Väike meeldetuletus kõigile huvilistele Kultuuriministeeriumi programmitaotluste tähtaegade osas.
Juba homme, 09.09.2011 kukub tööpäeva lõppedes kell programmi "Muusikafestivalid ja -konkursid" osas. Seal on praeguse seisuga jagada 28 045 eurot. Vastavalt Eesti Muusikanõukoguga ja MTÜ-ga Eesti Muusikafestivalid peetud aruteludele on see summa kavandatud eeskätt järgmisel kevadel (aga tänavu kuigipalju veel ka sama aasta lõpus) toimuvate festivalide kulude katteks (nt välisesinejate lennukipiletid), mille puhul on taotlejal võimalik esitada aruanne toetussumma kasutamise kohta eeldatavalt enne 31.01.2012. Selline eeldus järgib riigieelarveliste vahendite kasutamise aruandlussüsteemi toimimisloogikat.
Järgmisel reedel, 16.09 on tähtaeg kahele programmile - "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" ja "Heliloomingu tellimine". Suurem osa eelarverahadest tuli nendes programmides jaotada juba kevadel, sest taotlejaid oli palju, aga midagi õnnestus siiski hoida ka sügisel jagamiseks. Areeni-programmis on jaotatav summa praeguse seisuga 6295 eurot, Heliloomingus 60 140 eurot. Viimase summa juures peegeldub selgelt asjaolu, et 2011. aastaks õnnestus Heliloomingu tellimise programmi mahtu märkimisväärselt tõsta.
Esmalt on meil kõigil aga võimalus juba täna õhtul koos uue telehooajaga taaskäivitunud saadet "MI" ning seejärel kõrgetasemelist muusikaklounaadi duo Igudesman & Joo esituses - "Kõik, mida sa oled tahtnud teada klassikalisest muusikast" 08.09 kell 22.35 ETV-s ja L 10.09 kell 11.30 ETV2-s.
Thursday, 8 September 2011
Tuesday, 6 September 2011
www.concert.ee; www.emic.ee
Muusikahuvilistel on põhjust uurida paari uuenenud kodulehekülge.
Aadressil http://www.concert.ee/ pakub uue logo kasutusele võtnud Eesti Kontsert infot oma hooajasündmuste, kollektiivide ja saalide kohta. Uus veeb kasutab osaliselt eelmise saidi infot, aga pakub seda kaasaegsemas ja senisest enam müügile orienteeritud vormis. Tänuväärse väljundi annab koduleht ka muusikauudistele, mida koostab Priit Kuusk. Uue hooaja algul, mida Eesti Kontsert tutvustas 05.09.2011, anti välja ka publikuajakiri "Aplaus".
http://www.emic.ee/ on Eesti Muusika Infokeskuse võrgukodu. Infot kogutakse ja jagatakse nii eesti heliloojate kui interpreetide kohta. Olulisim uuendus on Noodipood, mis sisaldab repertuaarivalikut hõlbustavat elektroonilist otsingu- ja tellimissüsteemi koos peatselt avatava makseportaali rakendusega. Noodipoe aluseks sai EMIKi kirjastamata teoste pilootprojekt, millega on juba ühinenud 16 heliloojat ja mis praeguses algfaasis hõlmab paarsada seni kirjastamata teost.
Edukat ja kauni muusikaga täidetud uut hooaega kõigile headele kolleegidele!
Aadressil http://www.concert.ee/ pakub uue logo kasutusele võtnud Eesti Kontsert infot oma hooajasündmuste, kollektiivide ja saalide kohta. Uus veeb kasutab osaliselt eelmise saidi infot, aga pakub seda kaasaegsemas ja senisest enam müügile orienteeritud vormis. Tänuväärse väljundi annab koduleht ka muusikauudistele, mida koostab Priit Kuusk. Uue hooaja algul, mida Eesti Kontsert tutvustas 05.09.2011, anti välja ka publikuajakiri "Aplaus".
http://www.emic.ee/ on Eesti Muusika Infokeskuse võrgukodu. Infot kogutakse ja jagatakse nii eesti heliloojate kui interpreetide kohta. Olulisim uuendus on Noodipood, mis sisaldab repertuaarivalikut hõlbustavat elektroonilist otsingu- ja tellimissüsteemi koos peatselt avatava makseportaali rakendusega. Noodipoe aluseks sai EMIKi kirjastamata teoste pilootprojekt, millega on juba ühinenud 16 heliloojat ja mis praeguses algfaasis hõlmab paarsada seni kirjastamata teost.
Edukat ja kauni muusikaga täidetud uut hooaega kõigile headele kolleegidele!
Wednesday, 24 August 2011
"Vabaduse laul" 20.08
20. augustil Lauluväljakul toimunud kontsert "Vabaduse laul" (http://www.20.ee/) on saanud laialt kõneaineks. Kõlab nii kiitust kui laitust. Inimesed küsivad: mida arvab muusikanõunik? Vastan avalikult.
Kõigepealt: kindlasti oli see vägev ettevõtmine - mis tähendab nii suurt hulka esinejaid, tihedat kava, rohkearvulist publikut ja kindlasti ka suurt maksumust, mis enamjaolt oli tõesti pärit riigi ja Tallinn 2011 rahakotist. Olen nõus Koit Toomega, kes väitis (Postimees 24.08), et "kontserti reklaamiti pikka aega, info esinejate kohta oli avalik ning teada oli, et sündmus saab olema selle korraldajate nägu". Seetõttu arvan, et kõlanud etteheited korraldajatele pole olnud olulisel määral õigustatud, kuna korraldajad realiseerisid selle, mida nad kõige paremini oskavad - nimelt suurejoonelise kontserdi, mille žanriline skaala oli küllaltki lai, aga jäi siiski seotuks muusika n-ö "kergema" poolega. Selline valik oli ka selgelt kommunikeeritud.
Juhul, kui produtsendiks oleks kutsutud Aet Maatee või Aivar Mäe, oleks tulemuseks olnud kindlasti teistsugune massiüritus. Produtsent Helen Sildna on viidanud põhjendatult, et iga kuulaja arvamus kontserdi kohta sõltub tema ootustest (ERR 22.08.2011).
Väga kiidan Tallinna Kammerorkestri kaasamist, mis oluliselt rikastas ettevõtmise kõlapilti. Suurepärane orkester, head seaded. Soovitan suurkontsertide korraldajatele neid edaspidigi appi kutsuda.
Ise jäin kogu ettevõtmist vaatama telerist ega kiirustanud kohale (ega kogenud petetud ootusi) just selle pärast, et leidsin kava ja esinejate valiku põhjal enne üritust, et kunagistelt öölaulupidudelt tuttava ühtehoidmistunde tekitamist ei ole see kontsert endale põhieesmärgiks seadnud. Kas oleks siiski võinud? Jah - Eesti ühislaulmise limiit ei saanud minu arvates noorte laulupeoga kindlasti selleks aastaks täis. Eelkõige just noorema põlvkonna peale mõeldes oli ootus paljudel tõesti tuntavalt tugev, et üheskoos laulda just NEID LAULE ja just NENDE ESINEJATE eestvedamisel. Kaks korda samasse jõkke astuda ei saa, aga ikkagi oleks lastele tahtnud pakkuda JUST SEL PÄEVAL võimalikult lähedast osaluskogemust nendele muusikalistele ja sotsiaalsetele emotsioonidele, mida 20 aastat tagasi ise sai kogetud. Sellised hetked, mida Kerli pakkus koos Rein Rannapiga, oleks selle keskel uuendusliku ja värske täiendusena olnud ikka omal kohal.
Seekord ühtehoidmisrituaali ei toimunud, aga aset leidnud suurejooneline kontsert pakkus kindlasti esmaklassilise kogemuse kõigile esinenud muusikutele ja mitmeid meeleolukaid hetki ka väga paljudele kuulajatele. Seda kõike ei saa alahinnata. Ning õppetunde edaspidiste massiürituste korraldamiseks ja publiku ootuste jälgimiseks korraldustöö algusfaasis ilmselt samuti.
Kõigepealt: kindlasti oli see vägev ettevõtmine - mis tähendab nii suurt hulka esinejaid, tihedat kava, rohkearvulist publikut ja kindlasti ka suurt maksumust, mis enamjaolt oli tõesti pärit riigi ja Tallinn 2011 rahakotist. Olen nõus Koit Toomega, kes väitis (Postimees 24.08), et "kontserti reklaamiti pikka aega, info esinejate kohta oli avalik ning teada oli, et sündmus saab olema selle korraldajate nägu". Seetõttu arvan, et kõlanud etteheited korraldajatele pole olnud olulisel määral õigustatud, kuna korraldajad realiseerisid selle, mida nad kõige paremini oskavad - nimelt suurejoonelise kontserdi, mille žanriline skaala oli küllaltki lai, aga jäi siiski seotuks muusika n-ö "kergema" poolega. Selline valik oli ka selgelt kommunikeeritud.
Juhul, kui produtsendiks oleks kutsutud Aet Maatee või Aivar Mäe, oleks tulemuseks olnud kindlasti teistsugune massiüritus. Produtsent Helen Sildna on viidanud põhjendatult, et iga kuulaja arvamus kontserdi kohta sõltub tema ootustest (ERR 22.08.2011).
Väga kiidan Tallinna Kammerorkestri kaasamist, mis oluliselt rikastas ettevõtmise kõlapilti. Suurepärane orkester, head seaded. Soovitan suurkontsertide korraldajatele neid edaspidigi appi kutsuda.
Ise jäin kogu ettevõtmist vaatama telerist ega kiirustanud kohale (ega kogenud petetud ootusi) just selle pärast, et leidsin kava ja esinejate valiku põhjal enne üritust, et kunagistelt öölaulupidudelt tuttava ühtehoidmistunde tekitamist ei ole see kontsert endale põhieesmärgiks seadnud. Kas oleks siiski võinud? Jah - Eesti ühislaulmise limiit ei saanud minu arvates noorte laulupeoga kindlasti selleks aastaks täis. Eelkõige just noorema põlvkonna peale mõeldes oli ootus paljudel tõesti tuntavalt tugev, et üheskoos laulda just NEID LAULE ja just NENDE ESINEJATE eestvedamisel. Kaks korda samasse jõkke astuda ei saa, aga ikkagi oleks lastele tahtnud pakkuda JUST SEL PÄEVAL võimalikult lähedast osaluskogemust nendele muusikalistele ja sotsiaalsetele emotsioonidele, mida 20 aastat tagasi ise sai kogetud. Sellised hetked, mida Kerli pakkus koos Rein Rannapiga, oleks selle keskel uuendusliku ja värske täiendusena olnud ikka omal kohal.
Seekord ühtehoidmisrituaali ei toimunud, aga aset leidnud suurejooneline kontsert pakkus kindlasti esmaklassilise kogemuse kõigile esinenud muusikutele ja mitmeid meeleolukaid hetki ka väga paljudele kuulajatele. Seda kõike ei saa alahinnata. Ning õppetunde edaspidiste massiürituste korraldamiseks ja publiku ootuste jälgimiseks korraldustöö algusfaasis ilmselt samuti.
Thursday, 14 July 2011
Kultuursus teeb õnnelikumaks
Vahendan heatujulise online-uudise, et "Kultuursed inimesed on tervemad ja õnnelikumad"
Inimesed, kes külastavad muuseume ja kontserte või loovad ise kunsti, mängivad mingit pilli, on eluga rahulolevamad, olenemata nende jõukuse- või haridustasemest, selgus värskest uuringust.
Kultuuri ja heaolutunde vaheline seos ei ole aga päris ühesugune mõlema soo puhul, vahendas discovery.com ajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health ilmunud uuringut.
Meestele andsid passiivsed tegevused, nagu kontsertite kuulamine või näitustel käimine, parema tuju ja tugevama tervise. Naiste puhul ilmnes seos aktiivse osalemisega – nad tundsid end paremini ning kogesid vähem ärevust ja depressiooni, kui mängisid muusikat või lõid kunsti.
Norra teaduse ja tehnika ülikooli uurijaterühm, eesotsas Koenraad Cuypersiga, analüüsis informatsiooni, mis pärines üle 50 000 täiskasvanult. Osalejatele esitati detailseid küsimusi nende vabaaja harjumuste, tervisliku seisundi, eluga rahulolu ning stressi- ja depressioonitaseme kohta.
Tulemused olid ühemõttelised ja osaliselt ootuspärased: kultuursete tegevuste ja õnne vahel ilmes tugev seos, kuid mehed tundsid end paremini pealtvaataja rollis, samas kui naised eelistasid selgelt pigem tegutseda kui eemalt jälgida.
Üllatusena tuli, et küsimus polnud hariduses ega jõukuses. Autorid kirjutasid, et pärast oluliste tegurite – sealhulgas sotsiaalse seisuse – ühtlustamist selgus, et kultuursed tegevused iseseisvalt olid seotud hea tervise, madala depressioonitaseme ja eluga rahuloluga.
Samas jääb küsitavaks, kas inimesed olid tervemad ja õnnelikumad, sest nad olid kultuursed või janunesid kultuuri järgi need, kes juba algselt end hästi tundsid.
Inimesed, kes külastavad muuseume ja kontserte või loovad ise kunsti, mängivad mingit pilli, on eluga rahulolevamad, olenemata nende jõukuse- või haridustasemest, selgus värskest uuringust.
Kultuuri ja heaolutunde vaheline seos ei ole aga päris ühesugune mõlema soo puhul, vahendas discovery.com ajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health ilmunud uuringut.
Meestele andsid passiivsed tegevused, nagu kontsertite kuulamine või näitustel käimine, parema tuju ja tugevama tervise. Naiste puhul ilmnes seos aktiivse osalemisega – nad tundsid end paremini ning kogesid vähem ärevust ja depressiooni, kui mängisid muusikat või lõid kunsti.
Norra teaduse ja tehnika ülikooli uurijaterühm, eesotsas Koenraad Cuypersiga, analüüsis informatsiooni, mis pärines üle 50 000 täiskasvanult. Osalejatele esitati detailseid küsimusi nende vabaaja harjumuste, tervisliku seisundi, eluga rahulolu ning stressi- ja depressioonitaseme kohta.
Tulemused olid ühemõttelised ja osaliselt ootuspärased: kultuursete tegevuste ja õnne vahel ilmes tugev seos, kuid mehed tundsid end paremini pealtvaataja rollis, samas kui naised eelistasid selgelt pigem tegutseda kui eemalt jälgida.
Üllatusena tuli, et küsimus polnud hariduses ega jõukuses. Autorid kirjutasid, et pärast oluliste tegurite – sealhulgas sotsiaalse seisuse – ühtlustamist selgus, et kultuursed tegevused iseseisvalt olid seotud hea tervise, madala depressioonitaseme ja eluga rahuloluga.
Samas jääb küsitavaks, kas inimesed olid tervemad ja õnnelikumad, sest nad olid kultuursed või janunesid kultuuri järgi need, kes juba algselt end hästi tundsid.
Tuesday, 12 July 2011
Festivali äratasuvusest
Olen kümmekond aastat tegelenud festivalide korraldamisega (NoorteMuusa, Tudengijazz, Jazzkaar) ja seepärast üsna skeptiline väidete suhtes, et mõni muusikafestival suudab ilusti kasumit toota. Järgnevalt väike case study ehk juhtumianalüüs Rabarocki näitel. Valin meelega festivali, mis esindab kommertslikumaks peetavat muusikastiili.
Niisiis, Rabarock. Festival, mis toimus 2011. aastal juba kuuendat korda ning mis on paisunud sedavõrd suureks, et seda julgetakse juba kõrvutada kunagise Rock Summeriga. Rabarockil on professionaalne korraldusmeeskond, korralik veebileht ja hea turundustegevus ning terve vägi ustavaid fänne. Tallinna vahet sõitma pandi suisa eribussid, lisaks leidus küllaga rockisõpru, kes otsisid välja oma tutvused Järvakandis või seadsid vihma trotsides üles telgi tasulisse telklinnakusse. Muide, ka politseil polnud Rabarockiga suuri probleeme. Rabarocki mastaap on muljetavaldav ja vaieldamatult rahvusvahelise kaaluga. Kokku külastas tänavu kahel päeval (17.-18.06) festivali üle 10 000 inimese. Piletihinnad polnud ka odavad, ühepäevapilet oli vähemalt 32 eurot (ehk 500 EEK).
Piilugem veel festivali rahakotti. Minu andmetel oli festivali eelarve maht 495 000 eurot (ehk 7,75 milj EEK), millest ligi 100 000 eurot pärines kaasfinantseerijailt. Oma soliidse panuse andsid mitmed sponsorid ja partnerid (meedia- ja alkoholifirmad, laevandus- ja lennundusettevõtted, aga ka nt Soome suursaatkond ja Järvakandi vald). Rabarock sai toetuse Tallinn 2011 raames ja Kultuurkapitalilt. Väga suure toetuse (12 782 eurot) eraldas minister Laine Jänese otsusega Kultuuriministeerium - näidates seega ühtlasi, et 2010. aastal kõlanud korraldajate poolne põhjendus festivali ärajätmiseks ("riigi kultuurivaenulik poliitika", eelkõige seoses piletite käibemaksu tõusuga) ei tekitanud riigi poolset solvumist.
Aga ikkagi teatasid korraldajad (11.07 ERR), et festival jäi kahjumisse. Teisisõnu, MTÜ Elava Muusika Ühingu juhatusse kuuluvad neli härrasmeest peavad osa kuludest katma omavahenditest. Kõnekas peaks olema seegi, et korraldav kehand ongi oma vormilt MTÜ, mitte OÜ. Ning oodatavaks tulemuseks pole see MTÜ seadnud kommertseesmärke, vaid soovi hoida festivali elujõulisena, säilitades iga-aastast ürituse korraldamise traditsiooni.
Seega üldistades: kui loodate eelkõige kasumit, ärge tegelege festivalikorraldusega. Kui aga rahast olulisemad tunduvad toredad inimesed ja ehedad emotsioonid, on see tegevusala panustamist ja pühendumist väärt küll. Sõltumata sellest, kas armastate rock-, barokk- või folkmuusikat.
Niisiis, Rabarock. Festival, mis toimus 2011. aastal juba kuuendat korda ning mis on paisunud sedavõrd suureks, et seda julgetakse juba kõrvutada kunagise Rock Summeriga. Rabarockil on professionaalne korraldusmeeskond, korralik veebileht ja hea turundustegevus ning terve vägi ustavaid fänne. Tallinna vahet sõitma pandi suisa eribussid, lisaks leidus küllaga rockisõpru, kes otsisid välja oma tutvused Järvakandis või seadsid vihma trotsides üles telgi tasulisse telklinnakusse. Muide, ka politseil polnud Rabarockiga suuri probleeme. Rabarocki mastaap on muljetavaldav ja vaieldamatult rahvusvahelise kaaluga. Kokku külastas tänavu kahel päeval (17.-18.06) festivali üle 10 000 inimese. Piletihinnad polnud ka odavad, ühepäevapilet oli vähemalt 32 eurot (ehk 500 EEK).
Piilugem veel festivali rahakotti. Minu andmetel oli festivali eelarve maht 495 000 eurot (ehk 7,75 milj EEK), millest ligi 100 000 eurot pärines kaasfinantseerijailt. Oma soliidse panuse andsid mitmed sponsorid ja partnerid (meedia- ja alkoholifirmad, laevandus- ja lennundusettevõtted, aga ka nt Soome suursaatkond ja Järvakandi vald). Rabarock sai toetuse Tallinn 2011 raames ja Kultuurkapitalilt. Väga suure toetuse (12 782 eurot) eraldas minister Laine Jänese otsusega Kultuuriministeerium - näidates seega ühtlasi, et 2010. aastal kõlanud korraldajate poolne põhjendus festivali ärajätmiseks ("riigi kultuurivaenulik poliitika", eelkõige seoses piletite käibemaksu tõusuga) ei tekitanud riigi poolset solvumist.
Aga ikkagi teatasid korraldajad (11.07 ERR), et festival jäi kahjumisse. Teisisõnu, MTÜ Elava Muusika Ühingu juhatusse kuuluvad neli härrasmeest peavad osa kuludest katma omavahenditest. Kõnekas peaks olema seegi, et korraldav kehand ongi oma vormilt MTÜ, mitte OÜ. Ning oodatavaks tulemuseks pole see MTÜ seadnud kommertseesmärke, vaid soovi hoida festivali elujõulisena, säilitades iga-aastast ürituse korraldamise traditsiooni.
Seega üldistades: kui loodate eelkõige kasumit, ärge tegelege festivalikorraldusega. Kui aga rahast olulisemad tunduvad toredad inimesed ja ehedad emotsioonid, on see tegevusala panustamist ja pühendumist väärt küll. Sõltumata sellest, kas armastate rock-, barokk- või folkmuusikat.
C. Kreegi kodumaja müügis
Seekord vahendan ühe kinnisvara müügikuulutuse. Põhjus on lihtne: Haapsalus on juba mõnda aega müügis kaunis puumaja (aadressil Väike-Viigi 10), mille ühes üürikorteris (nr 2) tegutseb Läänemaa Muuseumiga sõlmitud lepingu alusel helilooja Cyrillus Kreegi muuseum. Kinnistu moodustab koos kõrval asuva C. Kreegi mälestuskompleksiga ühe terviku ning loomulikult tahaks, et see tervik, mis aitab helilooja mälestust jäädvustada ja tutvustada, säiliks ka edaspidi.
Muuseum sai suurel määral teoks 2001. aastal tänu eelmise omaniku initsiatiivile. Läänemaa Muuseum on nüüd välja pakkunud idee, et tulevikus võiks kortermuuseumit laiendades rajada Väikese Viigi äärde loomeinimeste (heliloojad, dirigendid jne) ainulaadse keskuse, mis oleks ühtlasi keskpunkt iga-aastastele Cyrillus Kreegi muusikapäevadele. Sellise perspektiivi teostumine sõltub aga kahtlemata uue omaniku plaanidest.
Muuseum sai suurel määral teoks 2001. aastal tänu eelmise omaniku initsiatiivile. Läänemaa Muuseum on nüüd välja pakkunud idee, et tulevikus võiks kortermuuseumit laiendades rajada Väikese Viigi äärde loomeinimeste (heliloojad, dirigendid jne) ainulaadse keskuse, mis oleks ühtlasi keskpunkt iga-aastastele Cyrillus Kreegi muusikapäevadele. Sellise perspektiivi teostumine sõltub aga kahtlemata uue omaniku plaanidest.
Kultuuripoliitika arengusuundadest vol. 1
Vabariigi Valitsuse tegevuskava näeb ette Eesti kultuuripoliitika põhialuste uuendamise, selleks on kavas koostada kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020. Arengusuundade näol peaks tegemist olema Riigikogu poolt kinnitatud dokumendiga, Kultuuriministeerium on endale võtnud ülesandeks koos kultuuriavalikkusega panna 2012. aasta lõpuks kokku alusmaterjalid, mis esitatakse seejärel Riigikogule. Tänaseks on eeltöö selles osas ka alanud.
Arengusuundade koostamise koordineerimiseks on kultuuriminister moodustanud juhtrühma, kuhu kuuluvad Eesti Kultuuri Koja esindajad Mart Meri, Tiina Lokk ja Ott Karulin, kultuuriministeeriumi asekantslerid Anton Pärn ja Piret Lindpere ning Riigikantselei ja rahandusministeeriumi esindajad. Töörühma juhib kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil. Juhtrühma ülesanne on leppida kokku koostamise ajakavas ja valmiva dokumendi struktuuris, kaasata kultuuriavalikkust valdkondlike töögruppide tegevusse, jagada pidevalt valdkonnale infot arengusuundade koostamise protsessi kohta ja panna kokku Riigikogule esitatav alusmaterjal.
Juhtrühm kogunes esmakordselt 11. juulil. Kohtumisel leiti, et kultuuripoliitika arengusuunad peaksid tulevikus koosnema neljast olulisemast osast:
- kultuuripoliitika üldpõhimõtted
- kultuuri seosed teiste poliitikatega
- kultuurivaldkondade põhieesmärgid
- iga valdkonna olulisemad põhimõtted
Lisaks arengusuundade dokumendile valmistatakse ette täiendavate materjalide pakett, mille hulgas peaks kindlasti olema 1998. aastal kinnitatud põhialuste analüüs, koostöös ülikoolidega läbi viidava kultuuripoliitika uuringu tulemused ja valdkondlike ekspertgruppide detailsemad hinnangud ja ettepanekud.
Järgmiste sammudena koostab Kultuuriministeerium septembri alguseks seniste kultuuripoliitika põhialuste ja tegevuskava ülevaate. Esimene suurem avalik arutelu arengusuundade üle toimub Eesti Kultuuri Koja sügisel korraldataval konverentsil Viljandis. Seejärel kutsutakse kokku valdkondlikud töögrupid, kus kõigil huvilistel on võimalus aktiivselt kaasa rääkida ja panustada. Selles töös oodatakse kaasa lööma kõiki loomeliite, arendus- ja infokeskusi, vabasektorit, riigiasutusi ja erasektorit jpt. Koostamisel on eraldi veebileht, kust edaspidi saab jooksvalt teavet ja materjale. Järgmine töörühma kohtumine toimub 12. septembril.
Olgu vahendatud ka BNS-i uudis 11.07.2011: "Töörühm alustas kultuuripoliitika arengusuundade väljatöötamist"
Esmaspäeval kultuuriministeeriumis kogunenud kultuuripoliitika aregusuundade koostamise töörühm leppis kokku edasise tegevuse põhimõtetes.
«Esimesel kohtumisel soovisime kokku leppida, milline lõpptulemus peaks välja nägema – millised osad peaks arengusuundade dokumendis kindlasti esindatud olema,» ütles töörühma juht, kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil BNSile. «Oluline oli ka arutada läbi, kes on olulisemad partnerid, keda protsessi kaasata ja viimaks leppida kokku täpsemas ajakavas,» lisas Siil.
«Tänasel koosolekul, kus olid kohal nii Kultuuri Koja, kultuuriministeeriumi kui ka rahandusministeeriumi esindajad, jõudsime kokkuleppele, et riigikogule järgmise aasta lõpus esitatav arengusuundade dokument peaks määratlema ära kultuuripoliitika üldpõhimõtted ja kultuuri seosed teiste eluvaldkondadega,» selgitas Siil. «Samuti on oluline panna kirja kultuurivaldkondade põhised eesmärgid aastani 2020 ja ka iga valdkonna olulisemad põhimõtted,» lisas ta.
Taustana lisatakse töörühma juhi kinnitusel arengusuundade juurde ka täiendavat materjali, nagu 1998. aastal kinnitatud põhialuste täitmise analüüs, koostöös ülikoolidega tehtav kultuuripoliitika uuring ja valdkondade eksperthinnangud. «Arengusuundade uuendamisse kaasatakse suur ring valdkonna esindus- ja arendusorganisatsioone, lisaks loome kommenteerimisvõimalustega veebilehe, kus on kogu protsessi puudutav info ja materjalid,» kinnitas Siil.
Järgmiste konkreetsete sammudena leppis töörühm esimehe kinnitusel kokku, et kultuuriministeerium koostab septembriks ülevaate 1998. aastast pärinevate kultuuripoliitika põhialuste täitmisest. Eesti Kultuuri Koda korraldab septembri lõpus kahepäevase kultuurifoorumi, mille põhiteemaks on kultuuripoliitika arengusuundade uuendamine.
Koosolekul osalesid: Eesti Kultuuri Koja esindajad Ott Karulin, Tiina Lokk-Tramberg ja Mart Meri, Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsler Piret Lindpere ja kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn, Kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil ja arendusosakonna nõunik Jorma Sarv, Rahandusministeeriumist Kärt Kivirand.
Arengusuundade koostamise koordineerimiseks on kultuuriminister moodustanud juhtrühma, kuhu kuuluvad Eesti Kultuuri Koja esindajad Mart Meri, Tiina Lokk ja Ott Karulin, kultuuriministeeriumi asekantslerid Anton Pärn ja Piret Lindpere ning Riigikantselei ja rahandusministeeriumi esindajad. Töörühma juhib kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil. Juhtrühma ülesanne on leppida kokku koostamise ajakavas ja valmiva dokumendi struktuuris, kaasata kultuuriavalikkust valdkondlike töögruppide tegevusse, jagada pidevalt valdkonnale infot arengusuundade koostamise protsessi kohta ja panna kokku Riigikogule esitatav alusmaterjal.
Juhtrühm kogunes esmakordselt 11. juulil. Kohtumisel leiti, et kultuuripoliitika arengusuunad peaksid tulevikus koosnema neljast olulisemast osast:
- kultuuripoliitika üldpõhimõtted
- kultuuri seosed teiste poliitikatega
- kultuurivaldkondade põhieesmärgid
- iga valdkonna olulisemad põhimõtted
Lisaks arengusuundade dokumendile valmistatakse ette täiendavate materjalide pakett, mille hulgas peaks kindlasti olema 1998. aastal kinnitatud põhialuste analüüs, koostöös ülikoolidega läbi viidava kultuuripoliitika uuringu tulemused ja valdkondlike ekspertgruppide detailsemad hinnangud ja ettepanekud.
Järgmiste sammudena koostab Kultuuriministeerium septembri alguseks seniste kultuuripoliitika põhialuste ja tegevuskava ülevaate. Esimene suurem avalik arutelu arengusuundade üle toimub Eesti Kultuuri Koja sügisel korraldataval konverentsil Viljandis. Seejärel kutsutakse kokku valdkondlikud töögrupid, kus kõigil huvilistel on võimalus aktiivselt kaasa rääkida ja panustada. Selles töös oodatakse kaasa lööma kõiki loomeliite, arendus- ja infokeskusi, vabasektorit, riigiasutusi ja erasektorit jpt. Koostamisel on eraldi veebileht, kust edaspidi saab jooksvalt teavet ja materjale. Järgmine töörühma kohtumine toimub 12. septembril.
Olgu vahendatud ka BNS-i uudis 11.07.2011: "Töörühm alustas kultuuripoliitika arengusuundade väljatöötamist"
Esmaspäeval kultuuriministeeriumis kogunenud kultuuripoliitika aregusuundade koostamise töörühm leppis kokku edasise tegevuse põhimõtetes.
«Esimesel kohtumisel soovisime kokku leppida, milline lõpptulemus peaks välja nägema – millised osad peaks arengusuundade dokumendis kindlasti esindatud olema,» ütles töörühma juht, kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil BNSile. «Oluline oli ka arutada läbi, kes on olulisemad partnerid, keda protsessi kaasata ja viimaks leppida kokku täpsemas ajakavas,» lisas Siil.
«Tänasel koosolekul, kus olid kohal nii Kultuuri Koja, kultuuriministeeriumi kui ka rahandusministeeriumi esindajad, jõudsime kokkuleppele, et riigikogule järgmise aasta lõpus esitatav arengusuundade dokument peaks määratlema ära kultuuripoliitika üldpõhimõtted ja kultuuri seosed teiste eluvaldkondadega,» selgitas Siil. «Samuti on oluline panna kirja kultuurivaldkondade põhised eesmärgid aastani 2020 ja ka iga valdkonna olulisemad põhimõtted,» lisas ta.
Taustana lisatakse töörühma juhi kinnitusel arengusuundade juurde ka täiendavat materjali, nagu 1998. aastal kinnitatud põhialuste täitmise analüüs, koostöös ülikoolidega tehtav kultuuripoliitika uuring ja valdkondade eksperthinnangud. «Arengusuundade uuendamisse kaasatakse suur ring valdkonna esindus- ja arendusorganisatsioone, lisaks loome kommenteerimisvõimalustega veebilehe, kus on kogu protsessi puudutav info ja materjalid,» kinnitas Siil.
Järgmiste konkreetsete sammudena leppis töörühm esimehe kinnitusel kokku, et kultuuriministeerium koostab septembriks ülevaate 1998. aastast pärinevate kultuuripoliitika põhialuste täitmisest. Eesti Kultuuri Koda korraldab septembri lõpus kahepäevase kultuurifoorumi, mille põhiteemaks on kultuuripoliitika arengusuundade uuendamine.
Koosolekul osalesid: Eesti Kultuuri Koja esindajad Ott Karulin, Tiina Lokk-Tramberg ja Mart Meri, Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsler Piret Lindpere ja kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn, Kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil ja arendusosakonna nõunik Jorma Sarv, Rahandusministeeriumist Kärt Kivirand.
Subscribe to:
Posts (Atom)
