Reedel, 8. oktoobril ületatakse meie muusikaelu jaoks üks oluline rajajoon - esmakordselt esineb Eesti orkester Viini kuulsas Muusikasõprade Ühingu (Musikverein'i) kuldses saalis. Tallinna Filharmoonikuid (mis teadupärast on Tallinna Filharmoonia juures tegutseva Tallinna Kammerorkestri laiendatud koosseis) juhatab Andres Mustonen. Kavas on Mozart, Kantšeli, Beethoven. Soleerib Austrias tegutsev pianist Lisa Smirnova.
Et Viinis võivad olla piletid kallimad (või ka juba müüdud;-), saab sama kava samade esinejatega nautida ka Tallinnas, Estonia kontserdisaalis kolmapäeval, 06.10.
Vt ka: Tallinna Filharmoonia avab Eestile Viini uksed (Pealinn 03.10).
Tuesday, 5 October 2010
OÜ loomine lihtsamaks
30.09.2010 Postimehes ilmus elurõõmus repliigike "Igale eestlasele oma firma", mis võib mõtteid äratada ka muusika valdkonna ettevõtlikes inimestes. Teemaks see, et seoses Riigikogus 29.09 vastu võetud äriseadustiku muudatusega kaob ettevõtte rajamisel alates 2011. aastast vajadus näidata pangaarvel vähemalt 40 000 krooni.
"See rõõmustab kindlasti paljusid tulevasi väikeettevõtjaid, kes seniste seaduste järgi oleksid ettevõtte rajamiseks pidanud raha laenama. Näiteks on jaanuarist lihtsam luua tõlkebürood või väikest IT-firmat, mille tegevuse alustamiseks piisab paarist arvutist. Uue seaduse kohaselt vastutavad osanikud summa ulatuses, mida nad on osamaksetes lubanud, ja raha nõutakse välja alles ettevõtte makseraskuste korral. Kui makseraskusi ei teki, siis seda ka ei nõuta.
Kõikidest väikefirmadest ei kasva kindlasti suuri eksportivaid ettevõtteid, kuid võimalus ettevõtluses kätt proovida ei jookse kellelgi mööda külgi alla. Pealegi selgus hiljuti Praxise uuringust, et ettevõtjad on vaatamata suurematele riskidele ja ebaregulaarsele sissetulekule õnnelikumad kui palgatöötajad."
Lisaks tasub lugeda:
- Kuidas asutada oma äri (E-24 03.10.2010)
- aktiva.ee nõuanded alustavale ettevõttele
- EAS-i info ettevõtte alustamisest
"See rõõmustab kindlasti paljusid tulevasi väikeettevõtjaid, kes seniste seaduste järgi oleksid ettevõtte rajamiseks pidanud raha laenama. Näiteks on jaanuarist lihtsam luua tõlkebürood või väikest IT-firmat, mille tegevuse alustamiseks piisab paarist arvutist. Uue seaduse kohaselt vastutavad osanikud summa ulatuses, mida nad on osamaksetes lubanud, ja raha nõutakse välja alles ettevõtte makseraskuste korral. Kui makseraskusi ei teki, siis seda ka ei nõuta.
Kõikidest väikefirmadest ei kasva kindlasti suuri eksportivaid ettevõtteid, kuid võimalus ettevõtluses kätt proovida ei jookse kellelgi mööda külgi alla. Pealegi selgus hiljuti Praxise uuringust, et ettevõtjad on vaatamata suurematele riskidele ja ebaregulaarsele sissetulekule õnnelikumad kui palgatöötajad."
Lisaks tasub lugeda:
- Kuidas asutada oma äri (E-24 03.10.2010)
- aktiva.ee nõuanded alustavale ettevõttele
- EAS-i info ettevõtte alustamisest
Monday, 4 October 2010
Helsingi Muusikamaja
17.09.2010 avati pidulikult Helsingis Suvilahti kultuurikeskuses (aadressil Sörnäisten rantatie 22) pidulikult Eesti Maja ehk Viro-keskus. Seal on leidnud endale tegutsemispaiga EAS-i Turismiarenduskeskuse esindus, Eesti Instituut Soomes, Soome Eesti Seltside Liit ja Tuglase Selts. Avamiskontserdil Suvilahti Kattilahallis esinesid Kauko Röyhkä ja Singer Vinger jt.
Selleks puhuks sõitis Helsingisse ka kultuuriminister, kellel täiendavalt oli võimalus külastada rajatavat kultuurikeskust, mis saab valmis 2011. aasta augusti lõpuks. See maja on aadressil Mannerheimintie 13a, parlamendihoone Eduskunna kõrval asuv Helsingin Musiikkitalo / Helsinki Music Centre. Sellenimelise haldusühingu osanikud on Yleisradio Oy, Helsingi linn ja Sibeliuse Akadeemia. Majas leiavad endale uue kodu praegu Finlandiatalos peadirigent John Storgårdsi juhatusel tegutsev Helsingi Linnaorkester (HPO, Helsinki Philharmonic Orchestra), peadirigent Sakari Oramo'ga eesotsas Soome Raadio Sümfooniaorkester (FRSO) ja Sibeliuse Akadeemia (SibA).
Majas on mitu saali: suur kontserdisaal (1700 istekohta), proovisaal (240 kohta), Organo (140 kohta), Camerata (240 kohta), Sonore (200 + 70 kohta) ja Pandora black-box (290 kohta), samuti kohvikud, restoran, näituse- ja poeruumid, Sibeliuse Akadeemia raamatukogu. Hoone arhitektuuri on kavandanud Soome firma LPR-arkkitehdit Oy, akustika aga Nagata Acoustics, Inc. Jaapanist. Aastaid kavandatud hoone paneb rõhu sellele, et olla kohtumiste paigaks võimalikult erinevatele inimestele - nii turistidele kui linnarahvale.
Jääb üle loota, et Helsingi Muusikamaja hakkab mitmel moel mõjutama positiivselt ka Eesti muusikaelu - mõeldes nii meie muusikute sealsetele esinemistele kui miks mitte ka eeskujuks kavandatavale EMTA saalikompleksile.
Selleks puhuks sõitis Helsingisse ka kultuuriminister, kellel täiendavalt oli võimalus külastada rajatavat kultuurikeskust, mis saab valmis 2011. aasta augusti lõpuks. See maja on aadressil Mannerheimintie 13a, parlamendihoone Eduskunna kõrval asuv Helsingin Musiikkitalo / Helsinki Music Centre. Sellenimelise haldusühingu osanikud on Yleisradio Oy, Helsingi linn ja Sibeliuse Akadeemia. Majas leiavad endale uue kodu praegu Finlandiatalos peadirigent John Storgårdsi juhatusel tegutsev Helsingi Linnaorkester (HPO, Helsinki Philharmonic Orchestra), peadirigent Sakari Oramo'ga eesotsas Soome Raadio Sümfooniaorkester (FRSO) ja Sibeliuse Akadeemia (SibA).
Majas on mitu saali: suur kontserdisaal (1700 istekohta), proovisaal (240 kohta), Organo (140 kohta), Camerata (240 kohta), Sonore (200 + 70 kohta) ja Pandora black-box (290 kohta), samuti kohvikud, restoran, näituse- ja poeruumid, Sibeliuse Akadeemia raamatukogu. Hoone arhitektuuri on kavandanud Soome firma LPR-arkkitehdit Oy, akustika aga Nagata Acoustics, Inc. Jaapanist. Aastaid kavandatud hoone paneb rõhu sellele, et olla kohtumiste paigaks võimalikult erinevatele inimestele - nii turistidele kui linnarahvale.
Jääb üle loota, et Helsingi Muusikamaja hakkab mitmel moel mõjutama positiivselt ka Eesti muusikaelu - mõeldes nii meie muusikute sealsetele esinemistele kui miks mitte ka eeskujuks kavandatavale EMTA saalikompleksile.
Saturday, 2 October 2010
EFK Concertgebouw's
Täna, 02.10.2010 tasub pöialt hoida Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, kes oma peadirigendi Daniel Reussi juhatusel esineb ühes Euroopa mainekaimas kontserdisaalis - Amsterdami Concertgebouw's. Kontserdi kava, milles Pärdi, Tüüri ja Kreegi teoste kõrval on Toivo Tulevi "Songs / Ülemlaul", sai kodumaine kuulaja nautida mihklipäeval, 29.09 Nigulistes.
EFK etteastet Amsterdamis saab vaadata ka Youtube''is: Toivo Tulevi "Songs" ja Arvo Pärdi "Magnificat".
Järgmine etteaste on EFK-l EXPO 2010-l Shanghais, kus neil on Mikk Üleoja dirigeerimisel nii eraldi kontsert kui esinemine Eesti Rahvuspäeval.
EFK etteastet Amsterdamis saab vaadata ka Youtube''is: Toivo Tulevi "Songs" ja Arvo Pärdi "Magnificat".
Järgmine etteaste on EFK-l EXPO 2010-l Shanghais, kus neil on Mikk Üleoja dirigeerimisel nii eraldi kontsert kui esinemine Eesti Rahvuspäeval.
Muusikapreemiad 2010
Auhinnatseremoonial „Rahvusvaheline muusikapäev. Muusikapreemiad 2010“ Tallinna Muusikakeskkoolis 01.10.2010 algusega kell 19.00 jagati preemiaid. ETV tegi tunniajalise otseülekande. Kultuuriminister Laine Jänes pidas kõne.
Esinesid Rein Rannap, Mihkel Mattisen, Peep Lassmann, Lea Liitmaa, Veronika Portsmuthi vokaalkvartett, Tallinna Muusikakeskkooli kammerorkester maestro Eri Klasi dirigeerimisel ja teised esinejad. Õhtujuhid olid Lea Liitmaa ja Aarne Saluveer.
Eesti Muusikanõukogu preemia laureaadid:
- Heliloomingu preemia (toetab Eesti Autorite Ühing): Eino Tamberg - Eesti muusika suurkujule inimliku ja õnnestava muusika eest;
- Interpretatsiooni preemia (toetab Merko Ehituse AS): Tõnu Kaljuste - Jõulise interpreedi tegevuse eest Eestis ja maailmas;
- Preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest (toetab Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital): Anne Erm – Jazzi pika kaare eest
Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2009/2010:
- Hedvig Hanson - särav loominguline aasta;
- Tanel Klesment - hea heli loomise eest;
- Urve Lippus - muusikateadusliku hariduse ülesehitamise eest;
- Aavo Ots - raamatu "Tuulefantaasia. Trompetiõpetaja käsiraamat" ja panuse eest eesti vaskpillimuusikasse;
- Anne-Liis Poll - särav ja mitmekülgne loominguline tegevus interpreedi ja koolitajana;
- Eva Potter - Eesti muusikaelu jäädvustajale;
- Jüri Reinvere - teos " Reekviem";
- Anu Tali - Tõnu Kõrvitsa autorikontserdi ja tegevuse eest sümfoonilise muusika tutvustajana;
- Reinut Tepp - silmapaistev muusikaline partnerlus paljudes kollektiivides.
Palju õnne kõigile laureaatidele!
Esinesid Rein Rannap, Mihkel Mattisen, Peep Lassmann, Lea Liitmaa, Veronika Portsmuthi vokaalkvartett, Tallinna Muusikakeskkooli kammerorkester maestro Eri Klasi dirigeerimisel ja teised esinejad. Õhtujuhid olid Lea Liitmaa ja Aarne Saluveer.
Eesti Muusikanõukogu preemia laureaadid:
- Heliloomingu preemia (toetab Eesti Autorite Ühing): Eino Tamberg - Eesti muusika suurkujule inimliku ja õnnestava muusika eest;
- Interpretatsiooni preemia (toetab Merko Ehituse AS): Tõnu Kaljuste - Jõulise interpreedi tegevuse eest Eestis ja maailmas;
- Preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest (toetab Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital): Anne Erm – Jazzi pika kaare eest
Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2009/2010:
- Hedvig Hanson - särav loominguline aasta;
- Tanel Klesment - hea heli loomise eest;
- Urve Lippus - muusikateadusliku hariduse ülesehitamise eest;
- Aavo Ots - raamatu "Tuulefantaasia. Trompetiõpetaja käsiraamat" ja panuse eest eesti vaskpillimuusikasse;
- Anne-Liis Poll - särav ja mitmekülgne loominguline tegevus interpreedi ja koolitajana;
- Eva Potter - Eesti muusikaelu jäädvustajale;
- Jüri Reinvere - teos " Reekviem";
- Anu Tali - Tõnu Kõrvitsa autorikontserdi ja tegevuse eest sümfoonilise muusika tutvustajana;
- Reinut Tepp - silmapaistev muusikaline partnerlus paljudes kollektiivides.
Palju õnne kõigile laureaatidele!
Friday, 1 October 2010
Tšehhi ajakiri meist
Väike Estica-uudis: Tšehhimaal ilmuv muusikaajakiri His Voice andis välja Eesti-teemalise erinumbri (nr 5/2010). Sisu on ajakirja nimest hoolimata tšehhikeelne. Heliloojate-kesksele ülevaateartiklile lisanduvad pikemad käsitlused järgmistest muusikutest: Mirjam Tally, Tõnu Kõrvits, Erkki-Sven Tüür, Jaak Sooäär, Mart Soo, Taavi Kerikmäe, Nyyd-Ensemble. Toreda kujunduselemendina kasutatakse mõne teose partituuri avalehekülgi. Kvaliteetpaberil ja rohkete värvifotodega ajakirjaga käib kaasas CD "Estonian Voice", millel leiame ühe helitöö Tulevi, Kriguli, Tulve, Kozlova, Tüüri, Tally, Grigorjeva ja Kõrvitsa loomingust.
Eesti-poolne korraldaja ja produtsent oli Evi Arujärv (EMIK). Tšehhi-poolne initsiaator oli eesti muusika suur sõber, ajakirja toimetaja Vítězslav Mikeš. Aitäh!
Mikeš tegi sügisel 2009 viieosalise saatesarja Eesti kaasaegsest muusikast Tšehhi raadios. Ka on ta varem teinud teisi temaatilisi väljaandeid, 2006 a. viimane, nr 6 His Voice oli pühendatud näiteks leedu muusikale.
Eesti-poolne korraldaja ja produtsent oli Evi Arujärv (EMIK). Tšehhi-poolne initsiaator oli eesti muusika suur sõber, ajakirja toimetaja Vítězslav Mikeš. Aitäh!
Mikeš tegi sügisel 2009 viieosalise saatesarja Eesti kaasaegsest muusikast Tšehhi raadios. Ka on ta varem teinud teisi temaatilisi väljaandeid, 2006 a. viimane, nr 6 His Voice oli pühendatud näiteks leedu muusikale.
TMM: Instrument või museaal?
Teatri- ja muusikamuuseum tähistas rahvusvahelist muusikapäeva talle väga sobilikul moel - nimelt 30.09.2010 toimunud seminariga "Instrument või museaal? Ajalooliste pillide restaureerimine ning kasutamine muuseumis". Ühelt poolt filosoofiline ja teisalt väga praktiline teemapüstitus koondas esinejaid klassikalisel printsiibil: sarnase teemaga tegelejad Eesti teistest muuseumidest, kolleegid Lätist-Leedust ja Põhjamaadest. Seminar oli soliidse tasemega ja virgutas kindlasti kõigi osalenute mõtteid. Tänan Risto Lehiste't ja teisi tublisid korraldajaid.
Kes jutuks olnud temaatikaga lähemalt tutvuda tahab, võiks lehitseda raamatuid (Göran Grahni soovitusel):
- Robert Barclay: "The Preservation and Use of Historic Music Instruments"
- John Watson: "Artifacts in Use"
Vastavatest printsiipidest ja nõudmistest Euroopas jagavad aga teavet organisatsioonide ENCORE ja ECCO veebilehed ning EL normdokument nr 2002/0061 (COD).
Head muusikapäeva kõigile!
Kes jutuks olnud temaatikaga lähemalt tutvuda tahab, võiks lehitseda raamatuid (Göran Grahni soovitusel):
- Robert Barclay: "The Preservation and Use of Historic Music Instruments"
- John Watson: "Artifacts in Use"
Vastavatest printsiipidest ja nõudmistest Euroopas jagavad aga teavet organisatsioonide ENCORE ja ECCO veebilehed ning EL normdokument nr 2002/0061 (COD).
Head muusikapäeva kõigile!
Subscribe to:
Posts (Atom)
