Tuesday, 8 March 2011

Ministri stipendiumid 2011

Esmalt ilusat naistepäeva kõigile daamidele!
Ja head vastlapäeva kõigile neile, kes tänapäeval veel läbi liulaskmise saavutatavat ohtrat linakasvu väärtustavad!

Kultuuriminister määras oma tänases (08.03.) käskkirjas nr 118 selleaastased kultuuristipendiumid (vt ka pressiteadet). Kokku on stipendiume 20, igaühe summa a 2301 eurot. Muusika valdkonnas saavad stipendiumi seekord:
- Rahvusooperi solistid Juuli Lill ja Andres Köster - enesetäienduseks Metropolitan Opera juures New Yorgis;
- koorijuht Maret Oja - Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade läbiviimiseks;
- koorijuht Aarne Saluveer - osalemiseks Argentiinas toimuval IX Maailma Koorimuusikasümpoosionil;
- lauljanna Maria Listra - õpinguteks Londonis Royal Holloway Ülikoolis;
- MTÜ Tartu Jaani Kiriku Kultuuriprojekt - Eesti Heliloojate Festivali korraldamiseks;
- pianist Mihkel Poll - õpinguteks Londonis Guildhall School of Music and Drama's;
- noor laulusolist Heldur Harry Põlda - CD-plaadi salvestamiseks;
- muusikamänedžer Juko-Mart Kõlar - osalemiseks rahvusvaheliste festivalikorraldajate intensiivkursusel Singapuris;
- pianist Kristi Kapten - õpinguteks Šoti Kuninglikus Muusika- ja Draamaakadeemias.

Palju õnne kõigile stipendiaatidele!

Monday, 7 March 2011

Elleri preemia Sten Lassmannile

Teatri- ja Muusikamuuseum teatas tänasel Heino Elleri (1887-1970) sünniaastapäeval, et Elleri muusikapreemia XIV laureaat on Sten Lassmann - Elleri klaverimuusika esitamise, salvestamise ja propageerimise eest aastatel 2008–2011. Preemia pidulik üleandmine toimub 22. märtsil kell 16.00 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi sinise laega saalis.
Heino Elleri nimeline muusikapreemia määratakse preemia põhimääruse järgi noorele heliloojale tema loomingu eest ja/või interpreedile, muusikateadlasele või mõne muu eluala esindajale, kes on oluliselt kaasa aidanud Heino Elleri elu- ja loometöö laiemale tutvustamisele.

Elleri kool Tartus tähistab helilooja sünniaastapäeva aga Elleri nüüdismuusika päevadega.

Wednesday, 2 March 2011

ERSO direktori konkurss

ERSO direktori konkursi avalduste tähtaeg oli 28.02.2011. Kui selle päeva hommikul raporteeris ERR.ee, et avaldus on laekunud kolmelt inimeselt, siis 02.03 seisuga (koos posti teel laekunud avaldustega) on kandidaate juba kaheksa (Postimees 02.03). Loodame ERSO uue direktori välja valida märtsi jooksul.

Konkurss kuulutati välja 28.02.2011. Ministri poolt 23.02.2011 kinnitatud konkursikomisjon lähtub oma töös vastavast määrusest (Riigietendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord). Kandideerijate nimed ei kuulu avalikustamisele, kui nad just seda ise ei soovi.
 
Kui ma ei eksi, siis 2007. aastal toimunud konkursil kandideeris ERSO direktoriks vaid üks inimene, 2002. aastal aga viis inimest. Nõnda võib tänavuse kandideerimisaktiivsusega rahule jääda ja loota, et konkurss annab hea tulemuse.

Eesti Päevaleht 08.03.2011 (refereering delfi.ee-s) viitab artiklis "Keelenõue võib takistada ERSO-le juhi leidmist" seadusega kehtestatud keeleoskuse tasemele. Selline nõue Keeleseaduse §5-st tõesti tuleneb, ning see tugineb rahvusvahelistele standarditele - avalikele teenistujatele ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajatele kehtiva kohustusliku keeleoskustaseme määramisel on võetud aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud ja Keeleseaduse lisas 1 kirjeldatud keeleoskustasemed. Konkreetselt C1-taseme oskuse nõude kehtestab riigiasutuste juhtidele (ilma üleminekuajata) Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud eesti keele oskuse ja kasutamise nõuete §12 p. 6.

EPL artiklis Tero-Pekka Henell'i intervjuuna (millest refereering "Henell pyytää lievennystä kielivaatimuksiin Viron ERSOssa" ilmus ka Helsingin Sanomates 09.03) toodud näited ei sobi ERSO-ga kõrvutamiseks. Kunstiline juht on ka ERSO-l olnud eesti keelt mittevaldav (Nikolai Aleksejev), antud juhul on kõne all aga administratiivjuht. Göteborgi Sümfoonikud (kus on muide hetkel vakantne orkestrimänedžeri ametikoht), kelle administratiivjuht oli mitu aastat inglane Edward Smith, kannavad küll Rootsi rahvusorkestri tiitlit, kuid on omandivormilt aktsiaselts. ERSO on aga riigiasutus.

Rõhutaksin veel kord, et ministeeriumi avalikustada on vaid üks nimi - see, kellega minister sõlmib töölepingu. Enne saab öelda üksnes seda, et dokumendivooru avalduse esitanud kaheksast inimesest kutsutakse vestlusvooru kuus kandidaati.

Mis aga puudutab Peeter Vähi ideed, et "ERP tahaks osta ERSO ära" (vt Linnaleht, 04.03.2011), siis sellise mõtte esilekerkimine näitab, et mure ERSO pärast on muusikaüldsusel jätkuvalt südamel. See mure on mõistetav ja tähelepanemist vääriv. Samuti on ju aktuaalsena esile tõstetud erasektori üldise efektiivsustaseme saavutamist avalikus sektoris. Päris täht-tähelt ja lõpuni tõsimeelselt ei saa seda Peeter Vähi mõtet aga muidugi võtta, sest kuidas võiks kasvõi juriidiliselt võimalikuks osutuda ühe eraldiseisva riigiasutuse omandamine osaühingu poolt - eriti juhul, kui riik ei soovi selle asutuse tööd lõpetada ega seda privatiseerida.
 
Sellisel taustal võib ju ka küsida, et kas ERSO riigiasutuseks olemine on probleem? Seda ma ei arva - nii ERSO kui teiste (riigipalgaliste) esinduskollektiivide senine ajalugu on nimelt tulvil nende kollektiivide juhtide võitlust riiklikule eelarvereale jõudmise ja seal stabiilse püsimise eest.

P.S. Laialt levinud legend Juhan Liivi pintsakuannetamisest Estonia ehitamise heaks sai minu teada kiirelt üsna proosalise lõpu. Ehitusmeister olevat andnud Liivile pakutud pintsaku sealsamas viisakalt tagasi ja öelnud, et sellega pole ehitajail küll midagi teha. Aga kujundina on see lugu muidugi olnud mõjujõuline.

Wednesday, 23 February 2011

Peterburi Jaani kirik avatud

Pühapäeval, 20.02.2011 avati pidulikult Peterburis Jaani kirik. Selle taasavamisel osalesid president Toomas Hendrik Ilves, välisminister Urmas Paet ja kultuuriminister Laine Jänes. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder koos teiste vaimulikega õnnistas armulauatarbed ja kirikukellad ning viis läbi taasavamise jumalateenistuse. Venemaa poolelt oodatud külalised, Peterburi kuberner Matvijenko ja kultuuriminister Avdejev jäidki kahjuks tulemata. ETV tegi satelliidi kaudu samal õhtul eetrisse jõudnud ülekande kiriku pühitsemisest, AK tegi uudise, Postimees tegi fotosid. 24.02 jõuab ETV eetrisse ka 20.02 õhtul toimunud avakontsert, samuti uus dokumentaalfilm "Jaani torn Peetri linnas".
Kõigile, kes Peterburi lähiajal satuvad, soovitan võimalusel Jaani kirikus toimuvaid kontserte, kus esinevad Eesti ja Peterburi tippmuusikud.
----------
1994. aastal Peterburis tegevust alustanud eesti kogudus pöördus 1996. aastal Peterburi kuberneri poole kirjaliku palvega kirik ja tema juurde kuuluvad hooned tagastada. Kirikuhoone anti kogudusele tähtajata tasuta kasutamiseks 1997. aastal, mis ajast on ette valmistatud ka kiriku taastamisprotsessi.

Jaani kirikul on ajalooline koht ka eesti rahvusliku liikumise keskusena. 26. märtsil 1917 läks 40.000 eestlast kiriku eest sinimustvalgete lippudega rongkäigule. See oli eestlaste esimene avalik eneseteadvuse väljendus.

Mullu novembris möödus selle eestlaste rahaga Tsaari-Venemaa pealinna ehitatud kiriku sisseõnnistamisest 150 aastat. Peterburi Jaani kirik avati esimest korda 1860. aastal. 1930. aastail keelustas nõukogude võim jumalateenistused ja lasi rajada kirikusse ehitustrusti kontori ning ehitada hoonesse vahelaed ja bürooruumid. (BNS 11.02)

Friday, 18 February 2011

Toetused heliloomingule

Täna, 18.02.2011 kirjutas minister alla käskkirja nr 94, millega kuulutas välja taotlusvooru toetusprogrammile "Heliloomingu tellimine". See on viimane tänavu avanev muusikaprogramm.

Praeguste plaanide kohaselt on programmil tänavu kaks tähtaega, 4. märtsil ja 16. septembril. Riigieelarves on programmile eraldatud 159 779 eurot ehk ca 2 500 000 krooni. Mullu oli vastav summa 847 500 kr. Seni kõige suurem oli programmi maht 2008. aastal, nimelt 1 500 000 krooni. Nüüd on siis see programm saanud tänu poliitilisele toetusele kasvada rekordtasemele, sealhulgas on alamprogrammina taastatud resideeriva helilooja toetus.

Programmil "Heliloomingu tellimine" on spetsiaalne taotluse vorm. Senine aruande vorm on aegunud ja kuulub lähiajal muutmisele.

Kindlasti tasub igal taotlejal igaks juhuks üle vaadata, et ei oleks ministeeriumi ees aruandevõlgnevusi.
Veel paneks taotlejaile südamele, et kaasfinantseeringute puhul oleks selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.

Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks failidena.

Heliloomingu tellimise teemal ilmutas Postimees 06.02.2001 olukirjelduse "Muusikamaastik on talviselt hangunud ehk heliloojate toimetulek tänapäeva Eestis". Mõnigi tsitaat on seal intervjueeritavate sõnul ebatäpselt toodud, aga iseenesest on ju hinnatav, et Postimees heliloojate käekäigu vastu huvi tunneb.
Täna, 18.02 lõpeb taotluste esitamise kultuuriministri poolt eraldatavatele stipendiumidele.
Ülehomme, 20.02 on järjekordne Kultuurkapitali taotluste tähtaeg. Helikunsti sihtkapital ootab seejuures taotlusi eristipendiumidele:
- interpreedi aastastipendium
- õppestipendium (õpinguteks välismaa kõrgkoolis)
25.02 on programmi "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" taotluste tähtaeg.

Varem avanenud Kultuuriministeeriumi programmidesse - "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad", "Eraõiguslikud muusikakollektiivid" ning "Muusikafestivalid ja -konkursid" (sh alaprogramm Noor muusik) laekus palju taotlusi, mistõttu nende süstematiseerimise jm töötlemisega jagub veel üksjagu tööd. Komisjonid kogunevad esitatud taotlusi arutama alates märtsi algusest.

Helikassetitehasest

Lugemissoovitus: 13.02.2011 Tallinna Postimehes ilmunud tasakaalukas ja põhjalik ülevaade Tallinna Helikassetitehase ajaloost (aastail 1971-2005). Varem (09.01.2010) on ilmunud sarnane ülevaatelugu Tallinna heliplaadistuudiost.

Eelarveperspektiiv 2012-2015

Eesti majanduses on taastunud üle 6%-line kvartaalne kasv ja endised tööstustootmise mahud, eksport on tugevalt tõusnud, kütus ja toit aina kallinevad. Nii ütleb Rahandusministeeriumi 15.02 majanduse ülevaade. Ministeeriumi seisukoht eelarvestrateegia uuendamisel (pressiteade 14.02) on, et hoolimata oodatust kiiremast majanduskasvust ja paremast maksulaekumisest eelolevatel aastatel riigiasutuste tegevuskulude kasvu ette ei nähta.

"See tähendab, et lisanduvad ülesanded tuleb ellu viia olemasolevate ressursside veel parema kasutamise arvelt. Uute tegevuste esmaseks ja ainsaks arvestatavaks eelarveliseks katteks saab olla sääst ja prioriteetide seadmine valdkonnapoliitikates," ütleb Rahandusministeerium. "Oleme aastast 2008 endiselt puudujäägis, peame taastama pensioni teist sammast ning majanduskasvuga toimub ka paljude seadusega määratud kulude automaatne suurenemine," rääkis minister Ligi. Ta on seadnud prioriteediks kasvavate sotsiaalkulude tingimustes valitsussektori eelarve ülejäägi ja reservide taastamise hiljemalt aastal 2013.

Mida see tähendab muuhulgas Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, seletavad lahti "Riigi eelarvestrateegia 2012–2015 koostamise lähtealused". Esiteks - tugiteenused tsentraliseeritakse: järgneva nelja aasta jooksul on kavas tsentraliseerida kõikides valitsemisalades finants-, personali- ja palgaarvestus ning võtta kasutusele e-arved. Samuti tsentraliseeritakse hangete läbiviimine ja kinnisvara korraldus. Ministeeriumid peavad enam jälgima asutuste jooksvaid väljamakseid, et võtta antud info aluseks eelarveotsuste tegemisel.

Kultuuriministeeriumil pole põhjust loota, et nii fikseeritud kulud kui vabad vahendid võivad rahulikult ja ilma lisataotlusi esitamata jääda saavutatud tasemele (rääkimata nende kasvust). Eelarveprotsessiga kaasnev telgitagune töö kujuneb aktiivseks. Oluline on kindlasti ka sellega kaasnev kommunikatsioon - kasvõi selleks, et tõsta Eesti elanike teadmisi rahaasjadest (kui tsiteerida Rahandusministeeriumi põhiseisukohta, tulenevalt finantskirjaoskuse uuringust).