Jõustunud on viimane käskkiri, mille ma aprillis muusikanõunikuna ette valmistasin - kultuuriminister otsustas oma 25.05.2012 käskkirjaga nr 156 anda toetust heliloomingu tellimiseks Renee Eesperelt ja Helmut Rosenvaldilt.
Viimati nimetatud heliloojast rääkides: oli meeldiv võimalus kohtuda komisjoni otsust ette valmistades Eesti ühe viljakama ja staažikama sümfoonikuga. Teadsin, et Helmut Rosenvald on olnud heliloojana väga produktiivne ja oli meeldiv tõdeda, et oma äratuntavalt karget põhjamaist helikeelt hoides on tema jaoks oluline jätkata muusika loomist ka nüüd, üle 80-aastasena. Minu lugupidamine maestrole.
Kultuuriministeerium tegi ka pressiteate, et kokku on minister tänavu juba eraldanud enam kui poolesaja heliteose loomiseks 122 871 eurot.
Üks oluline lugemine, mida kõigile soovitan, on aga vahepeal ilmunud Sirbis 25.05.2012 - Muusikapoliitika arendusuundi lähikümnenditeks. Toetan ka muusikaõpetajaid nende võitluses muusika süvaõppe säilitamise eest Tallinna koolides (Delfi 27.05), sest olen ise sellest keskkonnast pärit ja veendunud selle vajalikkuses.
Ning kui rääkida kolme kooli õppehoone ehitamisest, siis Muusikakeskkooli hoolekogu liikmena toetan arvamust, et kusagilt läheb piir, kustmaalt muutub uue õppehoone ehitamine mõttetuks (Postimees 01.06.2012). Ehituse eelarvelise piiri seadmine 25 miljoni euro kanti kompas seda piiri juba vägagi tuntavalt. Juhul, kui see piir alaneb veelgi, oleks õigem see koalitsioonilepingus mainitud ehitis ehitamata jätta - see oleks juba ehitamine ainult "linnukese" pärast, et "tehtud!", mitte aga loodetava tulemuse pärast.
Saturday, 2 June 2012
Saturday, 19 May 2012
Kultuuristipendiumid määratud
Kultuuriminister määras oma stipendiumid (vt 16.05.2012 käskkiri nr 148). Muusikaga seonduvaid määramisi on seal meeldivalt mitu. Peale õpingute toetamise on stipendium määratud ka kahele vanameistrile:
Palju õnne kõigile stipendiaatidele!
|
Heino Pedusaar
|
Ajaloolise eraarhiivi korrastamine ja üleandmine Eesti
Teatri- ja Muusikamuuseumile
|
|
Kalju Suur
|
Fotoraamatu „Ülesvõtted laulu- ja tantsupidudest
1963-2009“ väljaandmine
|
Palju õnne kõigile stipendiaatidele!
Õiendus Portugali asjus
Postimees teatas (16.05.2012), et kultuuriminister otsustas muuta teatrite rahastamise aluseid ning riigi poolt teatritele mõeldud raha jagamist nõustavas komisjonis vahetada kolm kultuuriministeeriumi ametnikku välja teatriala asjatundjate vastu. Selle peale leidus irvhambaid, kes tuletasid meelde ammust võllanalja ministeeriumi asendamisest serveriga, mõni välismaal toimuvat jälgiv kommenteerija tuletas ka meelde, et 2011. aastal saadeti Portugalis kultuuriministeerium laiali.
Viimase osas teen faktitäpsuse huvides resoluutse õienduse. Kultuuriministeeriumi Portugalis pole enam tõesti, ent peaministri otsealluvuses töötab ikkagi kultuuri riigisekretär oma aparaadiga. Lugege ise, mida nad teevad ja tähtsaks peavad. Kultuuri administreerivat aparaati (ja selles töötavaid kompetentseid ametnikke) on vaja igal valitsusel.
Viimase osas teen faktitäpsuse huvides resoluutse õienduse. Kultuuriministeeriumi Portugalis pole enam tõesti, ent peaministri otsealluvuses töötab ikkagi kultuuri riigisekretär oma aparaadiga. Lugege ise, mida nad teevad ja tähtsaks peavad. Kultuuri administreerivat aparaati (ja selles töötavaid kompetentseid ametnikke) on vaja igal valitsusel.
Wednesday, 16 May 2012
Muusikanõunik on Siiri Siimer
Kultuuriministeeriumi pressiteade 15.05.2012 ja ERR uudis:
Konkursikomisjon otsustas valida kultuuriministeeriumi muusikanõunikuks Siiri Siimeri, kes alustab tööd sel ametikohal 25. juunil.
Siiri Siimer on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia (Tallinna Konservatooriumi) klaveri erialal ning praegu jätkab õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis rahvusvaheliste suhete erialal.
Siimer on NYYD Ensemble direktor ja MTÜ NYYD Grupp juhataja ning varem on ta töötanud Vanalinna Hariduskolleegiumis muusikakooli juhatajana.
Muusikanõuniku ülesandeks on muusikaelu, muusikakollektiivide ja kontserdiasutuste tegevuse analüüsimine ning olulisemate probleemide väljaselgitamine, samuti muusikaelu ja -asutuste tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamises osalemine ning riikliku finantseerimise põhimõtete väljatöötamine ja muusikaekspordi edendamine.
Tähtajaks esitati ministeeriumile 13 sooviavaldust muusikanõuniku ametikohale.
Konkurss kuulutati välja seoses ministeeriumi senise muusikanõuniku Eero Rauna siirdumisega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskusesse alates maikuu algusest.
Konkursikomisjon otsustas valida kultuuriministeeriumi muusikanõunikuks Siiri Siimeri, kes alustab tööd sel ametikohal 25. juunil.
Siiri Siimer on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia (Tallinna Konservatooriumi) klaveri erialal ning praegu jätkab õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis rahvusvaheliste suhete erialal.
Siimer on NYYD Ensemble direktor ja MTÜ NYYD Grupp juhataja ning varem on ta töötanud Vanalinna Hariduskolleegiumis muusikakooli juhatajana.
Muusikanõuniku ülesandeks on muusikaelu, muusikakollektiivide ja kontserdiasutuste tegevuse analüüsimine ning olulisemate probleemide väljaselgitamine, samuti muusikaelu ja -asutuste tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamises osalemine ning riikliku finantseerimise põhimõtete väljatöötamine ja muusikaekspordi edendamine.
Tähtajaks esitati ministeeriumile 13 sooviavaldust muusikanõuniku ametikohale.
Konkurss kuulutati välja seoses ministeeriumi senise muusikanõuniku Eero Rauna siirdumisega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskusesse alates maikuu algusest.
Tuesday, 8 May 2012
Tänusõnad
Aitäh kõigile sõpradele, kolleegidele ja koostööpartneritele, kellega koos oleme Eesti muusika ja muusikute eest hoolt püüdnud kanda. Aastad 2009-2012, kui olin Kultuuriministeeriumis muusikanõunik, olid muusikaelu jaoks hoogsad ja mõnikord ehk ka lausa tormilised. Kokkuvõttes arvan, et nendel aastatel kogunes kordaminekuid rohkem kui altminekuid. Hea meel on sellest, mis sai üheskoos tehtud - nii koos kolleegidega ministeeriumis kui heade mõttekaaslastega valdkonnas.
Kindlasti oleks omal kohal täpsemad kokkuvõtted tehtust. Praegu jääb see teema edaspidiseks ootama. Käesolev blogi pole aga nüüdsest enam ministeeriumiametniku suhtluskanal, kust huvilised muu hulgas ka ametkondlikke otsuseid leiavad, vaid lihtsalt ühe muusikat armastava Eesti inimese väljendusvahend. Kindlasti senisest oluliselt napisõnalisem ja harvemini täienev, aga siiski olemas. Uuel töökohal senisest rohkem mööda maailma liikudes võib ju koguneda tähelepanekuid ja infokilde, mis sobivad ka Muusikafoorumisse.
Kindlasti oleks omal kohal täpsemad kokkuvõtted tehtust. Praegu jääb see teema edaspidiseks ootama. Käesolev blogi pole aga nüüdsest enam ministeeriumiametniku suhtluskanal, kust huvilised muu hulgas ka ametkondlikke otsuseid leiavad, vaid lihtsalt ühe muusikat armastava Eesti inimese väljendusvahend. Kindlasti senisest oluliselt napisõnalisem ja harvemini täienev, aga siiski olemas. Uuel töökohal senisest rohkem mööda maailma liikudes võib ju koguneda tähelepanekuid ja infokilde, mis sobivad ka Muusikafoorumisse.
Orkestrimuusika sõpradele
Avasin 27. aprillil Estonia kontserdisaalis 9. Euroopa Orkestrite Festivali. Tänan festivali korraldajaid - tänavuse muusikaelu üks olulisemaid foorumeid õnnestus minu hinnangul kenasti. Järgnevalt toon ära avakõnes kõlanud ajaloolise ekskursi.
Head
orkestrimuusika sõbrad,
Oma
viimases ülesastumises muusikanõunikuna rõhutaksin kindlat veendumust, et just
eesti muusika ja muusikud on see vägev jõuallikas, mis aitab Eestit suuremaks
teha. Ja nii on see olnud alati. Kui mõnikord on meie kultuuriloos arvatud, et enne
rahvuslikku ärkamisaega oligi vaid sajandeid orjapõlve vintsutustest kaebavat
regilaulu, siis tegelikult oskasid meie esivanemad ka pilli mängida. Ning nad tegid
seda mõnuga üheskoos – ammu enne Väägvere pasunakoori loomist 1839. aastal.
Eestlased
musitseerisid orkestrites juba siis, kui neil polnud isegi mingeid
kodanikuõigusi. 1783. aastal Virumaal asutatud Voka mõisa talupoegade kapelli
lugu tõestab ilmekalt, et muusika andis vabaduse ka kõige otsesemas tähenduses,
sest orkestrandid vabastati pärisorjusest aastaid enne tsaar Aleksander I
talurahvaseadust. Samasuguste orkestrite tegutsemine on Karl Leinuse sõnul
teada ka näiteks Põltsamaalt, Matsalust, Kolgast, Virtsust ja Liigvallast.
Järelikult oli eestlaste musikaalsus ilmselge ning ei väljendunud ainult
iidsete traditsioonidega regilaulus, vaid ka rohkem Lääne-Euroopa poolt
pärinevate mõjutustega muusikalises keeles.
Tallinn
pidas hansalinnana oma palgal linnamuusikuid juba 15. sajandil. Veel enam – kui
1560. aastal pühitsesid talupojad ametisse oma viimase sõjapealiku kohuseid
täitnud vanema, keda kutsuti kuningaks, tehti seda paljude kõlavate torupillide
saatel. Siinkohal olgu lisatud, et „Kalevipojas“ kirja pandud kuningate
valimise traditsioon eksisteeris Eestis reaalselt vähemalt 600 aastat. Niisiis
on mu sõnum teile – kui olud on vähegi võimaldanud, on eestlased alati osanud
ennast ise valitseda ja kindlasti seejuures ka pilli mängida. Meil on põhjust
oma juurte üle uhked ja väärikad olla ka muusikutena, sest need juured ulatuvad
sügavamale kui kirjalikud allikad suudavad enamasti tõendada – ning toidavad
meie kultuuri ka tulevikus.
European Orchestra Festival
9th European Orchestra Festival took place at the end of April 2012 in Tallinn and partly also afterwards in St Petersbourg, Russia. This was an opening address (April 27th) from my side as my very last duty as the Music Adviser.
Definitely this European Orchestra Festival in Tallinn is one of the most important music events of the year here. I would like to thank European Orchestra Federation (Daniel Kellerhals) and Estonian Symphony Orchestras Association (Jüri-Ruut Kangur) for sharing this with all of us. The festival brings seven hundred musicians from all over the Europe to ancient Hanseatic town. There are both young musicians aspiring to become professionals, as well as symphony orchestras of adult amateurs – altogether collectives from twelve countries.
Honoured Patron of the festival, Maestro Neeme Järvi, has paid much attention to develop orchestral music in his homeland Estonia, and to introduce music of Estonian composers to the world. He and other key figures of music life have had possibility to rely on the long tradition of amateur orchestras in Estonia, which was at its last peak between two world wars, when such orchestras were arranged all over the country.
Today we would like to see this tradition blooming again, after long decline during Soviet period. And that is why this festival has a significant importance for the development of cultural life here on the eastern coast of the Baltic Sea. I am also glad that many of you can use the wonderful opportunity to visit St Petersburg and especially the renovated St John Church, which was the birthplace of Estonian professional music culture.
With this let me declare the European Orchestra Festival in Tallinn to be opened! Let me wish pure joy of music and a beautiful springtime to all of you.
Definitely this European Orchestra Festival in Tallinn is one of the most important music events of the year here. I would like to thank European Orchestra Federation (Daniel Kellerhals) and Estonian Symphony Orchestras Association (Jüri-Ruut Kangur) for sharing this with all of us. The festival brings seven hundred musicians from all over the Europe to ancient Hanseatic town. There are both young musicians aspiring to become professionals, as well as symphony orchestras of adult amateurs – altogether collectives from twelve countries.
Honoured Patron of the festival, Maestro Neeme Järvi, has paid much attention to develop orchestral music in his homeland Estonia, and to introduce music of Estonian composers to the world. He and other key figures of music life have had possibility to rely on the long tradition of amateur orchestras in Estonia, which was at its last peak between two world wars, when such orchestras were arranged all over the country.
Today we would like to see this tradition blooming again, after long decline during Soviet period. And that is why this festival has a significant importance for the development of cultural life here on the eastern coast of the Baltic Sea. I am also glad that many of you can use the wonderful opportunity to visit St Petersburg and especially the renovated St John Church, which was the birthplace of Estonian professional music culture.
With this let me declare the European Orchestra Festival in Tallinn to be opened! Let me wish pure joy of music and a beautiful springtime to all of you.
Subscribe to:
Posts (Atom)
