Juba mõnda aega on Eesti kultuurielu üks põhilis lohutusi: "aga Lätis on kärpimised veel suuremad." Millele järgnevad erinevad infobitid - mõni tõene, mõni mitte.
Mis siis tegelikult Lätis nt kultuuri rahastamisel toimub, seda saab teada NGO Culturelab abiga. See MTÜ peab ülal veebilehte ja annab välja kvartaalset uudiskirja Läti kultuuripoliitikast, loometööstusest jms.
Niisiis: 2009.a. kärbiti Läti Kultuuriministeeriumi eelarvet (võrreldes 2008.a.-ga) -19.45%. Kui välja arvata eelarves sisalduvad Läti Rahvusraamatukogu ehitamise kulud ja EL projektidega seonduv, ulatuvad kärped isegi -34%-ni. Palju muret tekitab ka Läti Kulka eelarve vähendamine -45,9%. 2010. aasta eelarve suhtes ei saa veel midagi kindlat öelda, kuid ühe esialgse mustandi järgi ootab Kultuuriministeeriumi (võrreldes 2009.a.-ga) kärbe -30%.
Valitsus on otsustanud põhjalikult vähendada riigiasutuste kulutusi, aga ka arvulist hulka - viimase osas on kõigil ministeeriumitel käsk vähendada neid kuni 50%. Kõige enam - 17 - on riigiasutusi aga Kultuuriministeeriumi haldusalas, pärast kokkutõmbamist jääb neid 11. See tähendab mitme asutuse, nagu nt muuseumite liitmist või sulandamist ministeeriumi struktuuri jne.
Septembris 2009 valis rahvusvaheline zürii Riia Euroopa kultuuripealinnaks 2014. Kandideerisid ka Liepaja ja Cesis - ning nüüd on palju rahuolematust taas tsentraliseerituse teemadel.
Läti avalikus sektoris oli 2008. aastal kultuuritöötajate keskmine palk 504 LVL (720 EUR), veel 2005.a. oli see 171 LVL (244 EUR). Nõnda jõudis see mullu ligi samale tasemele avaliku teenistuse palgaga, mis oli 2008.a. LVL 564 (806 EUR). 2009 ja 2010 toovad siis olulise vähenemise. Pinget lisavad ka Seimi otsus vähendada 1. juulist 2009 pensione 10% täispensionäridele ja 70% töötavatele pensionäridele. Selle tulemusel vähenes töötavate pensionäride hulk juulis ühe kuuga 42.4%.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment