Rahvaarvu visadus ja statistika

Demograafiline vetsupott (Rein Taagepera väljend) ei tööta õnneks nii halastamatult kui statistikud on sageli arvanud. Seetõttu on põhjust loota, et need ennustused, mille kohaselt Eestis on sajandi keskpaigaks sedavõrd vähem inimesi, et majandus enam ei suuda kasvada ja riik toimida, ei pruugi paika pidada. Seda kinnitab pisuke ekskurss rahvaloenduste ajalukku.

Aastal 1922 oli Eesti rahvastik 1 107 059 inimest, aastal 1934 - 1 126 413 inimest. Viimasel sõjaeelsel loendusel 1934 elas Eestis (Tartu rahu järgsetes piirides) 992 520 eestlast, nende osakaal rahvastikus oli 88,2 %. 1937. aastal tõdeti Eesti Statistika kuukirjas, et tulevik on kurb - rahvastiku juurdekasvu osas on Eestist Euroopas tagapool ainult Prantsusmaa ja Austria. Prognoositi, et rahvaarv tõuseb vaid kuni 1945. aastani, seejärel algab aga süveneva raugastumise tõttu rahvaarvu langus, mille tulemusel on aastal 2000 Eesti rahvaarv ainult 861 000 inimest - klausliga, et sündimus ja suremus ei muutu ning et "rahvastiku elus ei teostu midagi erakorralist".

Täna teame, kuivõrd suured vintsutused ootasid Eesti rahvastikku järgneval paaril aastakümnel. Ent ikkagi oli aastal 2000 Eestis 1 370 052 inimest, kellest 930 219 olid eestlased. 2019. aasta alguses olid samad arvandmed vastavalt 1 324 820 ja 907 628. Niisiis on ainuüksi eestlaste arv siiski suurem kui 1937. aastal prognoositud kogu rahvaarv, vahepealsest ajalootraagikast hoolimata.

Viimasel ajal ongi demograafilisi ennustusi korrigeeritud optimistlikumaks. Eesti rahvastikuprognoos kuni aastani 2080 toob välja 4 võimalikku stsenaariumit, millest kaks (nr 2 - kõrgem sündimus ja rändesaldo ning nr 4 - sündimus taastetasemel) näevad ette rahvaarvu püsimise praegusel tasemel, kergelt üle 1,3 miljoni. Põhistsenaarium (nr 1) näeb ette rahvaarvu vähenemise veidi alla 1,2 miljoni. Kõige skeptilisem stsenaarium (nr 3 - madalam sündimus ja suremus, ränne tasakaalus) näeb ette rahvaarvu vähenemise ca 900 000 inimeseni. Üldjoontes on trend ikka sama - rahvastik väheneb ja vananeb. Enim mõjutab rahvaarvu sündimus, mille mõju on küll aeglane, kuid kindel - toetab rahvastiku loomulikku taastumist ja tagab seetõttu jätkusuutlikkuse.

Värskeim lugemine Statistikaameti analüütikutelt: Mis saab homme?