Monday, 19 March 2012

Annad 1 €, saad 4 €

Minister Rein Langi tänuvastuvõtt paljude kultuuriürituste sponsoritele 03.02.2012 on toonud eranditult positiivset tagasisidet ja pannud ettevõtjad senisest rohkem rääkima kultuuriürituste mõjust. Seega oli tegu igati õnnestunud ettevõtmisega. Sõnumit on võimendanud ka uuring samal teemal, mis kinnitab sõnumit kultuurisündmuste laiast majanduslikust mõjust.

Paar näidet järgnevast kommunikatsioonist. 11.02.2012 Postimehes ilmus EMT kuulutus tekstiga, mis on ühelt poolt soe tänuavaldus, aga teisalt ka nutikas brändireklaam: "Aitäh, kallid kultuuritegelased, et meil on, keda toetada. Koos viime elu edasi! Täname, et valisite EMT kultuurisõbralikuks ettevõtteks."

Märtsikuises Eesti Kontserdi kliendiajakirjas "Aplaus" ilmutas ühe Ida-Virumaa firma koostööprojektidest kultuuri valdkonnas kaubandusliku teadaande pealkirjaga "Viru Keemia Grupp tunnetab endas vaimset küpsust kultuurivaldkonda panustada".

Sarnased sõnumid jäid kajama ministri tänuvastuvõtul suurima meediatähelepanu saanud Feliks Mägus'a (Nordic Hotel Forum), Vahur Krafti (Nordea Pank) ja Enn Kunila sõnavõttudest. Pole liigne öelda, et kõik kolm on jõudsalt toetanud ka justnimelt muusika valdkonda.

Konjunktuuriinstituudi uuring 20 kultuurisündmuse baasil - "Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs" hõlmas valimis muusikasündmustest järgmisi 2011. aasta üritusi: Jõhvi Balletifestival, Rakvere Punklaulupidu, Järvakandi Rabarock, Suure-Jaani Muusikafestival, Sõru Jazz, Muhu festival Juu Jääb, Saaremaa ooperipäevad, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Viru Folk, Leigo Järvemuusika ja Haapsalu Augustibluus. Peale nende sündmuste olid valimis veel Pärnu Jääfestival, naiste tantsupidu ja folkloorifestival Europeade ning 6 spordiüritust - seega kajastas üle poole uuringust just erinevate muusikasündmuste mõju kohalikule elule ja ettevõtlusele.

Marje Josing andis ka soovitusi nii korraldajatele, omavalitsustele kui kohalikele teenusepakkujatele, aga ka riigile. Resümeerides lisaks veel ühe soovituse korraldajatele: kuna ka sponsorettevõtte juht on inimene, kellele on omane tunnustusvajadus, tasub igasuguse toetuse eest tänulik olla.

Niisiis, ürituse regionaalne majanduslik mõju (otsene tulu külastajatelt + korraldajate eelarvest tulenevad tulud) sõltub:
- ürituse sisust, mainest;
- korraldajate professionaalsusest;
- piirkonna infrastruktuurist (kas on majutuskohti, toitustust, kauplusi jne);
- piirkonna ettevõtete ja asutuste valmidusest reageerida kõrgenenud nõudlusele;
- külastajate arvust ja kulutustest;
- piirkonna ettevõtete ja asutuste valmidusest pakkuda korralduseks vajaminevaid kaupu/teenuseid;
- ilmast.

Keskmiselt kulutas külastaja 42 € majutus-, 14 € teenindus- ja 8 € toitlustusasutustes.
Üritusi külastas üle 230 000 inimese, küsitlusele vastas 5508 inimest. Kõige enam (400 €) kulutasid Saaremaa ooperipäevade külastajad. Külastajate kulutuste ja ürituse eelarve kulude suhtarv näitas, et iga ürituse eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda tagasi keskmiselt 4 eurot (vahemikus 0,7 € - 17,8 €).

Seoses üritustega ilmnenud probleemid ei puudutanud 939 küsimustikule vastanud ettevõtte või asutuse hinnangul sugugi programmi kvaliteeti või esinejate valikud, vaid olid pigem olmelist laadi: parkimine ja liiklus, eelbroneeringute hilinenud tühistamine, kohaliku teenindusvõrgu ülekoormatus, olmetingimused (tualetid), turvalisus, liigne alkoholitarbimine jne.
20 üritusest jäi eelarvega plussi või tasakaalu 12 üritust, 8 ürituse puhul jäi eelarve miinusesse, mis kaetakse kas eelmiste aastate tuludest või korraldajate muude majandustegevuste tulude arvelt.
Suurimate korralduskuludega olid mastaabilt rahvusvahelised: Otepää MK etapp, Europeade koos Tartu Hansapäevadega, Rabarock, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Saaremaa Ooperipäevad ja Tartu Maraton (vahemikus 368 000 kuni 804 000 €). Eelarvest piirkonda jäänud tulud on väikseimad (1-2%) Rabarockil ja Leigol - nende korraldajatel tuleb kõik teenused kaugemalt sisse tuua, kohapeal teenusepakkujad puuduvad.

Uuringust kõnelesid pikemalt Kuku raadio 17.03.2012 saates "Majandusruum" Marje Josing ja Jorma Sarv.

Sunday, 11 March 2012

TMW konverentsiprogramm

Tallinn Music Week avalikustas oma 2012.a. konverentsiprogrammi.  Kava on mitmekesine, palju huvitavaid esinejaid. Konverents toimub 30-31 märtsil 2012 Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses koostöös Eesti Muusika Arenduskeskusega. Tallinn Music Week on seni saanud avaliku sektori toetust (mullu nt nii läbi Tallinn 2011 eelarve kui Kultuuriministeeriumilt otse) ja saab ka tänavu, sest peame seda kodumaise loomemajanduse kasvatamisel oluliseks ettevõtmiseks.

Programmi vaadates meenutan hea sõnaga kunagisi Jüri Makarovi eestvedamisel toimunud Elava Muusika Konverentse, mis kodumaise muusikatööstuse koostöötegevusele püüdsid alguse panna. Juba 20 aastat tagasi. Kuna tegu oli interneti-eelse ajastu sündmusega, siis erinevalt Rock-Summerist pole guugeldades selle kohta mõtet infot otsida. Aga paljud tänased kodumaise showbusiness'i kogenud tegijad pidasid just siis esimesi entusiastlikke mõttetalguid.

Friday, 9 March 2012

Eesti Autorite Ühingu üldkoosolek

Eesti Autorite Ühing (EAÜ) peab oma korralist üldkoosolekut esmaspäeval, 12.märtsil 2012.a. kell 15.00 Tallinna Huvikeskuses Kullo (Mustamäe tee 59, I korrus, saal 5). Osavõtjate registreerimine algab kell 14.40. Vt ka koosoleku päevakava.

Soovitan kõigil EAÜ liikmetel võimalusel koosolekust osa võtta. Senised üldkoosolekud on kokku toonud reeglina vaid mõnikümmend inimest ehk väga väikese osa liikmeskonnast. Seetõttu on võimalik nurin või umbusk, et "mida nad seal plangu taga teevad", olulisel määral kivi ka nurisejate enda kapsaaeda. Ent samas on kindlasti ka EAÜ-l veel kasutamata võimalusi, et oma üldkoosolekut tõhusamalt kommunikeerida.

EAÜ tegevus on pälvinud viimasel ajal lausa süstemaatiliselt kriikat (EPL 10.01.2012, 23.01.2012, 24.01.2012, 20.02.2012). Kindlasti on EAÜ liikmetel oma seisukohtadest rääkida kõige õigem mitte tagaselja või leheveergudel, vaid silmast silma väideldes, nii et ka oponeerival poolel oleks samal alustel võimalik oma argumente esitada.

Ning loomulikult on Eesti autoritel põhjust arutada neid raadiote playlist'idele tuginevaid arvandmeid, millele toetudes Mikk Targo väidab, et Eesti raadiojaamad mängivad liiga vähe eesti muusikat ning liiga suur hulk autoritasusid rändab seetõttu Eestist välja. Arutelu tekitamiseks olgu need arvud siinkohal ka esitatud, üle kontrollinud neid ma ei ole. Samuti tean, et näiteks Rahvusringhääling kasutab teist metoodikat, mis eesti muusika osakaalu kasvõi Klassikaraadios näitab üksjagu suuremana.

Niisiis, 2011.a. juhuslike kuude raadiojaamade aruannete põhjal toob Mikk Targo välja järgmised eesti muusika osakaalud (per kalendrikuu):
- ERR - 13995 teost, millest Eesti 2757 = 19,7 % (millest Klassikaraadio = 11% )
- KUKU - 1197 laulust Eesti 137 = 11,4%
- POWER HIT RADIO -518 laulust Eesti 4 = 0,7 %
- SPIN FM - 1735 laulust Eesti 20 = 1,15 %
- RAADIO UUNO -740 laulust Eesti 115 = 15,5 %
- SKY+ - 705 laulust Eesti 34 = 4,8 %
- Raadio 3 - 2506 laulust Eesti 177 = 7,06%

Tunnistan, et mõndagi neist jaamadest ma ise pigem ei kuula, mistõttu ei oma ka endapoolseid tähelepanekuid. Pean aga oluliseks, et kui konkreetsel teemal väideldakse, lähtuks osapooled samasugusele metoodikale tuginevatest arvandmetest. Muidu ei ole lootustki, et diskussiooni käigus kusagile edasi jõutakse ja et vaidluses ka mõni tõetera sünniks. EAÜ üldkoosolek võikski ju idee poolest olla üks koht, kus püütakse metoodikas kokku leppida.

Pean oluliseks, et loomeinimesed oleks ühiskonnas jätkuvalt au sees ning et autorite intellektuaalne omand oleks ka edaspidi seadusejärgselt kaitstud. Ühtlasi olen veendunud, et Eestis on palju väga head omamaist muusikat kõigis žanrites.

Post factum: ajakirjanik Mart Niineste väljakutse üldkoosolekule (EPL 12.03.2012)

Thursday, 8 March 2012

Toetused festivalidele

Kõigepealt - head naistepäeva! Nagu Eesti elus üldse, nii ka muusikaelus püsib ju järjepidevus ja igapäevane tegevus eeskätt naistel. Eesti mehed saavad naiste üle uhked olla ning peavad pingutama, et sama tegusad olla - mis siin salata.
Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma tänase, 08.03 käskkirjaga nr 77 välja toetused, mida jagatakse programmist "Muusikafestivalid". Vt ka ministeeriumi pressiteadet.

Kultuuriministeeriumile laekus programmi 67 taotlust kogumahus 865 662 eurot. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 239 400 eurot. Taotluste tähtaeg oli 20.02.2012. Tänavu pole programmil teist taotlusvooru (mullune, tähtajaga 09.09.2011 oli erand).

Uudist pani tähele ka Delfi.ee 08.03.

Taotlege riigi kultuuristipendiume!

Kultuuriministeerium ootab riigi kultuuristipendiumite taotlusi. Avalduste esitamise tähtaeg on 5. aprill 2012.

Stipendiumid on mõeldud riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetusena õpinguteks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Stipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. Taotlusi stipendiumite määramiseks võivad esitada loomeliidud, kohalikud omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri ja haridusalane tegevus. Seaduse järgi ei kvalifitseeru need taotlused, mille üksikisikud on esitanud ise enda nimel.

Eriti on oodatud need taotlused, mis on suunatud Eesti Vabariik 100 ettevalmistusega seotud teemadele, samuti muidugi stipendiumideks välismaal õppimiseks. Prioriteediks on eraisikute taotlused või siis kolmanda sektori taotlused mõne konkreetse ettevõtmise jaoks. Tegevustoetuse iseloomuga taotlusi või algatusi, mida ministeerium toetab ka teistest programmidest (a la festival), kultuuristipendiumina ei toetata.

Kultuuriminister võib aastas välja anda kokku 20 stipendiumit à 2300 eurot.

Taotlused tuleb saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil preemia@kul.ee või Kultuuriministeeriumi ( Suur-Karja 23, 15076, Tallinn). Lisainfot saab telefonil 628 2220 või e-posti aadressil preemia@kul.ee.

Wednesday, 7 March 2012

Muusikaettevõtluse meistrikursused

Üks uudis jõudis minuni veidi liiga hilja, aga olgu see ikkagi ära toodud. Nimelt korraldab Eesti Muusika Arenduskeskus (EMAK) teist korda muusikaettevõtluse meistrikursused. Kandideerijad saatsid oma CV ja motivatsioonikirja 1. märtsiks, järgnevatel nädalatel teeb komisjon oma valiku.
10 rahvusvahelist tippeksperti viivad läbi meistrikursuse, mis on mõeldud praegustele ja tulevastele muusikaettevõtjatele. Kursuse raames käsitletakse kõige olulisemaid muusikaettevõtlusega seotud teemasid alates ettevõtlusega alustamisest ning muusikatööstuse erinevatest valdkondadest kuni õigusliku keskkonna, turunduse ja tulevikusuundadeni. Kõikide kandidaatide hulgast valitakse välja 30 osalejat, kellest 10 saavad praktikavõimaluse välisriikides. Kursus toimub inglise keeles. Koolituskursuse maksumus on 200 eurot, mis sisaldab osalemist kõigil koolituskursuse sessioonidel ja ümarlaudadel ning sissepääsu Tallinn Music Week'ile. Muusikaettevõtluse meistrikursusi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.


Milliseid teemasid käsitletakse?

1. Muusikaettevõtluse alused (28.-31. märts 2012, koostöös Tallinn Music Week'iga) - Riskide võtmine, õigete partnerite valimine, erinevad ärimudelid muusikatööstuses, muusikaekspordi toimimismudelid.

2. Muusikatööstuse peamised valdkonnad (28.-31. märts 2012, koostöös Tallinn Music Week'iga) - Artistide äritegevuse juhtimine läbi muusikaettevõtluse valdkondade: mänedžment, plaadifirmad, kirjastused, agentuurid, kontserttuurid.

3. Õiguslik keskkond (aprill 2012) - Muusikaettevõtluse õiguslik keskkond, autoriõigused, tüüplepingud ja hea äritava, läbirääkimised, rahastusmudelid, eelarvestamine.

4. Kommunikatsioon ja turundus (mai 2012) - Avalikud suhted, turundus, visuaalne identiteet ja brändi loomine, sponsorlus

5. Tulevikusuunad ja innovatsioon (september-oktoober 2012) - Sotsiaalsed muutused, tulevikutrendid, tehnoloogia, innovatsioon.

Tuesday, 6 March 2012

EMTA õppejõud sai SibA rektoriks

Soome Sibelius-Akatemia valitsus valis 05.03 uue rektori, kelleks sai Tuomas Auvinen, PhD.  Mitme muu ameti seas on professor Auvinen praegu ka EMTA kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakonna juhataja, samuti juhib ta enda firmat Creader Oy. EMTA-st saadud akadeemiline taust oli üks kaalukaid argumente Auvineni valimisel. Uus rektor astub ametisse 16. aprillil, samast päevast alates on praegune rektor Gustav Djupsjöbacka eriülesannetes, hoolitsedes SibA ühiskondliku võrgustiku, koostöösuhete ja rahvusvaheliste suhete eest.

Tuomas Auvinen esines ettekandega ka 11.11.2011 Haapsalus Kultuurifoorumil.

Uue rektori üks põhiülesandeid saab olema Sibeliuse Akadeemia siirdamine loodava Kunstiülikooli (Taideyliopisto) osaks. Kolme avalik-õigusliku kõrgkooli ühendamisel (Kuvataideakatemia, Sibelius-Akatemia ja Teatterikorkeakoulu) alates jaanuarist 2013 tegutsema hakkav Taideyliopisto koosneb kolmest võrdväärsest akadeemiast ning kus kokku on ca 2000 üliõpilast ja 600 töötajat.

EMTA muudest aktuaalsetest tegemistest olgu mainitud õppejõudude otsimine vakantsetele töökohtadele ning kontserdisaali rahastamise küsimus (vt err.ee 01.03, EPL 02.03, Klassikaraadio Delta 06.03.2012). 16.02.2012 uudise osas, et EMTA saalikompleksi rahastamise allikas ja summa on veel lahtised, kehtib aga valitsuse arusaam, et see põhjendatud vajadus lahendatakse EL struktuurifondide baasil.