Pühapäeval, 20.02.2011 avati pidulikult Peterburis Jaani kirik. Selle taasavamisel osalesid president Toomas Hendrik Ilves, välisminister Urmas Paet ja kultuuriminister Laine Jänes. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder koos teiste vaimulikega õnnistas armulauatarbed ja kirikukellad ning viis läbi taasavamise jumalateenistuse. Venemaa poolelt oodatud külalised, Peterburi kuberner Matvijenko ja kultuuriminister Avdejev jäidki kahjuks tulemata. ETV tegi satelliidi kaudu samal õhtul eetrisse jõudnud ülekande kiriku pühitsemisest, AK tegi uudise, Postimees tegi fotosid. 24.02 jõuab ETV eetrisse ka 20.02 õhtul toimunud avakontsert, samuti uus dokumentaalfilm "Jaani torn Peetri linnas".
Kõigile, kes Peterburi lähiajal satuvad, soovitan võimalusel Jaani kirikus toimuvaid kontserte, kus esinevad Eesti ja Peterburi tippmuusikud.
----------
1994. aastal Peterburis tegevust alustanud eesti kogudus pöördus 1996. aastal Peterburi kuberneri poole kirjaliku palvega kirik ja tema juurde kuuluvad hooned tagastada. Kirikuhoone anti kogudusele tähtajata tasuta kasutamiseks 1997. aastal, mis ajast on ette valmistatud ka kiriku taastamisprotsessi.
Jaani kirikul on ajalooline koht ka eesti rahvusliku liikumise keskusena. 26. märtsil 1917 läks 40.000 eestlast kiriku eest sinimustvalgete lippudega rongkäigule. See oli eestlaste esimene avalik eneseteadvuse väljendus.
Mullu novembris möödus selle eestlaste rahaga Tsaari-Venemaa pealinna ehitatud kiriku sisseõnnistamisest 150 aastat. Peterburi Jaani kirik avati esimest korda 1860. aastal. 1930. aastail keelustas nõukogude võim jumalateenistused ja lasi rajada kirikusse ehitustrusti kontori ning ehitada hoonesse vahelaed ja bürooruumid. (BNS 11.02)
Wednesday 23 February 2011
Friday 18 February 2011
Toetused heliloomingule
Täna, 18.02.2011 kirjutas minister alla käskkirja nr 94, millega kuulutas välja taotlusvooru toetusprogrammile "Heliloomingu tellimine". See on viimane tänavu avanev muusikaprogramm.
Praeguste plaanide kohaselt on programmil tänavu kaks tähtaega, 4. märtsil ja 16. septembril. Riigieelarves on programmile eraldatud 159 779 eurot ehk ca 2 500 000 krooni. Mullu oli vastav summa 847 500 kr. Seni kõige suurem oli programmi maht 2008. aastal, nimelt 1 500 000 krooni. Nüüd on siis see programm saanud tänu poliitilisele toetusele kasvada rekordtasemele, sealhulgas on alamprogrammina taastatud resideeriva helilooja toetus.
Programmil "Heliloomingu tellimine" on spetsiaalne taotluse vorm. Senine aruande vorm on aegunud ja kuulub lähiajal muutmisele.
Kindlasti tasub igal taotlejal igaks juhuks üle vaadata, et ei oleks ministeeriumi ees aruandevõlgnevusi.
Veel paneks taotlejaile südamele, et kaasfinantseeringute puhul oleks selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks failidena.
Heliloomingu tellimise teemal ilmutas Postimees 06.02.2001 olukirjelduse "Muusikamaastik on talviselt hangunud ehk heliloojate toimetulek tänapäeva Eestis". Mõnigi tsitaat on seal intervjueeritavate sõnul ebatäpselt toodud, aga iseenesest on ju hinnatav, et Postimees heliloojate käekäigu vastu huvi tunneb.
Täna, 18.02 lõpeb taotluste esitamise kultuuriministri poolt eraldatavatele stipendiumidele.
Ülehomme, 20.02 on järjekordne Kultuurkapitali taotluste tähtaeg. Helikunsti sihtkapital ootab seejuures taotlusi eristipendiumidele:
- interpreedi aastastipendium
- õppestipendium (õpinguteks välismaa kõrgkoolis)
25.02 on programmi "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" taotluste tähtaeg.
Varem avanenud Kultuuriministeeriumi programmidesse - "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad", "Eraõiguslikud muusikakollektiivid" ning "Muusikafestivalid ja -konkursid" (sh alaprogramm Noor muusik) laekus palju taotlusi, mistõttu nende süstematiseerimise jm töötlemisega jagub veel üksjagu tööd. Komisjonid kogunevad esitatud taotlusi arutama alates märtsi algusest.
Praeguste plaanide kohaselt on programmil tänavu kaks tähtaega, 4. märtsil ja 16. septembril. Riigieelarves on programmile eraldatud 159 779 eurot ehk ca 2 500 000 krooni. Mullu oli vastav summa 847 500 kr. Seni kõige suurem oli programmi maht 2008. aastal, nimelt 1 500 000 krooni. Nüüd on siis see programm saanud tänu poliitilisele toetusele kasvada rekordtasemele, sealhulgas on alamprogrammina taastatud resideeriva helilooja toetus.
Programmil "Heliloomingu tellimine" on spetsiaalne taotluse vorm. Senine aruande vorm on aegunud ja kuulub lähiajal muutmisele.
Kindlasti tasub igal taotlejal igaks juhuks üle vaadata, et ei oleks ministeeriumi ees aruandevõlgnevusi.
Veel paneks taotlejaile südamele, et kaasfinantseeringute puhul oleks selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks failidena.
Heliloomingu tellimise teemal ilmutas Postimees 06.02.2001 olukirjelduse "Muusikamaastik on talviselt hangunud ehk heliloojate toimetulek tänapäeva Eestis". Mõnigi tsitaat on seal intervjueeritavate sõnul ebatäpselt toodud, aga iseenesest on ju hinnatav, et Postimees heliloojate käekäigu vastu huvi tunneb.
Täna, 18.02 lõpeb taotluste esitamise kultuuriministri poolt eraldatavatele stipendiumidele.
Ülehomme, 20.02 on järjekordne Kultuurkapitali taotluste tähtaeg. Helikunsti sihtkapital ootab seejuures taotlusi eristipendiumidele:
- interpreedi aastastipendium
- õppestipendium (õpinguteks välismaa kõrgkoolis)
25.02 on programmi "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" taotluste tähtaeg.
Varem avanenud Kultuuriministeeriumi programmidesse - "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad", "Eraõiguslikud muusikakollektiivid" ning "Muusikafestivalid ja -konkursid" (sh alaprogramm Noor muusik) laekus palju taotlusi, mistõttu nende süstematiseerimise jm töötlemisega jagub veel üksjagu tööd. Komisjonid kogunevad esitatud taotlusi arutama alates märtsi algusest.
Helikassetitehasest
Lugemissoovitus: 13.02.2011 Tallinna Postimehes ilmunud tasakaalukas ja põhjalik ülevaade Tallinna Helikassetitehase ajaloost (aastail 1971-2005). Varem (09.01.2010) on ilmunud sarnane ülevaatelugu Tallinna heliplaadistuudiost.
Eelarveperspektiiv 2012-2015
Eesti majanduses on taastunud üle 6%-line kvartaalne kasv ja endised tööstustootmise mahud, eksport on tugevalt tõusnud, kütus ja toit aina kallinevad. Nii ütleb Rahandusministeeriumi 15.02 majanduse ülevaade. Ministeeriumi seisukoht eelarvestrateegia uuendamisel (pressiteade 14.02) on, et hoolimata oodatust kiiremast majanduskasvust ja paremast maksulaekumisest eelolevatel aastatel riigiasutuste tegevuskulude kasvu ette ei nähta.
"See tähendab, et lisanduvad ülesanded tuleb ellu viia olemasolevate ressursside veel parema kasutamise arvelt. Uute tegevuste esmaseks ja ainsaks arvestatavaks eelarveliseks katteks saab olla sääst ja prioriteetide seadmine valdkonnapoliitikates," ütleb Rahandusministeerium. "Oleme aastast 2008 endiselt puudujäägis, peame taastama pensioni teist sammast ning majanduskasvuga toimub ka paljude seadusega määratud kulude automaatne suurenemine," rääkis minister Ligi. Ta on seadnud prioriteediks kasvavate sotsiaalkulude tingimustes valitsussektori eelarve ülejäägi ja reservide taastamise hiljemalt aastal 2013.
Mida see tähendab muuhulgas Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, seletavad lahti "Riigi eelarvestrateegia 2012–2015 koostamise lähtealused". Esiteks - tugiteenused tsentraliseeritakse: järgneva nelja aasta jooksul on kavas tsentraliseerida kõikides valitsemisalades finants-, personali- ja palgaarvestus ning võtta kasutusele e-arved. Samuti tsentraliseeritakse hangete läbiviimine ja kinnisvara korraldus. Ministeeriumid peavad enam jälgima asutuste jooksvaid väljamakseid, et võtta antud info aluseks eelarveotsuste tegemisel.
Kultuuriministeeriumil pole põhjust loota, et nii fikseeritud kulud kui vabad vahendid võivad rahulikult ja ilma lisataotlusi esitamata jääda saavutatud tasemele (rääkimata nende kasvust). Eelarveprotsessiga kaasnev telgitagune töö kujuneb aktiivseks. Oluline on kindlasti ka sellega kaasnev kommunikatsioon - kasvõi selleks, et tõsta Eesti elanike teadmisi rahaasjadest (kui tsiteerida Rahandusministeeriumi põhiseisukohta, tulenevalt finantskirjaoskuse uuringust).
"See tähendab, et lisanduvad ülesanded tuleb ellu viia olemasolevate ressursside veel parema kasutamise arvelt. Uute tegevuste esmaseks ja ainsaks arvestatavaks eelarveliseks katteks saab olla sääst ja prioriteetide seadmine valdkonnapoliitikates," ütleb Rahandusministeerium. "Oleme aastast 2008 endiselt puudujäägis, peame taastama pensioni teist sammast ning majanduskasvuga toimub ka paljude seadusega määratud kulude automaatne suurenemine," rääkis minister Ligi. Ta on seadnud prioriteediks kasvavate sotsiaalkulude tingimustes valitsussektori eelarve ülejäägi ja reservide taastamise hiljemalt aastal 2013.
Mida see tähendab muuhulgas Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, seletavad lahti "Riigi eelarvestrateegia 2012–2015 koostamise lähtealused". Esiteks - tugiteenused tsentraliseeritakse: järgneva nelja aasta jooksul on kavas tsentraliseerida kõikides valitsemisalades finants-, personali- ja palgaarvestus ning võtta kasutusele e-arved. Samuti tsentraliseeritakse hangete läbiviimine ja kinnisvara korraldus. Ministeeriumid peavad enam jälgima asutuste jooksvaid väljamakseid, et võtta antud info aluseks eelarveotsuste tegemisel.
Kultuuriministeeriumil pole põhjust loota, et nii fikseeritud kulud kui vabad vahendid võivad rahulikult ja ilma lisataotlusi esitamata jääda saavutatud tasemele (rääkimata nende kasvust). Eelarveprotsessiga kaasnev telgitagune töö kujuneb aktiivseks. Oluline on kindlasti ka sellega kaasnev kommunikatsioon - kasvõi selleks, et tõsta Eesti elanike teadmisi rahaasjadest (kui tsiteerida Rahandusministeeriumi põhiseisukohta, tulenevalt finantskirjaoskuse uuringust).
Monday 14 February 2011
Grammyd eestlasteta
Tõesti lootsin, et tänavu mõni Grammy ka Eestisse tuleb - oli ju seekord lausa kolm CD-d konkureerimas. Paraku lootus ei täitunud. Õnnitlegem aga lähinaabreid Soomes (helilooja Kaija Saariaho) ja Peterburis (Maria teatri solistid Ildar Abdrazakov ja Olga Borodina), kellel see õnnestus. Tjah, kas see just lohutus on, aga Justin Bieber jäi ka seekord ilma ... :-)
Tõsi, Arvo Pärt võib sel aastal ka ise ilma Grammyt saamata samas kontekstis ikkagi lisatähelepanu pälvida, sest 109 kategooriast ühe kõige olulisema, "Album of the Year" võitja ansambel Arcade Fire on korduvalt Pärdi loomingut nimetanud ühe olulise muusikalise mõjutajana. Inspiratsioonialikana on Pärdi muusikat esile toonud viimasel ajal ka näiteks Sting ja Peter Gabriel.
ERR 14.02 uudisele täienduseks: peale kaasaegse klassikalise heliteose kategoorias kandideerinud Arvo Pärdi 4. sümfoonia CD olid võistlemas ka parima kooriesituse kategoorias Eesti Filharmoonia Kammerkoori „Baltic Runes“ Paul Hillieri dirigeerimisel ning šveitsi-hollandi helilooja Frank Martini oratoorium "Golgotha", mida esitavad teiste seas ERSO ja EFK.
Teine uudis räägib Kultuuri Koja kokkutulemisest 22. veebruaril, eeskujuks Kaubandus-Tööstuskoda. Initsiatiiv on ju iseenesest positiivne. Kindlasti on aga sellise uue algatuse juures oluline hoida pragmaatilist lähenemist ja leida kiirelt veenvad vastused paljudele küsimustele. Näiteks: kes ja kuidas saavad loodava koja liikmeks (võimalikud erinevused skaalal üksikisikud - MTÜ-d - riigiasutused - esindusorganisatsioonid), milliseid teenuseid ja kuidas tahab loodav koda oma liikmetele pakkuda, kuidas moodustub eelarve jne.
Tõsi, Arvo Pärt võib sel aastal ka ise ilma Grammyt saamata samas kontekstis ikkagi lisatähelepanu pälvida, sest 109 kategooriast ühe kõige olulisema, "Album of the Year" võitja ansambel Arcade Fire on korduvalt Pärdi loomingut nimetanud ühe olulise muusikalise mõjutajana. Inspiratsioonialikana on Pärdi muusikat esile toonud viimasel ajal ka näiteks Sting ja Peter Gabriel.
ERR 14.02 uudisele täienduseks: peale kaasaegse klassikalise heliteose kategoorias kandideerinud Arvo Pärdi 4. sümfoonia CD olid võistlemas ka parima kooriesituse kategoorias Eesti Filharmoonia Kammerkoori „Baltic Runes“ Paul Hillieri dirigeerimisel ning šveitsi-hollandi helilooja Frank Martini oratoorium "Golgotha", mida esitavad teiste seas ERSO ja EFK.
Teine uudis räägib Kultuuri Koja kokkutulemisest 22. veebruaril, eeskujuks Kaubandus-Tööstuskoda. Initsiatiiv on ju iseenesest positiivne. Kindlasti on aga sellise uue algatuse juures oluline hoida pragmaatilist lähenemist ja leida kiirelt veenvad vastused paljudele küsimustele. Näiteks: kes ja kuidas saavad loodava koja liikmeks (võimalikud erinevused skaalal üksikisikud - MTÜ-d - riigiasutused - esindusorganisatsioonid), milliseid teenuseid ja kuidas tahab loodav koda oma liikmetele pakkuda, kuidas moodustub eelarve jne.
Friday 11 February 2011
Toetused välisesinemistele
Täna, 11.02.2011 kirjutas minister alla käskkirja nr 75, millega kuulutas välja taotlusvooru toetusprogrammile "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil".
Praeguste plaanide kohaselt on programmil tänavu kaks tähtaega, 25. veebruaril ja 16. septembril. 2011. a. riigieelarves on programmile eraldatud 65 026 eurot ehk sama summa, mis mullu (1 017 430 kr). Programmi tingimustes muudatusi ei ole.
Programmil "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" on üldised nii taotluse vorm kui ka aruande vorm.
Kindlasti tasub igal taotlejal igaks juhuks üle vaadata, et ei oleks ministeeriumi ees aruandevõlgnevusi.
Veel paneks taotlejaile südamele, et kaasfinantseeringute puhul oleks selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks failidena.
Veel uudiseid:
1. Minister moodustas käskkirjaga nr 67 komisjoni audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise kompenseerimiseks 2010. a. eest võetud tasu jaotuskava väljatöötamiseks.
2. Programmist "Eesti kultuur maailmas" said ministri käskkirjaga nr 70 toetust ETV tütarlastekoor esinemiseks Portugalis, Tallinn Sinfonietta sõiduks rahvusvahelisele uue muusika festivalile ARS MUSICA Brüsselis ning ETV tütarlastekoor osalemiseks Maailma Koorimuusika Sümpoosionil Puerto Madrynis Argentiinas.
Praeguste plaanide kohaselt on programmil tänavu kaks tähtaega, 25. veebruaril ja 16. septembril. 2011. a. riigieelarves on programmile eraldatud 65 026 eurot ehk sama summa, mis mullu (1 017 430 kr). Programmi tingimustes muudatusi ei ole.
Programmil "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" on üldised nii taotluse vorm kui ka aruande vorm.
Kindlasti tasub igal taotlejal igaks juhuks üle vaadata, et ei oleks ministeeriumi ees aruandevõlgnevusi.
Veel paneks taotlejaile südamele, et kaasfinantseeringute puhul oleks selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks failidena.
Veel uudiseid:
1. Minister moodustas käskkirjaga nr 67 komisjoni audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise kompenseerimiseks 2010. a. eest võetud tasu jaotuskava väljatöötamiseks.
2. Programmist "Eesti kultuur maailmas" said ministri käskkirjaga nr 70 toetust ETV tütarlastekoor esinemiseks Portugalis, Tallinn Sinfonietta sõiduks rahvusvahelisele uue muusika festivalile ARS MUSICA Brüsselis ning ETV tütarlastekoor osalemiseks Maailma Koorimuusika Sümpoosionil Puerto Madrynis Argentiinas.
Kultuuri väärtustamisest ...
... on räägitud palju ja mitte ainult viimasel ajal. Huvitav on lugeda sel teemal kindlasti erinevaid algallikaid - näiteks statistikat, sotsioloogilisi uurimusi ja poliitilisi programme. Järgnevalt toon mõned lingid.
Eesti Päevaleht tellis küsitluse firmalt Klaster. Tulemusena järeldus: enamus inimesi arvas jaanuari lõpus, et Eesti järgmine suur eesmärk peaks olema oma rahvuse ja kultuuri säilitamine (EPL 07.02.2011). Kui aga vastajatel paluti panna järjekorda järgmise nelja aasta suurimad prioriteedid, andes valikuteks tööpuudusega võitlemise, majanduse, hariduse, lapsetoetuse ning kultuuri, jättis 60 protsenti vastanutest kultuuri viimaseks (EPL 11.02.2011).
Statistikaamet teab, et populaarseimad kultuurisündmused on kontserdid ― 57% linna- ja 50% maaelanikest käis aasta jooksul kontserdil. Veel enam käimist takistavad eeskätt kõrged piletihinnad (pressiteade 19.01.2011). Uuringu küsimustikus on olemas küll küsimus vaba aja kasutamise kohta (I12), "mitu korda käisite kontserdil", aga seal ei eristata riiklikke ja erasektori kontsertikorraldajaid. Samuti pole võimalik öelda külastuste koguarvu. Statistikaamet loodab aga muusikasektori vaatluse taastada.
Omamoodi kultuuri väärtustamise taset näitab seegi tõik, et tänases 11.02 Postimehes on terve lehekülg kallist leheruumi jäetud Eurolaul 2011 lati alt läbi võistulaulude arvustamisele, kusjuures seda teeb ... sporditoimetus.
Enne 06.03.2011 toimuvaid Riigikogu valimisi on põhjust kindlasti üle lugeda erakondade valimisplatvormid, sealhulgas nende kultuuripoliitiline osa. Sel teemal avaldas EPL 12.02.2011 "Kiirkollaaži parteide kultuuripoliitikast", Postimees aga 26.01.2011 vestlusringi. Sekka võib lugeda ka 1998. aastal Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti riigi kultuuripoliitika põhialuseid ning Rahandusministeeriumi koostatud erakondade valmislubaduste mõjude analüüsi.
Viimasest selgub (märgusõna "kultuur" abil) näiteks, et:
- Keskerakond lubab kultuuriürituste käibemaksu langetamist 20%-lt 9%-le, sotsiaaldemokraadid veelgi enam, 5%-le;
- Reformierakond lubab kultuuritöötajate palkade ühtlustamist haridustöötajatega 2014. aastaks Eesti keskmisele tasemele (899,94 eurot - mille jaoks oleks vaja tõusu ca 4% ehk 34,6 euro võrra praeguselt 865,32 euro suuruselt tasemelt). Sama lubavad sotsiaaldemokraadid - kõrgharidusega kultuuritöötajate palgaläbirääkimiste lähtepunktiks võtta mainitud Eesti keskmise palga;
- Sotsid lubavad suurendada füüsilise isiku tulumaksust KOV-idele laekuvat osa, millega kindlustada rohkem vahendeid muuhulgas kultuuriinvesteeringuteks;
- Sotsid lubavad taastada õppelaenude hüvotamise kultuuri- ja haridustöötajatele;
- Sotsid lubavad laiendada kultuuriesindajate võrgustikku välisriikides;
- Reformierakond lubab üldisemalt raamatukoguteavikute ostumahu tõusu masu-eelsele tasemele, sotsid lubavad rahvaraamatukogudele riigi kulul kultuuriajakirjade tellimist;
- IRL lubab arendada huviharidust lasteaedades (sh muusikakasvatust).
- Reformierakond
- Keskerakond (XIII osa)
- Isamaa ja Res Publica Liit
- Sotsiaaldemokraatlik Erakond
- Rohelised
- Eestimaa Rahvaliit
- Iseseisvuspartei
- Kristlikud Demokraadid
- Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu
Eesti Päevaleht tellis küsitluse firmalt Klaster. Tulemusena järeldus: enamus inimesi arvas jaanuari lõpus, et Eesti järgmine suur eesmärk peaks olema oma rahvuse ja kultuuri säilitamine (EPL 07.02.2011). Kui aga vastajatel paluti panna järjekorda järgmise nelja aasta suurimad prioriteedid, andes valikuteks tööpuudusega võitlemise, majanduse, hariduse, lapsetoetuse ning kultuuri, jättis 60 protsenti vastanutest kultuuri viimaseks (EPL 11.02.2011).
Statistikaamet teab, et populaarseimad kultuurisündmused on kontserdid ― 57% linna- ja 50% maaelanikest käis aasta jooksul kontserdil. Veel enam käimist takistavad eeskätt kõrged piletihinnad (pressiteade 19.01.2011). Uuringu küsimustikus on olemas küll küsimus vaba aja kasutamise kohta (I12), "mitu korda käisite kontserdil", aga seal ei eristata riiklikke ja erasektori kontsertikorraldajaid. Samuti pole võimalik öelda külastuste koguarvu. Statistikaamet loodab aga muusikasektori vaatluse taastada.
Omamoodi kultuuri väärtustamise taset näitab seegi tõik, et tänases 11.02 Postimehes on terve lehekülg kallist leheruumi jäetud Eurolaul 2011 lati alt läbi võistulaulude arvustamisele, kusjuures seda teeb ... sporditoimetus.
Enne 06.03.2011 toimuvaid Riigikogu valimisi on põhjust kindlasti üle lugeda erakondade valimisplatvormid, sealhulgas nende kultuuripoliitiline osa. Sel teemal avaldas EPL 12.02.2011 "Kiirkollaaži parteide kultuuripoliitikast", Postimees aga 26.01.2011 vestlusringi. Sekka võib lugeda ka 1998. aastal Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti riigi kultuuripoliitika põhialuseid ning Rahandusministeeriumi koostatud erakondade valmislubaduste mõjude analüüsi.
Viimasest selgub (märgusõna "kultuur" abil) näiteks, et:
- Keskerakond lubab kultuuriürituste käibemaksu langetamist 20%-lt 9%-le, sotsiaaldemokraadid veelgi enam, 5%-le;
- Reformierakond lubab kultuuritöötajate palkade ühtlustamist haridustöötajatega 2014. aastaks Eesti keskmisele tasemele (899,94 eurot - mille jaoks oleks vaja tõusu ca 4% ehk 34,6 euro võrra praeguselt 865,32 euro suuruselt tasemelt). Sama lubavad sotsiaaldemokraadid - kõrgharidusega kultuuritöötajate palgaläbirääkimiste lähtepunktiks võtta mainitud Eesti keskmise palga;
- Sotsid lubavad suurendada füüsilise isiku tulumaksust KOV-idele laekuvat osa, millega kindlustada rohkem vahendeid muuhulgas kultuuriinvesteeringuteks;
- Sotsid lubavad taastada õppelaenude hüvotamise kultuuri- ja haridustöötajatele;
- Sotsid lubavad laiendada kultuuriesindajate võrgustikku välisriikides;
- Reformierakond lubab üldisemalt raamatukoguteavikute ostumahu tõusu masu-eelsele tasemele, sotsid lubavad rahvaraamatukogudele riigi kulul kultuuriajakirjade tellimist;
- IRL lubab arendada huviharidust lasteaedades (sh muusikakasvatust).
- Reformierakond
- Keskerakond (XIII osa)
- Isamaa ja Res Publica Liit
- Sotsiaaldemokraatlik Erakond
- Rohelised
- Eestimaa Rahvaliit
- Iseseisvuspartei
- Kristlikud Demokraadid
- Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu
Wednesday 2 February 2011
Teenetemärgid muusikuile
Vabariigi President andis teenetemärke sel aastal kokku 99 isikule. Ligi kolmandiku neist saavad kultuuriinimesed (Postimees 02.02). Muusikuid on nende hulgas mitu:
- Valgetähe III klass - koorjuht Uno Uiga; ooperisolist Margarita Voites;
- Valgetähe V klass - Kihnu rahvalaulik Virve-Elfriide Köster; muusikaajakirjanik Immo Mihkelson; viiulipedagoog Ivi Tivik; muusikaõpetaja ja rahvapilliorkestrite juht Heldur Vaabel.
Lisaks väärib mainimist, et ühe kõrgeima ordeni, Riigivapi IV klassi teenetemärgi saab paljude muusikute lugupeetud saksa keele õpetaja Heli Susi - isamaaliste aadete kandja, kes abistas Aleksandr Solženitsõnit "Gulagi arhipelaagi" kirjutamise aegu. Valgetähe V klassi teenetemärgi saab Eesti-Poola kultuurisidemete edendaja, Chopini aasta üks korraldajaid Eestis ja nägemispuudega laste muusikaõpingute toetamise korraldaja Slawomira Borowska-Peterson.
Teenetemärgid antakse kätte 23. veebruaril. Palju õnne kõigile tunnustatuile!
- Valgetähe III klass - koorjuht Uno Uiga; ooperisolist Margarita Voites;
- Valgetähe V klass - Kihnu rahvalaulik Virve-Elfriide Köster; muusikaajakirjanik Immo Mihkelson; viiulipedagoog Ivi Tivik; muusikaõpetaja ja rahvapilliorkestrite juht Heldur Vaabel.
Lisaks väärib mainimist, et ühe kõrgeima ordeni, Riigivapi IV klassi teenetemärgi saab paljude muusikute lugupeetud saksa keele õpetaja Heli Susi - isamaaliste aadete kandja, kes abistas Aleksandr Solženitsõnit "Gulagi arhipelaagi" kirjutamise aegu. Valgetähe V klassi teenetemärgi saab Eesti-Poola kultuurisidemete edendaja, Chopini aasta üks korraldajaid Eestis ja nägemispuudega laste muusikaõpingute toetamise korraldaja Slawomira Borowska-Peterson.
Teenetemärgid antakse kätte 23. veebruaril. Palju õnne kõigile tunnustatuile!
Subscribe to:
Posts (Atom)
