Rahvusooper Estonia poistekoor (mis varem on kandnud ka RAMi poistekoori ja Eesti Poistekoori auväärset nime) tähistab sel hooajal 40. juubelit.
15. aprillil 2012 kell 17.00 Pärnu kontserdimajas
21. aprillil 2012 kell 17.00 Estonia kontserdisaalis
28. aprillil 2012 kell 17.00 Tartu Ülikooli aulas
Kavas on Pärdi, Sisaski, Kreegi, Mendelssohni ja Schützi teosed. Kaastegevad noorteorkester Reaalmažoor ja Tallinnas ka Corelli Consort. Dirigent Hirvo Surva.
Kontserdi teises osas tuleb ettekandele poistekoori vilistlase, helilooja Priit Pajusaare koorile pühendatud lavaline kantaat „Poistekoori võimas laul“ (libretist Aapo Ilves), mis jutustab lõbusa loo poistekoori elust.
Kõik endised koori lauljad on lahkesti kontserdile kutsutud!
Piletid saadaval Estonia kassas, Piletimaailmas ja Piletilevis.
Koor alustas tegevust 1971. aastal RAM-i poistekoorina ja kandis üle kümne aasta Eesti Poistekoori nime. Koori asutajaks oli professor Venno Laul, kes juhtis koori tegevust 30 aastat. 2001. aastal asus kunstilise juhi ja peadirigendina ametisse Hirvo Surva. Koormeistritena töötavad Maarja Soone ja Andres Lemba, hääleseadjana Zoja Hertz, administraatorina Anne Ojalo. Õppekoori juhatavad Jaanika Kuusik ja Kaili Inno.
Tuesday, 3 April 2012
Monday, 2 April 2012
Presidendi preemiale!
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi noore kultuuritegelase preemiale summas 5000 eurot. Niisiis, hea noor kultuuritegelane, kui oled mitte rohkem kui 35 aastat vana, aga juba võid öelda, et Sinu kunstilised saavutused on leidnud laialdast tunnustust ning oluliselt kaasa aidanud Eesti kultuuri tutvustamisele maailmas, tasub kandideerida presidendi noore kultuuritegelase preemiale.
Kui oled ise tagasihoidlik, saad ju ka esitada oma selliselt kvalifitseeruva sõbra. Taotluste tähtaeg on 18. mai 2012. Noore kultuuritegelase preemiat rahastab Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige Indrek Neivelt (varem rahastas Toomas Luman).
Eelnevatel aastatel on noore kultuuritegelase preemia saanud dirigent Risto Joost (2011), saatesarja „Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen (2010), näitleja, lavastaja ja tõlkija Marius Peterson (2009), luuletaja Kristiina Ehin (2008) baleriin Luana Georg (2007), helilooja Helena Tulve (2006), lavastaja Jaanus Rohumaa (2005), dirigent Anu Tali (2004), kirjanduskriitik Jan Kaus (2003) ning helilooja Tõnu Kõrvits ja rahvamuusik Krista Sildoja (2002). 2011. aastal anti välja ka üks eripreemia, selle pälvis poeet, esseist, tõlkija ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundaja Igor Kotjuh.
Kui oled ise tagasihoidlik, saad ju ka esitada oma selliselt kvalifitseeruva sõbra. Taotluste tähtaeg on 18. mai 2012. Noore kultuuritegelase preemiat rahastab Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige Indrek Neivelt (varem rahastas Toomas Luman).
Eelnevatel aastatel on noore kultuuritegelase preemia saanud dirigent Risto Joost (2011), saatesarja „Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen (2010), näitleja, lavastaja ja tõlkija Marius Peterson (2009), luuletaja Kristiina Ehin (2008) baleriin Luana Georg (2007), helilooja Helena Tulve (2006), lavastaja Jaanus Rohumaa (2005), dirigent Anu Tali (2004), kirjanduskriitik Jan Kaus (2003) ning helilooja Tõnu Kõrvits ja rahvamuusik Krista Sildoja (2002). 2011. aastal anti välja ka üks eripreemia, selle pälvis poeet, esseist, tõlkija ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundaja Igor Kotjuh.
Võimalus uuele muusikanõunikule
Teatan kõigile blogisõpradele, et lahkun aprillikuu lõpul ametist ning annan sellega võimaluse kõigile huvilistele kandideerida. Loodetavasti leidub kandidaate palju, et konkursikomisjon saask neist parima välja valida.
| Niisiis, Kultuuriministeerium kuulutas täna, 02.04.2012 välja avaliku konkursi muusikanõuniku ametikoha täitmiseks. (vt pressiteadet) Muusikanõuniku ülesandeks on muusikaelu, muusikakollektiivide ja kontserdiasutuste tegevuse analüüsimine ning olulisemate probleemide väljaselgitamine, samuti osalemine muusikaelu ja -asutuste tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamises, riikliku finantseerimise põhimõtete väljatöötamine ja muusikaekspordi edendamine. Kandideerimise eelduseks on: • riiklikult tunnustatud kõrgharidus (soovitavalt muusikaalane) • eelnev töökogemus ametikoha töövaldkonnas vähemalt 2 aastat • väga hea Eesti muusikaelu tundmine • vähemalt ühe võõrkeele oskus kõrgtasemel • väga hea suhtlemis- ja väljendusoskus • hea algatus- ja analüüsivõime Ametikohale kandideerijal palume esitada järgmised dokumendid: • motiveeritud avaldus • elulookirjeldus • kõrgharidust tõendava dokumendi koopia • kirjalik visioon Eesti muusikaelu olukorrast aastani 2016 • kinnitus vastavuse kohta teenistusse asumiseks avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele Tööleasumine: esimesel võimalusel Palk: alates 1600 eurot (bruto/kuus) Dokumendid palume esitada hiljemalt 18.04.2012. a Kultuuriministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjonile aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressil konkurss Lisainformatsioon: Ragnar Siil, asekantsler kaunite kunstide alal, tel 628 2221 | ||
Wednesday, 28 March 2012
Muusika-aasta 2015
Paljud erinevad institutsioonid korraldavad oma valdkonnas teema-aastaid. Nii ka Kultuuriministeerium. Näiteks 2010 oli lugemisaasta, 2011 mõistagi kultuuripealinna-aasta. Tänavu tähistame filmiaastat, kuna Eesti film saab 100-aastaseks. Sel puhul on avatud veebisait ef100.ee, korraldatud sajandi filmiküsitlus, ette valmistatud andmebaas jne. Paljude koostööpartnerite toel toimub aasta läbi kõige erinevamaid sündmusi jne. Kuna filmiga on paljude teiste kunstide hulgas seotud ka muusika, on oma koht ka filmimuusikale pühendatud sündmustel. Näiteks Eesti Muusika Päevad lõppesid paljude jaoks 25.03.2012 Nõmme Kultuurimajas, kus DJ Tõnu Kõrvits mängitas just nimelt muusikat eesti filmidest.
2013 saab olema Eesti kultuuripärandile pühendatud aasta, 2014 on aga fookuses Läänemere kultuur, seoses Eesti erinevate eesistumistega regionaalsetes organisatsioonides sel aastal.
2015 on aga ametnike tasandil kokku lepitud, et toimub muusika-aasta. Siis võiks valmis olla mõnigi muusikavaldkonnale oluline uusehitus, samuti tähistavad oma juubeleid Veljo Tormis ja Arvo Pärt. Selleks, et aastat väärikalt tähistada, on valdkonnal kindlasti põhjust aegsasti hakata mõtteid koondama ja ideid välja pakkuma. Esmane visand muusika-aasta kontseptsioonist võiks aga valmida juba 2013. aasta algul. Selline teema-aasta on igale vastavalt valdkonnale igatahes väärt korraldamist, sest natuke kampaania-korras ja ühtse turundusplaaniga läbi viidud teema-aasta ettevõtmised saavutavad paremini ajakirjanduse ja laiema avalikkuse tähelepanu. Samuti seostuvad teema-aastatega spetsiaalsed rahaeraldused, muuhulgas Kultuuriministeeriumi poolt.
Sealt edasi on aga esialgselt paika pandud selline fokusseeritus (võib-tulla muudatusi): 2016 - meedia-aasta, 2017 - lapsed ja noored. 2018 on kaks olulist fookust - Eesti Vabariik 100 (millega seotud sündmusi valmistab ette Riigikantseleis tegutsev Jaanus Rohumaa) ja Eesti eesistumisperiood Euroopa Liidus. 2019 on aga mitte lihtsalt üldlaulupidu, vaid tähistatakse 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost (mis omakorda tähistas 50 aasta möödumist pärisorjuse kaotamisest Liivimaal).
Muide, mõningatel andmetel võeti aastal 1915 USA-s kasutusele žanritermin "jazz" (või kujul "jass"), mis annaks muusika-aastal eraldi võimaluse tähistada jazzisajandi täitumist. Eestisse jõudis jazz kohe pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal, kui hakkas tegutsema The Murphy Bandi tuumik.
2013 saab olema Eesti kultuuripärandile pühendatud aasta, 2014 on aga fookuses Läänemere kultuur, seoses Eesti erinevate eesistumistega regionaalsetes organisatsioonides sel aastal.
2015 on aga ametnike tasandil kokku lepitud, et toimub muusika-aasta. Siis võiks valmis olla mõnigi muusikavaldkonnale oluline uusehitus, samuti tähistavad oma juubeleid Veljo Tormis ja Arvo Pärt. Selleks, et aastat väärikalt tähistada, on valdkonnal kindlasti põhjust aegsasti hakata mõtteid koondama ja ideid välja pakkuma. Esmane visand muusika-aasta kontseptsioonist võiks aga valmida juba 2013. aasta algul. Selline teema-aasta on igale vastavalt valdkonnale igatahes väärt korraldamist, sest natuke kampaania-korras ja ühtse turundusplaaniga läbi viidud teema-aasta ettevõtmised saavutavad paremini ajakirjanduse ja laiema avalikkuse tähelepanu. Samuti seostuvad teema-aastatega spetsiaalsed rahaeraldused, muuhulgas Kultuuriministeeriumi poolt.
Sealt edasi on aga esialgselt paika pandud selline fokusseeritus (võib-tulla muudatusi): 2016 - meedia-aasta, 2017 - lapsed ja noored. 2018 on kaks olulist fookust - Eesti Vabariik 100 (millega seotud sündmusi valmistab ette Riigikantseleis tegutsev Jaanus Rohumaa) ja Eesti eesistumisperiood Euroopa Liidus. 2019 on aga mitte lihtsalt üldlaulupidu, vaid tähistatakse 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost (mis omakorda tähistas 50 aasta möödumist pärisorjuse kaotamisest Liivimaal).
Muide, mõningatel andmetel võeti aastal 1915 USA-s kasutusele žanritermin "jazz" (või kujul "jass"), mis annaks muusika-aastal eraldi võimaluse tähistada jazzisajandi täitumist. Eestisse jõudis jazz kohe pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal, kui hakkas tegutsema The Murphy Bandi tuumik.
Tuesday, 27 March 2012
TMM otsib direktorit
| Kultuuriministeerium kuulutas 27.03.2012 välja avaliku konkursi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktori ametikoha täitmiseks. Direktor valitakse ametisse kuni viieks aastaks. Muuseumi direktor vastutab muuseumi igapäevase töö ja strateegilise juhtimise eest. Oluliseks ülesandeks on muuseumi sisulise ning majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatu elluviimine. Kandideerimise eelduseks on:
Töökoht asub Tallinnas Töötasu: kuni 1598 € (bruto/kuus) Dokumendid palume esitada hiljemalt 24.04.2012. a Kultuuriministeeriumi aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressil konkurss@kul.ee märgusõnaga “Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum”. Täiendav info: Marju Reismaa, muuseuminõunik, telefon 628 2335. | ||
Üks muuseumi kohustusi on ka hoolitseda Heino Elleri pärandi hoidmise ja arendamise eest. Nagu oli jutuks Elleri 125. sünniaastapäeval toimunud vestlusringis (ja sellelt salvestatud raadiosaates), on selle jaoks olulised Elleri teoste kirjastamine, salvestamine ja kontsertesitused. Sellist tegevust aktiviseerides ei teki tulevikus enam neid murelikke hetki, nagu oli tänavu, et Elleri preemia jääb välja andmata sobilike kandidaatide puudumise tõttu.
Friday, 23 March 2012
Toetused välisesinemistele
Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma 23.03.2012 käskkirjaga nr 89 välja toetused programmist "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil".
Kultuuriministeeriumile laekus tähtajaks 03.02.2012 programmi 70 taotlust kogumahus 480 032 eurot. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 134 285 eurot 42 projektile. Tänavu enam taotlusvoorusid ei tule. Niisiis oli raha jagada ligi kaks korda rohkem kui mullu, ent taotluste kogumaht kasvas sama palju. Teadet on märganud nt Delfi.ee, uudised.err.ee ja postimees.ee.
Ministeeriumi pressiteate jaoks oli mu sõnum järgmine: välisesinemised on Eesti muusikutele asendamatu osa professionaalsest karjäärist ja ühtlasi inspiratsiooniallikas värskete ideede sünniks. Riigipoolsed toetused võimaldavad oluliselt laiendada Eesti kultuuri kandepinda ja tugevdada Eesti mõjujõudu ka üldisemas plaanis. Meil on palju suurepäraseid muusikuid, kelle üle võime õigusega uhked olla ja nende talenti maailmaga jagada.
Rahvusvahelistumine on Eesti muusikaelu pealisülesanne nr 1. Seetõttu on välistegevuse finantseerimine jätkuvalt väga oluline ka ministeeriumi jaoks - ning ka ühes teises programmis. Programmist "Eesti kultuur maailmas" eraldas minister kokku 172 000 € oma 08.03.2012 käskkirjaga nr 75 ja 15.02.2012 käskkirjaga nr 55. (vt ka 09.03.2012 pressiteadet). Sel programmil pole tänavu tähtajaga taotlusvoorusid. Kuigi programmist toetatakse kõikide kaunite kunstide alaseid välisprojekte, saab sealt kõige enam toetust muusika, hinnanguliselt vähemalt umbes poole kogu programmi mahust.
Kõige enam sai toetusi tänavune Eesti muusikaelu välistegevuse suurprojekt, mis sünnib tihedas koostöös kohapealsete korraldajate ning Eesti Välisministeeriumi ja Mehhiko suursaatkonnaga Helsingis - Arvo Pärdi autorikontserdid Mehhikos, esitajateks EFK, TKO ja maestro Tõnu Kaljuste. 40 000 € läheb sellega seoses Eesti Filharmoonia Kammerkoorile. Tallinna Kammerorkestri esinemisi Mehhikos toetati 6500 euroga, kontserte Permi Rahvusvahelisel Orelifestivalil ja Moskva Konservatooriumi väikeses saalis toetati 5900 euroga. Eesti Kontsert sai 20 000 eurot Rahvusmeeskoori kontsertide korraldamiseks Itaalias. Rahvusmeeskoori kontsertreisiks Valgevenes eraldati 3100 eurot. Ewert and the Two Dragons kontserttuuri Prantsusmaal toetati 2000 euroga, Triinu Tauli grupp sai eesti pärimusmuusikat tutvustava kontserttuuri läbiviimiseks USAs 2500 eurot.
Kindlasti pole liiast välja tuua ka uudis, et Eesti Autorite Ühing toetas 35 000 euroga muusikaekspordi projekte. Ainult et EAÜ, kelle kommunikatsioonitegevuse puudustest on korduvalt räägitud, võiks ka ise oma kodulehel selle info selgelt välja kuulutada. Klassikalisema poole pealt said toetuse nt Põhjamaade Sümfooniaorkester, Tallinna Filharmoonia, Heinavanker ja Andres Siitani agentuur. 6-liikmelisse komisjoni kuulusid Jüri Makarov (Viljandi Kultuuriakadeemia), Danel Pandre (Crunch Industry), Maria Mölder (Eesti Heliloojate Liit), Kristiina Alliksaar (Tallinn Music Week), Kristjan Mazurtšak (JazzLiit) ja Juko-Mart Kõlar (EME, komisjoni esimees). Taotlusi laekus 44 ja taotletav summa oli kokku 184 841 eurot, mis on üle 5 korra rohkem kui jaotatav summa.
Juko-Mart omalt poolt kommenteeris otsuseid Delfis. Varem on ta kirjutanud, et "Eesti muusikatööstus elab paremini kui kunagi varem".
Kultuuriministeeriumile laekus tähtajaks 03.02.2012 programmi 70 taotlust kogumahus 480 032 eurot. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 134 285 eurot 42 projektile. Tänavu enam taotlusvoorusid ei tule. Niisiis oli raha jagada ligi kaks korda rohkem kui mullu, ent taotluste kogumaht kasvas sama palju. Teadet on märganud nt Delfi.ee, uudised.err.ee ja postimees.ee.
Ministeeriumi pressiteate jaoks oli mu sõnum järgmine: välisesinemised on Eesti muusikutele asendamatu osa professionaalsest karjäärist ja ühtlasi inspiratsiooniallikas värskete ideede sünniks. Riigipoolsed toetused võimaldavad oluliselt laiendada Eesti kultuuri kandepinda ja tugevdada Eesti mõjujõudu ka üldisemas plaanis. Meil on palju suurepäraseid muusikuid, kelle üle võime õigusega uhked olla ja nende talenti maailmaga jagada.
Rahvusvahelistumine on Eesti muusikaelu pealisülesanne nr 1. Seetõttu on välistegevuse finantseerimine jätkuvalt väga oluline ka ministeeriumi jaoks - ning ka ühes teises programmis. Programmist "Eesti kultuur maailmas" eraldas minister kokku 172 000 € oma 08.03.2012 käskkirjaga nr 75 ja 15.02.2012 käskkirjaga nr 55. (vt ka 09.03.2012 pressiteadet). Sel programmil pole tänavu tähtajaga taotlusvoorusid. Kuigi programmist toetatakse kõikide kaunite kunstide alaseid välisprojekte, saab sealt kõige enam toetust muusika, hinnanguliselt vähemalt umbes poole kogu programmi mahust.
Kõige enam sai toetusi tänavune Eesti muusikaelu välistegevuse suurprojekt, mis sünnib tihedas koostöös kohapealsete korraldajate ning Eesti Välisministeeriumi ja Mehhiko suursaatkonnaga Helsingis - Arvo Pärdi autorikontserdid Mehhikos, esitajateks EFK, TKO ja maestro Tõnu Kaljuste. 40 000 € läheb sellega seoses Eesti Filharmoonia Kammerkoorile. Tallinna Kammerorkestri esinemisi Mehhikos toetati 6500 euroga, kontserte Permi Rahvusvahelisel Orelifestivalil ja Moskva Konservatooriumi väikeses saalis toetati 5900 euroga. Eesti Kontsert sai 20 000 eurot Rahvusmeeskoori kontsertide korraldamiseks Itaalias. Rahvusmeeskoori kontsertreisiks Valgevenes eraldati 3100 eurot. Ewert and the Two Dragons kontserttuuri Prantsusmaal toetati 2000 euroga, Triinu Tauli grupp sai eesti pärimusmuusikat tutvustava kontserttuuri läbiviimiseks USAs 2500 eurot.
Kindlasti pole liiast välja tuua ka uudis, et Eesti Autorite Ühing toetas 35 000 euroga muusikaekspordi projekte. Ainult et EAÜ, kelle kommunikatsioonitegevuse puudustest on korduvalt räägitud, võiks ka ise oma kodulehel selle info selgelt välja kuulutada. Klassikalisema poole pealt said toetuse nt Põhjamaade Sümfooniaorkester, Tallinna Filharmoonia, Heinavanker ja Andres Siitani agentuur. 6-liikmelisse komisjoni kuulusid Jüri Makarov (Viljandi Kultuuriakadeemia), Danel Pandre (Crunch Industry), Maria Mölder (Eesti Heliloojate Liit), Kristiina Alliksaar (Tallinn Music Week), Kristjan Mazurtšak (JazzLiit) ja Juko-Mart Kõlar (EME, komisjoni esimees). Taotlusi laekus 44 ja taotletav summa oli kokku 184 841 eurot, mis on üle 5 korra rohkem kui jaotatav summa.
Juko-Mart omalt poolt kommenteeris otsuseid Delfis. Varem on ta kirjutanud, et "Eesti muusikatööstus elab paremini kui kunagi varem".
Monday, 19 March 2012
EMP algab muusikaga
Eesti Muusika Päevad toimuvad igati sobilikult kevade alguses, sest see sündmus on kultuuripildis ikka toiminud värskendava kevadvihmana. Seekord siis on teemaks bänditegemise vaim ja vaimustus.
Vt EMP-i kava.
Vahepalaks üks väike lugu. Olen alati Pärnu vahet sõites tundnud heameelt Muusika-nimelise küla pärast Kernu vallas. Et näe, kui tore nimi. Nüüd aga tuleb välja, et ei viita see nimi midagi kaunile helikunstile. Ehk teisisõnu viktoriiniküsimus: kes või mis on "muusikas" (Wiedemanni sõnaraamatu andmetel)?
Vt EMP-i kava.
Vahepalaks üks väike lugu. Olen alati Pärnu vahet sõites tundnud heameelt Muusika-nimelise küla pärast Kernu vallas. Et näe, kui tore nimi. Nüüd aga tuleb välja, et ei viita see nimi midagi kaunile helikunstile. Ehk teisisõnu viktoriiniküsimus: kes või mis on "muusikas" (Wiedemanni sõnaraamatu andmetel)?
Ei ole see ka mingi magus mari, kuigi käändub nagu "maasikas", vaid tuleneb tõenäoliselt venekeelsest sõnast "mužik". Tähenduse taust on aga see, et Pärnust Tallinna poole reisijaid kimbutasid vanadel aegadel teeröövlid, kes näiteks Liivi sõja ajal olid sageli idast tulnud moskoviidid. Alles siis, kui süütud reisijad jõudsid enne Tallinna üle jõe viinud silla taga asunud külani, võisid nad tunda end pääsenuna. Mistõttu too küla hakkaski kandma Pääsküla nime. Päästev sild on tänaseni maantee kõrval alles.
Niisiis - nuta või naera, aga - muusikas on teeröövel (vene päritolu).
Kohtume EMP-il. ;-)
Subscribe to:
Posts (Atom)
