Üks Viini Filharmoonikute liikmetest, Peter Schmidl, on meenutanud, kuidas maestro Herbert von Karajan (1908-1989) võttis kord 1980.-tel aastatel taskust äsja leiutatud ja üldsusele tundmatu CD-plaadi ning ütles seda näidates: "See on järgmiste aastakümnete helikandja!" Tehnikafriigist Karajan panustas palju raha ja aega, et temast jääks maha korralikud salvestised - ja see tegevus jõudis ka temast endast teha elu lõpus rikka mehe. (Sellest kõigest räägib muusikadokfilm "Karajan, Maestro for the Screen", mis ETV eetris on 29.10.2009)
Tänaseks tundub, et helikandjate võidukäik on möödumas. Vinüülplaadi, magnetofonikasseti ja CD-plaadi järel eelistatakse üha enam pigem salvestust mingi kergelt ümber paigutatava faili kujul, mitte aga kaunilt kujundatud ja kinkimiskõlbulikku helikandjat. See oli kuulu järgi teemaks ka Tuneesias 17.-22.10.2009 toimunud Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) äsjasel peaassambleel ja paralleelüritusel nimega World Forum on Music.
Niisiis, üha rohkem eelistatakse nii audio- kui videofaili otsida pigem internetist ja erinevatest andmebaasidest, millest Eesti muusikat pakuvad näiteks Eesti Muusika Infokeskus, estmusic.com ja muusikapood muusika24.ee. Nauditavaid hetki kõige mitmekesisemate kontserdisalvestustega pakub ka ERP Music. Kui aga kellelgi CD on juba olemas, leidub sellele üha vähem ostjaid - ollakse ka harjunud, et CD-sid jagatakse promomaterjalina tasuta.
Selles kontekstis tundub muuhulgas, et toetusprogrammi "Eesti heliplaat rahvusvahelisel areenil", mis oli veel 2008. aastal Kultuuriministeeriumi eelarvereal, kuid kadus sealt koos eelarvekärbetega, ei tuleks paremate aegade tagasi saabudes ilmtingimata täpselt samal kujul taastada. Globaalse turu suundumusi silmas pidades tuleks küll jätkuvalt aidata kaasa, et valmiksid rahvuskultuuri seisukohast olulised Eesti heliloojate ja interpreetide salvestused. Kuid otsused, millisel kujul üht või teist faili nii sise- kui välisturule pakkuda, vajaksid kollektiivset arutelu - enne, kui riigi- või erasektori raha hakata panustama CD-de tiražeerimisele.
Ent tundub ka, et need on mõtted, mille realiseerimisele veel 2010. aasta eelarve kontekstis rakendust ei leidu - sest teemaks on jätkuvalt alalhoidmine, mitte arendamine.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment