Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma 18.11.2011 käskkirjaga nr 418 välja toetused, mida jagatakse programmist "Heliloomingu tellimine".
Kevadel jaotati selle programmi raames 92 385 €, seekord jagati 53 000 €. Kokku oli laekunud (tähtajaga 16. septembril 2011) 36 taotlust kogumahus 101 000 €, rahaeraldise said 31 taotlust.
Alamprogrammist „Resideeriv helilooja“ toetatakse 2011. aastal vastavalt ministri käskkirjale nr 94 "sihtotstarbeliselt esimesel poolaastal Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja teisel poolaastal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri repertuaari täiendamist.“ Seekord otsustati toetada ERSO poolt tellitud Helena Tulve Klaverikontserti, mille esiettekanne on kavandatud toimuma novembris 2012. Kevadel 2011 toetati samast alamprogrammist Erkki-Sven Tüüri teose „Ärkamine“ tellimist Eesti Filharmoonia Kammerkoorile.
Friday 18 November 2011
Toetused välisesinemistele
Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma 18.11.2011 käskkirjaga nr 419 välja toetused, mida jagatakse programmist "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil".
Kevadel jaotati selle programmi raames 56 990 eurot, seekord oli jagada vaid 9547 €. Kokku oli laekunud 30 taotlust kogumahus 200 890 €, rahaeraldise said 16 taotlust. Komisjon otsustas eelistada projekte, mis on toimumisajalt kiireloomulisemad ning mille puhul suhteliselt piiratud eraldisest on rohkem kasu.
2012. aastal on ka selles programmis raha kindlasti rohkem. Sisulisi muudatusi programmi tingimustes pole praegu kavandatud.
Kevadel jaotati selle programmi raames 56 990 eurot, seekord oli jagada vaid 9547 €. Kokku oli laekunud 30 taotlust kogumahus 200 890 €, rahaeraldise said 16 taotlust. Komisjon otsustas eelistada projekte, mis on toimumisajalt kiireloomulisemad ning mille puhul suhteliselt piiratud eraldisest on rohkem kasu.
2012. aastal on ka selles programmis raha kindlasti rohkem. Sisulisi muudatusi programmi tingimustes pole praegu kavandatud.
Hasartmänguraha suurprojektidele
Hasartmängumaksu Nõukogu ootab kandideerima suurprojekte, mille taotletav toetussumma ületab 6391 euro. Taotlused peavad Kultuuriministeeriumisse jõudma hiljemalt 30. novembriks.
Kultuurivaldkonnas on nõukogu jaoks prioriteetsed valdkonnad laste ja noorte huvikoolide ja huviringide projektid, omakultuuri alased ettevõtmised küla ja omavalitsuse tasandil, rahvaraamatukogude ja muuseumide projektid, eri kunstialade festivalid, kultuurisündmused ja õpikojad.
HMN suurprojekti taotluse koostamise täpsed juhised leiab SIIT.
Kultuurivaldkonnas on nõukogu jaoks prioriteetsed valdkonnad laste ja noorte huvikoolide ja huviringide projektid, omakultuuri alased ettevõtmised küla ja omavalitsuse tasandil, rahvaraamatukogude ja muuseumide projektid, eri kunstialade festivalid, kultuurisündmused ja õpikojad.
HMN suurprojekti taotluse koostamise täpsed juhised leiab SIIT.
Tuesday 15 November 2011
Kultuuripoliitika arengusuundadest vol. 2
2011. aasta suvel alustati Kultuuriministeeriumi eestvedamisel aruteludega, mille eesmärgiks on koostada ülevaade lähituleviku kultuuripoliitika arengusuundadest. Dokumendi koostamist koordineeriv juhtrühm, kuhu kuuluvad Eesti Kultuuri Koja, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi esindajad, on välja töötanud arengusuundade dokumendi struktuurikavandi.
Struktuur koosneb üldjoontes järgmistest osadest:
1. Üldosa ehk kõiki valdkondi puudutavad horisontaalsed teemad
2. Kultuuri seos teiste valdkondade ja poliitikatega
3. Valdkondlikud eesmärgid ja arengud aastani 2020
4. Lisad (nt 1998. aasta kultuuripoliitika põhialuste täitmise ülevaade, viited seotud uuringutele jms)
Kuna tegemist on alles eeltööga, siis tuleks kavandis kirjeldatud märksõnu käsitleda teemaalgatustena ehk eelseisvate arutelude lähtekohana ning tänaseks kirjapandus ei määrata mingil viisil ära seisukohtade lõplikku sõnastust. Ülevaade on leitav veebilehel http://www.kultuuripoliitika.ee/ töödokumentide osas.
Ootame kõikidelt huvitatud osapooltelt nii kommentaare dokumendi struktuurikavandile kui ka juba sisulisi ettepanekuid, mis kindlasti peaksid arengusuundades sisalduma. Samuti ootame kõikidelt huvitatud organisatsioonidelt ja institutsioonidelt märku selle kohta, kas ollakse valmis arengusuundade dokumendi valmimisse panustama. Kõik kommentaarid on teretulnud aadressil jorma.sarv@kul.ee hiljemalt 30. novembriks 2011. Seejärel kutsume kokku juba temaatilised töögrupid.
Arutelude tulemusel peaks 2012. a. juuniks selguma valdkonna tegijate ootused, mille põhjal hakatakse kirjutama Kultuur 2020 dokumenti. Nagu Haapsalu kultuurifoorumi algul ütles Mart Meri, on ajakava rihitud nii, et Riigikogul oleks jaanipäevaks 2013 võimalik kultuuripoliitika arengusuunad vastu võtta.
Struktuur koosneb üldjoontes järgmistest osadest:
1. Üldosa ehk kõiki valdkondi puudutavad horisontaalsed teemad
2. Kultuuri seos teiste valdkondade ja poliitikatega
3. Valdkondlikud eesmärgid ja arengud aastani 2020
4. Lisad (nt 1998. aasta kultuuripoliitika põhialuste täitmise ülevaade, viited seotud uuringutele jms)
Kuna tegemist on alles eeltööga, siis tuleks kavandis kirjeldatud märksõnu käsitleda teemaalgatustena ehk eelseisvate arutelude lähtekohana ning tänaseks kirjapandus ei määrata mingil viisil ära seisukohtade lõplikku sõnastust. Ülevaade on leitav veebilehel http://www.kultuuripoliitika.ee/ töödokumentide osas.
Ootame kõikidelt huvitatud osapooltelt nii kommentaare dokumendi struktuurikavandile kui ka juba sisulisi ettepanekuid, mis kindlasti peaksid arengusuundades sisalduma. Samuti ootame kõikidelt huvitatud organisatsioonidelt ja institutsioonidelt märku selle kohta, kas ollakse valmis arengusuundade dokumendi valmimisse panustama. Kõik kommentaarid on teretulnud aadressil jorma.sarv@kul.ee hiljemalt 30. novembriks 2011. Seejärel kutsume kokku juba temaatilised töögrupid.
Arutelude tulemusel peaks 2012. a. juuniks selguma valdkonna tegijate ootused, mille põhjal hakatakse kirjutama Kultuur 2020 dokumenti. Nagu Haapsalu kultuurifoorumi algul ütles Mart Meri, on ajakava rihitud nii, et Riigikogul oleks jaanipäevaks 2013 võimalik kultuuripoliitika arengusuunad vastu võtta.
Friday 11 November 2011
Kultuurifoorum Haapsalus
Sel reedel ja laupäeval, 11.-12. novembril 2011, toimub Haapsalu Kultuurikeskuses Eesti Kultuuri Koja poolt korraldatav kultuurifoorum. Huvilistel on võimalik seda jälgida ka otseülekandena veebis. Foorumit saab jälgida 11.novembril ajavahemikus 12.00 -16.00 Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia projekti Access Creativity veebilehelt: http://www.accesscreativity.net/.
Täpsemalt saab ülekandest teatanud uudist lugeda siit: http://www.looveesti.ee/uudised/34-uudisvoog/1452-reedel-toimub-kultuurifoorum.html. Foorumi kava on leitav aadressil http://www.kultuurikoda.eu/.
Tuumakas avakõne oli president Ilveselt, huvitavas poliitikute debatis osalesid Mailis Reps, Liisa Pakosta, Jaak Allik ja Rein Lang. Koja-poolse avaettekande pidas värske Riigikogu liige Mart Meri.
Täpsemalt saab ülekandest teatanud uudist lugeda siit: http://www.looveesti.ee/uudised/34-uudisvoog/1452-reedel-toimub-kultuurifoorum.html. Foorumi kava on leitav aadressil http://www.kultuurikoda.eu/.
Tuumakas avakõne oli president Ilveselt, huvitavas poliitikute debatis osalesid Mailis Reps, Liisa Pakosta, Jaak Allik ja Rein Lang. Koja-poolse avaettekande pidas värske Riigikogu liige Mart Meri.
Toetused festivalidele
Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma 11.11.2011 käskkirjaga nr 406 välja toetused, mida jagatakse programmist "Muusikafestivalid ja -konkursid". Tänan komisjoni liikmeid vastutusrikka töö eest.
Kevadel jaotati selle programmi raames 107 000 eurot, seekord otsustati jagada 16 500 €. Kokku oli laekunud 26 taotlust kogumahus 139 787 €, rahaeraldise said 6 taotlust. Komisjonile jäi silma, et mitu taotlust ei kvalifitseerunud, kuna projekti üldmaksumus jääb allapoole programmi tingimustes kehtestatud alammäära (kultuuriministri 24.01.2011.a. käskkirja nr 36 punktis 6 määratletuna alamprogrammi „Noor muusik“ taotluste puhul 1000 eurot, teiste programmi „Muusikafestivalid ja -konkursid“ taotluste puhul 2000 eurot), mistõttu need taotlused jäid toetussummade jaotamisel kõrvale.
2012. aastal on festivalide programmis raha kindlasti rohkem. Kui palju täpselt, poleks korrektne ametlikult välja öelda, kuna riigieelarve on ju veel Riigikogus vastu võtmata.
Lisaks seonduvad programmiga veel mõned sisulised muudatused. 31.10.2011 kiitis MTÜ Eesti Muusikafestivalid üldkoosolek heaks idee, mille pakkus välja Eesti Muusikanõukogu juhatus - kui seni on festivalide programmist saanud raha taotleda festivalid üldeelarvega min 20 000 € ning minimaalne eraldis on olnud 2000 €, siis edaspidi võiks ministeeriumist saada taotleda raha festivalid, kelle eelarve on minimaalselt 30 000 € ja eraldis oleks min 3000 € (festivalid, kes praegu taotlevad, on enamuses nagunii suurema eelarvega). Väiksema eelarvega üritused suunduks Kultuurkapitali.
Samuti on praegu kõneaineks muudatus, et kui 2011. aastal said programmist „Muusikafestivalid ja -konkursid“ raha taotleda ka noored muusikud ning konkursid, siis 2012. aastal viiakse konkursid ja alamprogramm Noor muusik eraldi programmina jaotatavaks (tõenäoliselt Eesti Muusikanõukogu korraldamisel). Lisaks hakkaks EMN uuesti raha jagama muusikatrükistele. Festivalide programm jääks ministeeriumisse ainult festivalide tarvis ning summa jaotataks samuti kahe jaotusega aastas.
Kevadel jaotati selle programmi raames 107 000 eurot, seekord otsustati jagada 16 500 €. Kokku oli laekunud 26 taotlust kogumahus 139 787 €, rahaeraldise said 6 taotlust. Komisjonile jäi silma, et mitu taotlust ei kvalifitseerunud, kuna projekti üldmaksumus jääb allapoole programmi tingimustes kehtestatud alammäära (kultuuriministri 24.01.2011.a. käskkirja nr 36 punktis 6 määratletuna alamprogrammi „Noor muusik“ taotluste puhul 1000 eurot, teiste programmi „Muusikafestivalid ja -konkursid“ taotluste puhul 2000 eurot), mistõttu need taotlused jäid toetussummade jaotamisel kõrvale.
2012. aastal on festivalide programmis raha kindlasti rohkem. Kui palju täpselt, poleks korrektne ametlikult välja öelda, kuna riigieelarve on ju veel Riigikogus vastu võtmata.
Lisaks seonduvad programmiga veel mõned sisulised muudatused. 31.10.2011 kiitis MTÜ Eesti Muusikafestivalid üldkoosolek heaks idee, mille pakkus välja Eesti Muusikanõukogu juhatus - kui seni on festivalide programmist saanud raha taotleda festivalid üldeelarvega min 20 000 € ning minimaalne eraldis on olnud 2000 €, siis edaspidi võiks ministeeriumist saada taotleda raha festivalid, kelle eelarve on minimaalselt 30 000 € ja eraldis oleks min 3000 € (festivalid, kes praegu taotlevad, on enamuses nagunii suurema eelarvega). Väiksema eelarvega üritused suunduks Kultuurkapitali.
Samuti on praegu kõneaineks muudatus, et kui 2011. aastal said programmist „Muusikafestivalid ja -konkursid“ raha taotleda ka noored muusikud ning konkursid, siis 2012. aastal viiakse konkursid ja alamprogramm Noor muusik eraldi programmina jaotatavaks (tõenäoliselt Eesti Muusikanõukogu korraldamisel). Lisaks hakkaks EMN uuesti raha jagama muusikatrükistele. Festivalide programm jääks ministeeriumisse ainult festivalide tarvis ning summa jaotataks samuti kahe jaotusega aastas.
Thursday 10 November 2011
Kulka uus koosseis
Kultuuriminister Rein Lang kinnitas 10.11.2011 oma käskkirjaga nr 396 Kultuurkapitali sihtkapitalide nõukogude uued koosseisud, kes töötavad Kultuurkapitalis järgmised kaks aastat. Vt ka ministeeriumi pressiteadet.
Helikunsti sihtkapitali kuuluvad perioodil 2011-2013 (tähestiku järjekorras):
Juko-Mart Kõlar, Marje Lohuaru, Neeme Punder, Jaak Sooäär, Timo Steiner, Kulvo Tamra, Helena Tulve.
Neist Timo Steiner ja Kulvo Tamra kuulusid ka eelmisesse koosseisu. Varasem Kulka-kogemus on Marje Lohuarul (1995-1997, esimees 2003-2005), Jaak Sooäärel (2003-2005), Neeme Punderil (2005-2007 ja 2007-2009) ja Helena Tulvel (2007-2009). Seega on tegu kogenud otsustajatega. Esimesel töökoosolekul saab uus koosseis valida omale ka esimehe ja aseesimehe.
Sihtkapitalidesse esitatud kandidaatide nimekiri oli avalik, nagu on ka eelnevad sihtkapitali koosseisud.
Mainimist väärib seegi, et muusikutest on uues rahvakultuuri sihtkapitalis Aarne Saluveer (oli seal ka 2001-2003 ja esimees 2003-2005, helikunsti sihtkapitalis 2007-2009 ja esimees 2009-2011) ja Ants Johanson (oli esimees 2009-2011).
Sihtkapitalide liikmete ülesanne on jagada sihtkapitali käsutusse eraldatud raha, esitada Kultuurkapitali nõukogule kultuurivaldkondade vaheliste ürituste projekte toetuse määramiseks ning jälgida sihtkapitali poolt määratud toetuste sihipärast kasutamist.
Kultuuriministeeriumi valdkonnanõunike osalemisele Kulka sihtkapitalides on toodud nii poolt- kui vastuargumente. Nüüd, kui on üheselt otsustatud, et edaspidi enam valdkonnanõunikud sihtkapitalide nõukogudesse ei kuulu, saavadki ministeeriumi toetusprogrammide komisjonidesse kuuluda 100%-liselt teised inimesed kui Kulka sihtkapitali. Ent kahtlemata vajab tähelepanu operatiivinfo liikumine erinevate rahastamiskogude vahel.
Kuna alkoholi- ja tubakaaktsiis järgmisest aastast tõusevad ning ka majandus tervikuna peaks olema tõusuteel, on prognoosi kohaselt Kulkal jagada tuleval aastal rohkem raha. Soovin uuele koosseisule vastutusrikka töö õnnestumiseks jaksu ja erksat meelt.
Helikunsti sihtkapitali kuuluvad perioodil 2011-2013 (tähestiku järjekorras):
Juko-Mart Kõlar, Marje Lohuaru, Neeme Punder, Jaak Sooäär, Timo Steiner, Kulvo Tamra, Helena Tulve.
Neist Timo Steiner ja Kulvo Tamra kuulusid ka eelmisesse koosseisu. Varasem Kulka-kogemus on Marje Lohuarul (1995-1997, esimees 2003-2005), Jaak Sooäärel (2003-2005), Neeme Punderil (2005-2007 ja 2007-2009) ja Helena Tulvel (2007-2009). Seega on tegu kogenud otsustajatega. Esimesel töökoosolekul saab uus koosseis valida omale ka esimehe ja aseesimehe.
Sihtkapitalidesse esitatud kandidaatide nimekiri oli avalik, nagu on ka eelnevad sihtkapitali koosseisud.
Mainimist väärib seegi, et muusikutest on uues rahvakultuuri sihtkapitalis Aarne Saluveer (oli seal ka 2001-2003 ja esimees 2003-2005, helikunsti sihtkapitalis 2007-2009 ja esimees 2009-2011) ja Ants Johanson (oli esimees 2009-2011).
Sihtkapitalide liikmete ülesanne on jagada sihtkapitali käsutusse eraldatud raha, esitada Kultuurkapitali nõukogule kultuurivaldkondade vaheliste ürituste projekte toetuse määramiseks ning jälgida sihtkapitali poolt määratud toetuste sihipärast kasutamist.
Kultuuriministeeriumi valdkonnanõunike osalemisele Kulka sihtkapitalides on toodud nii poolt- kui vastuargumente. Nüüd, kui on üheselt otsustatud, et edaspidi enam valdkonnanõunikud sihtkapitalide nõukogudesse ei kuulu, saavadki ministeeriumi toetusprogrammide komisjonidesse kuuluda 100%-liselt teised inimesed kui Kulka sihtkapitali. Ent kahtlemata vajab tähelepanu operatiivinfo liikumine erinevate rahastamiskogude vahel.
Kuna alkoholi- ja tubakaaktsiis järgmisest aastast tõusevad ning ka majandus tervikuna peaks olema tõusuteel, on prognoosi kohaselt Kulkal jagada tuleval aastal rohkem raha. Soovin uuele koosseisule vastutusrikka töö õnnestumiseks jaksu ja erksat meelt.
Wednesday 2 November 2011
Arvo Pärdile Auleegioni orden
Toreda täiendava kõrgpunktina parasjagu Pariisis toimuvale Eesti festivalile "Estonie tonique" saab täna Prantsuse riigi kõrgeima teenetemärgi - Auleegioni ordeni rüütlikraadi - esimese Eesti muusikuna Arvo Pärt. Seda on tähele pannud Postimees, err.ee jt. Vt ka fotosid tseremoonialt.
Samuti toimuvad praegu Arvo Pärdi päevad Tšehhimaal.
Ühtlasi kandideerib Arvo Pärt ka Eesti Teaduste Akadeemia esimeseks akadeemikuks muusika alal, koos noorema kolleegi Erkki-Sven Tüüriga. Akadeemia üldkogu valib uued akadeemikud 7. detsembril oma koosolekul.
Siinjuures ei saa ma jätta mainimata: omamata kandidaatide esitamise õigust (kuna ma ei esinda ühtegi teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogu, teadusseltsi ega loomeliitu), oleks kindlasti tahtnud näha kandidaatide seas ka Veljo Tormist, kes sobiks akadeemikuks mitte ainult oma originaalse ja väga mõjuka heliloomingu eest, aga ka sellega seonduva tipptasemel metoodilise töö põhjal.
Samuti toimuvad praegu Arvo Pärdi päevad Tšehhimaal.
Ühtlasi kandideerib Arvo Pärt ka Eesti Teaduste Akadeemia esimeseks akadeemikuks muusika alal, koos noorema kolleegi Erkki-Sven Tüüriga. Akadeemia üldkogu valib uued akadeemikud 7. detsembril oma koosolekul.
Siinjuures ei saa ma jätta mainimata: omamata kandidaatide esitamise õigust (kuna ma ei esinda ühtegi teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogu, teadusseltsi ega loomeliitu), oleks kindlasti tahtnud näha kandidaatide seas ka Veljo Tormist, kes sobiks akadeemikuks mitte ainult oma originaalse ja väga mõjuka heliloomingu eest, aga ka sellega seonduva tipptasemel metoodilise töö põhjal.
Tuesday 1 November 2011
EK raha-asjad
30.10.2011 edastas uudised.err.ee sõnumi "Ministeerium kahtleb Eesti Kontserdi võimes eelarve piiresse jääda", Delfi aga "Kultuuriministeeriumi kiri Eesti Kontserdile: kas saate rahaliselt ikka hakkama?", päev hiljem refereeris sama uudist Õhtuleht. Ajakirjandus leidis nimelt ministeeriumi dokumendiregistrist Eesti Kontserdile saadetud kirja. Andsin intervjuu ka ERR Päevakajale 01.11.2011.
Kirja koostajana rõhutan, et tegu on tavapärase seiretegevusega, mida kultuuriministeerium ikka peab tegema, kõigi oma alluvuses oleva ca 40 riigiasutusega. Nii ka Eesti Kontserdiga. Leidsime riigikassa 9 kuu väljavõtteid analüüsides, et Eesti Kontsert on teinud rohkem kulutusi kui 9 kuu proportsiooniga kokku käiks, mis omakorda tekitas vajaduse küsida lisainfot. Osa lisainfot on Eesti Kontsert juba saatnud, osa veel laekub. Igatahes jätkame tihedat suhtlemist ja otsime koos lahendusi.
EK direktor Jüri Leiten kinnitab, et EK-l pole hetkel ühtegi võlgnevust ega täitmata maksekohustust ning et rahamuret aasta lõpus ei teki (err.ee 01.11.2011, Delfi.ee).
Kindlasti on õige, et aasta viimane kvartal toobki keskmisest enam omatulu. Samuti on EK prognoosinud senisest rohkem omatulu ka tulevasse aastasse. Selleks, et nii ka läheks, kutsun muusikanõunikuna kahtlemata huvilisi EK korraldatud kontsertidele.
Kirja koostajana rõhutan, et tegu on tavapärase seiretegevusega, mida kultuuriministeerium ikka peab tegema, kõigi oma alluvuses oleva ca 40 riigiasutusega. Nii ka Eesti Kontserdiga. Leidsime riigikassa 9 kuu väljavõtteid analüüsides, et Eesti Kontsert on teinud rohkem kulutusi kui 9 kuu proportsiooniga kokku käiks, mis omakorda tekitas vajaduse küsida lisainfot. Osa lisainfot on Eesti Kontsert juba saatnud, osa veel laekub. Igatahes jätkame tihedat suhtlemist ja otsime koos lahendusi.
EK direktor Jüri Leiten kinnitab, et EK-l pole hetkel ühtegi võlgnevust ega täitmata maksekohustust ning et rahamuret aasta lõpus ei teki (err.ee 01.11.2011, Delfi.ee).
Kindlasti on õige, et aasta viimane kvartal toobki keskmisest enam omatulu. Samuti on EK prognoosinud senisest rohkem omatulu ka tulevasse aastasse. Selleks, et nii ka läheks, kutsun muusikanõunikuna kahtlemata huvilisi EK korraldatud kontsertidele.
Subscribe to:
Posts (Atom)
