Tõesti lootsin, et tänavu mõni Grammy ka Eestisse tuleb - oli ju seekord lausa kolm CD-d konkureerimas. Paraku lootus ei täitunud. Õnnitlegem aga lähinaabreid Soomes (helilooja Kaija Saariaho) ja Peterburis (Maria teatri solistid Ildar Abdrazakov ja Olga Borodina), kellel see õnnestus. Tjah, kas see just lohutus on, aga Justin Bieber jäi ka seekord ilma ... :-)
Tõsi, Arvo Pärt võib sel aastal ka ise ilma Grammyt saamata samas kontekstis ikkagi lisatähelepanu pälvida, sest 109 kategooriast ühe kõige olulisema, "Album of the Year" võitja ansambel Arcade Fire on korduvalt Pärdi loomingut nimetanud ühe olulise muusikalise mõjutajana. Inspiratsioonialikana on Pärdi muusikat esile toonud viimasel ajal ka näiteks Sting ja Peter Gabriel.
ERR 14.02 uudisele täienduseks: peale kaasaegse klassikalise heliteose kategoorias kandideerinud Arvo Pärdi 4. sümfoonia CD olid võistlemas ka parima kooriesituse kategoorias Eesti Filharmoonia Kammerkoori „Baltic Runes“ Paul Hillieri dirigeerimisel ning šveitsi-hollandi helilooja Frank Martini oratoorium "Golgotha", mida esitavad teiste seas ERSO ja EFK.
Teine uudis räägib Kultuuri Koja kokkutulemisest 22. veebruaril, eeskujuks Kaubandus-Tööstuskoda. Initsiatiiv on ju iseenesest positiivne. Kindlasti on aga sellise uue algatuse juures oluline hoida pragmaatilist lähenemist ja leida kiirelt veenvad vastused paljudele küsimustele. Näiteks: kes ja kuidas saavad loodava koja liikmeks (võimalikud erinevused skaalal üksikisikud - MTÜ-d - riigiasutused - esindusorganisatsioonid), milliseid teenuseid ja kuidas tahab loodav koda oma liikmetele pakkuda, kuidas moodustub eelarve jne.
Monday, 14 February 2011
Friday, 11 February 2011
Toetused välisesinemistele
Täna, 11.02.2011 kirjutas minister alla käskkirja nr 75, millega kuulutas välja taotlusvooru toetusprogrammile "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil".
Praeguste plaanide kohaselt on programmil tänavu kaks tähtaega, 25. veebruaril ja 16. septembril. 2011. a. riigieelarves on programmile eraldatud 65 026 eurot ehk sama summa, mis mullu (1 017 430 kr). Programmi tingimustes muudatusi ei ole.
Programmil "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" on üldised nii taotluse vorm kui ka aruande vorm.
Kindlasti tasub igal taotlejal igaks juhuks üle vaadata, et ei oleks ministeeriumi ees aruandevõlgnevusi.
Veel paneks taotlejaile südamele, et kaasfinantseeringute puhul oleks selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks failidena.
Veel uudiseid:
1. Minister moodustas käskkirjaga nr 67 komisjoni audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise kompenseerimiseks 2010. a. eest võetud tasu jaotuskava väljatöötamiseks.
2. Programmist "Eesti kultuur maailmas" said ministri käskkirjaga nr 70 toetust ETV tütarlastekoor esinemiseks Portugalis, Tallinn Sinfonietta sõiduks rahvusvahelisele uue muusika festivalile ARS MUSICA Brüsselis ning ETV tütarlastekoor osalemiseks Maailma Koorimuusika Sümpoosionil Puerto Madrynis Argentiinas.
Praeguste plaanide kohaselt on programmil tänavu kaks tähtaega, 25. veebruaril ja 16. septembril. 2011. a. riigieelarves on programmile eraldatud 65 026 eurot ehk sama summa, mis mullu (1 017 430 kr). Programmi tingimustes muudatusi ei ole.
Programmil "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" on üldised nii taotluse vorm kui ka aruande vorm.
Kindlasti tasub igal taotlejal igaks juhuks üle vaadata, et ei oleks ministeeriumi ees aruandevõlgnevusi.
Veel paneks taotlejaile südamele, et kaasfinantseeringute puhul oleks selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks failidena.
Veel uudiseid:
1. Minister moodustas käskkirjaga nr 67 komisjoni audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise kompenseerimiseks 2010. a. eest võetud tasu jaotuskava väljatöötamiseks.
2. Programmist "Eesti kultuur maailmas" said ministri käskkirjaga nr 70 toetust ETV tütarlastekoor esinemiseks Portugalis, Tallinn Sinfonietta sõiduks rahvusvahelisele uue muusika festivalile ARS MUSICA Brüsselis ning ETV tütarlastekoor osalemiseks Maailma Koorimuusika Sümpoosionil Puerto Madrynis Argentiinas.
Kultuuri väärtustamisest ...
... on räägitud palju ja mitte ainult viimasel ajal. Huvitav on lugeda sel teemal kindlasti erinevaid algallikaid - näiteks statistikat, sotsioloogilisi uurimusi ja poliitilisi programme. Järgnevalt toon mõned lingid.
Eesti Päevaleht tellis küsitluse firmalt Klaster. Tulemusena järeldus: enamus inimesi arvas jaanuari lõpus, et Eesti järgmine suur eesmärk peaks olema oma rahvuse ja kultuuri säilitamine (EPL 07.02.2011). Kui aga vastajatel paluti panna järjekorda järgmise nelja aasta suurimad prioriteedid, andes valikuteks tööpuudusega võitlemise, majanduse, hariduse, lapsetoetuse ning kultuuri, jättis 60 protsenti vastanutest kultuuri viimaseks (EPL 11.02.2011).
Statistikaamet teab, et populaarseimad kultuurisündmused on kontserdid ― 57% linna- ja 50% maaelanikest käis aasta jooksul kontserdil. Veel enam käimist takistavad eeskätt kõrged piletihinnad (pressiteade 19.01.2011). Uuringu küsimustikus on olemas küll küsimus vaba aja kasutamise kohta (I12), "mitu korda käisite kontserdil", aga seal ei eristata riiklikke ja erasektori kontsertikorraldajaid. Samuti pole võimalik öelda külastuste koguarvu. Statistikaamet loodab aga muusikasektori vaatluse taastada.
Omamoodi kultuuri väärtustamise taset näitab seegi tõik, et tänases 11.02 Postimehes on terve lehekülg kallist leheruumi jäetud Eurolaul 2011 lati alt läbi võistulaulude arvustamisele, kusjuures seda teeb ... sporditoimetus.
Enne 06.03.2011 toimuvaid Riigikogu valimisi on põhjust kindlasti üle lugeda erakondade valimisplatvormid, sealhulgas nende kultuuripoliitiline osa. Sel teemal avaldas EPL 12.02.2011 "Kiirkollaaži parteide kultuuripoliitikast", Postimees aga 26.01.2011 vestlusringi. Sekka võib lugeda ka 1998. aastal Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti riigi kultuuripoliitika põhialuseid ning Rahandusministeeriumi koostatud erakondade valmislubaduste mõjude analüüsi.
Viimasest selgub (märgusõna "kultuur" abil) näiteks, et:
- Keskerakond lubab kultuuriürituste käibemaksu langetamist 20%-lt 9%-le, sotsiaaldemokraadid veelgi enam, 5%-le;
- Reformierakond lubab kultuuritöötajate palkade ühtlustamist haridustöötajatega 2014. aastaks Eesti keskmisele tasemele (899,94 eurot - mille jaoks oleks vaja tõusu ca 4% ehk 34,6 euro võrra praeguselt 865,32 euro suuruselt tasemelt). Sama lubavad sotsiaaldemokraadid - kõrgharidusega kultuuritöötajate palgaläbirääkimiste lähtepunktiks võtta mainitud Eesti keskmise palga;
- Sotsid lubavad suurendada füüsilise isiku tulumaksust KOV-idele laekuvat osa, millega kindlustada rohkem vahendeid muuhulgas kultuuriinvesteeringuteks;
- Sotsid lubavad taastada õppelaenude hüvotamise kultuuri- ja haridustöötajatele;
- Sotsid lubavad laiendada kultuuriesindajate võrgustikku välisriikides;
- Reformierakond lubab üldisemalt raamatukoguteavikute ostumahu tõusu masu-eelsele tasemele, sotsid lubavad rahvaraamatukogudele riigi kulul kultuuriajakirjade tellimist;
- IRL lubab arendada huviharidust lasteaedades (sh muusikakasvatust).
- Reformierakond
- Keskerakond (XIII osa)
- Isamaa ja Res Publica Liit
- Sotsiaaldemokraatlik Erakond
- Rohelised
- Eestimaa Rahvaliit
- Iseseisvuspartei
- Kristlikud Demokraadid
- Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu
Eesti Päevaleht tellis küsitluse firmalt Klaster. Tulemusena järeldus: enamus inimesi arvas jaanuari lõpus, et Eesti järgmine suur eesmärk peaks olema oma rahvuse ja kultuuri säilitamine (EPL 07.02.2011). Kui aga vastajatel paluti panna järjekorda järgmise nelja aasta suurimad prioriteedid, andes valikuteks tööpuudusega võitlemise, majanduse, hariduse, lapsetoetuse ning kultuuri, jättis 60 protsenti vastanutest kultuuri viimaseks (EPL 11.02.2011).
Statistikaamet teab, et populaarseimad kultuurisündmused on kontserdid ― 57% linna- ja 50% maaelanikest käis aasta jooksul kontserdil. Veel enam käimist takistavad eeskätt kõrged piletihinnad (pressiteade 19.01.2011). Uuringu küsimustikus on olemas küll küsimus vaba aja kasutamise kohta (I12), "mitu korda käisite kontserdil", aga seal ei eristata riiklikke ja erasektori kontsertikorraldajaid. Samuti pole võimalik öelda külastuste koguarvu. Statistikaamet loodab aga muusikasektori vaatluse taastada.
Omamoodi kultuuri väärtustamise taset näitab seegi tõik, et tänases 11.02 Postimehes on terve lehekülg kallist leheruumi jäetud Eurolaul 2011 lati alt läbi võistulaulude arvustamisele, kusjuures seda teeb ... sporditoimetus.
Enne 06.03.2011 toimuvaid Riigikogu valimisi on põhjust kindlasti üle lugeda erakondade valimisplatvormid, sealhulgas nende kultuuripoliitiline osa. Sel teemal avaldas EPL 12.02.2011 "Kiirkollaaži parteide kultuuripoliitikast", Postimees aga 26.01.2011 vestlusringi. Sekka võib lugeda ka 1998. aastal Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti riigi kultuuripoliitika põhialuseid ning Rahandusministeeriumi koostatud erakondade valmislubaduste mõjude analüüsi.
Viimasest selgub (märgusõna "kultuur" abil) näiteks, et:
- Keskerakond lubab kultuuriürituste käibemaksu langetamist 20%-lt 9%-le, sotsiaaldemokraadid veelgi enam, 5%-le;
- Reformierakond lubab kultuuritöötajate palkade ühtlustamist haridustöötajatega 2014. aastaks Eesti keskmisele tasemele (899,94 eurot - mille jaoks oleks vaja tõusu ca 4% ehk 34,6 euro võrra praeguselt 865,32 euro suuruselt tasemelt). Sama lubavad sotsiaaldemokraadid - kõrgharidusega kultuuritöötajate palgaläbirääkimiste lähtepunktiks võtta mainitud Eesti keskmise palga;
- Sotsid lubavad suurendada füüsilise isiku tulumaksust KOV-idele laekuvat osa, millega kindlustada rohkem vahendeid muuhulgas kultuuriinvesteeringuteks;
- Sotsid lubavad taastada õppelaenude hüvotamise kultuuri- ja haridustöötajatele;
- Sotsid lubavad laiendada kultuuriesindajate võrgustikku välisriikides;
- Reformierakond lubab üldisemalt raamatukoguteavikute ostumahu tõusu masu-eelsele tasemele, sotsid lubavad rahvaraamatukogudele riigi kulul kultuuriajakirjade tellimist;
- IRL lubab arendada huviharidust lasteaedades (sh muusikakasvatust).
- Reformierakond
- Keskerakond (XIII osa)
- Isamaa ja Res Publica Liit
- Sotsiaaldemokraatlik Erakond
- Rohelised
- Eestimaa Rahvaliit
- Iseseisvuspartei
- Kristlikud Demokraadid
- Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu
Wednesday, 2 February 2011
Teenetemärgid muusikuile
Vabariigi President andis teenetemärke sel aastal kokku 99 isikule. Ligi kolmandiku neist saavad kultuuriinimesed (Postimees 02.02). Muusikuid on nende hulgas mitu:
- Valgetähe III klass - koorjuht Uno Uiga; ooperisolist Margarita Voites;
- Valgetähe V klass - Kihnu rahvalaulik Virve-Elfriide Köster; muusikaajakirjanik Immo Mihkelson; viiulipedagoog Ivi Tivik; muusikaõpetaja ja rahvapilliorkestrite juht Heldur Vaabel.
Lisaks väärib mainimist, et ühe kõrgeima ordeni, Riigivapi IV klassi teenetemärgi saab paljude muusikute lugupeetud saksa keele õpetaja Heli Susi - isamaaliste aadete kandja, kes abistas Aleksandr Solženitsõnit "Gulagi arhipelaagi" kirjutamise aegu. Valgetähe V klassi teenetemärgi saab Eesti-Poola kultuurisidemete edendaja, Chopini aasta üks korraldajaid Eestis ja nägemispuudega laste muusikaõpingute toetamise korraldaja Slawomira Borowska-Peterson.
Teenetemärgid antakse kätte 23. veebruaril. Palju õnne kõigile tunnustatuile!
- Valgetähe III klass - koorjuht Uno Uiga; ooperisolist Margarita Voites;
- Valgetähe V klass - Kihnu rahvalaulik Virve-Elfriide Köster; muusikaajakirjanik Immo Mihkelson; viiulipedagoog Ivi Tivik; muusikaõpetaja ja rahvapilliorkestrite juht Heldur Vaabel.
Lisaks väärib mainimist, et ühe kõrgeima ordeni, Riigivapi IV klassi teenetemärgi saab paljude muusikute lugupeetud saksa keele õpetaja Heli Susi - isamaaliste aadete kandja, kes abistas Aleksandr Solženitsõnit "Gulagi arhipelaagi" kirjutamise aegu. Valgetähe V klassi teenetemärgi saab Eesti-Poola kultuurisidemete edendaja, Chopini aasta üks korraldajaid Eestis ja nägemispuudega laste muusikaõpingute toetamise korraldaja Slawomira Borowska-Peterson.
Teenetemärgid antakse kätte 23. veebruaril. Palju õnne kõigile tunnustatuile!
Friday, 28 January 2011
Konkurss: ERSO direktor
Kultuuriministeerium kuulutab välja avaliku konkursi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) direktori ametikoha täitmiseks. Avalduste laekumise tähtaeg oli algselt 14. veebruar 2011, kuid minister otsustas tähtaega pikendada kuni 28. veebruarini.
ERSO direktor vastutab orkestri kui riigi etendusasutuse töö igapäevase ja strateegilise juhtimise eest, pidades silmas ERSO-le pandud kunstilisi ning majanduslikke eesmärke. Olulisemaks ülesandeks on ERSO loomingulise ja majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatud tegevuste elluviimine.
Kandideerimise eelduseks on riiklikult tunnustatud kõrgharidus, eelnev juhtimiskogemus, Eesti kultuuri- ja majanduselu hea tundmine, kahe võõrkeele oskus (soovitavalt inglise- ja vene keel), hea suhtlemis- ja väljendusoskus ning hea algatus- ja analüüsivõime.
Ametikohale kandideerijal tuleb esitada kirjalik avaldus, elulookirjeldus, haridust tõendava dokumendi koopia ning kirjalik visioon-tegevuskava ERSO arengust aastatel 2011-2015.
ERSO direktor vastutab orkestri kui riigi etendusasutuse töö igapäevase ja strateegilise juhtimise eest, pidades silmas ERSO-le pandud kunstilisi ning majanduslikke eesmärke. Olulisemaks ülesandeks on ERSO loomingulise ja majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatud tegevuste elluviimine.
Tööle asumine esimesel võimalusel.
Avaldused palume saata märgusõna all “ERSO” aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn.
Olen BNS-ile öelnud (Postimees 09.02.2011), et ERSO finantsiline olukord on paranenud. Sellele on kaasa aidanud eelmise aasta lõpul otsustatud täiendavad eraldised - 1,5 miljonit krooni Kultuuriministeerumi poolt ja 5 miljonit krooni Riigikogu poolt. ERSO teemal oli pikem lugemine ka Eesti Ekspressis 10.02 koos Laine Jänese persoonilooga.
ERSO direktor vastutab orkestri kui riigi etendusasutuse töö igapäevase ja strateegilise juhtimise eest, pidades silmas ERSO-le pandud kunstilisi ning majanduslikke eesmärke. Olulisemaks ülesandeks on ERSO loomingulise ja majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatud tegevuste elluviimine.
Kandideerimise eelduseks on riiklikult tunnustatud kõrgharidus, eelnev juhtimiskogemus, Eesti kultuuri- ja majanduselu hea tundmine, kahe võõrkeele oskus (soovitavalt inglise- ja vene keel), hea suhtlemis- ja väljendusoskus ning hea algatus- ja analüüsivõime.
Ametikohale kandideerijal tuleb esitada kirjalik avaldus, elulookirjeldus, haridust tõendava dokumendi koopia ning kirjalik visioon-tegevuskava ERSO arengust aastatel 2011-2015.
ERSO direktor vastutab orkestri kui riigi etendusasutuse töö igapäevase ja strateegilise juhtimise eest, pidades silmas ERSO-le pandud kunstilisi ning majanduslikke eesmärke. Olulisemaks ülesandeks on ERSO loomingulise ja majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatud tegevuste elluviimine.
Tööle asumine esimesel võimalusel.
Avaldused palume saata märgusõna all “ERSO” aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn.
Olen BNS-ile öelnud (Postimees 09.02.2011), et ERSO finantsiline olukord on paranenud. Sellele on kaasa aidanud eelmise aasta lõpul otsustatud täiendavad eraldised - 1,5 miljonit krooni Kultuuriministeerumi poolt ja 5 miljonit krooni Riigikogu poolt. ERSO teemal oli pikem lugemine ka Eesti Ekspressis 10.02 koos Laine Jänese persoonilooga.
Thursday, 27 January 2011
Taotlusvoor kultuuristipendiumidele
Tänane uudis (BNS-is) on: Kultuuriministeerium ootab taotlusi riigi kultuuristipendiumidele.
Stipendiumid on mõeldud oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetusena õpinguteks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Stipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele.
Taotlusi stipendiumide määramiseks võivad esitada loomeliidud, kohalikud omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.
Kultuuriminister võib aastas välja anda kokku 20 stipendiumit, millest igaühe suurus on 2301 eurot.
Avaldusi ootab kultuuriministeerium posti teel 18. veebruarini.
Mulluste stipendiumide kohta saab lugeda siit blogikandest.
Teine uudis: avalikustatud on seekordsed riigi kultuuripreemiate kandidaadid. Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suuruseks on 63 925 eurot. Viis preemiat a´ 9590 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest. Riigi kultuuripreemiad antakse üle vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril.
Kolmas uudis: kultuuriminister otsustas käskkirjaga nr 44 eraldada toetust programmist "Filharmooniline tegevus" Eesti Kontsertkooriga seotud filharmoonilise tegevuse projektipõhiseks korraldamiseks 2011. aastal.
Neljas uudis: Eesti Instituudi kultuurikalendril on nüüd ka venekeelne versioon: http://www.kultuur.info/ru/.
Stipendiumid on mõeldud oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetusena õpinguteks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Stipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele.
Taotlusi stipendiumide määramiseks võivad esitada loomeliidud, kohalikud omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.
Kultuuriminister võib aastas välja anda kokku 20 stipendiumit, millest igaühe suurus on 2301 eurot.
Avaldusi ootab kultuuriministeerium posti teel 18. veebruarini.
Mulluste stipendiumide kohta saab lugeda siit blogikandest.
Teine uudis: avalikustatud on seekordsed riigi kultuuripreemiate kandidaadid. Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suuruseks on 63 925 eurot. Viis preemiat a´ 9590 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest. Riigi kultuuripreemiad antakse üle vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril.
Kolmas uudis: kultuuriminister otsustas käskkirjaga nr 44 eraldada toetust programmist "Filharmooniline tegevus" Eesti Kontsertkooriga seotud filharmoonilise tegevuse projektipõhiseks korraldamiseks 2011. aastal.
Neljas uudis: Eesti Instituudi kultuurikalendril on nüüd ka venekeelne versioon: http://www.kultuur.info/ru/.
Eesti Fest Londonis
Kultuuriesindaja Reet Remmeli ja teiste tublide kolleegide töö tulemusena saab peagi teoks selline kõrgetasemeline Eesti "kultuuridessant" Londonis, millist seal veel olnud pole. 21.-26. veebruaril toimub Eesti Fest - "a celebration of Estonian music and Tallinn, European Capital of Culture 2011". Kuraatoriks on BBC Raadio 3 muusikaprodutsent, saate “Late Junction” juht Fiona Talkington, toimumiskohaks muusikat, kunsti ja restorane ühendav, 2008 avatud Kings Place (90 York Way, London N1).
Jutuks tuleb Eesti IT-edulugu, toimuvad töötoad, esinevad Vox Clamantis, Suurõ Pilvõ, Weekend Guitar Trio, Kristjan Randalu ja Eesti Klaveriorkester. Tasub ka öelda, et Suurbritannias ja iseäranis Londonis on ütlemata raske pildile pääseda kontinendilt ja iseäranis kaugest väikeriigist tulijail. Seda hinnatavam on korraldajate senine töö.
Kes vähegi siis Londonisse satub, sel tasub silmas pidada meie Londoni-saatkonna ametlikku kodulehte, temaatilist näoraamatu-lehte ja toimumiskoha ajakava.
Festivali toimumist on eelnevalt kajastanud Euronews, BBC Radio 3, Resonance FM, ajakirjad Piano, Wire, Songlines, fRoots. Kings Place Magazine avaldas ulatusliku ülevaate Eesti muusikast “Timesi” kriitiku Hilary Finchi sulest.
“Eesti Festi“ korraldajad on Kings Place ja Eesti saatkond Londonis, partneriteks sihtasutus Tallinn 2011 ja EAS–i Londoni esindus. Projekti on toetanud Kultuurkapital. Festivali on ette valmistatud kolm aastat.
Kings Place on Barbican’i ja South Bank Centre’i kõrval üks kolmest suurest Londoni kesklinna kunstikeskusest, neist ainsana eravalduses. Keskuses on mitu kontserdi– ja konverentsisaali ning kunstigaleriid, samuti juhtivate muusikakollektiivide Orchestra of the Age of Enlightenment ja London Sinfonietta tegevusbaasid ning ajalehtede “Guardian” ja “Observer” toimetused. Kings Place’i peasaal on esimene uus kontserdisaal Londoni südalinnas üle 25 aasta. Saali seinakatteks kasutati üheainsa 500–aastase tamme puitu, tulemuseks suurepärane akustika. Keskuse hooajad on ühed sisukamad Londonis, kaasates maailmanimesid nagu Sir Simon Rattle, Martha Argerich, Thomas Adés, Terry Riley, Vladimir Jurowski. Olulisel kohal on uus muusika, sh esiettekanded, ja terve rida erinevaid festivale ning kontserdisarju. Hooaegu avab Kings Place’i enda festival: 100 kontserti nelja päeva jooksul.
Veel infoallikaid:
http://www.kingsplace.co.uk/music/weekly-themes?theme=168,
http://www.estonia.gov.uk/eng/newsletter/issue-2
http://snd.sc/h13M15 (inervjuu Fiona Talkingtoniga)
Sügisel 2011 saab aga teoks suurem Eesti muusikat ja teisi kauneid kunste tutvustav festival Pariisis, mida korraldab sealne EV suursaatkond.
Jutuks tuleb Eesti IT-edulugu, toimuvad töötoad, esinevad Vox Clamantis, Suurõ Pilvõ, Weekend Guitar Trio, Kristjan Randalu ja Eesti Klaveriorkester. Tasub ka öelda, et Suurbritannias ja iseäranis Londonis on ütlemata raske pildile pääseda kontinendilt ja iseäranis kaugest väikeriigist tulijail. Seda hinnatavam on korraldajate senine töö.
Kes vähegi siis Londonisse satub, sel tasub silmas pidada meie Londoni-saatkonna ametlikku kodulehte, temaatilist näoraamatu-lehte ja toimumiskoha ajakava.
Festivali toimumist on eelnevalt kajastanud Euronews, BBC Radio 3, Resonance FM, ajakirjad Piano, Wire, Songlines, fRoots. Kings Place Magazine avaldas ulatusliku ülevaate Eesti muusikast “Timesi” kriitiku Hilary Finchi sulest.
“Eesti Festi“ korraldajad on Kings Place ja Eesti saatkond Londonis, partneriteks sihtasutus Tallinn 2011 ja EAS–i Londoni esindus. Projekti on toetanud Kultuurkapital. Festivali on ette valmistatud kolm aastat.
Kings Place on Barbican’i ja South Bank Centre’i kõrval üks kolmest suurest Londoni kesklinna kunstikeskusest, neist ainsana eravalduses. Keskuses on mitu kontserdi– ja konverentsisaali ning kunstigaleriid, samuti juhtivate muusikakollektiivide Orchestra of the Age of Enlightenment ja London Sinfonietta tegevusbaasid ning ajalehtede “Guardian” ja “Observer” toimetused. Kings Place’i peasaal on esimene uus kontserdisaal Londoni südalinnas üle 25 aasta. Saali seinakatteks kasutati üheainsa 500–aastase tamme puitu, tulemuseks suurepärane akustika. Keskuse hooajad on ühed sisukamad Londonis, kaasates maailmanimesid nagu Sir Simon Rattle, Martha Argerich, Thomas Adés, Terry Riley, Vladimir Jurowski. Olulisel kohal on uus muusika, sh esiettekanded, ja terve rida erinevaid festivale ning kontserdisarju. Hooaegu avab Kings Place’i enda festival: 100 kontserti nelja päeva jooksul.
Veel infoallikaid:
http://www.kingsplace.co.uk/music/weekly-themes?theme=168,
http://www.estonia.gov.uk/eng/newsletter/issue-2
http://snd.sc/h13M15 (inervjuu Fiona Talkingtoniga)
Sügisel 2011 saab aga teoks suurem Eesti muusikat ja teisi kauneid kunste tutvustav festival Pariisis, mida korraldab sealne EV suursaatkond.
Subscribe to:
Posts (Atom)
