Eesti Filharmooniast

Eesti Filharmoonia loomise teema jõudis laia avalikkuse ette 12.11.2009 AK kultuuriuudisena ja ETV saates "Mi" (intervjuu Laine Jänese ja Andres Siitaniga). Kommenteerisin ise seda teemat 14.11.2009 Klassikaraadio "Helikajas".


Niisiis, 1. jaanuarist 2010 on RAM ja Hortus Musicus mitte enam "Eesti Kontserdi" koosseisus, vaid samas asutuses koos ERSO-ga. Nende ja ka teiste kollektiivide sünergias (Filharmoonia Kammerkoor, Estonia ooperikoor?) peaks sündima ka kauaigatsetud oratooriumikoor. Selle asutuse enda nimeks peaks saama, nagu senistest aruteludest kõlama jäänud, Eesti Filharmoonia - ning seda ilmselt alates uuest hooajast.

Kultuuriministri seisukohad: "Kindlasti ei peaks looma oratooriumikoori täiesti nullist, ja selleks on meil olemas rahvusmeekoor (RAM), on olemas Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Ma usun, et just nende kollektiivide baasil koostöös sümfooniaorkestriga peaks saama loodud selline loominguline kooslus, kes suudab neli kuni kuus vokaalsümfoonilist suurvormi aastas välja tuua. Rahad tulevad riigieelarvest. Kindlasti ei hakka ümber tõstma praegust eelarvet ja kavas pole ümber tõsta ka juba riigikogule esitatud 2010. aasta eelarvet. Kuna see teema on oluline valitsusele, kabinetiliikmetele ja erinevatele fraktsioonidele, siis me püüame selleks leida lisavahendeid." "Kindlasti ei ole kavas hakata vähendama selle organisatsiooni loomise nimel kellegi teise eelarvet, ei sel ega järgneval aastal, vaid tuua kultuurieelarvesse lisaraha juurde.”

Rohkem praegu otsustatud ei ole, arutelud erinevatel tasanditel jätkuvad. Kultuuriministeerium on neis kindlasti osaline ka selle nimel, et sünniks võimalikult kvaliteetsed, läbikaalutletud otsused ning et tekiks võimalikult vähe kuulujutte ja muud infomüra. Paraku, nagu elu näitab, on just kõlakad kõige kiiremini ja kõige kinnistuvamalt leviv teabevorm, mis pajatab paljudest asjadest kindlas kõneviisis juba ammu enne nende asjade sündi - või ka sündimatajäämist.

Eesti Filharmoonia loomise üldisemad eesmärgid võiks olla järgmised:
- RAMi ja Hortuse kui kunstiliste kollektiivide jaoks on loogilisem olla samas struktuuris sarnase profiiliga ERSO-ga kui kontserte korraldava etendusasutuse – Eesti Kontserdiga.
- Eesti Kontserdile kui Eesti suurimale kontserdikorraldajale annab see vabaduse kõigi tippkollektiivide võrdväärseks kohtlemiseks hooaja programmi koostamisel, sest enam pole „oma“ kollektiive, keda peaks kuidagi eraldi käsitlema.
- ERSO jt kollektiivide võit ühendamisest on rahvusvahelise kõlapinna suurendamine, senisest tihedam omavaheline koostöö ning seeläbi tugevnev positsioon Eesti muusikaelus.
- Kõigi osapoolte ja Eesti kontserdielu võit ühendamisest on, et kergemaks muutub muusikaliste suurvormide ettekandmisega seonduv logistika ning et osapoolte koostöös saab ellu kutsuda oratooriumikoori.
- Uus mitme kollektiiviga struktuur, mille kunstiliseks juhiks saab maestro Neeme Järvi, on rahvusvaheliselt kergesti mõistetav (nn. associated acts), analoogideks koori ja ühe-kahe orkestri ühisasutus – nt filharmoonikud Berliinis, Londonis, Varssavis, Stockholmis, Tšehhimaal, aga ka Chicago Symphony Orhestra, Boston Symphony Orchestra, LA Philharmonics.

Ning lõpetuseks. Neeme Järvi palga kohta kirjutas Kaarel Tarand Sirbis (09.10.2009), et see ületab 2,2 miljonit krooni. ERSO direktor Andres Siitan andis oma vastulauses (Delfi 22.10.2009) mõista, et see palk on siiski väiksem - ehk piisavalt suur, et olla Järvi vääriline ja piisavalt väike, et olla Eestile jõukohane. Sedakorda kukkus välja nii, et Delfi portaal viljeles kvaliteetsemat tasakaalustatud ajakirjandust kui kultuurileht Sirp ja selle peatometaja. Varem on Kaarel Tarand kirjutanud, et oratooriumikoori palgakulu aastas on vähemalt 25 miljonit krooni (Sirp 20.08.2009). Jääb üle soovida Sirbi peatoimetajale jõudu algallikatega suhtlemisel ja info küsimisel sealt, kus seda teatakse. Paraku on sellised aluseta väited tekitanud ainult asjatut infomüra.