13. juunil 2010 saab täis 100 aastat Estonia teatrimajale nurgakivi panekust. Tõsi, tookordne avatseremoonia ei kulgenud plaanipäraselt, kuna eestikeelne kõnepidamine keelati ära. Aga maja siiski ehitati ja nurgakivi on tänaselgi päeval alles, Talveaias kõigile näha.
Kui Rahvusooperi pere käis 18.05.2010 Riigikogus külas, oli neil kaks sõnumit.
Esiteks palve toetada täiendavat rahaeraldust tööjõukuludeks mahus 17 miljonit krooni (sellest kirjutas ka Postimees 24.05.2010 kõrvuti uue hooaja tutvustusega). Teiseks palve toetada uue ooperimaja ehitust. Seda sõnumit kaunistasid suured lahtirullitud plagud maailma erinevate ooperimajade kujutistega.
Kultuuriministeeriumi arengukavas aastateks 2011-2014 on kirjas: "Rahvusooper Estonia vajab edasiseks jätkusuutlikuks tegutsemiseks uut hoonet. Oluline on ellu viia ehitust ettevalmistavad tegevused (hoone lõplik asukoht, arhitektuurikonkurss, vajalikud analüüsid ja hinnangud)."
Eeskujud on muidugi uhked - maailma tuntuimad ooperihooned, millest mõnigi on ka üsna uus ning arhitektuuriobjektina tõeline tippteos: Kopenhaageni ooperimaja, Oslo ooperimaja, Valencia Kunstide Palee, veidi vanemad Sydney Ooperimaja, Metropolitan Opera New Yorgis. Omalt poolt lisaksin neile ka Göteborgi ooperiteatri, mis võiks olla Estoniaga võrreldavas mahus, asub muide merelahe ääres jahisadama kõrval.
Aprilliks 2010 oli oma esialgse töö teinud esinduslik komisjon, kuhu kuulusid peale Rahvusooperi peadirektori Aivar Mäe veel Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Kultuuriministeeriumi esindajate ka Eesti Arhitektide Liidu juhtpersoonid. Tehti ära põhjalik analüüs, et leida linnaehitulikult sobivaim ja esinduslikum asukoht uue teatri rajamiseks. Seejuures arvestati asukoha, uue tehnoloogia ja funktsionaalsete vajadustega. Projekti maksumuseks on seni pakutud 1,6 kuni 2 miljardit krooni.
Ajakava osas tahetakse jõuda hoone avamiseni aastal 2018, kui Eesti on muide ka Euroopa Liidu eesistuja. Sellele eelneks arhitektuurikonkurss (2011), detailplaneerimine (2011-2012), hoone projekteerimine (2012-2014) ja ehitamine (2014-2017), kõikvõimalikud asjaajamised sinna juurde.
Komisjon jõudis esmalt seisukohale, et seni jutuks olnud krunt Rahvusooperi Pärnu mnt poolses küljes jääb kitsaks ning ole sobilik ka keskkonna- ja muinsuskaitsega seotud põhjustel. Niisiis, esimese variandina kaalutud juurdeehituse rajamine ei ole võimalik olemasoleva teatrihoone piirkonnas kehtivate mitmesuguste piirangute tõttu.
Uue teatrihoone asukoha teemaga tegeledes määrati ka nõuded tulevase teatrihoone kinnistule:
- ehitusalane pind ca 8000 m2,
- parkla 400 autole kahel korrusel,
- kinnistu minimaalne suurus 2 ha,
- tulevase objekti kõrgus alates 0-st 36m,
- tulevase objekti sügavus alates 0-st 12m.
Välja pakuti 26 võimalikku asukohta Kalamajast Lauluväljaku veeru ja Juhkentali rajoonini. Komisjon leidis, et parimad asukohad võiks olla mere ääres ning soovitavalt linnakeskuses. Parim asukoht leiti olevat Admiraliteedi basseini ja Poordi vaheline ala suurusega kuni 2,8 ha, mis võimaldab ooperikvartali teket, on hea juurdepääsuga ja väärikas koht. Esile tõsteti veel ka kagupoolset kõrvalkrunti Ahtri tn 3 / Laeva tn 2; Tallinna Sadama Kagu kai, Põhjaväila ja mere vahelist ala; Kalasadama piirkonda Kalaranna tänavas ning Rävala pst pikenduse, Süda tänava ja Kino "Kosmose" vahelist piirkonda.
Samal teemal: Riik saab juubelikingiks ooperimaja (EPL 08.10.2010).
10.09.2010 ilmus Postimehe erilehena "Rahvusooper", kus lk. 20 tutvustab Rahvusooperi uue hoone kava. Kultuuriministri seisukoht: "Tänase seisuga on Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelini just nii palju aega, et teha selleks ajaks teoks Rahvusooper Estonia ammune unistus ja püsitada meie kultuuriloole oluline ehitus."
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment