Hea noor kultuuritegelane,
Kui oled mitte rohkem kui 35 aastat vana, aga juba võid öelda, et Sinu kunstilised saavutused on leidnud laialdast tunnustust ning oluliselt kaasa aidanud Eesti kultuuri tutvustamisele maailmas, tasub kandideerida presidendi noore kultuuritegelase preemiale.
Kui oled ise tagasihoidlik, saad ju ka esitada oma selliselt kvalifitseeruva sõbra. Taotluste tähtaeg on 13. mai 2011, preemia suurus on 4793 eurot. Noore kultuuritegelase preemiat rahastab Toomas Luman.
Tuesday 29 March 2011
Thursday 24 March 2011
Uus minister, uus koalitsioonilepe
Tänased teemad on jätkuvalt Eesti Muusika Päevad ja algav Tallinn Music Week, ent kahtlemata ka uue valitsuse selginev koosseis ja eile avalikustatud koalitsioonilepe. Alustagem viimasest.
Koalitsioonileppes on eraldi üsna põhjalik kultuuripoliitika peatükk, lisaks on kultuuri erinevas kontekstis mainitud ka teistes peatükkides. Kuna valitsusprogrammi põhirõhk on majandusel, on igati loogiline ka loomemajanduse jätkuv rõhutamine. Valitsus tahab edendada teadmuspõhist loomemajandust toetavat taristut, muuta EAS-i toetusmeetmed loomemajanduse eripäradele vastavaks, muuta Eesti tunnustatud loomemajanduse ja disainimaaks, lõimida sellega Eesti IT-kompetentsi. Toetatakse loomemajandust soosiva keskkonna väljaarendamist ning kaalutakse kultuuriministeeriumi loomemajanduse programmi suurendamist.
Üks väga oluline punkt väärib tervikuna refereerimist: "Kultuurile mõeldud rahaeraldiste, sealhulgas Euroopa Liidu toetuste suurendamine: seisame selle eest, et EL järgmise finantsperspektiivi rahastamiskavades ja piiriülese koostöö programmides oleks kultuurivaldkonnal ja loomemajandusel senisest suurem osakaal."
Kultuuriekspordi edendamiseks soovib valitsus luua "EASi ekspordi arendamise toetuste kõrvale kultuuriekspordi toetusmeetme, et valdkonnaspetsiifikat arvesse võttes toetada loomemajanduses tegutsejate võimalusi välisturgudel läbilöömiseks", samuti toetada valdkondliku arenduskeskuse tegevust esimesena mainituna just muusika valdkonnas, eesmärgiga "soodustada ettevõtlust, kasvatada ekspordipotentsiaali, luua toimivad klastreid ja soodustada koostööd loomeettevõtete ja teiste majandusharude vahel".
Konkreetselt muusikaga seoses nimetab koalitsioonilepe lisaks muusika arenduskeskusele veel lubadust Eesti Rahva Muuseumi kõrval valmis ehitada ka Tallinna Muusikakeskkooli uus hoone ning jätkata koolide varustamist muusikariistadega.
Kultuuriministri ametikohale võimalikke kandidaate pakkus ajakirjandus üsna usinalt. Peaminister esitles aga lõpliku kandidaadina senist justiitsministrit. Rein Lang sai muusikaringkondadele tuntuks esmalt seoses kergema žanriga - Tartu levimuusikapäevade korraldajana ning Tallinna Linnahalli (kunagise tippstuudio ja maineka kontserdipaiga) ja klubi "Muusik" asedirektorina. Seejärel oli ta aga aktiivselt seotud koorimuusikaga, 1991. aastal toimunud ida-lääne laulupeo "Laulusillad" ("Bridges of Song") peakorraldajana. Niisiis on minister professionaal ka kontserdikorralduse valdkonnas. Hilisemal ajal on Rein Lang olnud paljudele tippmuusikutele hinnatud nõuandja, muuhulgas Eesti Kontserdi loomenõukogu liikmena 1998–2001. Aktiivse teatrikülastamise kõrval leiab ta tihti aega ka kontsertide jaoks.
Oktoobris 2010 pälvis justiitsminister Rein Lang Soomes Tampere linna poolt korraldatud üritusel "Musiikki & Media", Soome muusikatööstuse auhinnagaala raames esimest korda välja antud eriauhinna Tampere Music Award - panuse eest Eesti muusikavaldkonna arendamisel juba nõukogude ajal ning autorikaitse küsimustega tegelemise eest.
Rein Langi esimene intervjuu kultuuriministrina ilmus Sirbis 08.04.2011, seejärel aga oli Kuku-raadio eetris saade "Vanamehed Kolmandalt" 10.04.2011. Esinedes TV3 saates "Kolmeraudne" 14.04.2011, rõhutas Rein Lang muu hulgas, et EMTA saalikompleks tuleb kindlasti valmis ehitada. Intervjuus Postimehele 16.04.2011 toonitas minister, et eesti kultuur vajab mänedžere.
Koalitsioonileppes on eraldi üsna põhjalik kultuuripoliitika peatükk, lisaks on kultuuri erinevas kontekstis mainitud ka teistes peatükkides. Kuna valitsusprogrammi põhirõhk on majandusel, on igati loogiline ka loomemajanduse jätkuv rõhutamine. Valitsus tahab edendada teadmuspõhist loomemajandust toetavat taristut, muuta EAS-i toetusmeetmed loomemajanduse eripäradele vastavaks, muuta Eesti tunnustatud loomemajanduse ja disainimaaks, lõimida sellega Eesti IT-kompetentsi. Toetatakse loomemajandust soosiva keskkonna väljaarendamist ning kaalutakse kultuuriministeeriumi loomemajanduse programmi suurendamist.
Üks väga oluline punkt väärib tervikuna refereerimist: "Kultuurile mõeldud rahaeraldiste, sealhulgas Euroopa Liidu toetuste suurendamine: seisame selle eest, et EL järgmise finantsperspektiivi rahastamiskavades ja piiriülese koostöö programmides oleks kultuurivaldkonnal ja loomemajandusel senisest suurem osakaal."
Kultuuriekspordi edendamiseks soovib valitsus luua "EASi ekspordi arendamise toetuste kõrvale kultuuriekspordi toetusmeetme, et valdkonnaspetsiifikat arvesse võttes toetada loomemajanduses tegutsejate võimalusi välisturgudel läbilöömiseks", samuti toetada valdkondliku arenduskeskuse tegevust esimesena mainituna just muusika valdkonnas, eesmärgiga "soodustada ettevõtlust, kasvatada ekspordipotentsiaali, luua toimivad klastreid ja soodustada koostööd loomeettevõtete ja teiste majandusharude vahel".
Konkreetselt muusikaga seoses nimetab koalitsioonilepe lisaks muusika arenduskeskusele veel lubadust Eesti Rahva Muuseumi kõrval valmis ehitada ka Tallinna Muusikakeskkooli uus hoone ning jätkata koolide varustamist muusikariistadega.
Kultuuriministri ametikohale võimalikke kandidaate pakkus ajakirjandus üsna usinalt. Peaminister esitles aga lõpliku kandidaadina senist justiitsministrit. Rein Lang sai muusikaringkondadele tuntuks esmalt seoses kergema žanriga - Tartu levimuusikapäevade korraldajana ning Tallinna Linnahalli (kunagise tippstuudio ja maineka kontserdipaiga) ja klubi "Muusik" asedirektorina. Seejärel oli ta aga aktiivselt seotud koorimuusikaga, 1991. aastal toimunud ida-lääne laulupeo "Laulusillad" ("Bridges of Song") peakorraldajana. Niisiis on minister professionaal ka kontserdikorralduse valdkonnas. Hilisemal ajal on Rein Lang olnud paljudele tippmuusikutele hinnatud nõuandja, muuhulgas Eesti Kontserdi loomenõukogu liikmena 1998–2001. Aktiivse teatrikülastamise kõrval leiab ta tihti aega ka kontsertide jaoks.
Oktoobris 2010 pälvis justiitsminister Rein Lang Soomes Tampere linna poolt korraldatud üritusel "Musiikki & Media", Soome muusikatööstuse auhinnagaala raames esimest korda välja antud eriauhinna Tampere Music Award - panuse eest Eesti muusikavaldkonna arendamisel juba nõukogude ajal ning autorikaitse küsimustega tegelemise eest.
Rein Langi esimene intervjuu kultuuriministrina ilmus Sirbis 08.04.2011, seejärel aga oli Kuku-raadio eetris saade "Vanamehed Kolmandalt" 10.04.2011. Esinedes TV3 saates "Kolmeraudne" 14.04.2011, rõhutas Rein Lang muu hulgas, et EMTA saalikompleks tuleb kindlasti valmis ehitada. Intervjuus Postimehele 16.04.2011 toonitas minister, et eesti kultuur vajab mänedžere.
Wednesday 23 March 2011
Konkursse Lätis
Läti Kultuuriministeerium palus edasi anda info kahe konkursi kohta, mis on suunatud noortele muusikutele. Ehk leidub huvilisi.
VII Augusts Dombrovskis'e rahvusvaheline konkurss noortele viiuli-, vioola- ja tšellomängijatele 28.11 - 03.12.2011 - vt www.music.lv/dombrovskis
XII akadeemiline kammermuusika konkurss "Jurmala 2011" (alates klaveriduodest kuni kaheksaliikmeliste ansambliteni) 24.-28.05.2011 - vt http://www.ecmta.eu/de/member-news/latvia/105-12th-international-academic-music-competition-jurmala-2011-for-chamber-music
Monday 21 March 2011
Nüüdismuusika konkurss: temp’óra
temp’óra on rahvusvaheline tugivõrgustik heliloojatele, improvisaatoritele ja esitajatele, mis püüab levitada ja julgustada teadmisi tänapäeva muusikast. Sõbralike kohtumiste kaudu saavad võrgustiku liikmed teostada rahvusvahelisi loomingulisi projekte ja arendada edasi värskeid ideid.
Nüüd on temp’óra välja kuulutanud järjekordse konkursi nüüdismuusika heliloojatele ning esitajatele (solistid või ansamblid). Konkursi perioodiks on 2012-2013. Eelmise konkursi (2010-2011) väljavalitud sel perioodil uuesti osaleda ei saa. Projektid peavad sisaldama kunstnike vahetust vähemalt kolme riigi vahel, nii et esinejad esineksid üksikkontserditel või kontserttuuridel vähemalt kahes välismaises riigis.
temp’óra toetus hõlmab autoritasusid, abikõlbmatud on reisi- ja majutuskulud ning kontserdipaikade rent.
Erilist tähelepanu pööratakse projektidele, mis keskenduvad eri riikide artistide koostööle ning kunstiliste ideede vahetusele.
Täpsem info ning taotlemisdokumendid: http://www.tempora-site.org/spip.php?article278
*
Üks teine infokild, mis võiks pakkuda huvi nutikatele projektikirjutajatele ka muusikavaldkonnas (näiteks seoses huvihariduse või noorsootööga), laekus täna Rahandusministeeriumilt - Šveitsi riik toetab Eesti kodanikualgatusi kahe miljoni euroga. Esimene taotlusvoor avaneb aprillikuus.
Nüüd on temp’óra välja kuulutanud järjekordse konkursi nüüdismuusika heliloojatele ning esitajatele (solistid või ansamblid). Konkursi perioodiks on 2012-2013. Eelmise konkursi (2010-2011) väljavalitud sel perioodil uuesti osaleda ei saa. Projektid peavad sisaldama kunstnike vahetust vähemalt kolme riigi vahel, nii et esinejad esineksid üksikkontserditel või kontserttuuridel vähemalt kahes välismaises riigis.
temp’óra toetus hõlmab autoritasusid, abikõlbmatud on reisi- ja majutuskulud ning kontserdipaikade rent.
Erilist tähelepanu pööratakse projektidele, mis keskenduvad eri riikide artistide koostööle ning kunstiliste ideede vahetusele.
Täpsem info ning taotlemisdokumendid: http://www.tempora-site.org/spip.php?article278
*
Üks teine infokild, mis võiks pakkuda huvi nutikatele projektikirjutajatele ka muusikavaldkonnas (näiteks seoses huvihariduse või noorsootööga), laekus täna Rahandusministeeriumilt - Šveitsi riik toetab Eesti kodanikualgatusi kahe miljoni euroga. Esimene taotlusvoor avaneb aprillikuus.
Friday 18 March 2011
Muusika: ettevõtlus ja eksport
ETV saade "Kapital" 10.03.2011 võttis ette aktuaalse teema - kultuuri- ja spordisündmuste majandusliku mõõtme - näideteks 1980.a. OM-purjeregatt, MK-etapid Otepääl, laulupidu, Tallinn Music Week, Euroopa filmiauhindade gala ja konverentsiturism.
Kultuuri mõjust majandusele on hääd Kultuuriministeeriumi kolleegid viimase aasta jooksul sageli rääkinud erinevatele otsustajatele ja arvamusliidritele. Tuleb tõdeda, et kultuuri mõistmine ja väärtustamine laiemalt (kui vaid pelga meelelahutusena) ja erinevates kontekstides pole sugugi veel igapäevane. Mis sest, et Lawrence E. Harrisoni ja Samuel P Huntingtoni raamat "Kultuur on tähtis (Kuidas väärtushinnangud kujundavad inimarengut)" ilmus eesti keeles juba 2002. aastal. Minagi tegin oma esimese autorisaate ETV-s peale krooni kehtestamist, 1992. aasta sügisel ka nimelt kultuuriga seotud sponsorlusest, intervjueeritavaiks nt tookordne "kuum" sponsor Enelin Meiusi ja pangaleiba teeniv näitleja Tõnu Tepandi.
Muusika-alasest ettevõtlusest ja ekspordist rääkimine tundub olevat üks konstruktiivsemaid trende masust väljapääsu otsinguil. Äripäev 20.12.2010 nimetas muusika eksporti "unustatud Tuhkatriinuks". Et siiski tegelejaid ja arendajaid leidub, sai selgeks Klassikaraadio 26.02.2011 Helikaja saatest, kui Eesti praegusest seisust sel teemal kõnelesid Juko-Mart Kõlar, Leelo Lehtla ja teised eestvedajad. Neist esimese sõnutsi: "Kui Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri autoritasud ning Järvide dirigeerimistasud tuleksid Eesti agentuuri, siis riigi muusikaekspordi käive mitmekordistuks. Meil on riigis probleemid juuretasandil. Pole piisavalt palju häid muusikaprodutsente, kes pakendaks "toote" ära ja müüks välismaal."
Viimase probleemi lahendamiseks on Eesti Muusika Arenduskeskus ja EMTA ette võtnud korraldada muusikaettevõtluse meistrikursuse 2011. Esimesel loengutsüklil 11.-13. märtsil olid lektoriteks Sorbonne'i professor Kevin Kleinmann ja Music Export Finland'i tegevjuht Paulina Ahokas. Neist esimene on juhtinud mitme mõjuka plaadifirma tööd, teine aga sai veebruaris 2011 Soome presidendilt Tarja Halonenilt sellise tunnustuse nagu Internationalization Award (tiitel, mis varem on läinud ettevõtetele nagu Nokia ja Marimekko).
Kursustel on kuulajaiks ca 30 juba muusikatööstuses tegutsevat praktikut, kes valiti osalejaiks 161 huvilise seast. Mul oli hea meel näha seal säravaid silmi ja ärksaid tegutsejaid, kes on muusikaekspordi edendamisele tõsiselt pühenduda otsustanud. Loodetavasti on võimalik peagi netiavarustes avada kursuste foorum, et koos hoida mitte ainult kursustel osalejaid, vaid laiemat asjast huvitatute (vähemalt 161!) community't ning hoida ka EMAK-i projektid jt värsked ideed aktiivses ringluses.
Euroslängis väljendudes võitis Eesti Muusika Arenduskeskus detsembris 2010 toimunud EAS-i poolt välja kuulutatud eesti muusika ekspordi keskse koolitushanke oma 1-aastase koolitusprogrammi projektiga, mille EAS-i poolne toetus on 90 %, omafinantseering 10 % (kaetakse kursuslaste koolitustasudest a 127,82 EUR) Koolitusprogramm koosneb viiest sessioonist. 2011 aasta lõpul on kümnel edukal kursuslasel võimalus läbida 2 nädalane praktika välismaa agentuurides, organisatsioonides jne.
Riigi veskid hakkavad uusi teemasid jahvatama mõistagi aeglasemalt, kui asjaosalised ehk sooviks näha, kuid areng siiski toimub. EAS ja Kultuuriministeerium on teinud selle nimel tublisti koostööd, et eurofondide rakenduslikud raamid võimaldaks meil toetada loomemajandust ning arvestada selle eripärasid. Arvan, et riigi asi ongi anda üldisemad võimalused, et vastava valdkonna spetsialistid saaksid kokku tulla ja ise asja käima panna. Siis on hea tulemus kõige rohkem tagatud ning ülesehitatud süsteem kujuneb kõige efektiivsemalt toimivaks. Kui ametnikkond ise püüaks kogu ekspordisüsteemi käivitada top-down, oleks see eriti väikeses Eestis mitte kõige otstarbekam ressursside kasutusviis. See aga tähendab, et kaks nimetatud poolt on omavahel heas kontaktis ja dialoogis ning ei jää vaikimisi eeldama, et ehk teine poolt midagi teeb. Tundub, et Eestis on see areng vedama saanud.
ESF-i vahendeist rahastatuna toimib mitmeid initsiatiive, nt hiljuti avatud Eesti Disani Majas (otse kultuurikilomeetri servas, Tallinnas, Kalasadama 8) tegutseb selline loovuse ja ettevõtluse kohtumispaik nagu Loov Eesti. Seal toimub ka klubiõhtute seeria "Kus on porgand?", kus arutlevad loomevaldkondade esindajad. Sarja avaüritusel 02.03 olid esinejaiks Kadri Tali, Toomas Olljum, Ülo Krigul jt.
Niisiis, kogu Eesti muusika eksport olevat 2010. aastal olnud ca 50 mln krooni. Ligi poole sellest moodustasid Estonia klaverid. Plaadilepingud ja kontserditasud kokku olid ligi 2 miljonit.
Eesti artistid on välisriikides edukad, ütles Juko-Mart Kõlar, ning kuulutas välja muusikaekspordi-alaste ideede kogumise. Peagi avaneb ka estmusic.com uus ja täiendatud veebileht, mis pakub kaasaegse keskkonna enda muusika eksponeerimiseks. Omalt poolt julgustaksin Eesti klassikalise muusika interpreete rohkem kasutama myspace'i ja youtube'i vahendeid. Ikka muuhulgas selleks, et eksport kiirelt kasvama saada.
Olen veendunud - meie ühemiljonilisel rahval on luksus omada muusika- ja üldse laiemalt kultuurielu, mis vastab maailmamastaabis vähemalt 3-miljonilise rahva tegevusaktiivsusele. Et aga ka sel juhul on tõsine häid artiste kummitav probleem esinemisvõimaluste vähesus, saab tähendada vaid üht - talente on meil vähemalt 6-miljonilise rahva mõõdus. Järelikult tuleb oma talente tahta ja osata pakkuda kogu maailmale. Siis on neile kindlustatud esinemis- ja teenimisvõimalused ning professionaalne areng. Samuti oleks see positiivne mõjutegur majanduse arenguks ja maksude paremaks laekumiseks ning kultuuri marginaliseerumise vastu võitlemiseks (millest Mihkel Mutt 28.02.2011 Postimehes mõjuvalt kirjutas). Talentidel endil oleks siis tõesti mõnus koju Eestisse tulla.
Kultuuri mõjust majandusele on hääd Kultuuriministeeriumi kolleegid viimase aasta jooksul sageli rääkinud erinevatele otsustajatele ja arvamusliidritele. Tuleb tõdeda, et kultuuri mõistmine ja väärtustamine laiemalt (kui vaid pelga meelelahutusena) ja erinevates kontekstides pole sugugi veel igapäevane. Mis sest, et Lawrence E. Harrisoni ja Samuel P Huntingtoni raamat "Kultuur on tähtis (Kuidas väärtushinnangud kujundavad inimarengut)" ilmus eesti keeles juba 2002. aastal. Minagi tegin oma esimese autorisaate ETV-s peale krooni kehtestamist, 1992. aasta sügisel ka nimelt kultuuriga seotud sponsorlusest, intervjueeritavaiks nt tookordne "kuum" sponsor Enelin Meiusi ja pangaleiba teeniv näitleja Tõnu Tepandi.
Viimaste uuringute põhjal (2010. a Euroopa konkurentsivõime aruanne) moodustab kultuuri- ja loomemajandus 3,3% kogu Euroopa Liidu SKPst ja 3% tööhõivest, kusjuures aastatel 2000–2007 oli tööhõive aastane juurdekasv sektoris 3,5%, võrreldes 1% kogu majanduses tervikuna. See tähendab, et kultuurivaldkond panustab nii otseselt kui kaudselt Euroopa konkurentsivõime parandamisse.
Muusika-alasest ettevõtlusest ja ekspordist rääkimine tundub olevat üks konstruktiivsemaid trende masust väljapääsu otsinguil. Äripäev 20.12.2010 nimetas muusika eksporti "unustatud Tuhkatriinuks". Et siiski tegelejaid ja arendajaid leidub, sai selgeks Klassikaraadio 26.02.2011 Helikaja saatest, kui Eesti praegusest seisust sel teemal kõnelesid Juko-Mart Kõlar, Leelo Lehtla ja teised eestvedajad. Neist esimese sõnutsi: "Kui Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri autoritasud ning Järvide dirigeerimistasud tuleksid Eesti agentuuri, siis riigi muusikaekspordi käive mitmekordistuks. Meil on riigis probleemid juuretasandil. Pole piisavalt palju häid muusikaprodutsente, kes pakendaks "toote" ära ja müüks välismaal."
Viimase probleemi lahendamiseks on Eesti Muusika Arenduskeskus ja EMTA ette võtnud korraldada muusikaettevõtluse meistrikursuse 2011. Esimesel loengutsüklil 11.-13. märtsil olid lektoriteks Sorbonne'i professor Kevin Kleinmann ja Music Export Finland'i tegevjuht Paulina Ahokas. Neist esimene on juhtinud mitme mõjuka plaadifirma tööd, teine aga sai veebruaris 2011 Soome presidendilt Tarja Halonenilt sellise tunnustuse nagu Internationalization Award (tiitel, mis varem on läinud ettevõtetele nagu Nokia ja Marimekko).
Kursustel on kuulajaiks ca 30 juba muusikatööstuses tegutsevat praktikut, kes valiti osalejaiks 161 huvilise seast. Mul oli hea meel näha seal säravaid silmi ja ärksaid tegutsejaid, kes on muusikaekspordi edendamisele tõsiselt pühenduda otsustanud. Loodetavasti on võimalik peagi netiavarustes avada kursuste foorum, et koos hoida mitte ainult kursustel osalejaid, vaid laiemat asjast huvitatute (vähemalt 161!) community't ning hoida ka EMAK-i projektid jt värsked ideed aktiivses ringluses.
Euroslängis väljendudes võitis Eesti Muusika Arenduskeskus detsembris 2010 toimunud EAS-i poolt välja kuulutatud eesti muusika ekspordi keskse koolitushanke oma 1-aastase koolitusprogrammi projektiga, mille EAS-i poolne toetus on 90 %, omafinantseering 10 % (kaetakse kursuslaste koolitustasudest a 127,82 EUR) Koolitusprogramm koosneb viiest sessioonist. 2011 aasta lõpul on kümnel edukal kursuslasel võimalus läbida 2 nädalane praktika välismaa agentuurides, organisatsioonides jne.
Riigi veskid hakkavad uusi teemasid jahvatama mõistagi aeglasemalt, kui asjaosalised ehk sooviks näha, kuid areng siiski toimub. EAS ja Kultuuriministeerium on teinud selle nimel tublisti koostööd, et eurofondide rakenduslikud raamid võimaldaks meil toetada loomemajandust ning arvestada selle eripärasid. Arvan, et riigi asi ongi anda üldisemad võimalused, et vastava valdkonna spetsialistid saaksid kokku tulla ja ise asja käima panna. Siis on hea tulemus kõige rohkem tagatud ning ülesehitatud süsteem kujuneb kõige efektiivsemalt toimivaks. Kui ametnikkond ise püüaks kogu ekspordisüsteemi käivitada top-down, oleks see eriti väikeses Eestis mitte kõige otstarbekam ressursside kasutusviis. See aga tähendab, et kaks nimetatud poolt on omavahel heas kontaktis ja dialoogis ning ei jää vaikimisi eeldama, et ehk teine poolt midagi teeb. Tundub, et Eestis on see areng vedama saanud.
ESF-i vahendeist rahastatuna toimib mitmeid initsiatiive, nt hiljuti avatud Eesti Disani Majas (otse kultuurikilomeetri servas, Tallinnas, Kalasadama 8) tegutseb selline loovuse ja ettevõtluse kohtumispaik nagu Loov Eesti. Seal toimub ka klubiõhtute seeria "Kus on porgand?", kus arutlevad loomevaldkondade esindajad. Sarja avaüritusel 02.03 olid esinejaiks Kadri Tali, Toomas Olljum, Ülo Krigul jt.
Niisiis, kogu Eesti muusika eksport olevat 2010. aastal olnud ca 50 mln krooni. Ligi poole sellest moodustasid Estonia klaverid. Plaadilepingud ja kontserditasud kokku olid ligi 2 miljonit.
Eesti artistid on välisriikides edukad, ütles Juko-Mart Kõlar, ning kuulutas välja muusikaekspordi-alaste ideede kogumise. Peagi avaneb ka estmusic.com uus ja täiendatud veebileht, mis pakub kaasaegse keskkonna enda muusika eksponeerimiseks. Omalt poolt julgustaksin Eesti klassikalise muusika interpreete rohkem kasutama myspace'i ja youtube'i vahendeid. Ikka muuhulgas selleks, et eksport kiirelt kasvama saada.
Olen veendunud - meie ühemiljonilisel rahval on luksus omada muusika- ja üldse laiemalt kultuurielu, mis vastab maailmamastaabis vähemalt 3-miljonilise rahva tegevusaktiivsusele. Et aga ka sel juhul on tõsine häid artiste kummitav probleem esinemisvõimaluste vähesus, saab tähendada vaid üht - talente on meil vähemalt 6-miljonilise rahva mõõdus. Järelikult tuleb oma talente tahta ja osata pakkuda kogu maailmale. Siis on neile kindlustatud esinemis- ja teenimisvõimalused ning professionaalne areng. Samuti oleks see positiivne mõjutegur majanduse arenguks ja maksude paremaks laekumiseks ning kultuuri marginaliseerumise vastu võitlemiseks (millest Mihkel Mutt 28.02.2011 Postimehes mõjuvalt kirjutas). Talentidel endil oleks siis tõesti mõnus koju Eestisse tulla.
Thursday 17 March 2011
Toetused "eraõiguslikele"
Kultuuriministri poolt on välja kuulutatud 16.03 kahe käskkirjaga toetused, mida jagatakse vastavast programmist eraõiguslikele kontserdikorraldajatele (käskkiri nr 153) ja eraõiguslikele muusikakollektiividele (käskkiri nr 158). Ministeerium saatis selle kohta välja ka vastava pressiteate.
Järgmine programm, mille osas minister programmikomisjoni ettepanekutest lähtudes oma otsuse teeb, peaks olema "Muusikafestivalid ja -konkursid" koos alaprogrammiga "Noor muusik". Kindlasti on kõigil laulupeolistel hea meel eraldisest, mille minister tegi käskkirjaga nr 139 Tallinna laululava rekonstrueerimiseks.
Järgmine programm, mille osas minister programmikomisjoni ettepanekutest lähtudes oma otsuse teeb, peaks olema "Muusikafestivalid ja -konkursid" koos alaprogrammiga "Noor muusik". Kindlasti on kõigil laulupeolistel hea meel eraldisest, mille minister tegi käskkirjaga nr 139 Tallinna laululava rekonstrueerimiseks.
Programmide tähtaeg oli 28. jaanuar 2011.a. Kultuuriministeeriumile laekus programmi „Eraõiguslikud kontserdikorraldajad“ 23 taotlust kogumahus 236 072 eurot ja programmi “Eraõiguslikud muusikakollektiivid” 16 taotlust kogumahus 96 928 eurot. Jaotatud summad olid kontserdikorraldajaile 66 035 eurot ning muusikakollektiividele 20 500 eurot. Tänan komisjoni liikmeid vastutusrikka töö eest.
Wednesday 16 March 2011
EMP Intro ETV2-s
Järgmisel nädalal toimub kaks muusikaelu suursündmust -
21. - 26. märtsil Eesti Muusika Päevad ning 24. - 26. märtsil Tallinn Music Week.
Nende puhul tasub kindlasti kava põhjalikult läbi vaadata ja toimumispaikade suunas jalgadega positiivselt hääletada, vastavalt isiklikule maitsele ja huvidele.
Sümpaatse eelhäälestusena näitab ETV2 aga pühapäeval, 20. märtsil tundide kaupa ehk Teemaõhtuna kell 19.45 - 01.25 väärtuslikke arhiivimaterjale Eesti heliloojatest - esindatud on Arvo Pärt, Rein Rannap, Timo Steiner, Rauno Remme, Urmas Sisask, Peeter Vähi, Sven Grünberg, René Eespere, Helena Tulve, Mart Siimer, Margo Kõlar, Tauno Aints, Tõnu Kõrvits, Jüri Reinvere, Tõnis Kaumann, Toomas Trass, Mari Vihmand, Erkki-Sven Tüür. Soovitan soojalt!
21. - 26. märtsil Eesti Muusika Päevad ning 24. - 26. märtsil Tallinn Music Week.
Nende puhul tasub kindlasti kava põhjalikult läbi vaadata ja toimumispaikade suunas jalgadega positiivselt hääletada, vastavalt isiklikule maitsele ja huvidele.
Sümpaatse eelhäälestusena näitab ETV2 aga pühapäeval, 20. märtsil tundide kaupa ehk Teemaõhtuna kell 19.45 - 01.25 väärtuslikke arhiivimaterjale Eesti heliloojatest - esindatud on Arvo Pärt, Rein Rannap, Timo Steiner, Rauno Remme, Urmas Sisask, Peeter Vähi, Sven Grünberg, René Eespere, Helena Tulve, Mart Siimer, Margo Kõlar, Tauno Aints, Tõnu Kõrvits, Jüri Reinvere, Tõnis Kaumann, Toomas Trass, Mari Vihmand, Erkki-Sven Tüür. Soovitan soojalt!
Tuesday 15 March 2011
ERSO direktor: Kadri Tali
Täna otsustas kultuuriminister oma käskkirjaga, lähtudes konkursikomisjoni 14.03.2011 protokollist, määrata järgnevaks kolmeks aastaks ERSO direktoriks Kadri Tali. Uus direktor alustab tööd 21. märtsil ning võtab asjaajamise üle (nagu ministri 15.03.2011 käskkiri nr 150 käsib) seniselt direktori kohusetäitjalt Anneli Unt'ilt.
Et ainult töö tegijat kiitma ei jääks, tahaks Annelile siinkohal avaldada siirast tänu ERSO juhtimise eest viimasel neljal kuul, mille sisse jäi palju pühendunud tööd raamatupidamise, töölepingute ja maksuvõlgnevuste teema korrastamisega, aga näiteks ka mõlema tema juhitud kollektiivi Grammy-nominatsioon. Nüüd saab Anneli taas keskenduda üheselt Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhtimisele.
Kadri Tali määramisest riigiasutuse juhiks tegi Kultuuriministeerium pressiteate, selle alusel on uudiseid teinud juba err.ee, Delfi.ee, postimees.ee ja epl.ee, samuti ETV Kultuuriuudised 20.02.2011.
Avaldatule lisaks võiks öelda, et oluline oli konkursikomisjoni jaoks seegi aspekt, et kui kõik kuus vestlusvooru kutsutud kandidaati olid ERSO kollektiiviga silmast silma kohtunud ja oma seisukohti tutvustanud, pälvis just Kadri orkestrantide seas kandidaatidest kõige rohkem toetust. (Selguse huvides olgu siiski märgitud, et see kohtumine ei olnud konkursi ametlik osa ega ministeeriumi poolt korraldatud, vaid üheselt orkestri initsiatiiv).
Soovin Kadrile kiiret ja edukat sisseelamist uude ametisse. Orkestri ehk töövõtjate toetus tal juba on, aktiivse ühiskonnaelu tegelasena on tal ilmselt ka avalikkuse laiem toetus - kuigi see ei olnud konkursikomisjoni jaoks otsust langetades argumendiks. Esmased olid ikkagi tema läbimõeldud visioon ERSO arengust lähiaastatel ja põhjalik kogemustepagas, mis on kogunenud 15 aasta jooksul Põhjamaade Sümfooniaorkestri tööd juhtides, aga ka viimase koostöösidemetest ERSO-ga.
Põhjamaade Sümfooniaorkester (PSO) on kahtlemata omaette fenomen meie muusikaelus. Umbes kaks kolmandikku selle orkestrantidest on pärit erinevatest riikidest väljapool Eestit, näiteks klarnetit mängib endine Läti kultuuriminister Dalderis. PSO-le on toonud edu Anu ja Kadri visa ja vapper töö, omanäolised kontserdikavad, stabiilselt kõrgel tasemel turundus ja fundraising ning oskus motiveerida kõiki ettevõtmise osalisi. Nõnda on PSO saavutanud (eriti projektiorkestri kohta!) tugeva organisatsioonikultuuri ja tipptasemel muusikute ühise hingamise, mis väljendub kontserdilaval kõrge kvaliteediga kokkumängus ja ehedas musitseerimisrõõmus. Ühtlasi on Kadri ja Anu oskuslikult käivitanud orkestriga seonduva haridusprogrammi ja last but not least, toonud sümfooniakontsertidele täiesti uue publiku. Seetõttu on mul siiralt kahju, et suuresti majandussurutisest tingituna ei ole Eesti riigil alati võimalusi aidata kaasa PSO heade ideede teokssaamisele nii palju, kui PSO vääriks.
Üks, kuigi kindlasti mitte ainus Kadri ees seisvatest ülesannetest, on ERSO-le peadirigendi leidmine. Selles osas palun kõiki huvilisi anda Kadrile aega atra seada - see vastutusrikas valik vajab rohkelt süvenemist, kohtumisi ja läbirääkimisi. Liigselt kiirustada seejuures ei tohi. Riskeerin kurvastada aga paljusid Anu Tali talendi austajaid (kelle hulka ka ise kuulun - juba ajast, kui koos Anuga alustasime dirigeerimisõpinguid õpetaja Elo Üleoja juures). Väidan nimelt, et Anu tulek ERSO peadirigendiks ei ole praegu aktuaalne teema. Seejuures pole põhjuseks mitte ainult korruptsioonivastase seaduse vaim ja kirjatäht, vaid kindlasti ka Anu väga hoogne rahvusvaheline karjäär. Anu Talil on tugev positsioon maailma ühe mainekaima agentuuri Harrison Parrott'i dirigentide seas, mistõttu on tal väljaspool Eestit tihedalt tööd väga väljapaistvate orkestrite ees.
Pikemalt rääkis Kadri Tali oma tööalastest sihtidest Vikerraadio Reporteritunnis 01.04.2011.
Et ainult töö tegijat kiitma ei jääks, tahaks Annelile siinkohal avaldada siirast tänu ERSO juhtimise eest viimasel neljal kuul, mille sisse jäi palju pühendunud tööd raamatupidamise, töölepingute ja maksuvõlgnevuste teema korrastamisega, aga näiteks ka mõlema tema juhitud kollektiivi Grammy-nominatsioon. Nüüd saab Anneli taas keskenduda üheselt Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhtimisele.
Kadri Tali määramisest riigiasutuse juhiks tegi Kultuuriministeerium pressiteate, selle alusel on uudiseid teinud juba err.ee, Delfi.ee, postimees.ee ja epl.ee, samuti ETV Kultuuriuudised 20.02.2011.
Avaldatule lisaks võiks öelda, et oluline oli konkursikomisjoni jaoks seegi aspekt, et kui kõik kuus vestlusvooru kutsutud kandidaati olid ERSO kollektiiviga silmast silma kohtunud ja oma seisukohti tutvustanud, pälvis just Kadri orkestrantide seas kandidaatidest kõige rohkem toetust. (Selguse huvides olgu siiski märgitud, et see kohtumine ei olnud konkursi ametlik osa ega ministeeriumi poolt korraldatud, vaid üheselt orkestri initsiatiiv).
Soovin Kadrile kiiret ja edukat sisseelamist uude ametisse. Orkestri ehk töövõtjate toetus tal juba on, aktiivse ühiskonnaelu tegelasena on tal ilmselt ka avalikkuse laiem toetus - kuigi see ei olnud konkursikomisjoni jaoks otsust langetades argumendiks. Esmased olid ikkagi tema läbimõeldud visioon ERSO arengust lähiaastatel ja põhjalik kogemustepagas, mis on kogunenud 15 aasta jooksul Põhjamaade Sümfooniaorkestri tööd juhtides, aga ka viimase koostöösidemetest ERSO-ga.
Põhjamaade Sümfooniaorkester (PSO) on kahtlemata omaette fenomen meie muusikaelus. Umbes kaks kolmandikku selle orkestrantidest on pärit erinevatest riikidest väljapool Eestit, näiteks klarnetit mängib endine Läti kultuuriminister Dalderis. PSO-le on toonud edu Anu ja Kadri visa ja vapper töö, omanäolised kontserdikavad, stabiilselt kõrgel tasemel turundus ja fundraising ning oskus motiveerida kõiki ettevõtmise osalisi. Nõnda on PSO saavutanud (eriti projektiorkestri kohta!) tugeva organisatsioonikultuuri ja tipptasemel muusikute ühise hingamise, mis väljendub kontserdilaval kõrge kvaliteediga kokkumängus ja ehedas musitseerimisrõõmus. Ühtlasi on Kadri ja Anu oskuslikult käivitanud orkestriga seonduva haridusprogrammi ja last but not least, toonud sümfooniakontsertidele täiesti uue publiku. Seetõttu on mul siiralt kahju, et suuresti majandussurutisest tingituna ei ole Eesti riigil alati võimalusi aidata kaasa PSO heade ideede teokssaamisele nii palju, kui PSO vääriks.
Üks, kuigi kindlasti mitte ainus Kadri ees seisvatest ülesannetest, on ERSO-le peadirigendi leidmine. Selles osas palun kõiki huvilisi anda Kadrile aega atra seada - see vastutusrikas valik vajab rohkelt süvenemist, kohtumisi ja läbirääkimisi. Liigselt kiirustada seejuures ei tohi. Riskeerin kurvastada aga paljusid Anu Tali talendi austajaid (kelle hulka ka ise kuulun - juba ajast, kui koos Anuga alustasime dirigeerimisõpinguid õpetaja Elo Üleoja juures). Väidan nimelt, et Anu tulek ERSO peadirigendiks ei ole praegu aktuaalne teema. Seejuures pole põhjuseks mitte ainult korruptsioonivastase seaduse vaim ja kirjatäht, vaid kindlasti ka Anu väga hoogne rahvusvaheline karjäär. Anu Talil on tugev positsioon maailma ühe mainekaima agentuuri Harrison Parrott'i dirigentide seas, mistõttu on tal väljaspool Eestit tihedalt tööd väga väljapaistvate orkestrite ees.
Pikemalt rääkis Kadri Tali oma tööalastest sihtidest Vikerraadio Reporteritunnis 01.04.2011.
Tuesday 8 March 2011
Ministri stipendiumid 2011
Esmalt ilusat naistepäeva kõigile daamidele!
Ja head vastlapäeva kõigile neile, kes tänapäeval veel läbi liulaskmise saavutatavat ohtrat linakasvu väärtustavad!
Kultuuriminister määras oma tänases (08.03.) käskkirjas nr 118 selleaastased kultuuristipendiumid (vt ka pressiteadet). Kokku on stipendiume 20, igaühe summa a 2301 eurot. Muusika valdkonnas saavad stipendiumi seekord:
- Rahvusooperi solistid Juuli Lill ja Andres Köster - enesetäienduseks Metropolitan Opera juures New Yorgis;
- koorijuht Maret Oja - Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade läbiviimiseks;
- koorijuht Aarne Saluveer - osalemiseks Argentiinas toimuval IX Maailma Koorimuusikasümpoosionil;
- lauljanna Maria Listra - õpinguteks Londonis Royal Holloway Ülikoolis;
- MTÜ Tartu Jaani Kiriku Kultuuriprojekt - Eesti Heliloojate Festivali korraldamiseks;
- pianist Mihkel Poll - õpinguteks Londonis Guildhall School of Music and Drama's;
- noor laulusolist Heldur Harry Põlda - CD-plaadi salvestamiseks;
- muusikamänedžer Juko-Mart Kõlar - osalemiseks rahvusvaheliste festivalikorraldajate intensiivkursusel Singapuris;
- pianist Kristi Kapten - õpinguteks Šoti Kuninglikus Muusika- ja Draamaakadeemias.
Palju õnne kõigile stipendiaatidele!
Ja head vastlapäeva kõigile neile, kes tänapäeval veel läbi liulaskmise saavutatavat ohtrat linakasvu väärtustavad!
Kultuuriminister määras oma tänases (08.03.) käskkirjas nr 118 selleaastased kultuuristipendiumid (vt ka pressiteadet). Kokku on stipendiume 20, igaühe summa a 2301 eurot. Muusika valdkonnas saavad stipendiumi seekord:
- Rahvusooperi solistid Juuli Lill ja Andres Köster - enesetäienduseks Metropolitan Opera juures New Yorgis;
- koorijuht Maret Oja - Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade läbiviimiseks;
- koorijuht Aarne Saluveer - osalemiseks Argentiinas toimuval IX Maailma Koorimuusikasümpoosionil;
- lauljanna Maria Listra - õpinguteks Londonis Royal Holloway Ülikoolis;
- MTÜ Tartu Jaani Kiriku Kultuuriprojekt - Eesti Heliloojate Festivali korraldamiseks;
- pianist Mihkel Poll - õpinguteks Londonis Guildhall School of Music and Drama's;
- noor laulusolist Heldur Harry Põlda - CD-plaadi salvestamiseks;
- muusikamänedžer Juko-Mart Kõlar - osalemiseks rahvusvaheliste festivalikorraldajate intensiivkursusel Singapuris;
- pianist Kristi Kapten - õpinguteks Šoti Kuninglikus Muusika- ja Draamaakadeemias.
Palju õnne kõigile stipendiaatidele!
Monday 7 March 2011
Elleri preemia Sten Lassmannile
Teatri- ja Muusikamuuseum teatas tänasel Heino Elleri (1887-1970) sünniaastapäeval, et Elleri muusikapreemia XIV laureaat on Sten Lassmann - Elleri klaverimuusika esitamise, salvestamise ja propageerimise eest aastatel 2008–2011. Preemia pidulik üleandmine toimub 22. märtsil kell 16.00 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi sinise laega saalis.
Heino Elleri nimeline muusikapreemia määratakse preemia põhimääruse järgi noorele heliloojale tema loomingu eest ja/või interpreedile, muusikateadlasele või mõne muu eluala esindajale, kes on oluliselt kaasa aidanud Heino Elleri elu- ja loometöö laiemale tutvustamisele.
Heino Elleri nimeline muusikapreemia määratakse preemia põhimääruse järgi noorele heliloojale tema loomingu eest ja/või interpreedile, muusikateadlasele või mõne muu eluala esindajale, kes on oluliselt kaasa aidanud Heino Elleri elu- ja loometöö laiemale tutvustamisele.
Elleri kool Tartus tähistab helilooja sünniaastapäeva aga Elleri nüüdismuusika päevadega.
Wednesday 2 March 2011
ERSO direktori konkurss
ERSO direktori konkursi avalduste tähtaeg oli 28.02.2011. Kui selle päeva hommikul raporteeris ERR.ee, et avaldus on laekunud kolmelt inimeselt, siis 02.03 seisuga (koos posti teel laekunud avaldustega) on kandidaate juba kaheksa (Postimees 02.03). Loodame ERSO uue direktori välja valida märtsi jooksul.
Konkurss kuulutati välja 28.02.2011. Ministri poolt 23.02.2011 kinnitatud konkursikomisjon lähtub oma töös vastavast määrusest (Riigietendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord). Kandideerijate nimed ei kuulu avalikustamisele, kui nad just seda ise ei soovi.
Kui ma ei eksi, siis 2007. aastal toimunud konkursil kandideeris ERSO direktoriks vaid üks inimene, 2002. aastal aga viis inimest. Nõnda võib tänavuse kandideerimisaktiivsusega rahule jääda ja loota, et konkurss annab hea tulemuse.
Eesti Päevaleht 08.03.2011 (refereering delfi.ee-s) viitab artiklis "Keelenõue võib takistada ERSO-le juhi leidmist" seadusega kehtestatud keeleoskuse tasemele. Selline nõue Keeleseaduse §5-st tõesti tuleneb, ning see tugineb rahvusvahelistele standarditele - avalikele teenistujatele ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajatele kehtiva kohustusliku keeleoskustaseme määramisel on võetud aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud ja Keeleseaduse lisas 1 kirjeldatud keeleoskustasemed. Konkreetselt C1-taseme oskuse nõude kehtestab riigiasutuste juhtidele (ilma üleminekuajata) Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud eesti keele oskuse ja kasutamise nõuete §12 p. 6.
EPL artiklis Tero-Pekka Henell'i intervjuuna (millest refereering "Henell pyytää lievennystä kielivaatimuksiin Viron ERSOssa" ilmus ka Helsingin Sanomates 09.03) toodud näited ei sobi ERSO-ga kõrvutamiseks. Kunstiline juht on ka ERSO-l olnud eesti keelt mittevaldav (Nikolai Aleksejev), antud juhul on kõne all aga administratiivjuht. Göteborgi Sümfoonikud (kus on muide hetkel vakantne orkestrimänedžeri ametikoht), kelle administratiivjuht oli mitu aastat inglane Edward Smith, kannavad küll Rootsi rahvusorkestri tiitlit, kuid on omandivormilt aktsiaselts. ERSO on aga riigiasutus.
Rõhutaksin veel kord, et ministeeriumi avalikustada on vaid üks nimi - see, kellega minister sõlmib töölepingu. Enne saab öelda üksnes seda, et dokumendivooru avalduse esitanud kaheksast inimesest kutsutakse vestlusvooru kuus kandidaati.
Mis aga puudutab Peeter Vähi ideed, et "ERP tahaks osta ERSO ära" (vt Linnaleht, 04.03.2011), siis sellise mõtte esilekerkimine näitab, et mure ERSO pärast on muusikaüldsusel jätkuvalt südamel. See mure on mõistetav ja tähelepanemist vääriv. Samuti on ju aktuaalsena esile tõstetud erasektori üldise efektiivsustaseme saavutamist avalikus sektoris. Päris täht-tähelt ja lõpuni tõsimeelselt ei saa seda Peeter Vähi mõtet aga muidugi võtta, sest kuidas võiks kasvõi juriidiliselt võimalikuks osutuda ühe eraldiseisva riigiasutuse omandamine osaühingu poolt - eriti juhul, kui riik ei soovi selle asutuse tööd lõpetada ega seda privatiseerida.
Sellisel taustal võib ju ka küsida, et kas ERSO riigiasutuseks olemine on probleem? Seda ma ei arva - nii ERSO kui teiste (riigipalgaliste) esinduskollektiivide senine ajalugu on nimelt tulvil nende kollektiivide juhtide võitlust riiklikule eelarvereale jõudmise ja seal stabiilse püsimise eest.
P.S. Laialt levinud legend Juhan Liivi pintsakuannetamisest Estonia ehitamise heaks sai minu teada kiirelt üsna proosalise lõpu. Ehitusmeister olevat andnud Liivile pakutud pintsaku sealsamas viisakalt tagasi ja öelnud, et sellega pole ehitajail küll midagi teha. Aga kujundina on see lugu muidugi olnud mõjujõuline.
Konkurss kuulutati välja 28.02.2011. Ministri poolt 23.02.2011 kinnitatud konkursikomisjon lähtub oma töös vastavast määrusest (Riigietendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord). Kandideerijate nimed ei kuulu avalikustamisele, kui nad just seda ise ei soovi.
Kui ma ei eksi, siis 2007. aastal toimunud konkursil kandideeris ERSO direktoriks vaid üks inimene, 2002. aastal aga viis inimest. Nõnda võib tänavuse kandideerimisaktiivsusega rahule jääda ja loota, et konkurss annab hea tulemuse.
Eesti Päevaleht 08.03.2011 (refereering delfi.ee-s) viitab artiklis "Keelenõue võib takistada ERSO-le juhi leidmist" seadusega kehtestatud keeleoskuse tasemele. Selline nõue Keeleseaduse §5-st tõesti tuleneb, ning see tugineb rahvusvahelistele standarditele - avalikele teenistujatele ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajatele kehtiva kohustusliku keeleoskustaseme määramisel on võetud aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud ja Keeleseaduse lisas 1 kirjeldatud keeleoskustasemed. Konkreetselt C1-taseme oskuse nõude kehtestab riigiasutuste juhtidele (ilma üleminekuajata) Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud eesti keele oskuse ja kasutamise nõuete §12 p. 6.
EPL artiklis Tero-Pekka Henell'i intervjuuna (millest refereering "Henell pyytää lievennystä kielivaatimuksiin Viron ERSOssa" ilmus ka Helsingin Sanomates 09.03) toodud näited ei sobi ERSO-ga kõrvutamiseks. Kunstiline juht on ka ERSO-l olnud eesti keelt mittevaldav (Nikolai Aleksejev), antud juhul on kõne all aga administratiivjuht. Göteborgi Sümfoonikud (kus on muide hetkel vakantne orkestrimänedžeri ametikoht), kelle administratiivjuht oli mitu aastat inglane Edward Smith, kannavad küll Rootsi rahvusorkestri tiitlit, kuid on omandivormilt aktsiaselts. ERSO on aga riigiasutus.
Rõhutaksin veel kord, et ministeeriumi avalikustada on vaid üks nimi - see, kellega minister sõlmib töölepingu. Enne saab öelda üksnes seda, et dokumendivooru avalduse esitanud kaheksast inimesest kutsutakse vestlusvooru kuus kandidaati.
Mis aga puudutab Peeter Vähi ideed, et "ERP tahaks osta ERSO ära" (vt Linnaleht, 04.03.2011), siis sellise mõtte esilekerkimine näitab, et mure ERSO pärast on muusikaüldsusel jätkuvalt südamel. See mure on mõistetav ja tähelepanemist vääriv. Samuti on ju aktuaalsena esile tõstetud erasektori üldise efektiivsustaseme saavutamist avalikus sektoris. Päris täht-tähelt ja lõpuni tõsimeelselt ei saa seda Peeter Vähi mõtet aga muidugi võtta, sest kuidas võiks kasvõi juriidiliselt võimalikuks osutuda ühe eraldiseisva riigiasutuse omandamine osaühingu poolt - eriti juhul, kui riik ei soovi selle asutuse tööd lõpetada ega seda privatiseerida.
Sellisel taustal võib ju ka küsida, et kas ERSO riigiasutuseks olemine on probleem? Seda ma ei arva - nii ERSO kui teiste (riigipalgaliste) esinduskollektiivide senine ajalugu on nimelt tulvil nende kollektiivide juhtide võitlust riiklikule eelarvereale jõudmise ja seal stabiilse püsimise eest.
P.S. Laialt levinud legend Juhan Liivi pintsakuannetamisest Estonia ehitamise heaks sai minu teada kiirelt üsna proosalise lõpu. Ehitusmeister olevat andnud Liivile pakutud pintsaku sealsamas viisakalt tagasi ja öelnud, et sellega pole ehitajail küll midagi teha. Aga kujundina on see lugu muidugi olnud mõjujõuline.
Subscribe to:
Posts (Atom)
