivali jaoks saaks taotluse suhtes selguse juba eelneva aasta sügisel. On ju praegusel taotlemise skeemil selged probleemid, mistõttu kipub enamus taotluste toel korraldatavaid ettevõtmisi kuhjuma lühikesele perioodile (nt suvi või jõulud). Küsimus on loogiline ja taotlejate soov oma korraldustöös saada suuremat stabiilsust igati mõistetav, kuid muudatusi pole siiski võimalik sel kombel teha. Nimelt ei saa ju ministeerium hakata jaotama raha sellisel hetkel, kui Riigikogu pole veel riigieelarvet vastugi võtnud ning seetõttu pole ka teada, kas antud programmi on üldse võimalik antud aastal avada - ning millises mahus.
1. Taotleja esitab oma taotluse tähtajaks ja järgides programmi tingimusi.
2. Kantselei registreerib taotluse dokumendihalduse programmi abil, koostab kõigist laekunud taotlustest Excel-tabeli ja paljundab materjalid komisjoniliikmetele.
3. Eelarveosakond koostab info programmi eelarvelise rakendamise asjaoludest ja aruandevõlgnevustest.
4. Nõunik kutsub kokku koosoleku, komisjoni liikmed ja programmi tingimused on eelnevalt määratud ministri käskkirjaga. Pärast koosolekut koostab nõunik protokolli ja valmistab selle alusel ette ministri käskkirja.
5. Käskkiri läbib kooskõlastusringi: nõunik, õigus, eelarve, (asekantsler,) kantsler. Seejärel minister allkirjastab käskkirja. Kantselei registreerib käskkirja dokumendihalduses ja edastab asjaomastele.
6. Nõunik määrab koostöös eelarveosakonnaga väljamakse ja aruandluse kuupäeva(d), valmistab käskkirja alusel ning taotluste ja äriregistri väljavõtete abiga ette lepingud ja saadab need kooskõlastusringile: õigus, eelarve, kantsler. Kantsler allkirjastab lepingu mõlemad eksemplarid.
7. Kantselei registreerib lepingu, valmistab ette ümbrikud ja saadab lepingupartneritele.
8. Lepingupartner (kelleks on enamjaolt Taotleja - kuid mitte alati) allkirjastab lepingu ja saadab ühe eksemplari ministeeriumisse tagasi.
9. Kantselei registreerib allkirjastatud ja tagastatud lepingu.
10. Raamatupidamine teeb väljamakse kuupäeva(de)l ülekande.
Täiesti eraldi bürokraatiaahelad rakenduvad aga veel aruandluse puhul, või siis, kui on vaja mõnda juba kehtivat lepingut täiendada. Kõik see on aga vajalik, et järgida avaliku sektori rahaeraldiste puhul vajalikke läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõudeid.
Korduvalt on küsitud, et miks ei saa raha varem taotleda. Näiteks nii, et kevadel toimuva festivali jaoks saaks taotluse suhtes selguse juba eelneva aasta sügisel. On ju praegusel taotlemise skeemil selged probleemid, mistõttu kipub enamus taotluste toel korraldatavaid ettevõtmisi kuhjuma lühikesele perioodile (nt suvi või jõulud). Küsimus on loogiline ja taotlejate soov oma korraldustöös saada suuremat stabiilsust igati mõistetav, kuid muudatusi pole siiski võimalik sel kombel teha. Nimelt ei saa ju ministeerium hakata jaotama raha sellisel hetkel, kui Riigikogu pole veel riigieelarvet vastugi võtnud ning seetõttu pole ka teada, kas antud programmi on üldse võimalik antud aastal avada - ning millises mahus.
Subscribe to:
Posts (Atom)
