Esmalt innustan sirvima uut veebilehte http://www.kultuuripoliitika.ee/, kus on algmaterjalid Kultuuriministeeriumi poolt alustatud kultuuripoliitika arengusuundade uuendamise teemal. Mõistagi on tegu laiema protsessiga, mis ei käsitle kitsalt uute kultuuriobjektide (ERM, meremuuseum jt) ehitamist ega probleeme asutuste (nt Vene Teater) raha-asjades, vaid püüab erinevatele arengutele seada valmis üldise voolusängi.
Muusikapäeval 01.10.2011 oli Kuku-raadio eetris saade "Publikumärk", kus sõna võtsid Jüri Leiten, Kadri ja Anu Tali ning Juko-Mart Kõlar. Oli huvitav saade, kohati ka poleemiline. Allpool toon omalt poolt paar ääremärkust või kommentaari.
Muusika vm kultuuri viimise välismaale võib jagada kolmeks suunaks, mis toimivad nii koos kui eraldi:
1. üldisem tutvustamine-esindamine (mida teevad usinalt ka kõik Eesti kultuuriesindajad saatkondades või Eesti Instituut), mis väga tugevalt kujundab ka Eesti mainet - kulutatud raha tagasiteenimine on kas hüpoteetiline või väga kaude ja raskelt mõõdetav (nt turismi suurenemisega Prantsusmaalt Eestisse aasta jooksul pärast Pariisis toimunud festivali). Printsiip on, et riik läheb esimesena ja avab uksed järgmistele tasanditele konkreetsemaks suhtluseks;
2. kultuurivahetus (mida üha aktiivsemalt teevad nt Eesti festivalikorraldajad ja managerid) - toimub selgelt mitte niivõrd eelmise kombel pikaajalise protsessina, vaid konkreetsemate projektidena a la Islandi ansambel Eesti festivalile, meie bänd sinna vastu. Siit tekib ka mõõdetavat tulu (nt pileti- ja plaadimüük, esinejate honorarid), kuid üldjuhul ei kata tulud kulusid, mistõttu ongi vaja projektitoetusi - kasvõi programmist "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil". Selle suuna põhitegijad on MTÜ-d. On igati õige mõte mõne Eesti tippesineja "sappa haakida" ka teisi kunstivaldkondi või tulevikulootusega noori artiste;
3. ekspordile suunatud muusikaettevõtlus (mis on kõige selgemalt erasektori pärusmaa, eesmärgiks tulu teenimine). Eesti seni ainus pikaajaline edulugu: Estonia Klaverivabrik, mille toodang moodustabki lõviosa muusikaekspordist. Georg Ots jõudis esimese Eesti artistina välisriigi (Soome) edetabelitesse, aga tema tulud kasseeriti Moskvasse. Arvo Pärdi üle saame uhked olla, aga tema kirjastamistulud ei laeku Eestisse. Niisiis pole tänini ühtki Eesti artisti, kes oleks oma just kodumaisele managerile pikaajaline ja stabiilselt kasumit tootev edulugu.
Oluline: seoses esimese kahe tasandiga pole põhjust ei riigil ega MTÜ-del rääkida enda tegevusest ekspordi nime all, see oleks mõistete hägustamine. Mis sest, et ka paljuräägitud "pakendamist" ja personaalseid kontakte läheb vaja kõigil tasanditel. Aga praegu on EMAK-i koolituse 12 inimest kahenädalasel praktikal erinevates maailma muusikakeskustes just selleks, et edaspidi edeneks reaalne muusikaeksport ja hakkaks Eestisse rohkem raha laekuma.
Veel ka kultuuripoliitilistest valikutest. Kui räägitakse teemal "prioriteedid on paika panemata", tähendab see sageli teadaandmist, et "meil on rohkem raha vaja". Kultuur on püramiid, mille nii tipu kui aluse ja keskosa eest peab riik hoolt kandma ka raha eraldades. Ilma aluseta ei sirguks uusi tippe, olemasolevad tipud innustavad alust kasvama. Ühe väljamängimine teise vastu oleks vastutustundetu. Riigiametnikuna olen piisavalt kogenud, et mida rohkem infot sul mingi protsessi või organisatsiooni kohta on, seda selgemalt näed selle haavatavust ja valikuvõimaluste vähesust. Kui ka ministeeriumi eelarve aasta-aastalt kasvab, ei tähenda see sageli nn "vaba raha" kasvamist. Lõviosa laekuvast maksurahast kulub vältimatutele kuludele, mistõttu tegelikeks valikuteks jääb nii vähe raha, et otsustajalgi on piinlik...
Lihtne näide: ülalpool nimetatud programmi Areeni-raames laekus viimatiseks tähtajaks 30 projekti, mis taotlevad kokku üle 200 000 euro. Ükski projekt ei ulatu kosmosesse ega taotle "rannajoone muutmist", kõik on realistlikud. Aga jagada on ... 6295 eurot. No mis prioriteetide realiseerimisest siin rääkida saab!
Kuna väike Eesti on koduks üllatavalt paljudele talentidele, jääbki üksainus lahendus: samaaegselt saavutada võimalikult paljudele headele muusikutele võimalikult palju tööd ja tuluteenimist välismaalt ning ühtlasi püüda avardada koduseid võimalusi. Eesti Muusika Arenduskeskus on loodud tegelema eeskätt esimese poole arengueelduste paikapanemisega, selle MTÜ tegevusest huvitatutele soovitan lugeda dokumenti Nordic Music Exports directions and strategies. Ning koostöö- ja keeleoskust läheb vaja mitte ainult Skype'i programmeerijatel. Kultuuriministeerium tegeleb eeskätt teise poolega, ning siingi on põhjust pisukeseks heameeleks, kuna 2012. aasta eelarves saab olema muusikavaldkonna programmidele rohkem raha. Kuna aga need kakukesed on veel küpsetamisel, ei hakka ma siinkohal täpsustusi tooma.
Tõepoolest on Eesti muusika igasugusel välismaale viimisel puudujääke veel nii loomingulise protsessi, pakendamise kui turundamise faasis. Nendest jagusaamiseks ongi vaja strateegilisi arutelusid, mille protsess koos juurdekuuluvate vaidlemistega on vähemalt sama oluline (või olulisemgi) kui selle tulemusel valmiv arengukava. Ka reaalsete müüginumbriteni viivad pigem selgeksvaidlemised ja toimivad koostöösuhted kui mõni kabinetivaikuses sündinud normdokument.
Friday, 7 October 2011
Rahvusooper ja sadamaala
Kultuuriajakirjandusel tasub kindlasti jälgida hoolega majandusajakirjandust - kokkupuutepunktid jäävad sageli ridade vahele.
Äripäev 14.06.2011 teatas (ja e24 refereeris), et suurärimees Hillar Teder plaanib 2001. aastal ostetud kinnistut Admiraliteedi basseini ääres arendama hakata. Tema kirjelduste järgi võiks oletada, et eelkõige on plaanis suuremahulise kaubanduskeskuse korraga välja ehitamine.
Tegu on sama krundiga, mida Rahvusooperi uue hoone rajamist arutanud komisjon pidas selle jaoks kõige sobivamaks. Kirjutasin sellest oma 10.06.2010 blogikandes. Niisiis järeldaks, et seni konjunktuuri kujunemist jälginud Hillar Teder enam Rahvusooperi hoone sinna rajamise võimalusega ei arvesta ning tahab väärtusliku kinnistu kiirelt teenima panna kaubanduskeskusena. Samalaadne plaan on ka Tallinna Sadamal (mille nõukogusse Hillar Teder alates 14.06.2011 kuulub), kes kõrvalkrundile ehk vahetult akvatooriumi äärde, vaatega Jahisadamale, ehitas menuka suvise välirestorani.
Nõnda oligi loogiline, et liikuma hakkasid uued ideed seoses Rahvusooperi uue majaga. Augusti lõpus etendatud Wagneri ooper "Parsifal" tõestas taas, et kui Estonia orkestril ja kooril (nagu ka solistidel) on kasutada akustiliselt hea saal (antud juhul Noblessneri valukoda), kujuneb nende etteaste muusikaliselt lihtsalt suurepäraseks. Siinkohal sügav kummardus lavastuse muusikapoolt kindlakäeliselt juhtinud maestro Arvo Volmerile ja kõigile teistele suuremahulise ja tipptasemel töö ära teinud estoonlastele nii laval kui selle ees ja kõrval!
12.09.2011 Postimehes ilmuski lugu "Linnahallist võib saada ooperimaja". Möönan, et Linnahall on muinsuskaitsealune objekt ja ruumiprogrammilt küllaltki spetsiifiline (kui arvestada peale suure saali ka lavataguste koridoride rägastikku, samuti nt võimalusi ooperiteatrile tarviliku külglava ja lavatorni väljaehitamiseks). Samas on hoone omanik ehk linnavalitsus soojas hoidmas ka USA investoritega seotud arenguvarianti. Oma arvamus on ka arhitektidel. Juhul, kui koostöös erainvestoriga rekonstrueeritakse Linnahall tõesti kaasaegseks kultuurikeskuseks, võiks seejuures tõesti arvestada muuhulgas ka Rahvusooperi vajadustega. Elame-näeme. Nagu teatasid 26.10.2011 ERR uudised, siis rahandusminister Riigikogu infotunnis lähiaastateks nullist suuremat suumat ehitamiseks ei lubanud.
Äripäev 14.06.2011 teatas (ja e24 refereeris), et suurärimees Hillar Teder plaanib 2001. aastal ostetud kinnistut Admiraliteedi basseini ääres arendama hakata. Tema kirjelduste järgi võiks oletada, et eelkõige on plaanis suuremahulise kaubanduskeskuse korraga välja ehitamine.
Tegu on sama krundiga, mida Rahvusooperi uue hoone rajamist arutanud komisjon pidas selle jaoks kõige sobivamaks. Kirjutasin sellest oma 10.06.2010 blogikandes. Niisiis järeldaks, et seni konjunktuuri kujunemist jälginud Hillar Teder enam Rahvusooperi hoone sinna rajamise võimalusega ei arvesta ning tahab väärtusliku kinnistu kiirelt teenima panna kaubanduskeskusena. Samalaadne plaan on ka Tallinna Sadamal (mille nõukogusse Hillar Teder alates 14.06.2011 kuulub), kes kõrvalkrundile ehk vahetult akvatooriumi äärde, vaatega Jahisadamale, ehitas menuka suvise välirestorani.
Nõnda oligi loogiline, et liikuma hakkasid uued ideed seoses Rahvusooperi uue majaga. Augusti lõpus etendatud Wagneri ooper "Parsifal" tõestas taas, et kui Estonia orkestril ja kooril (nagu ka solistidel) on kasutada akustiliselt hea saal (antud juhul Noblessneri valukoda), kujuneb nende etteaste muusikaliselt lihtsalt suurepäraseks. Siinkohal sügav kummardus lavastuse muusikapoolt kindlakäeliselt juhtinud maestro Arvo Volmerile ja kõigile teistele suuremahulise ja tipptasemel töö ära teinud estoonlastele nii laval kui selle ees ja kõrval!
12.09.2011 Postimehes ilmuski lugu "Linnahallist võib saada ooperimaja". Möönan, et Linnahall on muinsuskaitsealune objekt ja ruumiprogrammilt küllaltki spetsiifiline (kui arvestada peale suure saali ka lavataguste koridoride rägastikku, samuti nt võimalusi ooperiteatrile tarviliku külglava ja lavatorni väljaehitamiseks). Samas on hoone omanik ehk linnavalitsus soojas hoidmas ka USA investoritega seotud arenguvarianti. Oma arvamus on ka arhitektidel. Juhul, kui koostöös erainvestoriga rekonstrueeritakse Linnahall tõesti kaasaegseks kultuurikeskuseks, võiks seejuures tõesti arvestada muuhulgas ka Rahvusooperi vajadustega. Elame-näeme. Nagu teatasid 26.10.2011 ERR uudised, siis rahandusminister Riigikogu infotunnis lähiaastateks nullist suuremat suumat ehitamiseks ei lubanud.
Tuesday, 4 October 2011
Eesti ongi suur - vähemalt muusikas
"Vaevalt käsitleb keegi täna kunsti enam kui ühiskonna muutmise vahendit, see on anakronism. Kunst omandab selle rolli vaid ühiskonna pöördelistel, aga mitte headel aegadel, kui eesmärk on vaid heaolu tarbimine," kirjutab Ülo Mattheus oma teravmeelses artiklis Õpetajate Lehes 30.09.2011 (lühendatuna ka Delfis).
Aga möödunud nädalal arutleti Tallinnas IV ülemaailmse muusikafoorumi raames nimelt teemal "Muusika ja sotsiaalsed muutused". Peavoolumeedia ei pannud seda küll tähele, et Tallinna külastas selline superstaar nagu Youssou N'Dour (sest ta ju ei andnud kontserti mõnes "kiirsöögikultuuri pühamus"), ent trobikond aafrika muusikategelasi kuulas Kumus hinge kinni pidades oma iidoli sõnumit: muusikaga saab maailma muuta. Aafriklastele lisaks said sellest osaks ka delegaadid vist küll kõigist maailmajagudest, kokku kaugelt üle 200 - ning igaüks neist oma kodukandi muusikaelus võtmepositsioonil.
Kui lähtuda Ülo Mattheuse sõnastusest, on järelikult "kolmandas maailmas" käsil pöördelised ajad (mida kinnitavad ka mitme poliitilise režiimi vahetumised) ning ühes sellega olemas usk muutuste võimalusse ja kaunite kunstide rolli seejuures. Õhtumaine kultuuriruum on aga blaseerunult uppumas omaenda rasva, olles minetanud usu kõige laiemas mõttes - ehk motivaatori, mille abil üks kahest konnast koorekirnust välja sai (ja mille puudumise tõttu teine sinna uppus). Siit edasi saab tuletada paradoksi - Eesti, kes on püsivalt püüelnud õhtumaise heaoluruumi osaks, säilitab arenguvõime ja parema tulevikuperspektiivi siis, kui oskab end samaaegselt määratleda ka sellest ruumist distantsil olevana.
Asjalikumas toonis jätkates kiidan kõiki, kes aitasid äsjaseid suuri foorume korraldada - eraldi nii Eesti Muusikanõukogu kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat. Ülemaailmne muusikafoorum toimus esmakordselt Euroopas - ja ühtlasi Euroopa tänavuses kultuuripealinnas. Selgelt oli see ühtlasi aga tunnustus Eesti kõrgetasemelisele muusikaelule. Tagasiside Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) juhtidelt, kes pidasid siin ühtlasi IMC 34. Peaassambleed, oli positiivne - ürituse logistika toimis ladusalt, väga kõrgelt hinnati osalejatele pakutud lisategevusi ja tipptasemel kultuuriprogrammi (Vox Clamantis ja Dhafer Youssef 26.09, Eesti Filharmoonia Kammerkoor 28.09 ja Eesti noorte talentide showcase 29.09). Elevust tekitas asjaolu, et Rahvusvahelise muusikapäeva tseremoonia jõudis Estonia kontserdisaalist otseheli ja -pildiga ETV vaatajateni parimal eetriajal - selle eest suur tänu ETV esindusele eesotsas peatoimetaja Heidi Pruuliga.
Foorumi raames pidas oma aastakoosolekut ka Euroopa Muusikanõukogu (EMC), mille juht, soomlane Timo Klemettinen (ühtlasi ka Soome Muusikanõukogu president) alustas oma avakõnet foorumi algul muide kiitva tunnustusega Eesti muusikahariduse süsteemi aadressil. Muusikakoolid teevad Eestis head tööd, madalast palgast hoolimata (vt Postimees 25.09.2011).
22.-25. septembril toimus ka Tallinn Jazz Weekend, mille raames kogunesid oma peaassambleele Euroopa jazzielu juhid ehkl võrgustik nimega European Jazz Network. Ka nemad olid väga rahul siinse korraldusega (aitäh, Jazzliit ja Jazzkaar!) ja nähtud muusikute esinemistega.
On põhjust loota, et toimunud foorumite ja neil sõlmitud kontaktide toel kutsutakse eesti muusikuid senisest veel enam laia maailma esinema - ning et paljud maailma muusikaelu olulised figuurid valivad oma puhkusereisi sihtkohaks Eesti. Paljudes foorumi vestlustes toonitati mulle igatahes, et Eestis on väga tugevalt lausa õhus tunda siinne kõrgetasemeline kultuurielu ja siinse rahva sügavad juured - ning et see meelitab siia nõudlikke ja ostujõulisi turiste. Osakem seda vaid pakkuda - ja kindlasti ka säilitada.
President Ilves on korduvalt kutsunud üles Eestit seestpoolt suureks tegema. Mis puudutab muusikat, siis olen veendunud: Eesti ongi suur maa, rahvas ja kultuur. Juba ammu.
IMC foorumist on kirjutanud ülevaateloo Marje Ingel.
Aga möödunud nädalal arutleti Tallinnas IV ülemaailmse muusikafoorumi raames nimelt teemal "Muusika ja sotsiaalsed muutused". Peavoolumeedia ei pannud seda küll tähele, et Tallinna külastas selline superstaar nagu Youssou N'Dour (sest ta ju ei andnud kontserti mõnes "kiirsöögikultuuri pühamus"), ent trobikond aafrika muusikategelasi kuulas Kumus hinge kinni pidades oma iidoli sõnumit: muusikaga saab maailma muuta. Aafriklastele lisaks said sellest osaks ka delegaadid vist küll kõigist maailmajagudest, kokku kaugelt üle 200 - ning igaüks neist oma kodukandi muusikaelus võtmepositsioonil.
Kui lähtuda Ülo Mattheuse sõnastusest, on järelikult "kolmandas maailmas" käsil pöördelised ajad (mida kinnitavad ka mitme poliitilise režiimi vahetumised) ning ühes sellega olemas usk muutuste võimalusse ja kaunite kunstide rolli seejuures. Õhtumaine kultuuriruum on aga blaseerunult uppumas omaenda rasva, olles minetanud usu kõige laiemas mõttes - ehk motivaatori, mille abil üks kahest konnast koorekirnust välja sai (ja mille puudumise tõttu teine sinna uppus). Siit edasi saab tuletada paradoksi - Eesti, kes on püsivalt püüelnud õhtumaise heaoluruumi osaks, säilitab arenguvõime ja parema tulevikuperspektiivi siis, kui oskab end samaaegselt määratleda ka sellest ruumist distantsil olevana.
Asjalikumas toonis jätkates kiidan kõiki, kes aitasid äsjaseid suuri foorume korraldada - eraldi nii Eesti Muusikanõukogu kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat. Ülemaailmne muusikafoorum toimus esmakordselt Euroopas - ja ühtlasi Euroopa tänavuses kultuuripealinnas. Selgelt oli see ühtlasi aga tunnustus Eesti kõrgetasemelisele muusikaelule. Tagasiside Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) juhtidelt, kes pidasid siin ühtlasi IMC 34. Peaassambleed, oli positiivne - ürituse logistika toimis ladusalt, väga kõrgelt hinnati osalejatele pakutud lisategevusi ja tipptasemel kultuuriprogrammi (Vox Clamantis ja Dhafer Youssef 26.09, Eesti Filharmoonia Kammerkoor 28.09 ja Eesti noorte talentide showcase 29.09). Elevust tekitas asjaolu, et Rahvusvahelise muusikapäeva tseremoonia jõudis Estonia kontserdisaalist otseheli ja -pildiga ETV vaatajateni parimal eetriajal - selle eest suur tänu ETV esindusele eesotsas peatoimetaja Heidi Pruuliga.
Foorumi raames pidas oma aastakoosolekut ka Euroopa Muusikanõukogu (EMC), mille juht, soomlane Timo Klemettinen (ühtlasi ka Soome Muusikanõukogu president) alustas oma avakõnet foorumi algul muide kiitva tunnustusega Eesti muusikahariduse süsteemi aadressil. Muusikakoolid teevad Eestis head tööd, madalast palgast hoolimata (vt Postimees 25.09.2011).
22.-25. septembril toimus ka Tallinn Jazz Weekend, mille raames kogunesid oma peaassambleele Euroopa jazzielu juhid ehkl võrgustik nimega European Jazz Network. Ka nemad olid väga rahul siinse korraldusega (aitäh, Jazzliit ja Jazzkaar!) ja nähtud muusikute esinemistega.
On põhjust loota, et toimunud foorumite ja neil sõlmitud kontaktide toel kutsutakse eesti muusikuid senisest veel enam laia maailma esinema - ning et paljud maailma muusikaelu olulised figuurid valivad oma puhkusereisi sihtkohaks Eesti. Paljudes foorumi vestlustes toonitati mulle igatahes, et Eestis on väga tugevalt lausa õhus tunda siinne kõrgetasemeline kultuurielu ja siinse rahva sügavad juured - ning et see meelitab siia nõudlikke ja ostujõulisi turiste. Osakem seda vaid pakkuda - ja kindlasti ka säilitada.
President Ilves on korduvalt kutsunud üles Eestit seestpoolt suureks tegema. Mis puudutab muusikat, siis olen veendunud: Eesti ongi suur maa, rahvas ja kultuur. Juba ammu.
IMC foorumist on kirjutanud ülevaateloo Marje Ingel.
Monday, 3 October 2011
Festivalide promotöö Venemaal
MTÜ Eesti Muusikafestivalid on juba mitmel korral meie tippmuusikute esinemiste abiga tutvustanud Eesti muusikaelu ja eeskätt festivale Venemaal. Seekord osaleti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) korraldatud seminaridel turismifirmadele ja ajakirjanikele 27.09.2011 Moskvas ja 29.09.2011 Peterburis. Seminaride teema oli „Talv 2011/2012: talvised puhkamisvõimalused ja kultuurisündmused Eestis“.
Mõlemas suurlinnas tutvustasid täissaalidele Eestit sihtkohamaana EV Suursaatkonna, Tallinna Linnavalitsuse, Pärnu turismiinfokeskuse, Estonian Airi, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, Eesti SPA Liidu jt organisatsioonide esindajad. Eesti muusikafestivale tutvustas Marko Lõhmus, kes andis ülevaate külmal hooajal toimuvatest muusikafestivalidest.
Vene reisikorraldajate huvi on märkimisväärselt kasvanud meie koorifestivalide, samuti orelikontsertide vastu. Kirjastus „Inflight Magazines“ on valmis uuest aastast lülitama oma kvartaliväljaannete kultuurikalendritesse Eestis toimuvad muusika tippsündmused. Seminaride sõnalist osa elavdasid muusikaga seekord Oliver Kuusik ja Hain Hõlpus.
Mõlemas suurlinnas tutvustasid täissaalidele Eestit sihtkohamaana EV Suursaatkonna, Tallinna Linnavalitsuse, Pärnu turismiinfokeskuse, Estonian Airi, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, Eesti SPA Liidu jt organisatsioonide esindajad. Eesti muusikafestivale tutvustas Marko Lõhmus, kes andis ülevaate külmal hooajal toimuvatest muusikafestivalidest.
Vene reisikorraldajate huvi on märkimisväärselt kasvanud meie koorifestivalide, samuti orelikontsertide vastu. Kirjastus „Inflight Magazines“ on valmis uuest aastast lülitama oma kvartaliväljaannete kultuurikalendritesse Eestis toimuvad muusika tippsündmused. Seminaride sõnalist osa elavdasid muusikaga seekord Oliver Kuusik ja Hain Hõlpus.
Taustainfot: MTÜ Eesti Muusikafestivalid alustas tegevust 2002. aastakl sihiga ühendada Eestis tegutsevaid muusikafestivale ja olla nõuandvaks organiks ministeeriumile. Liikmed on 30 organisatsiooni 46 festivaliga. Peetakse üleval kodulehekülge http://www.festivals.ee/; igal aastal antakse välja tutvustavat bukletti eesti, vene ja inglise keeles, mis levib saatkondade kaudu üle maailma. Lisaks siis osaletakse ka turunduslikel seminaridel, samuti initsieeriti kultuurisündmuste majanduslike mõjude uuring, mille tulemused selguvad kevadel 2012. Festivalid, kes ei ole MTÜ liikmed, saavad infot avaldada kodulehel uudisena.
Monday, 26 September 2011
Eesti muusika angloameerika muusikaajakirjas
Reet Remmel Londonist annab teada, et ajakirja „The Wire“ järgmise numbri kaasaandena ilmub Eesti muusika heliplaat.
Värskelt valminud CD „Estonian Music Now 2011“ jõuab ajakirja „The Wire“ nr 333 kaasaandena 8 500 adressaadini eeskätt Suurbritannias ja USA-s, aga ka mujal maailmas. Heliplaat lisatakse „The Wire“ novembrinumbri vahele.
„The Wire“on Londonis välja antav rahvusvahelise levikuga ajakiri, mis kajastab avangardmuusikat jazzist nüüdisklassikani. Ajakiri on tegutsenud 30 aastat, motoks „Adventures in Modern Music“, ning on püsisidemes muusikaraadioga ResonanceFM.
Plaat sisaldab Galina Grigorjeva, Rainer Jancise, Jörgen Kaarnametsa, Tuule Kanni / Jaak Sooääre, Erkki Luuki / Raul Kelleri, Taavo Remmeli, Celia Roose / Tuule Kanni / Robert Jürjendali / Arvo Urbi, Lauri Sommeri, Mart Soo / Taavi Kerikmäe /Andres Noormetsa, Taavi Tulevi, Peeter Vähi, Kreatiivmootori, LokaalRaadio, UMA ja Weekend Guitar Trio poolt loodud ning esitatud teoseid.
Muusika valiku heliplaadile tegi Londoni agentuur The Red Orange Arts Agency, „The Wire“ regulaarne partner.
31. oktoobril toimub Londonis rahvusvahelisel festivalil LIFEM (International Festival of Exploratory Music) heliplaadi esitluskontsert. Londoni tuntud eksperimentaalmuusika klubis Cafe OTO astuvad üles duo Taavi Kerikmäe – Mart Soo, Taavo Remmel soolokavaga, ning Free Tallinn Trio koosseisus Anne-Liis Poll, Anto Pett ja Jaak Sooäär.
Heliplaadi väljaandmist toetasid Eesti Muusika Eksport, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Eesti saatkond Londonis, Rahvusringhääling, Estonian Record Productions, hyper.records, The Red Orange Arts Agency ja The Wire. Materjali valikuks aitas ette valmistada Immo Mihkelson.
„Estonian Music Now 2011“ ilmub Kultuuriministeeriumi väljaandena ning seda kasutatakse Eesti muusika tutvustamiseks ka teistel kontaktiloomistel ning rahvusvahelistel kohtumistel. Esimesena said heliplaadi European Jazz Networki liikmed, festivalide korraldajad, promootorid ja muusikaajakirjanikud üle Euroopa, kes osalesid 23.-24 septembril Tallinn 2011 raames Tallinnas toimuval Jazz Weekendil.
Värskelt valminud CD „Estonian Music Now 2011“ jõuab ajakirja „The Wire“ nr 333 kaasaandena 8 500 adressaadini eeskätt Suurbritannias ja USA-s, aga ka mujal maailmas. Heliplaat lisatakse „The Wire“ novembrinumbri vahele.
„The Wire“on Londonis välja antav rahvusvahelise levikuga ajakiri, mis kajastab avangardmuusikat jazzist nüüdisklassikani. Ajakiri on tegutsenud 30 aastat, motoks „Adventures in Modern Music“, ning on püsisidemes muusikaraadioga ResonanceFM.
Plaat sisaldab Galina Grigorjeva, Rainer Jancise, Jörgen Kaarnametsa, Tuule Kanni / Jaak Sooääre, Erkki Luuki / Raul Kelleri, Taavo Remmeli, Celia Roose / Tuule Kanni / Robert Jürjendali / Arvo Urbi, Lauri Sommeri, Mart Soo / Taavi Kerikmäe /Andres Noormetsa, Taavi Tulevi, Peeter Vähi, Kreatiivmootori, LokaalRaadio, UMA ja Weekend Guitar Trio poolt loodud ning esitatud teoseid.
Muusika valiku heliplaadile tegi Londoni agentuur The Red Orange Arts Agency, „The Wire“ regulaarne partner.
31. oktoobril toimub Londonis rahvusvahelisel festivalil LIFEM (International Festival of Exploratory Music) heliplaadi esitluskontsert. Londoni tuntud eksperimentaalmuusika klubis Cafe OTO astuvad üles duo Taavi Kerikmäe – Mart Soo, Taavo Remmel soolokavaga, ning Free Tallinn Trio koosseisus Anne-Liis Poll, Anto Pett ja Jaak Sooäär.
Heliplaadi väljaandmist toetasid Eesti Muusika Eksport, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Eesti saatkond Londonis, Rahvusringhääling, Estonian Record Productions, hyper.records, The Red Orange Arts Agency ja The Wire. Materjali valikuks aitas ette valmistada Immo Mihkelson.
„Estonian Music Now 2011“ ilmub Kultuuriministeeriumi väljaandena ning seda kasutatakse Eesti muusika tutvustamiseks ka teistel kontaktiloomistel ning rahvusvahelistel kohtumistel. Esimesena said heliplaadi European Jazz Networki liikmed, festivalide korraldajad, promootorid ja muusikaajakirjanikud üle Euroopa, kes osalesid 23.-24 septembril Tallinn 2011 raames Tallinnas toimuval Jazz Weekendil.
Monday, 19 September 2011
BEstonia Antwerpenis ja Bio EST New Yorgis
“BEstonia” - the best Estonians are coming to Belgium!
21.09-01.10.2011 toimuvad Belgia linnas Antwerpenis Eesti kultuuri päevad, korraldajaiks sealne Eesti saatkond, kultuuri- ja välisministeerium, Antwerpeni linn, Tunne Kelam, Estonian Air jt. Pakutakse Priit Pärna animafilme, mitmeid Eesti mängufilme ja äriseminari. Ent kohalikus jazziklubis Buster esinevad ka Villu Veski ja Tiit Kalluste; Jaak Sooäär, Raul Vaigla ja Tanel Ruben; Kadri Voorand & Raivo Tafenau kvintett; Frank Frank. Eraldi esinemine on ka popmuusikuil: Tallinn Daggers, Malcolm Lincoln, Vaiko Eplik ja Raul Saaremets. Svjata Vatra esineb sadamakail viikingilaeva taustal.
Üks Eesti kultuuri tutvustav ettevõtmine on peagi algamas ka New Yorgis. Nimelt korraldab New Yorgis elav Eesti kunstiteadlane ja kuraator Karin Laansoo pilootprojektina väikest Eesti kultuurifestivali „Bio EST“ (vt festivali lehte Facebookis). Programmis on fotograaf Ulvi Tiidu slaidiprojekti, 1970-80 aastate Eesti dokumentaalfilmi-hittide ja Mart Kangro tantsuetenduse kõrval ka Ansambel U: kontsert 10. oktoobril Skandinaavia Majas.
In English: "BIO EST is a multi venue festival introducing a new generation of Estonian artists and performers to New York City. Borrowing its name from a vintage Estonian washing powder Bioest, this inaugural edition will begin at the waterfront area of Dumbo in Brooklyn and will take place throughout the city during four events. In addition to two musical world premiers there will be screenings of rarely seen vintage Estonian films, dance performance and a photography exhibit."
21.09-01.10.2011 toimuvad Belgia linnas Antwerpenis Eesti kultuuri päevad, korraldajaiks sealne Eesti saatkond, kultuuri- ja välisministeerium, Antwerpeni linn, Tunne Kelam, Estonian Air jt. Pakutakse Priit Pärna animafilme, mitmeid Eesti mängufilme ja äriseminari. Ent kohalikus jazziklubis Buster esinevad ka Villu Veski ja Tiit Kalluste; Jaak Sooäär, Raul Vaigla ja Tanel Ruben; Kadri Voorand & Raivo Tafenau kvintett; Frank Frank. Eraldi esinemine on ka popmuusikuil: Tallinn Daggers, Malcolm Lincoln, Vaiko Eplik ja Raul Saaremets. Svjata Vatra esineb sadamakail viikingilaeva taustal.
Üks Eesti kultuuri tutvustav ettevõtmine on peagi algamas ka New Yorgis. Nimelt korraldab New Yorgis elav Eesti kunstiteadlane ja kuraator Karin Laansoo pilootprojektina väikest Eesti kultuurifestivali „Bio EST“ (vt festivali lehte Facebookis). Programmis on fotograaf Ulvi Tiidu slaidiprojekti, 1970-80 aastate Eesti dokumentaalfilmi-hittide ja Mart Kangro tantsuetenduse kõrval ka Ansambel U: kontsert 10. oktoobril Skandinaavia Majas.
In English: "BIO EST is a multi venue festival introducing a new generation of Estonian artists and performers to New York City. Borrowing its name from a vintage Estonian washing powder Bioest, this inaugural edition will begin at the waterfront area of Dumbo in Brooklyn and will take place throughout the city during four events. In addition to two musical world premiers there will be screenings of rarely seen vintage Estonian films, dance performance and a photography exhibit."
Wednesday, 14 September 2011
Estonie Tonique - festival Pariisis
Vist juba ligi neli aastat on möödas sellest, kui hakkas idanema mõte korraldada Prantsusmaa pealinnas üks korralik Eesti kultuuri tutvustav festival. On ju meil olnud erinevaid prantsuse kultuuri tutvustavaid suuremaid ettevõtmisi olnud üksjagu, mistõttu võiks toimuda Eesti-Prantsuse kultuurikoostöö arendamine ka teistpidi suunas. Kui eelmine minister Laine Jänes käis 2010.a. septembris Pariisis ning kohtus sealse kultuuri- ja kommunikatsiooniministri Frédéric Mitterrand'iga, pandi plaan lõplikult paika. Suurepärase tausta lõi sellele kokkuleppele muidugi Tallinna positsioon tänavuse Euroopa kultuuripealinnana, samuti septembris 2010 toimunud Pariisi orkestri uue peadirigendi Paavo Järvi avakontsert, millel esines ka RAM. Peagi sai festival endale ka meeldejääva nime.
Nõnda toimubki tänavu Pariisis oktoobris-novembris festival "Estonie Tonique". Festivali programmis on auväärsel kohal muusika. Pariisi sõidavad nii RAM kui EFK, dirigentideks näiteks Paavo Järvi, Paul Hillier ja Olari Elts. On tähelepanuväärne, et kaasa teevad kohalikud tippkollektiivid - Orchestre national d’Ile-de-France, Orchestre de Paris ja Ensemble orchestral de Paris, kõlab näiteks Pärdi ja Tormise looming.
Programmis on aga ka seto naiste lauluansambel Kuldatsäuk, Chalice, Malcolm Lincoln, Mari Kalkun, Phlox, Villu Veski Jazz Group & Sofia Rubina jt. Niisiis muusikat igale maitsele, ent lisaks veel programm ka filmi, teatri, arhitektuuri, kirjanduse ja kujutava kunsti valdkonnas. Kokkulepe Prantsusmaa võimudega kõige kõrgemal tasemel on avanud festivalile mitme maineka saali uksed ning aidanud leida sealset riiklikku rahalist tuge nii Eesti esinejate majutuse kui festivalipaikade üüri osas. Eesti poolelt on samuti tehtud suur töö ressursside leidmisega nii Kultuuriministeeriumis kui Kultuurkapitalis.
Eriline tänu kuulub aga vapratele eesti naistele, kelle õlgadel kogu festivali korraldamine on, eeskätt Pariisis Eesti suursaatkonnas tegutsevad Kersti Kirs ja Inge Eller. Niisiis - "Estonie Tonique"!
Nõnda toimubki tänavu Pariisis oktoobris-novembris festival "Estonie Tonique". Festivali programmis on auväärsel kohal muusika. Pariisi sõidavad nii RAM kui EFK, dirigentideks näiteks Paavo Järvi, Paul Hillier ja Olari Elts. On tähelepanuväärne, et kaasa teevad kohalikud tippkollektiivid - Orchestre national d’Ile-de-France, Orchestre de Paris ja Ensemble orchestral de Paris, kõlab näiteks Pärdi ja Tormise looming.
Programmis on aga ka seto naiste lauluansambel Kuldatsäuk, Chalice, Malcolm Lincoln, Mari Kalkun, Phlox, Villu Veski Jazz Group & Sofia Rubina jt. Niisiis muusikat igale maitsele, ent lisaks veel programm ka filmi, teatri, arhitektuuri, kirjanduse ja kujutava kunsti valdkonnas. Kokkulepe Prantsusmaa võimudega kõige kõrgemal tasemel on avanud festivalile mitme maineka saali uksed ning aidanud leida sealset riiklikku rahalist tuge nii Eesti esinejate majutuse kui festivalipaikade üüri osas. Eesti poolelt on samuti tehtud suur töö ressursside leidmisega nii Kultuuriministeeriumis kui Kultuurkapitalis.
Eriline tänu kuulub aga vapratele eesti naistele, kelle õlgadel kogu festivali korraldamine on, eeskätt Pariisis Eesti suursaatkonnas tegutsevad Kersti Kirs ja Inge Eller. Niisiis - "Estonie Tonique"!
Subscribe to:
Posts (Atom)
