Tuesday, 24 April 2012

Toetused heliloomingu tellimiseks

Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma 23.04.2012 käskkirjaga nr 125 välja toetused programmist "Heliloomingu tellimine".

Kultuuriministeeriumile laekus programmi 71 taotlust kogumahus 164 917 eurot. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 111 271 eurot 51 projektile. Kuna mitu taotlejat korraldavad korraga mitme uudisteose esiettekannet (Eesti Muusika Päevad 2012 ja Eesti Heliloojate Festival 2012), võib öelda, et programmi toel jõuab kuulajateni kokku 73 uudisteost. Sügiseseks taotlusvooruks, mille tähtaeg pole veel otsustatud, jääb küll väiksem summa (koos mullusest aastast üle kandunud jäägiga ca 70 000 eurot), kokkuvõttes on selle programmi maht tänavu mullusest veelgi suurem. Tänavuses eelarves oli programmile ette nähtud rekordiliselt 173 200 eurot, taotlemise tähtaeg oli 03.02.2012 (mullu 04.03 ja 16.09). "Heliloomingu tellimine" on muusikavaldkonnas ainus programm, mille raha jagatakse rohkem kui kord aastas - ning nii ilmselt jääbki.

Mullu sai taastatud alamprogramm "Resideeriv helilooja", tänavu said samadest liistudest lähtudes suurema toetuse Rahvusooper Estonia Tõnu Kõrvitsalt ooperi „Liblikas“ tellimiseks ja Tauno Aintsilt balleti „Modigliani – neetud kunstnik“ jaoks, samuti Teater Vanemuise Tauno Aintsilt ooperi „Rehepapp“ tellimiseks. Neist esimene teos, Tõnu Kõrvitsa debüüt ooperižanris, on kavandatud lavale tuua Estonia teatri- ja kontserdimaja 100. aastapäeva tähistamisel septembris 2013.

Sunday, 8 April 2012

Muusikakirjastamisest

EMIK käis Frankfurdi messil. Lugedes EMIK-u kokkuvõtet käidust-nähtust, tuleb kindlasti heaks kiita sellise tegevuse jätkamine ka tulevikus. EMIK-u sellesuunalise tegevuse suhtes on ka väga tugev ootus heliloojate poolt, kes tunnevad suurt disbalanssi oma loomingu reaalse läbilöögivõime ja seni toimunud eesti heliloomingu turundustegevuse vahel.

Ent siiski jääb ka sel juhul puudu midagi, millega EMIK ei peagi tegelema. Ja see on kirjastamistegevus kui ettevõtluse vorm. Praegu on kodumaine kirjastamistegevus ülimalt lünklik - ja seda enam tuleb tunnustada neid entusiaste, kes sellega siiski tegeleda on püüdnud. Tänavu õõnestus Eesti Muusikanõukogu poolt hallatavana taastada programm "Muusikatrükised". Muidugi ei suuda sellest jagatavad toetused veel anda piisavat finantsvõimendust selleks, et kodumaine muusikakirjastamine kohe õide puhkeks, aga väike "juurekasvu erguti" on see ehk ometi. Nüüdseks on otsused tehtud ning on hea meel, et Heino Elleri sümfooniad, aga ka paljud uudisteosed saavad programmi toel trükivalgust näha. Nootide trükkimine on vältimatu eeltingimus selleks, et eesti muusikat nii kodu- kui välismaal senisest enam esitataks ja salvestataks.

Tasub ju meeles pidada, et suure Venemaa muusikakirjastamisele pani aluse lihtsa päritoluga eesti mees Peeter Jürgenson (1836-1903). See on lugu, mis innustab loodetavasti ka tänaseid tegijaid.

Thursday, 5 April 2012

Helikindel betoon

04.04.2012 arutas Kultuurkapitali nõukogu Eesti Rahva Muuseumi rahastamisskeemi. Selle juures oli ka aruteluobjekt, kas Kulka vastavad investeeringusummad suunduvad ainult ERM-i ehitusse või saab sealt osaliselt finantseeritud ka EMTA saalikompleksi ehitus.

Kultuuriminister on varem öelnud, et ta ei looda Kulkalt kiiret otsust (Postimees 22.03.2012). Nii ka läks, arutelud ja parima rahastamisskeemi otsingud veel jätkuvad (Postimees 04.04.). Kindlasti on aga EMTA-l vältimatult vaja taotleda toetust EL struktuurivahenditest.

EMTA seisukohti on tutvustanud rektor Peep Lassmann (Kuku-raadio saates "Publikumärk" 24.03.2012 ja "Postimees" 02.04.2012, samuti EPL 04.04.2012). Arvamust on avaldanud ka Erkki-Sven Tüür (Delfi 03.04.2012), öeldes, et ilma saalideta on EMTA poolik. Tõdegem, et ega tõsistest otsustajatest (ma ei pea silmas anonüümseid netikommentaatoreid) pole keegi kahtluse alla seadnudki vajadust EMTA saali järele. Kas-küsimuse asemel on kõne all küsimused "kuidas?" ja "millal?" Mul on ka hea meel, et enamjaolt on suudetud hoiduda kultuurirahva sisemisest vastandumisest, et EMTA ja ERM-i pooldajad hakkaks teineteise pihta labaselt halvustusi pilduma. Rahvuskultuuriliselt olulised objektid on ju mõlemad.

Et muusika ja kinnisvara suhted on keerulised, tõendavad mitte ainult Eesti Kontserdi poolt kultuuripoliitilise prioriteedina renoveeritud-ehitatud saalikompleksid (mida pean ise Eesti viimase 20 aasta üheks kõige väljapaistvamaks regionaalpoliitiliseks teoks - lihtsalt nendel ehitistel on oma hind, mis paljudele tundub liiga kõrgena).

Tähistasime tänavu, nädal tagasi, Cyrillus Kreegi 50. surma-aastapäeva - aga Kreegi kortermuuseum Haapsalus on alates 16.10.2011 suletud. Raha ei ole. Rudolf Tobiase sünnimaja Käinas on alates 2008. aastast seisnud kütmata. Raha ei ole. Ja nüüd on Hiiumaa muuseum valmis sealse muuseumi sulgema. Raha ei ole. Aidata ei jaksa ka Teatri- ja muusikamuuseum, kellel samuti raha ei ole.

Samalaadseid, kuigi mahult  suuremaid probleeme on ka rikastes põhjamaades. Taani rahvusooper otsib praegu endale uut peadirektorit - kuna eelmine juht lahkus, põhjuseks kuuldavasti muuhulgas suur rahakulu kinnisvara haldamisel. Soome Rahvusooper oli 1990.-ndate lama ajal ja hiljemgi samal põhjusel väga keerulises seisus. Ning ega ääretul Venemaalgi, kus kultuuriobjekte rajatakse ikka ideoloogilis-poliitilise diktaadi alusel, need protsessid väga ladusalt ei kulge.

Tuesday, 3 April 2012

Rahvusooperi poistekoor 40

Rahvusooper Estonia poistekoor (mis varem on kandnud ka RAMi poistekoori ja Eesti Poistekoori auväärset nime) tähistab sel hooajal 40. juubelit.

15. aprillil 2012 kell 17.00 Pärnu kontserdimajas
21. aprillil 2012 kell 17.00 Estonia kontserdisaalis
28. aprillil 2012 kell 17.00 Tartu Ülikooli aulas

Kavas on Pärdi, Sisaski, Kreegi, Mendelssohni ja Schützi teosed. Kaastegevad noorteorkester Reaalmažoor ja Tallinnas ka Corelli Consort. Dirigent Hirvo Surva.

Kontserdi teises osas tuleb ettekandele poistekoori vilistlase, helilooja Priit Pajusaare koorile pühendatud lavaline kantaat „Poistekoori võimas laul“ (libretist Aapo Ilves), mis jutustab lõbusa loo poistekoori elust.

Kõik endised koori lauljad on lahkesti kontserdile kutsutud!
Piletid saadaval Estonia kassas, Piletimaailmas ja Piletilevis.
Koor alustas tegevust 1971. aastal RAM-i poistekoorina ja kandis üle kümne aasta Eesti Poistekoori nime. Koori asutajaks oli professor Venno Laul, kes juhtis koori tegevust 30 aastat. 2001. aastal asus kunstilise juhi ja peadirigendina ametisse Hirvo Surva. Koormeistritena töötavad Maarja Soone ja Andres Lemba, hääleseadjana Zoja Hertz, administraatorina Anne Ojalo. Õppekoori juhatavad Jaanika Kuusik ja Kaili Inno.

Monday, 2 April 2012

Presidendi preemiale!

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi noore kultuuritegelase preemiale summas 5000 eurot. Niisiis, hea noor kultuuritegelane, kui oled mitte rohkem kui 35 aastat vana, aga juba võid öelda, et Sinu kunstilised saavutused on leidnud laialdast tunnustust ning oluliselt kaasa aidanud Eesti kultuuri tutvustamisele maailmas, tasub kandideerida presidendi noore kultuuritegelase preemiale.

Kui oled ise tagasihoidlik, saad ju ka esitada oma selliselt kvalifitseeruva sõbra. Taotluste tähtaeg on 18. mai 2012. Noore kultuuritegelase preemiat rahastab Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige Indrek Neivelt (varem rahastas Toomas Luman).

Eelnevatel aastatel on noore kultuuritegelase preemia saanud dirigent Risto Joost (2011), saatesarja „Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen (2010), näitleja, lavastaja ja tõlkija Marius Peterson (2009), luuletaja Kristiina Ehin (2008) baleriin Luana Georg (2007), helilooja Helena Tulve (2006), lavastaja Jaanus Rohumaa (2005), dirigent Anu Tali (2004), kirjanduskriitik Jan Kaus (2003) ning helilooja Tõnu Kõrvits ja rahvamuusik Krista Sildoja (2002). 2011. aastal anti välja ka üks eripreemia, selle pälvis poeet, esseist, tõlkija ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundaja Igor Kotjuh.

Võimalus uuele muusikanõunikule

Teatan kõigile blogisõpradele, et lahkun aprillikuu lõpul ametist ning annan sellega võimaluse kõigile huvilistele kandideerida. Loodetavasti leidub kandidaate palju, et konkursikomisjon saask neist parima välja valida. 
Niisiis, Kultuuriministeerium kuulutas täna, 02.04.2012 välja avaliku konkursi muusikanõuniku ametikoha täitmiseks. (vt pressiteadet)
Muusikanõuniku ülesandeks on muusikaelu, muusikakollektiivide ja kontserdiasutuste tegevuse analüüsimine ning olulisemate probleemide väljaselgitamine, samuti osalemine muusikaelu ja -asutuste tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamises, riikliku finantseerimise põhimõtete väljatöötamine ja muusikaekspordi edendamine.

Kandideerimise eelduseks on:
• riiklikult tunnustatud kõrgharidus (soovitavalt muusikaalane)
• eelnev töökogemus ametikoha töövaldkonnas vähemalt 2 aastat
• väga hea Eesti muusikaelu tundmine
• vähemalt ühe võõrkeele oskus kõrgtasemel
• väga hea suhtlemis- ja väljendusoskus
• hea algatus- ja analüüsivõime

Ametikohale kandideerijal palume esitada järgmised dokumendid:
• motiveeritud avaldus
• elulookirjeldus
• kõrgharidust tõendava dokumendi koopia
• kirjalik visioon Eesti muusikaelu olukorrast aastani 2016
• kinnitus vastavuse kohta teenistusse asumiseks avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele

Tööleasumine: esimesel võimalusel
Palk: alates 1600 eurot (bruto/kuus)

Dokumendid palume esitada hiljemalt 18.04.2012. a Kultuuriministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjonile aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressil konkursskul.ee märgusõnaga “Muusikanõunik”.
Lisainformatsioon: Ragnar Siil, asekantsler kaunite kunstide alal, tel 628 2221

Wednesday, 28 March 2012

Muusika-aasta 2015

Paljud erinevad institutsioonid korraldavad oma valdkonnas teema-aastaid. Nii ka Kultuuriministeerium. Näiteks 2010 oli lugemisaasta, 2011 mõistagi kultuuripealinna-aasta. Tänavu tähistame filmiaastat, kuna Eesti film saab 100-aastaseks. Sel puhul on avatud veebisait ef100.ee, korraldatud sajandi filmiküsitlus, ette valmistatud andmebaas jne. Paljude koostööpartnerite toel toimub aasta läbi kõige erinevamaid sündmusi jne. Kuna filmiga on paljude teiste kunstide hulgas seotud ka muusika, on oma koht ka filmimuusikale pühendatud sündmustel. Näiteks Eesti Muusika Päevad lõppesid paljude jaoks 25.03.2012 Nõmme Kultuurimajas, kus DJ Tõnu Kõrvits mängitas just nimelt muusikat eesti filmidest.

2013 saab olema Eesti kultuuripärandile pühendatud aasta, 2014 on aga fookuses Läänemere kultuur, seoses Eesti erinevate eesistumistega regionaalsetes organisatsioonides sel aastal.

2015 on aga ametnike tasandil kokku lepitud, et toimub muusika-aasta. Siis võiks valmis olla mõnigi muusikavaldkonnale oluline uusehitus, samuti tähistavad oma juubeleid Veljo Tormis ja Arvo Pärt. Selleks, et aastat väärikalt tähistada, on valdkonnal kindlasti põhjust aegsasti hakata mõtteid koondama ja ideid välja pakkuma. Esmane visand muusika-aasta kontseptsioonist võiks aga valmida juba 2013. aasta algul. Selline teema-aasta on igale vastavalt valdkonnale igatahes väärt korraldamist, sest natuke kampaania-korras ja ühtse turundusplaaniga läbi viidud teema-aasta ettevõtmised saavutavad paremini ajakirjanduse ja laiema avalikkuse tähelepanu. Samuti seostuvad teema-aastatega spetsiaalsed rahaeraldused, muuhulgas Kultuuriministeeriumi poolt.

Sealt edasi on aga esialgselt paika pandud selline fokusseeritus (võib-tulla muudatusi): 2016 - meedia-aasta, 2017 - lapsed ja noored. 2018 on kaks olulist fookust - Eesti Vabariik 100 (millega seotud sündmusi valmistab ette Riigikantseleis tegutsev Jaanus Rohumaa) ja Eesti eesistumisperiood Euroopa Liidus. 2019 on aga mitte lihtsalt üldlaulupidu, vaid tähistatakse 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost (mis omakorda tähistas 50 aasta möödumist pärisorjuse kaotamisest Liivimaal).

Muide, mõningatel andmetel võeti aastal 1915 USA-s kasutusele žanritermin "jazz" (või kujul "jass"), mis annaks muusika-aastal eraldi võimaluse tähistada jazzisajandi täitumist. Eestisse jõudis jazz kohe pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal, kui hakkas tegutsema The Murphy Bandi tuumik.