Täna (29.06) lõpetas president Ilves oma riigivisiidi Iisraeli. Aga eile saabus Iisraeli turneelt tagasi Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Kahjuks ei osutunud võimalikuks lülitada EFK kontserti riigipea visiidi ametlikku ajakavasse (ehk mõni järgmine kord!?), kuid need kaks sündmust on toonud Eestile selles riigis kahtlemata tublisti tähelepanu. On uhke tunne, kui Jeruusalemma linna piiril lehvivad meie trikoloorid.
EFK Iisraeli-turnee moodustasid kuus kontserti: 22.06 Jeruusalemmas, 23.06 Karmiel'is, 24.06 Herzliya's ning 25., 26. ja 27 juunil Tel Avivi Kunstimuuseumis. Programmis olid G. F. Händeli "Jubilate for the Peace of Utrecht" ja "Te Deum (Dettingen)" ning Arvo Pärdi "Te Deum". Koostööd tehti Jeruusalemmas tegutseva kammerorkestriga Israel Camerata ning nende dirigendi Avner Biron'iga. Soolopartiisid laulsid kohalik mezzo Avital Deri (kes tuli asendama algselt plaanitud Orit Gabriel'i), sakslane Thomas Bauer ning EFK-st Toomas Tohert ja Kaia Urb.
Sain osa EFK kahest viimasest kontserdist Tel Avivis. Üllatav, kuivõrd erinevad võivad olla kaks sama kavaga, samade esitajatega ja samas saalis toimuvat kontserti - kusjuures mõlemad kõrge kvaliteediga. Muutusid kuupäev ja kuulama kogunenud publik. Ent eks selles olegi interpretatsioonikunsti kordumatu ilu ja tabamatu ime.
EFK on seda ilu meile ju jaganud juba aastakümneid, aga kindlasti tasub taas kord öelda kiidusõnu nii koorile tervikuna kui eraldi kooriga praegu tööd tegevate Daniel Reuss'i ja Mikk Üleoja aadressil (kes ise turneel ei osalenud). Saavutatud on suurepärane vokaalne tase ning - mis on sugugi mitte väheolulisem - professionaalne stabiilsus. Hoolimata lõunamaisest palavusest ja pingelistest proovidest suutis koor väsimusest üle olla ja pakkuda publikule õnnestunud kontserdid. EFK pälvis siira tunnustuse nii kuulajailt kui orkestrilt ja dirigendilt. Eesti esikoori aadressil, aga ka Arvo Pärdi muusika aadressil kõlas palju komplimente, mis on seda enam väärt, et sealsed muusikasõbrad on harjunud püsivalt osa saama maailma tippkvaliteedist. Kohapeal töötav Eesti diplomaat Marin Mõttus meenutas, et tema korraldamistöös on sellest selgelt abi olnud, et kohanimi "Estonia" seostatakse esmalt meie muusika tippnimedega. Kontserdist tundis suurt rõõmu ka Eesti suursaadik Aino Lepik von Wiren perega.
Israel Camerata on kahtluseta tippkollektiiv, mille paljud muusikud on ühtlasi suurepärased solistid. Ning veel - nagu ka kavalehelt nimedest näha, on tublisti pooled orkestri liikmetest pärit kunagise Nõukogude Liidu aladelt ja suhtlevad omavahel meelsasti vene keeles. Orkester on pidanud oma rahastamise eest võitlema, aga on kahtluseta oma riigile vääriline esinduskollektiiv. Muide, kontserdipaiga ees jagas oma reklaamlehti Iisraeli Kammerorkester, kellega Camerata konkureerib nii publiku kui riigipoolse tähelepanu ja rahastamise pärast.
Iisrael on Eestist pindalalt küll kaks korda väiksem (kusjuures suure osa moodustab kõrb), kuid rahvaarvult ligi kuus korda suurem ning oluliselt ka rikkam riik. Nõnda polnud imestada, et kõik kuus kontserti (kaasa arvatud kolm viimast ühes ja samas kohas) kogusid täissaali. EFK meie ekspordiartiklina on jõudnud sellistesse mainekatesse võrgustikesse ja sellistele lavadele, et nende publikut kipubki üha enam jaguma võõrsile.
Seda enam tuleb siis hinnata näiteks nende initsiatiivi kodumaal anda koolikontserte koos noorte dirigentidega. Ja tundub, et sellest on kasu olnud, nagu ka teiste kontserdikorraldajate noortetööst. Iisraeli publiku keskmine vanus oli julgesti vähemalt 55 aastat, Eesti aktiivne kontserdipublik on aga selgelt üks Euroopa nooremaid. Vähemasti ühe parameetri poolest võime siis oma seisu paremaks hinnata ;-)
EFK lauljad lõpetasid turneega ühtlasi oma hooaja ning saavad mõne nädala puhata. Mis muud, kui soovigem neile suvest palju jõukogumist uueks hooajaks ja uuteks kontsertreisideks.
Tuesday 29 June 2010
EMTA saalikompleks
BNS-is on täna (29.06.2010) uudis: Eesti muusika- ja teatriakadeemia plaanib juurdeehitust
"Eesti muusika- ja teatriakadeemia kavatseb oma Tallinna kesklinnas asuvale viiekorruselisele õppehoonele kuuekorruselist juurdeehitust. Juurdeehitusele on kavas rajada ka kaks maa-alust korrust. Ehitusõiguse saamiseks taotles akadeemia 2008. aasta veebruari lõpus alale detailplaneeringu koostamise algatamist ning sel kolmapäeval kavatseb Tallinn selle algatada, selgus Tallinna korralduse eelnõust.
Planeeringuga on hõlmatud Rävala puiestee 16, Sakala tänav 9, 11 ja 17 kinnistud. Kokku on planeeritava maa-ala suurus üks hektar. Rävala 16 ja Sakala 17 on kavas liita. Sakala 9 ja 11 kruntidele määratakse planeeringuga kasutamise tingimused. Rävala 16 asuval kinnistul asub 1999. aastal rajatud valdavalt nelja korrusega õppehoone. Sakala 17/Tatari 13 krundil ja Sakala 11 krundil on kolme maapealse korrusega hoone, Sakala 9 krundil on viie maapealse korrusega eluhoone. Juurdepääs planeeritavale alale tuleb Tatari ja Sakala tänavalt."
Taustaks lisan, et see saalikompleks on seni ehitamata jäänud EMTA hoone etapp, mis oli juba 1991. aastal alustatud ehituse kavas, aga vahepealsete aastate rahaprobleemide tõttu jäi tookord ehitamata. Kuid juba 1999. aastal, kui akadeemia uus hoone president Meri poolt pidulikult avati, oli selge, et ühele väärikale alma mater'ile on vaja ka saalikompleks juurde ehitada. Eks seepärast ongi praegu olemasolev IV korruse väike saal kandnud rõhutatult nime "kammersaal", selle õige ja suurema saali ootuses.
Vajadus saali järele on igatahes suur nii EMTA sisekasutuse seisukohalt kui ka avalikku kontserdielu silmas pidades. Seda kinnitan kasvõi isiklikust kogemusest - pooltel erinevatest üritustest, mis praeguses kammersaalis toimunud (kontserdid, aktused, plaadiesitlused jne) - ei ole publikule saalis kohti jagunud.
vt ka EMTA hoone ehitamise ajalugu
BNS 22.10.2010: "Muusika- ja teatriakadeemia laiendust tahab projekteerida kaks firmat.
EMTA kuulutas septembri keskel välja riigihanke Tallinnas Rävala puiesteel asuva õppehoone laienduse projekteerimiseks, oma pakkumise tegi kaks firmat - RTG Projektibüroo AS ja Resand AS. RTG Projektibüroo on muuhulgas projekteerinud kümnekorruselise kortermaja Tartus aadressil Fortuuna 1 ja Tondi Selveri hoone, AS Resandi loomingusse kuuluvad muuhulgas Tartu Kaubamaja ja üle Tallinna-Tartu maantee ulatuv Vaida jalgteesild.
Rävala puiestee 16 asuva krundi pindala on 7528 ruutmeetrit, juurdeehitatava osa ehitusalune pind on 1621 ruutmeetrit. Juurdeehitus saab koos keldrikorrustega olema kuuekorruseline ja kokku saab seal olema 12.755 ruutmeetrit pinda. Juurde ehitatavasse ossa tuleb 550-kohaline kontsertsaal, 200-kohaline blackbox-saal, harjutusklassid ja abiruumid. Juurdeehituse aluseks on põhihoone arhitekti Kalvi Voolaidi koostatud juurdeehituse eskiis. Hanke maksumus saab olema eeldatavasti 4,2 miljonit krooni.
"Eesti muusika- ja teatriakadeemia kavatseb oma Tallinna kesklinnas asuvale viiekorruselisele õppehoonele kuuekorruselist juurdeehitust. Juurdeehitusele on kavas rajada ka kaks maa-alust korrust. Ehitusõiguse saamiseks taotles akadeemia 2008. aasta veebruari lõpus alale detailplaneeringu koostamise algatamist ning sel kolmapäeval kavatseb Tallinn selle algatada, selgus Tallinna korralduse eelnõust.
Planeeringuga on hõlmatud Rävala puiestee 16, Sakala tänav 9, 11 ja 17 kinnistud. Kokku on planeeritava maa-ala suurus üks hektar. Rävala 16 ja Sakala 17 on kavas liita. Sakala 9 ja 11 kruntidele määratakse planeeringuga kasutamise tingimused. Rävala 16 asuval kinnistul asub 1999. aastal rajatud valdavalt nelja korrusega õppehoone. Sakala 17/Tatari 13 krundil ja Sakala 11 krundil on kolme maapealse korrusega hoone, Sakala 9 krundil on viie maapealse korrusega eluhoone. Juurdepääs planeeritavale alale tuleb Tatari ja Sakala tänavalt."
Taustaks lisan, et see saalikompleks on seni ehitamata jäänud EMTA hoone etapp, mis oli juba 1991. aastal alustatud ehituse kavas, aga vahepealsete aastate rahaprobleemide tõttu jäi tookord ehitamata. Kuid juba 1999. aastal, kui akadeemia uus hoone president Meri poolt pidulikult avati, oli selge, et ühele väärikale alma mater'ile on vaja ka saalikompleks juurde ehitada. Eks seepärast ongi praegu olemasolev IV korruse väike saal kandnud rõhutatult nime "kammersaal", selle õige ja suurema saali ootuses.
Vajadus saali järele on igatahes suur nii EMTA sisekasutuse seisukohalt kui ka avalikku kontserdielu silmas pidades. Seda kinnitan kasvõi isiklikust kogemusest - pooltel erinevatest üritustest, mis praeguses kammersaalis toimunud (kontserdid, aktused, plaadiesitlused jne) - ei ole publikule saalis kohti jagunud.
vt ka EMTA hoone ehitamise ajalugu
BNS 22.10.2010: "Muusika- ja teatriakadeemia laiendust tahab projekteerida kaks firmat.
EMTA kuulutas septembri keskel välja riigihanke Tallinnas Rävala puiesteel asuva õppehoone laienduse projekteerimiseks, oma pakkumise tegi kaks firmat - RTG Projektibüroo AS ja Resand AS. RTG Projektibüroo on muuhulgas projekteerinud kümnekorruselise kortermaja Tartus aadressil Fortuuna 1 ja Tondi Selveri hoone, AS Resandi loomingusse kuuluvad muuhulgas Tartu Kaubamaja ja üle Tallinna-Tartu maantee ulatuv Vaida jalgteesild.
Rävala puiestee 16 asuva krundi pindala on 7528 ruutmeetrit, juurdeehitatava osa ehitusalune pind on 1621 ruutmeetrit. Juurdeehitus saab koos keldrikorrustega olema kuuekorruseline ja kokku saab seal olema 12.755 ruutmeetrit pinda. Juurde ehitatavasse ossa tuleb 550-kohaline kontsertsaal, 200-kohaline blackbox-saal, harjutusklassid ja abiruumid. Juurdeehituse aluseks on põhihoone arhitekti Kalvi Voolaidi koostatud juurdeehituse eskiis. Hanke maksumus saab olema eeldatavasti 4,2 miljonit krooni.
Friday 25 June 2010
Tutvustades Eestit mujal ...
..., kuluvad kindlasti ära mitmed veebilehed. Näiteks Eesti Instituudi poolt hoitav ja arendatav veebientsüklopeedia Estonica (http://www.estonica.org/) on nüüdsest uues, ilusamas kuues ning ka inglise ja vene keeles. Kui tarvis üldist infot Eesti (riigi, looduse, kultuuri, majanduse jne) kohta, siis Estonicast saab selle kõik lihtsa vaevaga kätte. Soovitan soojalt.
Hiljuti sai Eesti Instituudil valmis ka kultuuriportaali http://www.kultuur.info/ uus versioon, mille oluliseks osaks on Kultuuri Teejuht (http://teejuht.kultuur.info/). Teejuhi eesmärk on juhatada teed Eesti kultuurimaastikul: tuua kultuuriorganisatsioonid ning olulised veebiressursid ühte portaali, tutvustada neid välismaailmale, soodustada kontaktiloomet Eesti ja välismaiste kultuuritegijate vahel.
EAS kureerib sellist Eesti turundamise abimeest nagu http://tutvustaeestit.eas.ee/ - seal on tasuta fotosid ja videosid, palju fakte Eestist, aga ka Eesti turunduskontseptsioon. Samuti EAS-i poolt veetav võrguvärav http://estonia.eu/ tutvustab end kui "official gateway to Estonia".
Soome suunal tutvustustööks on abiks http://www.maatieto.net/viro. Kindlasti on kasu ka ajutistest, kindlate projektidega seotud võrgukülgedest, nagu nt Kultuuripealinna veebist http://www.tallinn2011.ee/est või laulu- ja tantsupeo blogist http://tobreatheasone.wordpress.com/.
Mõistagi pole see sugugi ammendav ülevaade Eestit tutvustavatest veebilehtedest. Ning loomulikult on oma koht ka traditsioonilistel paberväljaannetel. Üks mõjukamaid neist on näiteks National Geographic, mis samuti Eestit mitme pikema artikliga tutvustanud. Esmakordselt sai see teoks ilmselt detsembris 1939, kui Lätist pärit baltisakslane, USA-sse siirdunud Irina Ungern-Sternberg (hiljem ka Irene Myer) kirjutas loo Estonia: at „Russia’s Baltic Gate“. Seal on muuhulgas kirjas: "Väike Tallinna linn toetab koos valitsusega Estonia ooperimaja. Iga nelja aasta tagant aga koguneb pealinna spetsiaalsele väljakule üle Eesti kuni 17 000 inimest laulma. Kui tuhanded eestlaste hääled ühinevad, et laulda rahvalaule, mis sündinud Põhjala pilvedest ja külmast, võib tunda jõudu, mida need inimesed kannavad. See on tahe pigem kannatada kui alistuda. See on rahvuslikku vaimu esile toov Eesti hääl – sügav, kannatlik ja lootust täis." (vt Pealinn, 26.04.2010)
Järgmine National Geographic'u käsitlus, „Return to Estonia“, ilmus aprillis 1980, autoriks Priit Vesilind. Temalt ilmus veel artikkel Balti rahvastest „The Baltic Nations“ novembris 1990. Balti regioonist pajatas National Geographic ka maikuus 1989.
Hiljuti sai Eesti Instituudil valmis ka kultuuriportaali http://www.kultuur.info/ uus versioon, mille oluliseks osaks on Kultuuri Teejuht (http://teejuht.kultuur.info/). Teejuhi eesmärk on juhatada teed Eesti kultuurimaastikul: tuua kultuuriorganisatsioonid ning olulised veebiressursid ühte portaali, tutvustada neid välismaailmale, soodustada kontaktiloomet Eesti ja välismaiste kultuuritegijate vahel.
EAS kureerib sellist Eesti turundamise abimeest nagu http://tutvustaeestit.eas.ee/ - seal on tasuta fotosid ja videosid, palju fakte Eestist, aga ka Eesti turunduskontseptsioon. Samuti EAS-i poolt veetav võrguvärav http://estonia.eu/ tutvustab end kui "official gateway to Estonia".
Soome suunal tutvustustööks on abiks http://www.maatieto.net/viro. Kindlasti on kasu ka ajutistest, kindlate projektidega seotud võrgukülgedest, nagu nt Kultuuripealinna veebist http://www.tallinn2011.ee/est või laulu- ja tantsupeo blogist http://tobreatheasone.wordpress.com/.
Mõistagi pole see sugugi ammendav ülevaade Eestit tutvustavatest veebilehtedest. Ning loomulikult on oma koht ka traditsioonilistel paberväljaannetel. Üks mõjukamaid neist on näiteks National Geographic, mis samuti Eestit mitme pikema artikliga tutvustanud. Esmakordselt sai see teoks ilmselt detsembris 1939, kui Lätist pärit baltisakslane, USA-sse siirdunud Irina Ungern-Sternberg (hiljem ka Irene Myer) kirjutas loo Estonia: at „Russia’s Baltic Gate“. Seal on muuhulgas kirjas: "Väike Tallinna linn toetab koos valitsusega Estonia ooperimaja. Iga nelja aasta tagant aga koguneb pealinna spetsiaalsele väljakule üle Eesti kuni 17 000 inimest laulma. Kui tuhanded eestlaste hääled ühinevad, et laulda rahvalaule, mis sündinud Põhjala pilvedest ja külmast, võib tunda jõudu, mida need inimesed kannavad. See on tahe pigem kannatada kui alistuda. See on rahvuslikku vaimu esile toov Eesti hääl – sügav, kannatlik ja lootust täis." (vt Pealinn, 26.04.2010)
Järgmine National Geographic'u käsitlus, „Return to Estonia“, ilmus aprillis 1980, autoriks Priit Vesilind. Temalt ilmus veel artikkel Balti rahvastest „The Baltic Nations“ novembris 1990. Balti regioonist pajatas National Geographic ka maikuus 1989.
Eesti Kontserdi direktor ...
... valitakse loodetavasti ära juulikuu jooksul, ametiaeg algaks 1. septembrist. Tähtajaks (21.06) laekus neli kandideerimisavaldust. Esmalt läbivad kandidaadid dokumendivooru, kus selgitatakse välja, kas nendelt laekunud materjalid vastavad avaliku konkursi tingimustele. Seejärel korraldatakse vestlusvoor, mille järel teeb konkursikomisjon oma valiku.
Komisjon on laiapõhjaline - sellesse kuuluvad head kolleegid Kultuuriministeeriumist, aga ka Eesti Kontserdist ja erinevatest muusika valdkonna esindusorganisatsioonidest. Oma esindaja ministri käskkirjaga kinnitatud komisjoni on saatnud Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit (ehk mõlemad muusikavaldkonna loomingulised liidud) ja Eesti Muusikanõukogu.
Komisjoni täpset koosseisu vt ministri 17.06.2010 käskkirjast. Delfi millegipärast kirjutas, et "minister Jänes jättis rektor Lassmanni komisjonist välja" (29.06.2010). Tegelikult oli aga asi nii, et palusime eespool mainitud organisatsioonidel nimetada oma esindajad komisjoni - ning nende poolt volitatud Rein Rannapi, Tõnu Kõrvitsa ja Toomas Siitani kinnitaski minister komisjoni koosseisu. Ministeeriumi esindajad, keda konkursist huvitunud muusikud ehk eriti ei tunne, on aga tippspetsialistid nendes valdkondades, mis ühe riigiasutuse juhtimisel on vaieldamatult ülitähtsad ja seetõttu ka konkursil kõneaineks - nimelt finantsjuhtimise ja juriidika alal.
Komisjon on laiapõhjaline - sellesse kuuluvad head kolleegid Kultuuriministeeriumist, aga ka Eesti Kontserdist ja erinevatest muusika valdkonna esindusorganisatsioonidest. Oma esindaja ministri käskkirjaga kinnitatud komisjoni on saatnud Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit (ehk mõlemad muusikavaldkonna loomingulised liidud) ja Eesti Muusikanõukogu.
Komisjoni täpset koosseisu vt ministri 17.06.2010 käskkirjast. Delfi millegipärast kirjutas, et "minister Jänes jättis rektor Lassmanni komisjonist välja" (29.06.2010). Tegelikult oli aga asi nii, et palusime eespool mainitud organisatsioonidel nimetada oma esindajad komisjoni - ning nende poolt volitatud Rein Rannapi, Tõnu Kõrvitsa ja Toomas Siitani kinnitaski minister komisjoni koosseisu. Ministeeriumi esindajad, keda konkursist huvitunud muusikud ehk eriti ei tunne, on aga tippspetsialistid nendes valdkondades, mis ühe riigiasutuse juhtimisel on vaieldamatult ülitähtsad ja seetõttu ka konkursil kõneaineks - nimelt finantsjuhtimise ja juriidika alal.
Friday 18 June 2010
Kevin Kleinmann ...
... on USA-s sündinud ja mitut puhku Soomes tegutsenud prantslane, kelle CV-s on muljetavaldav rida kogemusi Euroopa tipp-plaadifirmade tegevjuhtimisest, aga ka konsulteerivast koostööst tippartistidega nagu Christoph Eschenbach. 3.-5. juunil 2010 andis ta EMTA ja Eesti Muusika Arenduskeskuse korraldatud seminaril edasi oma teadmisi ja soovitusi paarikümnele muusikaelu korraldajale. Lühidalt viibisin seal minagi.
Kleinmann esines seminariga ka aastal 2008 (millest on kirjutanud Juko-Mart Kõlar Postimehes 03.05.2008) ning on sealtpeale kontaktis mitme Eesti kultuurikorraldajaga.
Seminaripäevade põhiteemad olid:
1. The situation in the music industry and business in the world and in Estonia - possible contact points, difficulties and opportunities;
2. New / alternative ways of fundraising, cooperation between sectors and industries, role of networks and social media.
3. Reaching the audience via modern media and information channels, new solutions and means, the problematic of invisibility.
Kleinmanni ja tema seminaril kõneldut tutvustab Evi Arujärv Sirbis 18.06.2010.
Lisan mõned lingid materjalidele, mida Kleinmann oma seminaril kasutas:
- Kevin Kleinmann: When the Music Starts (The Gramophone, December 2005)
- It's American Brandstand: marketers Underwrite Performers (NY Times 07.07.2008)
- Internet Usage and Population: in North America, in Europe, in Asia, in the world.
Ning muidugi innustan huvilisi tutvuma EMTA kultuurikorralduse magistriprogrammiga 2010 - 2012
(ning selle õppekavaga). Hiljuti toimus viis edukat kaitsmist huvitavadel teemadel.
Mõned materjalid seminarist on ka magistriprogrammi Facebooki-lehel.
Kleinmann esines seminariga ka aastal 2008 (millest on kirjutanud Juko-Mart Kõlar Postimehes 03.05.2008) ning on sealtpeale kontaktis mitme Eesti kultuurikorraldajaga.
Seminaripäevade põhiteemad olid:
1. The situation in the music industry and business in the world and in Estonia - possible contact points, difficulties and opportunities;
2. New / alternative ways of fundraising, cooperation between sectors and industries, role of networks and social media.
3. Reaching the audience via modern media and information channels, new solutions and means, the problematic of invisibility.
Kleinmanni ja tema seminaril kõneldut tutvustab Evi Arujärv Sirbis 18.06.2010.
Lisan mõned lingid materjalidele, mida Kleinmann oma seminaril kasutas:
- Kevin Kleinmann: When the Music Starts (The Gramophone, December 2005)
- It's American Brandstand: marketers Underwrite Performers (NY Times 07.07.2008)
- Internet Usage and Population: in North America, in Europe, in Asia, in the world.
Ning muidugi innustan huvilisi tutvuma EMTA kultuurikorralduse magistriprogrammiga 2010 - 2012
(ning selle õppekavaga). Hiljuti toimus viis edukat kaitsmist huvitavadel teemadel.
Mõned materjalid seminarist on ka magistriprogrammi Facebooki-lehel.
Friday 11 June 2010
Peavoolu-muusikauudised ;-)
Olen Eesti ajakirjanduse uudiskriteeriume mõnigi kord kommenteerinud kas iroonia või kahjutundega. Tõsi ta on, et suurematesse lehtedesse jõuavad sageli mitte need teemad ja uudised, mida muusikud ise oluliseks peavad, vaid pseudoteemad, millest kirjutaja arusaamine paremini üle käib.
Teisipäev, 08.06.2010 oli aga erandlik päev - eelmisel päeval Istanbulis toimunud Arvo Pärdi uudisteose esiettekanne andis põhjust lausa Postimehe juhtkirjaks ja esikaanelooks ning ka EPL pikemaks artikliks. Tõsi küll, eeltingimuseks jäi ikkagi, et sündmus pidi toimuma kodust kaugel ja selle kaalukust pidid rõhutama türgimaised arvajad. Võõra kiitus on eestlase kõrvale ikkagi millegipärast eelistatum ja justkui "tõelisem" - mis sest, et nende välismaiste kiitjate nimesid kuuldakse sageli esimest korda.
Kuigi mul endal polnud kahjuks võimalust Istanbulis kontserdil käia, tahan teistelt kuuldud muljete põhjal südamest tänada kõiki kontserdil osalenud Eesti muusikuid - nimeliselt olgu välja toodud dirigent Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljad koos nende peadirigendi Daniel Reussiga (kes juhatas eraldi kontserti) ning Vox Clamantis eesotsas Jaan-Eik Tulvega. Ning muidugi helilooja Arvo Pärt ise. Aitäh, tänu teile on Eesti maailmas taas suuremaks saanud.
Juba järgmisel päeval aga käivitus taas uudisteagentuur OBS (odna baba skazala) ning saime peavoolu-meediast lugeda sõnumeid, millele kinnitust nagu ei leidunudki, ent mis siiski mingil põhjusel uudiskünnise ületasid - et praegune kultuuriminister saavat 2012. aastal EMTA rektoriks ning et Eesti Kontserdi juhiks saavat 1. septembrist Jüri Leiten. Mis sest, et konkursikomisjoni pole veel üldse kokku kutsutudki ning ka avaldused ilmselt alles hakkavad laekuma.
Kui Eesti Kontserdi konkurss millalgi juulikuus lõpeb ja direktor ametisse kinnitatakse, loeks päevalehtedes muidugi hea meelega vähemalt sama mahukaid artikleid, kus valitud juht saab oma seisukohti ja plaane tutvustada. In spe ...
Teisipäev, 08.06.2010 oli aga erandlik päev - eelmisel päeval Istanbulis toimunud Arvo Pärdi uudisteose esiettekanne andis põhjust lausa Postimehe juhtkirjaks ja esikaanelooks ning ka EPL pikemaks artikliks. Tõsi küll, eeltingimuseks jäi ikkagi, et sündmus pidi toimuma kodust kaugel ja selle kaalukust pidid rõhutama türgimaised arvajad. Võõra kiitus on eestlase kõrvale ikkagi millegipärast eelistatum ja justkui "tõelisem" - mis sest, et nende välismaiste kiitjate nimesid kuuldakse sageli esimest korda.
Kuigi mul endal polnud kahjuks võimalust Istanbulis kontserdil käia, tahan teistelt kuuldud muljete põhjal südamest tänada kõiki kontserdil osalenud Eesti muusikuid - nimeliselt olgu välja toodud dirigent Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljad koos nende peadirigendi Daniel Reussiga (kes juhatas eraldi kontserti) ning Vox Clamantis eesotsas Jaan-Eik Tulvega. Ning muidugi helilooja Arvo Pärt ise. Aitäh, tänu teile on Eesti maailmas taas suuremaks saanud.
Juba järgmisel päeval aga käivitus taas uudisteagentuur OBS (odna baba skazala) ning saime peavoolu-meediast lugeda sõnumeid, millele kinnitust nagu ei leidunudki, ent mis siiski mingil põhjusel uudiskünnise ületasid - et praegune kultuuriminister saavat 2012. aastal EMTA rektoriks ning et Eesti Kontserdi juhiks saavat 1. septembrist Jüri Leiten. Mis sest, et konkursikomisjoni pole veel üldse kokku kutsutudki ning ka avaldused ilmselt alles hakkavad laekuma.
Kui Eesti Kontserdi konkurss millalgi juulikuus lõpeb ja direktor ametisse kinnitatakse, loeks päevalehtedes muidugi hea meelega vähemalt sama mahukaid artikleid, kus valitud juht saab oma seisukohti ja plaane tutvustada. In spe ...
Thursday 10 June 2010
Programmilepingud tehtud
Üks väike teavitus, kuna viimastel päevadel on olnud mitmeid küsijaid.
Annan teada kõigile headele koostööpartneritele, kelle projektitaotlusi on minister oma kärkkirjadega otsustanud toetada erinevatest muusika valdkonna programmidest, et kõik lepingud on muusikanõuniku poolt ette valmistatud. Mõned heliloomingu tellimise lepingud ringlevad veel ministeeriumi sees kooskõlastusringil ning peaks lähipäevil jõudma adressaadi postkasti. Aga enamus lepinguid on juba saanud esmalt kantsleri ja seejärel teise lepingupoole allkirja peale. Lepingu ministeeriumisse tagasijõudmisel toimub väljamaksete tegemine nii, nagu lepingus ette nähtud.
Kuna 2011. aastaks ei ole riigieelarve kahandamist ette nähtud, juhindun oma tegevuses praegu sellest, et õige oleks 2009. aastal välja kujunenud viis programmi säilitada ka 2011. aastal. Olen teinud ka ettepaneku programmimahu suurendamiseks. Kuivõrd see reaalselt võimalikuks osutub, selgub läbirääkimistel Rahandusministeeriumiga järgnevate kuude jooksul. Vajadus on aga kahtlemata suur - kui 2008. aastal oli kaheksa tolleaegse programmi maht kokku 8 756 000 kr, siis 2009. aastal jäi viie allesjäänud programmi kogumahuks 4 551 700 kr. 2010. aasta eelarvesse jäi sama viie programmi kogumahuks 4 837 030 kr. Seejuures nii Kultuurkapitali kui hasartmängumaksu laekumised on samal perioodil samuti märgatavalt vähenenud.
Aasta algul kavandasin, et programmidest "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" ja "Heliloomingu tellimine" toimub kaks jagamist - üks kevadel ja teine suve lõpus. Kuna aga mõlema puhul oli palju ja väga kaalukaid taotlusi, pidas mõlema programmi komisjon õigeks jaotada kogu võimalik raha ühe korraga ära.
Programmikomisjonide koosseisud ja ministri poolt kinnitatud tingimused on avalikud - vt Kultuuriministeeriumi toetusprogrammid 2010 - ning klikata huvi pakkuva programmi nimetusele.
Annan teada kõigile headele koostööpartneritele, kelle projektitaotlusi on minister oma kärkkirjadega otsustanud toetada erinevatest muusika valdkonna programmidest, et kõik lepingud on muusikanõuniku poolt ette valmistatud. Mõned heliloomingu tellimise lepingud ringlevad veel ministeeriumi sees kooskõlastusringil ning peaks lähipäevil jõudma adressaadi postkasti. Aga enamus lepinguid on juba saanud esmalt kantsleri ja seejärel teise lepingupoole allkirja peale. Lepingu ministeeriumisse tagasijõudmisel toimub väljamaksete tegemine nii, nagu lepingus ette nähtud.
Kuna 2011. aastaks ei ole riigieelarve kahandamist ette nähtud, juhindun oma tegevuses praegu sellest, et õige oleks 2009. aastal välja kujunenud viis programmi säilitada ka 2011. aastal. Olen teinud ka ettepaneku programmimahu suurendamiseks. Kuivõrd see reaalselt võimalikuks osutub, selgub läbirääkimistel Rahandusministeeriumiga järgnevate kuude jooksul. Vajadus on aga kahtlemata suur - kui 2008. aastal oli kaheksa tolleaegse programmi maht kokku 8 756 000 kr, siis 2009. aastal jäi viie allesjäänud programmi kogumahuks 4 551 700 kr. 2010. aasta eelarvesse jäi sama viie programmi kogumahuks 4 837 030 kr. Seejuures nii Kultuurkapitali kui hasartmängumaksu laekumised on samal perioodil samuti märgatavalt vähenenud.
Aasta algul kavandasin, et programmidest "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" ja "Heliloomingu tellimine" toimub kaks jagamist - üks kevadel ja teine suve lõpus. Kuna aga mõlema puhul oli palju ja väga kaalukaid taotlusi, pidas mõlema programmi komisjon õigeks jaotada kogu võimalik raha ühe korraga ära.
Programmikomisjonide koosseisud ja ministri poolt kinnitatud tingimused on avalikud - vt Kultuuriministeeriumi toetusprogrammid 2010 - ning klikata huvi pakkuva programmi nimetusele.
Uuest Rahvusooperi hoonest
13. juunil 2010 saab täis 100 aastat Estonia teatrimajale nurgakivi panekust. Tõsi, tookordne avatseremoonia ei kulgenud plaanipäraselt, kuna eestikeelne kõnepidamine keelati ära. Aga maja siiski ehitati ja nurgakivi on tänaselgi päeval alles, Talveaias kõigile näha.
Kui Rahvusooperi pere käis 18.05.2010 Riigikogus külas, oli neil kaks sõnumit.
Esiteks palve toetada täiendavat rahaeraldust tööjõukuludeks mahus 17 miljonit krooni (sellest kirjutas ka Postimees 24.05.2010 kõrvuti uue hooaja tutvustusega). Teiseks palve toetada uue ooperimaja ehitust. Seda sõnumit kaunistasid suured lahtirullitud plagud maailma erinevate ooperimajade kujutistega.
Kultuuriministeeriumi arengukavas aastateks 2011-2014 on kirjas: "Rahvusooper Estonia vajab edasiseks jätkusuutlikuks tegutsemiseks uut hoonet. Oluline on ellu viia ehitust ettevalmistavad tegevused (hoone lõplik asukoht, arhitektuurikonkurss, vajalikud analüüsid ja hinnangud)."
Eeskujud on muidugi uhked - maailma tuntuimad ooperihooned, millest mõnigi on ka üsna uus ning arhitektuuriobjektina tõeline tippteos: Kopenhaageni ooperimaja, Oslo ooperimaja, Valencia Kunstide Palee, veidi vanemad Sydney Ooperimaja, Metropolitan Opera New Yorgis. Omalt poolt lisaksin neile ka Göteborgi ooperiteatri, mis võiks olla Estoniaga võrreldavas mahus, asub muide merelahe ääres jahisadama kõrval.
Aprilliks 2010 oli oma esialgse töö teinud esinduslik komisjon, kuhu kuulusid peale Rahvusooperi peadirektori Aivar Mäe veel Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Kultuuriministeeriumi esindajate ka Eesti Arhitektide Liidu juhtpersoonid. Tehti ära põhjalik analüüs, et leida linnaehitulikult sobivaim ja esinduslikum asukoht uue teatri rajamiseks. Seejuures arvestati asukoha, uue tehnoloogia ja funktsionaalsete vajadustega. Projekti maksumuseks on seni pakutud 1,6 kuni 2 miljardit krooni.
Ajakava osas tahetakse jõuda hoone avamiseni aastal 2018, kui Eesti on muide ka Euroopa Liidu eesistuja. Sellele eelneks arhitektuurikonkurss (2011), detailplaneerimine (2011-2012), hoone projekteerimine (2012-2014) ja ehitamine (2014-2017), kõikvõimalikud asjaajamised sinna juurde.
Komisjon jõudis esmalt seisukohale, et seni jutuks olnud krunt Rahvusooperi Pärnu mnt poolses küljes jääb kitsaks ning ole sobilik ka keskkonna- ja muinsuskaitsega seotud põhjustel. Niisiis, esimese variandina kaalutud juurdeehituse rajamine ei ole võimalik olemasoleva teatrihoone piirkonnas kehtivate mitmesuguste piirangute tõttu.
Uue teatrihoone asukoha teemaga tegeledes määrati ka nõuded tulevase teatrihoone kinnistule:
- ehitusalane pind ca 8000 m2,
- parkla 400 autole kahel korrusel,
- kinnistu minimaalne suurus 2 ha,
- tulevase objekti kõrgus alates 0-st 36m,
- tulevase objekti sügavus alates 0-st 12m.
Välja pakuti 26 võimalikku asukohta Kalamajast Lauluväljaku veeru ja Juhkentali rajoonini. Komisjon leidis, et parimad asukohad võiks olla mere ääres ning soovitavalt linnakeskuses. Parim asukoht leiti olevat Admiraliteedi basseini ja Poordi vaheline ala suurusega kuni 2,8 ha, mis võimaldab ooperikvartali teket, on hea juurdepääsuga ja väärikas koht. Esile tõsteti veel ka kagupoolset kõrvalkrunti Ahtri tn 3 / Laeva tn 2; Tallinna Sadama Kagu kai, Põhjaväila ja mere vahelist ala; Kalasadama piirkonda Kalaranna tänavas ning Rävala pst pikenduse, Süda tänava ja Kino "Kosmose" vahelist piirkonda.
Samal teemal: Riik saab juubelikingiks ooperimaja (EPL 08.10.2010).
10.09.2010 ilmus Postimehe erilehena "Rahvusooper", kus lk. 20 tutvustab Rahvusooperi uue hoone kava. Kultuuriministri seisukoht: "Tänase seisuga on Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelini just nii palju aega, et teha selleks ajaks teoks Rahvusooper Estonia ammune unistus ja püsitada meie kultuuriloole oluline ehitus."
Kui Rahvusooperi pere käis 18.05.2010 Riigikogus külas, oli neil kaks sõnumit.
Esiteks palve toetada täiendavat rahaeraldust tööjõukuludeks mahus 17 miljonit krooni (sellest kirjutas ka Postimees 24.05.2010 kõrvuti uue hooaja tutvustusega). Teiseks palve toetada uue ooperimaja ehitust. Seda sõnumit kaunistasid suured lahtirullitud plagud maailma erinevate ooperimajade kujutistega.
Kultuuriministeeriumi arengukavas aastateks 2011-2014 on kirjas: "Rahvusooper Estonia vajab edasiseks jätkusuutlikuks tegutsemiseks uut hoonet. Oluline on ellu viia ehitust ettevalmistavad tegevused (hoone lõplik asukoht, arhitektuurikonkurss, vajalikud analüüsid ja hinnangud)."
Eeskujud on muidugi uhked - maailma tuntuimad ooperihooned, millest mõnigi on ka üsna uus ning arhitektuuriobjektina tõeline tippteos: Kopenhaageni ooperimaja, Oslo ooperimaja, Valencia Kunstide Palee, veidi vanemad Sydney Ooperimaja, Metropolitan Opera New Yorgis. Omalt poolt lisaksin neile ka Göteborgi ooperiteatri, mis võiks olla Estoniaga võrreldavas mahus, asub muide merelahe ääres jahisadama kõrval.
Aprilliks 2010 oli oma esialgse töö teinud esinduslik komisjon, kuhu kuulusid peale Rahvusooperi peadirektori Aivar Mäe veel Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Kultuuriministeeriumi esindajate ka Eesti Arhitektide Liidu juhtpersoonid. Tehti ära põhjalik analüüs, et leida linnaehitulikult sobivaim ja esinduslikum asukoht uue teatri rajamiseks. Seejuures arvestati asukoha, uue tehnoloogia ja funktsionaalsete vajadustega. Projekti maksumuseks on seni pakutud 1,6 kuni 2 miljardit krooni.
Ajakava osas tahetakse jõuda hoone avamiseni aastal 2018, kui Eesti on muide ka Euroopa Liidu eesistuja. Sellele eelneks arhitektuurikonkurss (2011), detailplaneerimine (2011-2012), hoone projekteerimine (2012-2014) ja ehitamine (2014-2017), kõikvõimalikud asjaajamised sinna juurde.
Komisjon jõudis esmalt seisukohale, et seni jutuks olnud krunt Rahvusooperi Pärnu mnt poolses küljes jääb kitsaks ning ole sobilik ka keskkonna- ja muinsuskaitsega seotud põhjustel. Niisiis, esimese variandina kaalutud juurdeehituse rajamine ei ole võimalik olemasoleva teatrihoone piirkonnas kehtivate mitmesuguste piirangute tõttu.
Uue teatrihoone asukoha teemaga tegeledes määrati ka nõuded tulevase teatrihoone kinnistule:
- ehitusalane pind ca 8000 m2,
- parkla 400 autole kahel korrusel,
- kinnistu minimaalne suurus 2 ha,
- tulevase objekti kõrgus alates 0-st 36m,
- tulevase objekti sügavus alates 0-st 12m.
Välja pakuti 26 võimalikku asukohta Kalamajast Lauluväljaku veeru ja Juhkentali rajoonini. Komisjon leidis, et parimad asukohad võiks olla mere ääres ning soovitavalt linnakeskuses. Parim asukoht leiti olevat Admiraliteedi basseini ja Poordi vaheline ala suurusega kuni 2,8 ha, mis võimaldab ooperikvartali teket, on hea juurdepääsuga ja väärikas koht. Esile tõsteti veel ka kagupoolset kõrvalkrunti Ahtri tn 3 / Laeva tn 2; Tallinna Sadama Kagu kai, Põhjaväila ja mere vahelist ala; Kalasadama piirkonda Kalaranna tänavas ning Rävala pst pikenduse, Süda tänava ja Kino "Kosmose" vahelist piirkonda.
Samal teemal: Riik saab juubelikingiks ooperimaja (EPL 08.10.2010).
10.09.2010 ilmus Postimehe erilehena "Rahvusooper", kus lk. 20 tutvustab Rahvusooperi uue hoone kava. Kultuuriministri seisukoht: "Tänase seisuga on Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelini just nii palju aega, et teha selleks ajaks teoks Rahvusooper Estonia ammune unistus ja püsitada meie kultuuriloole oluline ehitus."
Monday 7 June 2010
Aadama itk Istanbulis
Tänane Eesti kultuuri suursündmus toimub Istanbulis. See ida ja lääne piiripunktiks olemine, mida oleme meiegi oma saatusega mõtestanud, on seal linnas kohe eriti tuntav. Ning seepärast on tähelepanu Arvo Pärdi autorikontserdi suhtes, mille raames toimub ka uudisteose "Adam's Lament" esiettekanne, oodatult suur. Eestist on sündmust oma kohalolekuga austama sõitnud Vabariigi President, kultuuriminister ja Tallinna linnapea.
Sündmus on pälvinud tähelepanu ja kaasabi väga erinevatelt osapooltelt ka ainuüksi Eestis. SA Tallinn 2011 koordineeris korraldamist, mitmed asutused on teinud pressiteateid, ajaleht "Pealinn" kirjutab korraldamise telgitagustest, Matti Maasikas EPL-s Istanbuli ajaloolisest taustast, jne jne. Rääkimata faktist, et Türgi suurim päevaleht "Hürriyet" pidas seda esiettekannet Istanbul 2010 olulisimaks sündmuseks. EFK esineb sealsamas Hagia Eirene's 08.06 ka eraldi kontserdiga ning seejärel valmistub Iisraeli turneeks.
Püha Silvanus, kelle teksti Arvo Pärt kasutas, tundub olevat heliloojale eriti lähedane autor. Tambovi kubermangust Kreekasse Athose mäe kloostrisse läinud munk, kodanikunimega Simeon Ivanovitš Antonov (1866-1938), oli puudulikust kirjaoskusest hoolimata kahtlemata sedavõrd elutark mees, et tema vaimne pärand väärib laiemat tundmist.
Maestro Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Vox Clamantis koos Borusan Istanbul Philharmonic Orchestra'ga, ning kindlasti ka "meie mees Istanbulis" Vahur Luhtsalu ja Tallinn 2011 meeskond - hoiame teile kõigile tänasel suursündmusel pöialt! Ning jääme ootama uudisteose esiettekannet Eestis 03.09.2010 Pärdi pidunädalate raames.
"Aadam, isa kogu inimkonnale, sai tundma paradiisis, kui magus on Jumala armastus. Ja kui ta oma patu eest oli välja aetud Eedeni aiast ning oli ilma jäänud Jumala armastusest, kannatas ta rängalt ja kurtis vägeva kaebelauluga. Ja kogu kõrb helises kaasa tema itkuga. Tema hing oli äärmuseni pingul, kui ta tõdes: "Olen kurvastanud minu armastatud Issandat". Ta kahetses vähem kaotatud paradiisi ja selle ilu pärast, kui selle pärast, et ta oli kaotanud Jumala armastuse, mis rahuldamatult, igal silmapilgul juhib hinge Tema suunas."
Pikem intervjuu Arvo Pärdiga ilmus ajalehes Pealinn 14.06.2010, sündmuse tutvustus Sirbis 18.06.2010.
Sündmus on pälvinud tähelepanu ja kaasabi väga erinevatelt osapooltelt ka ainuüksi Eestis. SA Tallinn 2011 koordineeris korraldamist, mitmed asutused on teinud pressiteateid, ajaleht "Pealinn" kirjutab korraldamise telgitagustest, Matti Maasikas EPL-s Istanbuli ajaloolisest taustast, jne jne. Rääkimata faktist, et Türgi suurim päevaleht "Hürriyet" pidas seda esiettekannet Istanbul 2010 olulisimaks sündmuseks. EFK esineb sealsamas Hagia Eirene's 08.06 ka eraldi kontserdiga ning seejärel valmistub Iisraeli turneeks.
Püha Silvanus, kelle teksti Arvo Pärt kasutas, tundub olevat heliloojale eriti lähedane autor. Tambovi kubermangust Kreekasse Athose mäe kloostrisse läinud munk, kodanikunimega Simeon Ivanovitš Antonov (1866-1938), oli puudulikust kirjaoskusest hoolimata kahtlemata sedavõrd elutark mees, et tema vaimne pärand väärib laiemat tundmist.
Maestro Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Vox Clamantis koos Borusan Istanbul Philharmonic Orchestra'ga, ning kindlasti ka "meie mees Istanbulis" Vahur Luhtsalu ja Tallinn 2011 meeskond - hoiame teile kõigile tänasel suursündmusel pöialt! Ning jääme ootama uudisteose esiettekannet Eestis 03.09.2010 Pärdi pidunädalate raames.
"Aadam, isa kogu inimkonnale, sai tundma paradiisis, kui magus on Jumala armastus. Ja kui ta oma patu eest oli välja aetud Eedeni aiast ning oli ilma jäänud Jumala armastusest, kannatas ta rängalt ja kurtis vägeva kaebelauluga. Ja kogu kõrb helises kaasa tema itkuga. Tema hing oli äärmuseni pingul, kui ta tõdes: "Olen kurvastanud minu armastatud Issandat". Ta kahetses vähem kaotatud paradiisi ja selle ilu pärast, kui selle pärast, et ta oli kaotanud Jumala armastuse, mis rahuldamatult, igal silmapilgul juhib hinge Tema suunas."
Pikem intervjuu Arvo Pärdiga ilmus ajalehes Pealinn 14.06.2010, sündmuse tutvustus Sirbis 18.06.2010.
Tuesday 1 June 2010
EK direktori konkurss
BNS, 01.06.2010: Kultuuriministeerium kuulutas välja avaliku konkursi Eesti Kontserdile direktori leidmiseks. Minister allkirjastas vastava käskkirja 01.06.2010. Eesti Kontserdi direktori ülesanne on vastutada riigi etendusasutuste tegevuse eest. Samuti täidab direktor Eesti Kontserdi loomingulise juhi ülesandeid, esitades nt uue hooaja kava kinnitamiseks EK loomenõukogule.
Kultuuriministeerium ootab kandidaatidelt Eesti muusikavaldkonna väga head tundmist, juhtimiskogemust, Eesti kultuuri ja majanduse head tundmist, kahe võõrkeele, soovitavalt vene ja inglise keele oskust suhtlustasandil, head suhtlemis- ja väljendusoskust ning algatus- ja analüüsivõimet.
Ametikohale kandideerijal palutakse esitada:
• kirjalik avaldus;
• elulookirjeldus;
• haridust tõendava dokumendi koopia;
• kirjalik visioon Eesti Kontserdi arengust aastatel 2010-2013.
Eesti Kontserdi uus direktor asub ametisse 1. septembrist.
Kultuuriministeerium ootab kandideerimisavaldusi 21. juunini.
Mullu 1. septembril asus Eesti Kontserdi kohusetäitjana tööle Marko Lõhmus, kes vahetas välja rahvusooperit Estonia juhtima asunud Aivar Mäe. Lõhmus töötas enne Eesti Kontserdi juhi kohusetäitja kohale asumist kolm aastat kultuuriministeeriumi muusikanõunikuna, enne seda oli ta Pärnu linnaorkestri direktor.
Eesti Kontserdi direktori konkurss toimub vastavalt riigietendusasutuse direktori valimise korrale.
Hiljuti saabus avalduste tähtaeg paaril muuseumijuhtide konkursil, mida reglementeerib riigimuuseumi direktori valimise kord.
Uudist on juba kajastanud Delfi.ee ja raadiojaamad, samuti AK kultuuriuudised 02.06.2010 ja ministri intervjuuga Sirp 04.06.2010.
Kultuuriministeerium ootab kandidaatidelt Eesti muusikavaldkonna väga head tundmist, juhtimiskogemust, Eesti kultuuri ja majanduse head tundmist, kahe võõrkeele, soovitavalt vene ja inglise keele oskust suhtlustasandil, head suhtlemis- ja väljendusoskust ning algatus- ja analüüsivõimet.
Ametikohale kandideerijal palutakse esitada:
• kirjalik avaldus;
• elulookirjeldus;
• haridust tõendava dokumendi koopia;
• kirjalik visioon Eesti Kontserdi arengust aastatel 2010-2013.
Eesti Kontserdi uus direktor asub ametisse 1. septembrist.
Kultuuriministeerium ootab kandideerimisavaldusi 21. juunini.
Mullu 1. septembril asus Eesti Kontserdi kohusetäitjana tööle Marko Lõhmus, kes vahetas välja rahvusooperit Estonia juhtima asunud Aivar Mäe. Lõhmus töötas enne Eesti Kontserdi juhi kohusetäitja kohale asumist kolm aastat kultuuriministeeriumi muusikanõunikuna, enne seda oli ta Pärnu linnaorkestri direktor.
Eesti Kontserdi direktori konkurss toimub vastavalt riigietendusasutuse direktori valimise korrale.
Hiljuti saabus avalduste tähtaeg paaril muuseumijuhtide konkursil, mida reglementeerib riigimuuseumi direktori valimise kord.
Uudist on juba kajastanud Delfi.ee ja raadiojaamad, samuti AK kultuuriuudised 02.06.2010 ja ministri intervjuuga Sirp 04.06.2010.
Subscribe to:
Posts (Atom)
