Monday, 4 January 2010

Raha ja info välisesinemisteks

Toetust välisesinemisteks saavad muusikud taotleda Kultuuriministeeriumis järgmistest eelarveridadest:

Neile lisanduvad kvartaalselt jaotatavad Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali toetussummad. (Hasartmängumaksu Nõukogu poolt igakuiselt eraldatavad toetused kuluvad reeglina ära Eesti-sisese kohaliku tegevuse raames, vastavalt kehtestatud prioriteetidele.)

Kindlasti on kasulik saata varakult info enda välisesinemiste kohta nii Kultuuriministeeriumile kui ka Välisministeeriumi kultuurikalendri jaoks (kultuur@mfa.ee).

Kui plaanite esineda mõnes riigis, kus tegutseb Eesti kultuuriesindaja, tasub nendelegi infot saata - neil võib olla võimalik pakkuda just teile mõni täiendav esinemine mõnes väärt esinemispaigas või ka mõni väärtuslik kontakt edaspidiseks tegevuseks. Kultuuriesindajatel on oma tegevuseks kasutada mõningad piiratud eelarvesummad (aasta lõikes koos nende ülalpidamiseks kuluva rahaga siin- ja sealpool 1 miljoni krooni piiri, mis kallites metropolides on muidugi üsna tagasihoidlik summa).

2010. aastal tegutsevad Eesti kultuuriesindajad kuues linnas: London, Berliin, Brüssel (EL), Pariis, Moskva, Helsingi. Neile lisanduvad riigi poolt toetatava Eesti Instituudi välisesindused Soomes, Rootsis ja Ungaris. Vastavalt Kultuuriministeeriumi strateegilisele arengukavale aastateks 2009-2012 oli plaan kultuuriesindajate võrgustiku laiendamiseks järgnevalt: 2009 Riia ja Rooma, 2010 Viin ja Peterburi, 2011 Madriid.

Nüüd on selge, et eelarve ei võimalda ministeeriumil ka 2010. aastal uusi kultuuriesindajaid ametisse võtta, kuid loodetavasti õnnestub seda teha 2011. aastal. Sihtkohad jäävad samaks, aga mehitamise järjekord võib veel muutuda. Juba lähetatud esindajate ametikohti eelarvekärbete tõttu pole ka plaanis vähendada.

Eelarveread 2010

Järgnevalt on esitatud mõned muusikavaldkonnaga seotud eelarveread Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2010.a. riigieelarves. Info algallikas: kultuuriministri käskkirja nr 436 lisa 1. Loetelu ei pruugi olla täielik, sest mõnigi eraldis või objekt (nt kultuurimajad või -preemiad) seostub muusika kõrval ka teiste valdkondadega. Ning harrastustaseme muusikategevus võib ju põhimõtteliselt toetust leida ka nt rahvakultuuri programmidest (Setumaa, Kihnu, Mulgimaa, vanausulised jms), loomemajanduse või lõimumise valdkonnast.

Allpool on toodud tabeli kirjetest lisatunnuse klassifikaator, kirjeldus ja täpsustatud summa (kroonides)
  • 1020 - Narva Linna Sümfooniaorkester - 245 700 kr
  • 1019 - Pärnu Linnaorkester - 245 700 kr
  • 1001 - Rahvusooper Estonia - 102 610 448 kr
  • 1012 - Eduard Tubina kogutud teoste kirjastamine - 145 000 kr
  • 1017 - Eesti Muusikanõukogu MTÜ - 212 000 kr
  • 1033 - Programm "Eraõiguslikud muusikakollektiivid" - 457 000 kr
  • 1007 - Programm "Muusikafestivalid ja -konkursid" - 1 610 000 kr
  • 1034 - Filharmooniline tegevus - 4 100 000 kr
  • 1014 - Eesti Muusikafestivalid MTÜ - 112 500 kr
  • 1022 - Programm "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad" - 905 100 kr
  • 1008 - Programm "Heliloomingu tellimine" - 847 500 kr
  • 1028 - Osalemine Euroopa Liidu Noorteorkestri töös - 76 500 kr
  • 1004 - Programm "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" - 1 017 430 kr
  • 1016 Eesti Muusika Infokeskus MTÜ - 981 500 kr
  • Eesti Kontsert (kokku) - 45 627 412kr
  • Eesti Filharmoonia Kammerkoor (kokku) - 13 200 155 kr
  • Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (kokku) - 40 530 026 kr

Muusika-aasta 2010 eelarvest

Tegusat alanud aastat kõigile muusikutele! Loodetavasti said kõik aastavahetusel õnnetina valanud riigiametnikud selgelt euro tulekule viitava tulemuse. Enne seda jõudis aga masu oma tipp-punkti - isegi kuud tabasid silmnähtavad kärped. Edaspidi, nagu ütlevad autoriteetsed analüütikud (Maris Lauri, Raul Eamets), peaks juba hakkama tasapisi paremaks minema.

Kultuuriminister kirjutas alla käskkirja "Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2010.a. eelarve kinnitamine", millega fikseeris eelarvesummad alanud aastaks. Nüüd saab alata siis nende järk-järguline rakendamine. Käskkirjaga kinnitati erinevad liigendused vastavalt lisadele. Kulutajatele seati kohustus esitada 2010. aasta tulude-kulude eelarved Kultuuriministeeriumile kinnitamiseks finantseerimisallikate lõikes 22. jaanuariks 2010. Kultuuriministeeriumi kantsleril tuleb sõlmida vajalikud lepingud kultuuri- ja spordieraldiste saajatega.

Enim küsimusi on küsitud seoses toetusprogrammidega. Täna saan öelda, et jätkuvad kõik 2009.aastal toiminud programmid. Viiest neli - "Muusikafestivalid ja -konkursid", "Eraõiguslikud muusikakollektiivid, "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad" ja "Heliloomingu tellimine" - on mahult isegi suuremad kui 2009.a. lõplikus eelarves. Mõnevõrra vähenenud on ainult ühe toetusprogrammi maht ("Eesti muusika rahvusvahelisel areenil"), kuid arvestusega, et muusikud saavad oma välisesinemisteks raha taotleda ka Kultuuriministeeriumi välisvahenditest. Taastamata jäid programmid "Eesti heliplaat rahvusvahelisel areenil" ja "Muusikatrükised", mis viimati said vahendeid 2008. aastal. Heliplaatidest olen varem kirjutanud. Trükiste puhul oleks riikliku toetamise vajadus jätkuvalt olemas, loodetavasti on see edaspidi võimalik.

Jaanuari lõpuks loodan jõuda nii kaugele, et saaks taotlusvoorud välja kuulutada. Nii et jälgige infot!

Kokku on ministeeriumi valitsemisalas planeeritud kulud summas 2 308 883 510 krooni ja finantseerimistehingud summas 37 575 272 krooni. Urve Eslas on juba jõudnud kritiseerida oma Postimehe artiklis 04.01.2010, et "kultuuri osa riigieelarves on aastatel 2000–2010 langenud terve protsendi ehk pea kolmandiku võrra". Üldiselt on selle artikli käsitluslaad raha-teemal häirivalt mustvalge. Ajakirjanik pole arvestanud selliste eelarvet oluliselt mõjutavate asjaoludega nagu vabade vahendite osakaal või paar aastat tagasi toimunud EL vahendite lülitamine Eesti riigieelarve osaks. Viimatimainitu puhul tuleb ju silmas pidada, et kultuuri valdkonnas pole kasutatavate EL vahendite maht võrreldav paljude teiste valdkondadega - ning see pole Eestis tekkinud probleem, vaid see ongi osa EL eelarve ja poliitikate olemusest. Kultuuriminister on juba selgitanud eelarvega seoses oma seisukohti Kuku raadio 02.01.2010 saates "Publikumärk" ja Postimehes 06.01. ning kindlasti teeb seda veel.

Igatahes, kasutades Jaak Alliku kujundit (artiklist Sirbis 20.11.2009), siis pole põhjust paanikaks, nagu oleks vesi suu juurde jõudnud. Õigem moto alanud aastaks oleks: tulevik on helge, tuleb lihtsalt 2010 üle elada - ning me saame sellega hästi ja edukalt hakkama!

Tuesday, 29 December 2009

2009: hetki muusikaelus

Eesti levimuusikud on mõnikord olnud kadedad süvamuusikute peale, kuna nende huvisid kaitseb ja rahalisi toetusi taotleb sedavõrd mitu esindusorganisatsiooni - ning on asunud nüüd ka ise organiseeruma.

Eesti süvamuusikud on mõnikord olnud kadedad levimuusikute peale, kuna neile jagub kergemini laiade publikumasside, eelkõige aga meedia tähelepanu (vt kasvõi muusika-aasta ülevaatelugusid Postimehes või Delfi.ee-s). Eks siin on põhjuseks seegi, et süvamuusikat ei anna eriti painutada mõõdetavaks. Ütleb ju ka pianist Martti Raide, et muusikuid motiveeriv jõud pole rahasse konverteeritav (intervjuu Õpetajate Lehes 18.12.2009). Tüüpiline on seegi, et selle intervjuu refereering muidu nii lobisemishimulises Delfi.ee-s pole seni pälvinud ühtegi kommentaari. Ent süvamuusikudki on leidnud enda ja oma kunsti atraktiivsemaks tegemise nippe, katsetanud tähelepanu võitmise nimel interdistsiplinaarsuse ja crossover'iga.

Midagi pole teha, tähelepanu ongi tänapäevase pealiskaudse ja meediakeskse maailma suurim defitsiit. Selleks, et veidigi kergendada ajakirjanike tööd kokkuvõtlike lugude tegemisel, pakun omalt poolt välja mõned (kuigi kaugeltki mitte kõik) momendid, mis Eesti muusika-aastast 2009 meelde jäid. Ikka selleks, et sünniks rohkemgi häid artikleid kui Kristel Kossari ülevaatelugu Postimehes 30.12.2009.


  • Laulu- ja tantsupidu näitas ilmekalt, et peale on kasvanud uus põlvkond laulmise- ja tantsimisehuvilisi noori, kelle jaoks see pidu on saanud identiteedi oluliseks osaks ja sisemiseks sunniks.
  • Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sai 90. Aprillist oktoobrini toimus mitmeid kontserte, meistrikursusi ja muid projekte, teoks said avatud uste päev „Helisev maja“, ABAMi rektorite konverents, EMTA Sügisfestival, vilistlasõhtu, mitu raadiosaadet jt ettevõtmised.
  • Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool (03.10) ja Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool (12.12) said ka 90.
  • Tallinna Kammerorkestri juhtum – ühe tippkollektiivi kestmise probleemid tõi ajakirjandus välja seninägematu intensiivsusega. Arvamusartikli või pöördumise avaldasid Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste ja paljud muusikainstitutsioonid (EMN, EHL; EIL, TMKK jt). Juhtum lõppes plaanitud konkursi ja orkestri uuesti formeerimisega ning Tallinna Filharmoonia direktori Jüri Leiteni uuesti ametisse valimisega.
  • Eestist kaob üks kutseline puhkpilliorkester. Alates 01.01.2010 koos Politsei- ja Piirivalveameti ühinemisega ühendatakse nende orkestrid, töö kaotab ca 26 orkestranti. Tore uudis Tartust, et Lauri Sirbi juhatamisel on kokku tulnud Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester, seda sõnumit paraku ei tasakaalusta.
  • ERSO ringreis USA-s märtsis 2009 New Yorgist Florida ja Californiani.
  • Eesti Filharmoonia Kammerkoori aktiivne aasta: turneed ja kontserdid Hong-Kongis ja Koreas, Itaalias ja Austrias, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Šveitsis ja Soomes. Eesti heliloojate koorilooming kõlas EFK ettekandes üheksas välisriigis.
  • Erkki-Sven Tüür muutus lõplikult elavaks klassikuks :-) sai 50 aastat vanaks, kogus rohkelt tunnustust oma 7. sümfoonia esiettekannetega nii maailmas kui Eestis, pälvis Aasta Kodaniku tiitli, tegi kõlava lõppakordiga etteaste 30-aastaseks saanud ansambliga „In Spe“.
  • Ivari Ilja sai 50, esines soolokontserdil ERSOga ning Dmitri Hvorostovski klaverisaatjana.
  • Eri Klas sai 70, dirigeeris sel puhul vabaõhukontserti (07.06.2009) Raekoja platsil
  • Kuno Areng sai 80 ja juhtis oma juubelikontserti kadestamisväärse energiaga.
  • Õnnestunud festivalid: Eesti Muusika Päevad 2009 (ja palju esietekandeid!), NYYD (ja Heiner Goebbelsi "Eraritjaritjaka"), Orient, Jazzkaar, koorifestival „Tallinn 2009“, Birgitta, Tallinna XXIII orelifestival, Barokkfestival, Suure-Jaani festival, XV Kuressaare kammermuusika päevad, Oistrahhi festival Pärnus, Nargen Festival, Viljandi folk, ECMi festival „Täiuslik vaikus“, Saaremaa Ooperipäevad.
  • Tipptasemel külalised: Londoni sümfooniaorkester Valeri Gergijeviga, Frankfurdi Raadio sümfooniaorkester Paavo Järviga jt. Nojah, ilmselt kulub siia ritta ka Madonna.
  • Tallinn Music Week toimus esmakordselt, tõi Eestisse uue nn showcase-formaadi, tekitas värskeid mõtted Eesti muusika ekspordi teemal ja algatas uue hooga Eesti pop/rock-muusikute organiseerumise.
  • Esietendused Rahvusooperis: G. Verdi ooper „Maskiball“ (13.02), W. A. Mozarti ooper „Cosi fan tutte“ (17.10.2009), ballett „Kolm musketäri“ (23.04).
  • Juhivahetused kui muutuste eelmäng: ERSO eelleping Neeme Järviga. Paul Himma siirdus juhtima Vene Teatrit, Aivar Mäe Rahvusooper Estoniat, Marko Lõhmus „Eesti Kontserti“.
  • Ernesaksa maja valmimine (Oru tn 10) ja RAMi 65. aastapäev.
  • Muusikapäeval 01.10.2009 jagasid preemiaid Kultuurkapital ja Eesti Muusika Nõukogu.
  • EMTA valmistas ette projekti „Estonian Sound Recording 1939“ tulemuste publitseerimise. 300-leheküljelist raamatut koos 12 CD-ga esitletakse EMTA-s 15.01.2010.
  • Eesti muusika esiettekanded 2009

Hubast aastalõppu ja tähelepanust tulvil uut 2010. aastat kõigile muusikasõpradele!

Wednesday, 23 December 2009

EASi toetustest

Aeg-ajalt tasub kultuurikorraldajail kiigata veebilehele, kus EAS tutvustab oma programme ja toetusi. Ja mõelda, kas mõne taotlusvooru eesmärgid ühilduvad enda soovide ja huvidega. Selles kontekstis on juba juttu olnud Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise programmist, kust loodetavasti tuleb lisaraha ka muusika valdkonda.

Ent tähelepanuta ei peaks jääma ka väga lühikeseks perioodiks, 21.12.2009 - 04.01.2010 avatud toetusmeetmed rahvusvaheliste konverentside ning kultuuri- ja spordiürituste kavandamiseks ja läbiviimiseks ning nende turundustegevusteks välisriikides.

Ja kui seoses FIE-de ümberregistreerimise või muude asjaoludega keegi muusikuist otsustab registreerida uue äriühingu, tasub uurida alustavatele ettevõtetele suunatud toetustega.

Kauneid jõule kõigile kaasteelistele!

Tuesday, 22 December 2009

Kultuuri institutsionaliseerumisest

"TeMuKi 12/2009" kaante vahel ilmus artikkel "Institutsioonid klassikalises muusikas - kellele, milleks ja kui palju", autoriks Tui Hirv. Sümpaatsed on nii autor ise kui tema idee sellisel teemal artikkel kirjutada. Kindlasti on selliseid arutelusid vaja, et kultuuri korralduslik pool püsiks tõhusa ja ajakohasena. Allpool lisan paar kommentaari väitluse arendamiseks.

Tui väidab, et "millegipärast tundub muusikaelu koordineerimisel (riiklike) institutsioonide reguleeriv osa olevat teiste kunstiliikidega võrreldes suurem". Järgnevalt toob ta paralleele Kulka erinevate sihtkapitalide praktika vahel ning tutvustab Islandi kogemust seoses sealse Muusikaekspordiga (IMX). Autor jõuab väiteni "mõttekam oleks koordineerida kunstielu stabiilselt, aga projektipõhiselt. Sel juhul ei ole kõik kultuuriasutused riigi või linna otseses alluvuses, vaid iseseisvad organisatsioonid."

Üldiselt olen mitme Tui väitega nõus. Meil on tõesti väga hea helikunst, võrdlemisi korralik muusikahariduse süsteem ja missioonitundelised muusikud. Kui võrrelda näiteks levi- ja süvamuusikat Eestis, on viimane tõesti tugevalt institutsionaliseerunud (mis on samas olnud paratamatu projektidele täiendava rahastuse saamiseks). Jah, elementaarse äraelamise probleemid (mitte ainult kammerlauljatel, vaid paljudel teistelgi), nagu ka kultuuri rahastamise probleemid on eriti praegu, masu ajal, kahetsusväärselt tõsised. Küsimus on, kui palju saab seda kõike muuta sedapalju lühikese aja jooksul, et muutused oleks kõigile asjaosalistele selgelt tajutavad.

Tui kirjutab: "Sõna "Projektipõhine" peale ei ole vaja tingimata risti ette lüüa, see eeldab lihtsalt teistsugust sotsiaalset võrgustikku kui meie (loome)inimestele praegu kättesaadav. Et see ei tekitaks senisest veel suuremat turvatunde puudumist, tuleks alustuseks anda loomeliitude liikmetele võimalus taotleda vabastust sotsiaalmaksust, kui nende keskmine netosissetulek FIEna pärast tegevus- ja eluasemekulude ning vastava sotsiaalmaksu mahaarvamist jääks alla riiklikult sätestatud elatusmiinimumi."

Minu vastus: viidatud probleemid on tõsised ja käsitlemist vajavad. Meeleldi näeksin selle sotsiaalmaksust vabastamise idee läbivaidlemist poliitikute poolt - kasvõi selleks, et koondada rohkem tähelepanu muusikute muredele. Olen kahe käega selle poolt, et loomeliidud - ning eraldi võetuna Eesti Interpreetide Liit - oleks senisest tugevamad. Püüan kultuuriametnikuna sellele kaasa aidata.

On aga paar väga tõsist "aga". Esiteks, igasugune sotsiaalne võrgustik kujuneb eeskätt selle sees olijate mõjul, väljastpoolt "antuna" ei hakkaks see toimimagi. Kui loomeliitude liikmed tahavad endale teatud erisusi, ei teki need iial teisiti kui esmalt ise nende eest võideldes. Ning muidugi rakendub siin nõiaring - loojad peavad muretsema esmalt iseenda hakkamasaamise ja loomingu leviku eest, mistõttu üldisemaks ühiskondlikuks tööks enam sageli aega ega jaksu ei jätku.

Teiseks, muusikud ei kogune kergelt arstide ja õpetajate kõrvale paremaid palgatingimusi nõudma. Nii sellepärast, et nad on sageli loomult meedikutest ja pedagoogidest individualistlikumad, kuigi laulavad kooris või mängivad orkestris. Kui seepärast, et äraelamise üle kurtmine on muusikuile tihti olemuslikult vastuvõetamatu, sest tähendab enda ja publiku vahelise distantsi kaotamist, "poodiumilt" või "pjedestaalilt" allatulemist. Iga artist tahab ju olla ühelt poolt publikule mõistetav, ent samas veidi ka "kättesaamatu", igapäevaelu tasandilt kõrgemal.

Kolmandaks: ilma institutsioonideta ei saa nagunii. Kui loomeliidud muutuks tugevamaks, tähendaks see muuhulgas teatud otsustusprotsesside ülekandumist nendesse ja koos sellega taas bürokraatia kasvu. Eriti juhul, kui mängu tuleksid teatud maksusoodustused, oleks see vältimatu. Pealegi kinnitab Eesti kultuurielu (juba kahe maailmasõja vahelisest perioodist, rääkimata hilisemast ajast) ikka ja jälle: kui on olemas võimas idee ja sellel ka tugevad vedajad, toimub kas teadlikult või alateadlikult ikkagi arenemine institutsionaliseerumise suunas.

Sageli peavad hoopis rahajagamise skeeme välja töötavad ja rahataotluste üle otsustavad ametnikud tegema valiku ja hoidma kultuurikorraldajate ettevõtmisi projektipõhistena. Korraldaja poolt on ikkagi harjumuspärane skeem jõulise ideega turule tulles: leida sellele piisavalt publikut ja mõjukaid toetajaid, et see institutsionaliseeruks - ning seejärel saavutada eraldi rida riigieelarves või ka lausa täielik riiklik staatus. Kas see on probleem, mida tuleb taunida? Kaugeltki mitte, selline ongi sageli inimeste loomus ja sellest lähtuv asjade arenguloogika.

Siiras tänu Tuile väitlemist võimaldava artikli eest ning õnnitlused magistrikraadi puhul. Olen aeg-ajalt öelnud, et Eesti riik ja rahvas on küll väikesed, ent kultuur on suur. See tekitab küll alatasa probleeme kultuuri rahastamisel, ent alternatiivi selle kohustuse täitmisele ei ole. Sest nimelt omakultuuri toel on Eesti riik saanud kaks korda iseseisvaks ja seepärast on ka meie põhiseaduse preambulas see viide eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele läbi aegade.

Võitlus selle eest, et kultuur pälviks ühiskonnas võimalikult palju tähelepanu ja erineval kombel (ka materiaalset) stimuleerimist, on kultuuriministeeriumi ametnikel ja kõigil kultuuriprojektideks raha taotlejail ikkagi ühine - mis sest, et nende rollid on kuigipalju erinevad.

Monday, 21 December 2009

Eesti Rahvuskultuuri Fondist

Õiglane oleks, kui avalikkuse tänulikku tähelepanu jaguks teiste kultuuri rahastusallikate kõrval rohkem ka Eesti Rahvuskultuuri Fondile. Seda enam, et fondi nõukogu esimees maestro Eri Klas, aga ka teised nõukogu liikmed (muusikutest Erkki-Sven Tüür ja Toomas Velmet) on aastate jooksul palju vaeva näinud fondi raha-allikate täiendamisel.

Seni viimasel 20. jagamisel pälvisid fondi toetuse taas päris palju muusikuid, neist kaalukaimal moel ERKF tänuauhinnaga koorijuht Kuno Areng. Kokku suudeti rahuldada 549 taotlusest 227, et toetada perioodil 1.07.2009 – 30.06.2010 Eesti kultuuri ja haridust 2 357 596 krooniga.
15.02.2010-ks oodatakse noorte muusikute taotlusi Helju Taugi fondi stipendiumidele.
Järgmise, 21. jagamise taotluste vastuvõtt toimub 01.09.-15.10.2010.

Aitäh ERKF-ile senise tõhusa tegevuse eest ning jõudu ka edaspidiseks!