Paljud erinevad institutsioonid korraldavad oma valdkonnas teema-aastaid. Nii ka Kultuuriministeerium. Näiteks 2010 oli lugemisaasta, 2011 mõistagi kultuuripealinna-aasta. Tänavu tähistame filmiaastat, kuna Eesti film saab 100-aastaseks. Sel puhul on avatud veebisait ef100.ee, korraldatud sajandi filmiküsitlus, ette valmistatud andmebaas jne. Paljude koostööpartnerite toel toimub aasta läbi kõige erinevamaid sündmusi jne. Kuna filmiga on paljude teiste kunstide hulgas seotud ka muusika, on oma koht ka filmimuusikale pühendatud sündmustel. Näiteks Eesti Muusika Päevad lõppesid paljude jaoks 25.03.2012 Nõmme Kultuurimajas, kus DJ Tõnu Kõrvits mängitas just nimelt muusikat eesti filmidest.
2013 saab olema Eesti kultuuripärandile pühendatud aasta, 2014 on aga fookuses Läänemere kultuur, seoses Eesti erinevate eesistumistega regionaalsetes organisatsioonides sel aastal.
2015 on aga ametnike tasandil kokku lepitud, et toimub muusika-aasta. Siis võiks valmis olla mõnigi muusikavaldkonnale oluline uusehitus, samuti tähistavad oma juubeleid Veljo Tormis ja Arvo Pärt. Selleks, et aastat väärikalt tähistada, on valdkonnal kindlasti põhjust aegsasti hakata mõtteid koondama ja ideid välja pakkuma. Esmane visand muusika-aasta kontseptsioonist võiks aga valmida juba 2013. aasta algul. Selline teema-aasta on igale vastavalt valdkonnale igatahes väärt korraldamist, sest natuke kampaania-korras ja ühtse turundusplaaniga läbi viidud teema-aasta ettevõtmised saavutavad paremini ajakirjanduse ja laiema avalikkuse tähelepanu. Samuti seostuvad teema-aastatega spetsiaalsed rahaeraldused, muuhulgas Kultuuriministeeriumi poolt.
Sealt edasi on aga esialgselt paika pandud selline fokusseeritus (võib-tulla muudatusi): 2016 - meedia-aasta, 2017 - lapsed ja noored. 2018 on kaks olulist fookust - Eesti Vabariik 100 (millega seotud sündmusi valmistab ette Riigikantseleis tegutsev Jaanus Rohumaa) ja Eesti eesistumisperiood Euroopa Liidus. 2019 on aga mitte lihtsalt üldlaulupidu, vaid tähistatakse 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost (mis omakorda tähistas 50 aasta möödumist pärisorjuse kaotamisest Liivimaal).
Muide, mõningatel andmetel võeti aastal 1915 USA-s kasutusele žanritermin "jazz" (või kujul "jass"), mis annaks muusika-aastal eraldi võimaluse tähistada jazzisajandi täitumist. Eestisse jõudis jazz kohe pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal, kui hakkas tegutsema The Murphy Bandi tuumik.
Wednesday, 28 March 2012
Tuesday, 27 March 2012
TMM otsib direktorit
| Kultuuriministeerium kuulutas 27.03.2012 välja avaliku konkursi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktori ametikoha täitmiseks. Direktor valitakse ametisse kuni viieks aastaks. Muuseumi direktor vastutab muuseumi igapäevase töö ja strateegilise juhtimise eest. Oluliseks ülesandeks on muuseumi sisulise ning majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatu elluviimine. Kandideerimise eelduseks on:
Töökoht asub Tallinnas Töötasu: kuni 1598 € (bruto/kuus) Dokumendid palume esitada hiljemalt 24.04.2012. a Kultuuriministeeriumi aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressil konkurss@kul.ee märgusõnaga “Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum”. Täiendav info: Marju Reismaa, muuseuminõunik, telefon 628 2335. | ||
Üks muuseumi kohustusi on ka hoolitseda Heino Elleri pärandi hoidmise ja arendamise eest. Nagu oli jutuks Elleri 125. sünniaastapäeval toimunud vestlusringis (ja sellelt salvestatud raadiosaates), on selle jaoks olulised Elleri teoste kirjastamine, salvestamine ja kontsertesitused. Sellist tegevust aktiviseerides ei teki tulevikus enam neid murelikke hetki, nagu oli tänavu, et Elleri preemia jääb välja andmata sobilike kandidaatide puudumise tõttu.
Friday, 23 March 2012
Toetused välisesinemistele
Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma 23.03.2012 käskkirjaga nr 89 välja toetused programmist "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil".
Kultuuriministeeriumile laekus tähtajaks 03.02.2012 programmi 70 taotlust kogumahus 480 032 eurot. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 134 285 eurot 42 projektile. Tänavu enam taotlusvoorusid ei tule. Niisiis oli raha jagada ligi kaks korda rohkem kui mullu, ent taotluste kogumaht kasvas sama palju. Teadet on märganud nt Delfi.ee, uudised.err.ee ja postimees.ee.
Ministeeriumi pressiteate jaoks oli mu sõnum järgmine: välisesinemised on Eesti muusikutele asendamatu osa professionaalsest karjäärist ja ühtlasi inspiratsiooniallikas värskete ideede sünniks. Riigipoolsed toetused võimaldavad oluliselt laiendada Eesti kultuuri kandepinda ja tugevdada Eesti mõjujõudu ka üldisemas plaanis. Meil on palju suurepäraseid muusikuid, kelle üle võime õigusega uhked olla ja nende talenti maailmaga jagada.
Rahvusvahelistumine on Eesti muusikaelu pealisülesanne nr 1. Seetõttu on välistegevuse finantseerimine jätkuvalt väga oluline ka ministeeriumi jaoks - ning ka ühes teises programmis. Programmist "Eesti kultuur maailmas" eraldas minister kokku 172 000 € oma 08.03.2012 käskkirjaga nr 75 ja 15.02.2012 käskkirjaga nr 55. (vt ka 09.03.2012 pressiteadet). Sel programmil pole tänavu tähtajaga taotlusvoorusid. Kuigi programmist toetatakse kõikide kaunite kunstide alaseid välisprojekte, saab sealt kõige enam toetust muusika, hinnanguliselt vähemalt umbes poole kogu programmi mahust.
Kõige enam sai toetusi tänavune Eesti muusikaelu välistegevuse suurprojekt, mis sünnib tihedas koostöös kohapealsete korraldajate ning Eesti Välisministeeriumi ja Mehhiko suursaatkonnaga Helsingis - Arvo Pärdi autorikontserdid Mehhikos, esitajateks EFK, TKO ja maestro Tõnu Kaljuste. 40 000 € läheb sellega seoses Eesti Filharmoonia Kammerkoorile. Tallinna Kammerorkestri esinemisi Mehhikos toetati 6500 euroga, kontserte Permi Rahvusvahelisel Orelifestivalil ja Moskva Konservatooriumi väikeses saalis toetati 5900 euroga. Eesti Kontsert sai 20 000 eurot Rahvusmeeskoori kontsertide korraldamiseks Itaalias. Rahvusmeeskoori kontsertreisiks Valgevenes eraldati 3100 eurot. Ewert and the Two Dragons kontserttuuri Prantsusmaal toetati 2000 euroga, Triinu Tauli grupp sai eesti pärimusmuusikat tutvustava kontserttuuri läbiviimiseks USAs 2500 eurot.
Kindlasti pole liiast välja tuua ka uudis, et Eesti Autorite Ühing toetas 35 000 euroga muusikaekspordi projekte. Ainult et EAÜ, kelle kommunikatsioonitegevuse puudustest on korduvalt räägitud, võiks ka ise oma kodulehel selle info selgelt välja kuulutada. Klassikalisema poole pealt said toetuse nt Põhjamaade Sümfooniaorkester, Tallinna Filharmoonia, Heinavanker ja Andres Siitani agentuur. 6-liikmelisse komisjoni kuulusid Jüri Makarov (Viljandi Kultuuriakadeemia), Danel Pandre (Crunch Industry), Maria Mölder (Eesti Heliloojate Liit), Kristiina Alliksaar (Tallinn Music Week), Kristjan Mazurtšak (JazzLiit) ja Juko-Mart Kõlar (EME, komisjoni esimees). Taotlusi laekus 44 ja taotletav summa oli kokku 184 841 eurot, mis on üle 5 korra rohkem kui jaotatav summa.
Juko-Mart omalt poolt kommenteeris otsuseid Delfis. Varem on ta kirjutanud, et "Eesti muusikatööstus elab paremini kui kunagi varem".
Kultuuriministeeriumile laekus tähtajaks 03.02.2012 programmi 70 taotlust kogumahus 480 032 eurot. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 134 285 eurot 42 projektile. Tänavu enam taotlusvoorusid ei tule. Niisiis oli raha jagada ligi kaks korda rohkem kui mullu, ent taotluste kogumaht kasvas sama palju. Teadet on märganud nt Delfi.ee, uudised.err.ee ja postimees.ee.
Ministeeriumi pressiteate jaoks oli mu sõnum järgmine: välisesinemised on Eesti muusikutele asendamatu osa professionaalsest karjäärist ja ühtlasi inspiratsiooniallikas värskete ideede sünniks. Riigipoolsed toetused võimaldavad oluliselt laiendada Eesti kultuuri kandepinda ja tugevdada Eesti mõjujõudu ka üldisemas plaanis. Meil on palju suurepäraseid muusikuid, kelle üle võime õigusega uhked olla ja nende talenti maailmaga jagada.
Rahvusvahelistumine on Eesti muusikaelu pealisülesanne nr 1. Seetõttu on välistegevuse finantseerimine jätkuvalt väga oluline ka ministeeriumi jaoks - ning ka ühes teises programmis. Programmist "Eesti kultuur maailmas" eraldas minister kokku 172 000 € oma 08.03.2012 käskkirjaga nr 75 ja 15.02.2012 käskkirjaga nr 55. (vt ka 09.03.2012 pressiteadet). Sel programmil pole tänavu tähtajaga taotlusvoorusid. Kuigi programmist toetatakse kõikide kaunite kunstide alaseid välisprojekte, saab sealt kõige enam toetust muusika, hinnanguliselt vähemalt umbes poole kogu programmi mahust.
Kõige enam sai toetusi tänavune Eesti muusikaelu välistegevuse suurprojekt, mis sünnib tihedas koostöös kohapealsete korraldajate ning Eesti Välisministeeriumi ja Mehhiko suursaatkonnaga Helsingis - Arvo Pärdi autorikontserdid Mehhikos, esitajateks EFK, TKO ja maestro Tõnu Kaljuste. 40 000 € läheb sellega seoses Eesti Filharmoonia Kammerkoorile. Tallinna Kammerorkestri esinemisi Mehhikos toetati 6500 euroga, kontserte Permi Rahvusvahelisel Orelifestivalil ja Moskva Konservatooriumi väikeses saalis toetati 5900 euroga. Eesti Kontsert sai 20 000 eurot Rahvusmeeskoori kontsertide korraldamiseks Itaalias. Rahvusmeeskoori kontsertreisiks Valgevenes eraldati 3100 eurot. Ewert and the Two Dragons kontserttuuri Prantsusmaal toetati 2000 euroga, Triinu Tauli grupp sai eesti pärimusmuusikat tutvustava kontserttuuri läbiviimiseks USAs 2500 eurot.
Kindlasti pole liiast välja tuua ka uudis, et Eesti Autorite Ühing toetas 35 000 euroga muusikaekspordi projekte. Ainult et EAÜ, kelle kommunikatsioonitegevuse puudustest on korduvalt räägitud, võiks ka ise oma kodulehel selle info selgelt välja kuulutada. Klassikalisema poole pealt said toetuse nt Põhjamaade Sümfooniaorkester, Tallinna Filharmoonia, Heinavanker ja Andres Siitani agentuur. 6-liikmelisse komisjoni kuulusid Jüri Makarov (Viljandi Kultuuriakadeemia), Danel Pandre (Crunch Industry), Maria Mölder (Eesti Heliloojate Liit), Kristiina Alliksaar (Tallinn Music Week), Kristjan Mazurtšak (JazzLiit) ja Juko-Mart Kõlar (EME, komisjoni esimees). Taotlusi laekus 44 ja taotletav summa oli kokku 184 841 eurot, mis on üle 5 korra rohkem kui jaotatav summa.
Juko-Mart omalt poolt kommenteeris otsuseid Delfis. Varem on ta kirjutanud, et "Eesti muusikatööstus elab paremini kui kunagi varem".
Monday, 19 March 2012
EMP algab muusikaga
Eesti Muusika Päevad toimuvad igati sobilikult kevade alguses, sest see sündmus on kultuuripildis ikka toiminud värskendava kevadvihmana. Seekord siis on teemaks bänditegemise vaim ja vaimustus.
Vt EMP-i kava.
Vahepalaks üks väike lugu. Olen alati Pärnu vahet sõites tundnud heameelt Muusika-nimelise küla pärast Kernu vallas. Et näe, kui tore nimi. Nüüd aga tuleb välja, et ei viita see nimi midagi kaunile helikunstile. Ehk teisisõnu viktoriiniküsimus: kes või mis on "muusikas" (Wiedemanni sõnaraamatu andmetel)?
Vt EMP-i kava.
Vahepalaks üks väike lugu. Olen alati Pärnu vahet sõites tundnud heameelt Muusika-nimelise küla pärast Kernu vallas. Et näe, kui tore nimi. Nüüd aga tuleb välja, et ei viita see nimi midagi kaunile helikunstile. Ehk teisisõnu viktoriiniküsimus: kes või mis on "muusikas" (Wiedemanni sõnaraamatu andmetel)?
Ei ole see ka mingi magus mari, kuigi käändub nagu "maasikas", vaid tuleneb tõenäoliselt venekeelsest sõnast "mužik". Tähenduse taust on aga see, et Pärnust Tallinna poole reisijaid kimbutasid vanadel aegadel teeröövlid, kes näiteks Liivi sõja ajal olid sageli idast tulnud moskoviidid. Alles siis, kui süütud reisijad jõudsid enne Tallinna üle jõe viinud silla taga asunud külani, võisid nad tunda end pääsenuna. Mistõttu too küla hakkaski kandma Pääsküla nime. Päästev sild on tänaseni maantee kõrval alles.
Niisiis - nuta või naera, aga - muusikas on teeröövel (vene päritolu).
Kohtume EMP-il. ;-)
Annad 1 €, saad 4 €
Minister Rein Langi tänuvastuvõtt paljude kultuuriürituste sponsoritele 03.02.2012 on toonud eranditult positiivset tagasisidet ja pannud ettevõtjad senisest rohkem rääkima kultuuriürituste mõjust. Seega oli tegu igati õnnestunud ettevõtmisega. Sõnumit on võimendanud ka uuring samal teemal, mis kinnitab sõnumit kultuurisündmuste laiast majanduslikust mõjust.
Paar näidet järgnevast kommunikatsioonist. 11.02.2012 Postimehes ilmus EMT kuulutus tekstiga, mis on ühelt poolt soe tänuavaldus, aga teisalt ka nutikas brändireklaam: "Aitäh, kallid kultuuritegelased, et meil on, keda toetada. Koos viime elu edasi! Täname, et valisite EMT kultuurisõbralikuks ettevõtteks."
Märtsikuises Eesti Kontserdi kliendiajakirjas "Aplaus" ilmutas ühe Ida-Virumaa firma koostööprojektidest kultuuri valdkonnas kaubandusliku teadaande pealkirjaga "Viru Keemia Grupp tunnetab endas vaimset küpsust kultuurivaldkonda panustada".
Sarnased sõnumid jäid kajama ministri tänuvastuvõtul suurima meediatähelepanu saanud Feliks Mägus'a (Nordic Hotel Forum), Vahur Krafti (Nordea Pank) ja Enn Kunila sõnavõttudest. Pole liigne öelda, et kõik kolm on jõudsalt toetanud ka justnimelt muusika valdkonda.
Konjunktuuriinstituudi uuring 20 kultuurisündmuse baasil - "Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs" hõlmas valimis muusikasündmustest järgmisi 2011. aasta üritusi: Jõhvi Balletifestival, Rakvere Punklaulupidu, Järvakandi Rabarock, Suure-Jaani Muusikafestival, Sõru Jazz, Muhu festival Juu Jääb, Saaremaa ooperipäevad, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Viru Folk, Leigo Järvemuusika ja Haapsalu Augustibluus. Peale nende sündmuste olid valimis veel Pärnu Jääfestival, naiste tantsupidu ja folkloorifestival Europeade ning 6 spordiüritust - seega kajastas üle poole uuringust just erinevate muusikasündmuste mõju kohalikule elule ja ettevõtlusele.
Marje Josing andis ka soovitusi nii korraldajatele, omavalitsustele kui kohalikele teenusepakkujatele, aga ka riigile. Resümeerides lisaks veel ühe soovituse korraldajatele: kuna ka sponsorettevõtte juht on inimene, kellele on omane tunnustusvajadus, tasub igasuguse toetuse eest tänulik olla.
Niisiis, ürituse regionaalne majanduslik mõju (otsene tulu külastajatelt + korraldajate eelarvest tulenevad tulud) sõltub:
- ürituse sisust, mainest;
- korraldajate professionaalsusest;
- piirkonna infrastruktuurist (kas on majutuskohti, toitustust, kauplusi jne);
- piirkonna ettevõtete ja asutuste valmidusest reageerida kõrgenenud nõudlusele;
- külastajate arvust ja kulutustest;
- piirkonna ettevõtete ja asutuste valmidusest pakkuda korralduseks vajaminevaid kaupu/teenuseid;
- ilmast.
Keskmiselt kulutas külastaja 42 € majutus-, 14 € teenindus- ja 8 € toitlustusasutustes.
Seoses üritustega ilmnenud probleemid ei puudutanud 939 küsimustikule vastanud ettevõtte või asutuse hinnangul sugugi programmi kvaliteeti või esinejate valikud, vaid olid pigem olmelist laadi: parkimine ja liiklus, eelbroneeringute hilinenud tühistamine, kohaliku teenindusvõrgu ülekoormatus, olmetingimused (tualetid), turvalisus, liigne alkoholitarbimine jne.
Uuringust kõnelesid pikemalt Kuku raadio 17.03.2012 saates "Majandusruum" Marje Josing ja Jorma Sarv.
Paar näidet järgnevast kommunikatsioonist. 11.02.2012 Postimehes ilmus EMT kuulutus tekstiga, mis on ühelt poolt soe tänuavaldus, aga teisalt ka nutikas brändireklaam: "Aitäh, kallid kultuuritegelased, et meil on, keda toetada. Koos viime elu edasi! Täname, et valisite EMT kultuurisõbralikuks ettevõtteks."
Märtsikuises Eesti Kontserdi kliendiajakirjas "Aplaus" ilmutas ühe Ida-Virumaa firma koostööprojektidest kultuuri valdkonnas kaubandusliku teadaande pealkirjaga "Viru Keemia Grupp tunnetab endas vaimset küpsust kultuurivaldkonda panustada".
Sarnased sõnumid jäid kajama ministri tänuvastuvõtul suurima meediatähelepanu saanud Feliks Mägus'a (Nordic Hotel Forum), Vahur Krafti (Nordea Pank) ja Enn Kunila sõnavõttudest. Pole liigne öelda, et kõik kolm on jõudsalt toetanud ka justnimelt muusika valdkonda.
Konjunktuuriinstituudi uuring 20 kultuurisündmuse baasil - "Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs" hõlmas valimis muusikasündmustest järgmisi 2011. aasta üritusi: Jõhvi Balletifestival, Rakvere Punklaulupidu, Järvakandi Rabarock, Suure-Jaani Muusikafestival, Sõru Jazz, Muhu festival Juu Jääb, Saaremaa ooperipäevad, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Viru Folk, Leigo Järvemuusika ja Haapsalu Augustibluus. Peale nende sündmuste olid valimis veel Pärnu Jääfestival, naiste tantsupidu ja folkloorifestival Europeade ning 6 spordiüritust - seega kajastas üle poole uuringust just erinevate muusikasündmuste mõju kohalikule elule ja ettevõtlusele.
Marje Josing andis ka soovitusi nii korraldajatele, omavalitsustele kui kohalikele teenusepakkujatele, aga ka riigile. Resümeerides lisaks veel ühe soovituse korraldajatele: kuna ka sponsorettevõtte juht on inimene, kellele on omane tunnustusvajadus, tasub igasuguse toetuse eest tänulik olla.
Niisiis, ürituse regionaalne majanduslik mõju (otsene tulu külastajatelt + korraldajate eelarvest tulenevad tulud) sõltub:
- ürituse sisust, mainest;
- korraldajate professionaalsusest;
- piirkonna infrastruktuurist (kas on majutuskohti, toitustust, kauplusi jne);
- piirkonna ettevõtete ja asutuste valmidusest reageerida kõrgenenud nõudlusele;
- külastajate arvust ja kulutustest;
- piirkonna ettevõtete ja asutuste valmidusest pakkuda korralduseks vajaminevaid kaupu/teenuseid;
- ilmast.
Keskmiselt kulutas külastaja 42 € majutus-, 14 € teenindus- ja 8 € toitlustusasutustes.
Üritusi külastas üle 230 000 inimese, küsitlusele vastas 5508 inimest. Kõige enam (400 €) kulutasid Saaremaa ooperipäevade külastajad. Külastajate kulutuste ja ürituse eelarve kulude suhtarv näitas, et iga ürituse eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda tagasi keskmiselt 4 eurot (vahemikus 0,7 € - 17,8 €).
Seoses üritustega ilmnenud probleemid ei puudutanud 939 küsimustikule vastanud ettevõtte või asutuse hinnangul sugugi programmi kvaliteeti või esinejate valikud, vaid olid pigem olmelist laadi: parkimine ja liiklus, eelbroneeringute hilinenud tühistamine, kohaliku teenindusvõrgu ülekoormatus, olmetingimused (tualetid), turvalisus, liigne alkoholitarbimine jne.
20 üritusest jäi eelarvega plussi või tasakaalu 12 üritust, 8 ürituse puhul jäi eelarve miinusesse, mis kaetakse kas eelmiste aastate tuludest või korraldajate muude majandustegevuste tulude arvelt.
Suurimate korralduskuludega olid mastaabilt rahvusvahelised: Otepää MK etapp, Europeade koos Tartu Hansapäevadega, Rabarock, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Saaremaa Ooperipäevad ja Tartu Maraton (vahemikus 368 000 kuni 804 000 €). Eelarvest piirkonda jäänud tulud on väikseimad (1-2%) Rabarockil ja Leigol - nende korraldajatel tuleb kõik teenused kaugemalt sisse tuua, kohapeal teenusepakkujad puuduvad.
Uuringust kõnelesid pikemalt Kuku raadio 17.03.2012 saates "Majandusruum" Marje Josing ja Jorma Sarv.
Sunday, 11 March 2012
TMW konverentsiprogramm
Tallinn Music Week avalikustas oma 2012.a. konverentsiprogrammi. Kava on mitmekesine, palju huvitavaid esinejaid. Konverents toimub 30-31 märtsil 2012 Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses koostöös Eesti Muusika Arenduskeskusega. Tallinn Music Week on seni saanud avaliku sektori toetust (mullu nt nii läbi Tallinn 2011 eelarve kui Kultuuriministeeriumilt otse) ja saab ka tänavu, sest peame seda kodumaise loomemajanduse kasvatamisel oluliseks ettevõtmiseks.
Programmi vaadates meenutan hea sõnaga kunagisi Jüri Makarovi eestvedamisel toimunud Elava Muusika Konverentse, mis kodumaise muusikatööstuse koostöötegevusele püüdsid alguse panna. Juba 20 aastat tagasi. Kuna tegu oli interneti-eelse ajastu sündmusega, siis erinevalt Rock-Summerist pole guugeldades selle kohta mõtet infot otsida. Aga paljud tänased kodumaise showbusiness'i kogenud tegijad pidasid just siis esimesi entusiastlikke mõttetalguid.
Programmi vaadates meenutan hea sõnaga kunagisi Jüri Makarovi eestvedamisel toimunud Elava Muusika Konverentse, mis kodumaise muusikatööstuse koostöötegevusele püüdsid alguse panna. Juba 20 aastat tagasi. Kuna tegu oli interneti-eelse ajastu sündmusega, siis erinevalt Rock-Summerist pole guugeldades selle kohta mõtet infot otsida. Aga paljud tänased kodumaise showbusiness'i kogenud tegijad pidasid just siis esimesi entusiastlikke mõttetalguid.
Friday, 9 March 2012
Eesti Autorite Ühingu üldkoosolek
Eesti Autorite Ühing (EAÜ) peab oma korralist üldkoosolekut esmaspäeval, 12.märtsil 2012.a. kell 15.00 Tallinna Huvikeskuses Kullo (Mustamäe tee 59, I korrus, saal 5). Osavõtjate registreerimine algab kell 14.40. Vt ka koosoleku päevakava.
Soovitan kõigil EAÜ liikmetel võimalusel koosolekust osa võtta. Senised üldkoosolekud on kokku toonud reeglina vaid mõnikümmend inimest ehk väga väikese osa liikmeskonnast. Seetõttu on võimalik nurin või umbusk, et "mida nad seal plangu taga teevad", olulisel määral kivi ka nurisejate enda kapsaaeda. Ent samas on kindlasti ka EAÜ-l veel kasutamata võimalusi, et oma üldkoosolekut tõhusamalt kommunikeerida.
EAÜ tegevus on pälvinud viimasel ajal lausa süstemaatiliselt kriikat (EPL 10.01.2012, 23.01.2012, 24.01.2012, 20.02.2012). Kindlasti on EAÜ liikmetel oma seisukohtadest rääkida kõige õigem mitte tagaselja või leheveergudel, vaid silmast silma väideldes, nii et ka oponeerival poolel oleks samal alustel võimalik oma argumente esitada.
Ning loomulikult on Eesti autoritel põhjust arutada neid raadiote playlist'idele tuginevaid arvandmeid, millele toetudes Mikk Targo väidab, et Eesti raadiojaamad mängivad liiga vähe eesti muusikat ning liiga suur hulk autoritasusid rändab seetõttu Eestist välja. Arutelu tekitamiseks olgu need arvud siinkohal ka esitatud, üle kontrollinud neid ma ei ole. Samuti tean, et näiteks Rahvusringhääling kasutab teist metoodikat, mis eesti muusika osakaalu kasvõi Klassikaraadios näitab üksjagu suuremana.
Niisiis, 2011.a. juhuslike kuude raadiojaamade aruannete põhjal toob Mikk Targo välja järgmised eesti muusika osakaalud (per kalendrikuu):
- ERR - 13995 teost, millest Eesti 2757 = 19,7 % (millest Klassikaraadio = 11% )
- KUKU - 1197 laulust Eesti 137 = 11,4%
- POWER HIT RADIO -518 laulust Eesti 4 = 0,7 %
- SPIN FM - 1735 laulust Eesti 20 = 1,15 %
- RAADIO UUNO -740 laulust Eesti 115 = 15,5 %
- SKY+ - 705 laulust Eesti 34 = 4,8 %
- Raadio 3 - 2506 laulust Eesti 177 = 7,06%
Tunnistan, et mõndagi neist jaamadest ma ise pigem ei kuula, mistõttu ei oma ka endapoolseid tähelepanekuid. Pean aga oluliseks, et kui konkreetsel teemal väideldakse, lähtuks osapooled samasugusele metoodikale tuginevatest arvandmetest. Muidu ei ole lootustki, et diskussiooni käigus kusagile edasi jõutakse ja et vaidluses ka mõni tõetera sünniks. EAÜ üldkoosolek võikski ju idee poolest olla üks koht, kus püütakse metoodikas kokku leppida.
Pean oluliseks, et loomeinimesed oleks ühiskonnas jätkuvalt au sees ning et autorite intellektuaalne omand oleks ka edaspidi seadusejärgselt kaitstud. Ühtlasi olen veendunud, et Eestis on palju väga head omamaist muusikat kõigis žanrites.
Post factum: ajakirjanik Mart Niineste väljakutse üldkoosolekule (EPL 12.03.2012)
Soovitan kõigil EAÜ liikmetel võimalusel koosolekust osa võtta. Senised üldkoosolekud on kokku toonud reeglina vaid mõnikümmend inimest ehk väga väikese osa liikmeskonnast. Seetõttu on võimalik nurin või umbusk, et "mida nad seal plangu taga teevad", olulisel määral kivi ka nurisejate enda kapsaaeda. Ent samas on kindlasti ka EAÜ-l veel kasutamata võimalusi, et oma üldkoosolekut tõhusamalt kommunikeerida.
EAÜ tegevus on pälvinud viimasel ajal lausa süstemaatiliselt kriikat (EPL 10.01.2012, 23.01.2012, 24.01.2012, 20.02.2012). Kindlasti on EAÜ liikmetel oma seisukohtadest rääkida kõige õigem mitte tagaselja või leheveergudel, vaid silmast silma väideldes, nii et ka oponeerival poolel oleks samal alustel võimalik oma argumente esitada.
Ning loomulikult on Eesti autoritel põhjust arutada neid raadiote playlist'idele tuginevaid arvandmeid, millele toetudes Mikk Targo väidab, et Eesti raadiojaamad mängivad liiga vähe eesti muusikat ning liiga suur hulk autoritasusid rändab seetõttu Eestist välja. Arutelu tekitamiseks olgu need arvud siinkohal ka esitatud, üle kontrollinud neid ma ei ole. Samuti tean, et näiteks Rahvusringhääling kasutab teist metoodikat, mis eesti muusika osakaalu kasvõi Klassikaraadios näitab üksjagu suuremana.
Niisiis, 2011.a. juhuslike kuude raadiojaamade aruannete põhjal toob Mikk Targo välja järgmised eesti muusika osakaalud (per kalendrikuu):
- ERR - 13995 teost, millest Eesti 2757 = 19,7 % (millest Klassikaraadio = 11% )
- KUKU - 1197 laulust Eesti 137 = 11,4%
- POWER HIT RADIO -518 laulust Eesti 4 = 0,7 %
- SPIN FM - 1735 laulust Eesti 20 = 1,15 %
- RAADIO UUNO -740 laulust Eesti 115 = 15,5 %
- SKY+ - 705 laulust Eesti 34 = 4,8 %
- Raadio 3 - 2506 laulust Eesti 177 = 7,06%
Tunnistan, et mõndagi neist jaamadest ma ise pigem ei kuula, mistõttu ei oma ka endapoolseid tähelepanekuid. Pean aga oluliseks, et kui konkreetsel teemal väideldakse, lähtuks osapooled samasugusele metoodikale tuginevatest arvandmetest. Muidu ei ole lootustki, et diskussiooni käigus kusagile edasi jõutakse ja et vaidluses ka mõni tõetera sünniks. EAÜ üldkoosolek võikski ju idee poolest olla üks koht, kus püütakse metoodikas kokku leppida.
Pean oluliseks, et loomeinimesed oleks ühiskonnas jätkuvalt au sees ning et autorite intellektuaalne omand oleks ka edaspidi seadusejärgselt kaitstud. Ühtlasi olen veendunud, et Eestis on palju väga head omamaist muusikat kõigis žanrites.
Post factum: ajakirjanik Mart Niineste väljakutse üldkoosolekule (EPL 12.03.2012)
Subscribe to:
Posts (Atom)
