02.11.2009 jõudis avalikkuse ette nii TV3 teleuudiste kui ETV AK programmi kaudu uudis, et Politsei ja Piirivalveameti ühendamine tähendab alates 1. jaanuarist 2010 ka kahe ametkondliku orkestri ühendamist. Laulupeo üldjuht Ants Soots kommenteeris sel puhul, et iga väljakujunenud identiteedi ja kindla missiooniga üksuse kadumine on "trauma Eesti kultuurile."
Faktoloogia:
- 1992. aastal taasasutatud Politseiorkestris mängib praegu 25-26 muusikut, dirigendid on Kaido Kodumäe (peadirigent) ja Hando Põldmäe. Orkestri baasil tegutsevad ka bigbänd (18 liiget), vaskpillikvintett ja svingbänd (5 liiget + lauljad). Lisaks paljudele esinemistele Eestis ja kaugemalgi on välja antud ridamisi helisalvestisi, neist viimasena koostöös Tõnis Mägiga CD "Kiik ja Kirik".
- 1992. aastal loodud Eesti Piirivalve Orkestris mängib praegu 38 muusikut, dirigendid on Arvi Miido (orkestri ülem ning peadirigent) ja Margus Kasemaa. Orkestri juures tegutseb ka Big Band, mida juhatab Siim Aimla. Esinemiste ampluaasse Eestis ja mujal Euroopas mahuvad paraadid, diplomaatilised tseremooniad, tattood ehk vigurmarssimised, kontserttegevus, üldrahvalikud üritused ning tele- ja raadioesinemised. Salvestatud on seni kuus helikandjat (sh koostöös TTÜ Akadeemilise Meeskooriga).
- Ühendamisel tekiks praeguste plaanide kohaselt kollektiiv, kus ei ole 55 muusikut, nagu esialgses ühendorkestri arengukavas mõeldud, vaid 38. Ning nende jaoks eraldatav eelarve on samas mahus, nagu praegu 25-liikmelisel Politseiorkestril. Ühendorkestri uus koosseis peab selguma konkursi abiga 15. detsembriks. See aga tähendab, et umbes 25 muusikut jääb tööta - ning praegust Eesti majandusolukorda arvestades pole enamust neist ootamas ka töökohad teiste kutseliste orkestrite juures.
Olen kõigile uudise osapooltele - nii politseijuhtidele, orkestrantidele kui ajakirjanikele tänulik, et senine kajastus on olnud tasakaalukas ja konstruktiivne. On ju muusika valdkonnas veel värskelt meeles kogemused TKO juhtumiga, kus meedias võimendati suurema atraktiivsuse huvides vastuolusid orkestrantide ja administratsiooni vahel - arvestamata tõsiasja, et need inimesed peavad väikeses Eestis siiski elu lõpuni suutma kõrvuti töötades ja üksteisest sõltudes tegutseda.
Mõistagi ei pane ma kahtluse alla uudise aluseks olnud otsust - tundub, et see on tehtud argumenteeritult ja ilma liigse kiirustamiseta. Kuid loomulikult on kahetsusväärne, et selline kultuurivaldkonda otseselt mõjutav otsus on tulnud Siseministeeriumis teha ning et koondatavate tugiteenistujate hulka on sattunud terve orkestri jagu kõrgelt haritud muusikuid. Nagu politseijuhid on rõhutanud, on tegu puhtalt eelarvelise paratamatusega - ei ole kõlanud ühtegi halba sõna Politseiorkestri (ega ka Piirivalve Orkestri) mängukvaliteedi aadressil ega kahtlust, kas sealsetel muusikuil ikka on piisavalt rakendust - sest tööd on neile jagunud tõesti päris palju.
Mõlemad orkestrid (nagu ka kolmas, alates 1993. aastast Peeter Saani juhtimisel tegutsev 45-liikmeline Kaitseväe orkester) on kutselised puhkpilliorkestrid, millel on seni olnud kaugelt üle 100 esinemise aastas ning kus mängivad korraliku muusikahariduse ja kõrge tasemega muusikud - kes pole sugugi pensioniealised, vaid enamjaolt noored mehed, kel pered taga ja laenud maksta. Seepärast on kahjutunde kõrval, et üks kutseline muusikakollektiiv on Eestis vähem, oluline seegi, et orkestrandid, kes kohe uut tööd ei leia, ei jääks oma muredega igaüks eraldi ja üksinda võitlema.
Oleme koos Politseiorkestri juhtidega asja arutades leidnud, et neil tuleb nüüd kiirelt luua oma MTÜ, mis annab võimaluse taotleda erinevaid tegevustoetusi, aga ennekõike leida projektikorras esinemisi. Paratamatult tähendab selline muudatus muusikutele - palgalise igapäevatöö pealt projektipõhiselt tegutsejaiks - senisest suuremat stressiallikat. Aga kui osutub võimalikuks leida orkestrantidele uued ruumid regulaarseks kooskäimiseks (proovitegemiseks ja ka sotsiaalseks suhtluseks, et koos paremini hakkama saada ja tööd leida), oleks see praeguses olukorras reaalne samm, et seda elumuutust siiski kuigivõrd pehmendada. Senised kontaktid annavad põhjust loota, et see plaan õnnestub ja orkester saab uuest aastast jätkuvalt koos käia.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment