Õpetaja Urmas Lekk muretseb Pärnu Postimehes 10.02.2010, et miks ei tähistata Ümera lahingu ümmargust aastapäeva?
Kultuuriministeerium pole tõesti haaranud initsiatiivi selle tähtpäeva riiklikuks tähistamiseks. Ning ilmselt ei teegi seda. Kas see tähendab, et me ei hindagi kaugete esivanemate vapraid tegusid? Kindlasti mitte - seda enam, et võidukaid lahinguid meie ajaloos väga palju ju ei ole.
Õigem oleks aga, kui sellesisuline initsiatiiv tuleks altpoolt - siis oleks ettevõtmine loomulikum, ning ehk ka tulemuslikum. Nii et miks ei võiks mõni meeskoor suve lõpul (kui saab täis 800 aastat ajaloolisest lahingust) esineda mõnusat huumorit ja ajaloolisi vahelugemisi sisaldava kontserdiprogrammiga "Ümera mehed"? Ja teha seda kasvõi Valga ja Valmiera kandis koos Läti sõpruskooriga, kandes (muigega pooleks) loosungit "Lepime ära!" ;-)
Usun, et sellisele ettevõtmisele leiduks nii meedia tähelepanu kui publikut.
Thursday, 11 February 2010
Wednesday, 3 February 2010
Teenetemärgid muusikuile
Vabariigi President kirjutas alla otsusele "Riiklike autasude andmine". On tore, et selles nimekirjas on väljapaistval kohal muusikategelased. Õieti, neist ju nimistu lausa algabki!
Riigivapi I klass:
- Veljo Tormis – helilooja
Riigivapi III klass:
- Tõnis Mägi – laulja, helilooja
Valgetähe IV klass:
- Sven Grünberg – helilooja
- Jaak Joala – laulja, laulupedagoog
- Jaak Johanson – pärimusmuusika edendaja
Maarjamaa Risti V klass:
- Claus Byrith – Taani helirestauraator
Kommentaarid Vabariigi Presidendi Kantselei pressiteatest:
"Riigivapi I klassi teenetemärgi saab eesti muusika suurkuju, helilooja Veljo Tormis. Teenetemärk on tänu ja tunnustus tema elutööle koorimuusikaheliloojana, kes on suutnud anda uue hingamise eesti ja läänemeresoome rahvaste pärimusele, nende igivanale rahvalaulule ning kes on rõhutanud, et enda mõistmine ja tunnetamine on hädavajalik tasakaalu ja eluvõimelisuse säilitamiseks."
"Riik tunnustab neid, kelle loometegevus on rikastanud Eesti kultuurielu ning teenetemärgi saavad /.../ laulja ja laulupedagoog Jaak Joala, helilooja Sven Grünberg, pärimuskultuuri eestvedaja Jaak Johanson, Eesti “laulva revolutsiooni” üks sümboleid ja meie rahvusmõtte muusikasse valaja Tõnis Mägi, kauaaegne Vanemuise teatri priimabaleriin Elena Poznjak-Kõlar."
Maarjamaa Risti teenetemärgi saab /.../ Eesti muusikasalvestusi taastanud ja restaureerinud Claus Byrith Taanist.
Tunnustuse on pälvinud ka kolleegid Kultuuriministeeriumist, kultuurikontaktide vahendajad Tamara Luuk ja Reet Weidebaum, kes on aidanud paljusid muusikuid nende välisesinemistel Brüsselis või Berliinis - aga ka suur muusikasõber, Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet.
Palju õnne kõigile autasustatutele!
Riigivapi I klass:
- Veljo Tormis – helilooja
Riigivapi III klass:
- Tõnis Mägi – laulja, helilooja
Valgetähe IV klass:
- Sven Grünberg – helilooja
- Jaak Joala – laulja, laulupedagoog
- Jaak Johanson – pärimusmuusika edendaja
Maarjamaa Risti V klass:
- Claus Byrith – Taani helirestauraator
Kommentaarid Vabariigi Presidendi Kantselei pressiteatest:
"Riigivapi I klassi teenetemärgi saab eesti muusika suurkuju, helilooja Veljo Tormis. Teenetemärk on tänu ja tunnustus tema elutööle koorimuusikaheliloojana, kes on suutnud anda uue hingamise eesti ja läänemeresoome rahvaste pärimusele, nende igivanale rahvalaulule ning kes on rõhutanud, et enda mõistmine ja tunnetamine on hädavajalik tasakaalu ja eluvõimelisuse säilitamiseks."
"Riik tunnustab neid, kelle loometegevus on rikastanud Eesti kultuurielu ning teenetemärgi saavad /.../ laulja ja laulupedagoog Jaak Joala, helilooja Sven Grünberg, pärimuskultuuri eestvedaja Jaak Johanson, Eesti “laulva revolutsiooni” üks sümboleid ja meie rahvusmõtte muusikasse valaja Tõnis Mägi, kauaaegne Vanemuise teatri priimabaleriin Elena Poznjak-Kõlar."
Maarjamaa Risti teenetemärgi saab /.../ Eesti muusikasalvestusi taastanud ja restaureerinud Claus Byrith Taanist.
Tunnustuse on pälvinud ka kolleegid Kultuuriministeeriumist, kultuurikontaktide vahendajad Tamara Luuk ja Reet Weidebaum, kes on aidanud paljusid muusikuid nende välisesinemistel Brüsselis või Berliinis - aga ka suur muusikasõber, Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet.
Palju õnne kõigile autasustatutele!
Riigikontrolli auditist
Riigikontroll avalikustas täna auditi "Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu toetused kontsert- ja etendustegevusele" ning saatis laiali ka vastava pressiteate. Selle põhjal on juba teinud loo EPL Online, ERR uudisteportaal, Postimees, Delfi.ee. Vastuseid on ajakirjanike küsimustele jaganud asekantsler Piret Lindpere Vikerraadiole, Postimehele ja AK kultuuriuudistele, aga ka minister Laine Jänes Vikerraadios ja Postimehes. Kultuuriministeerium on teinud ka pressiteate. Arvamust on avaldanud nii Külli Nõmm Riigikontrollist kui Õllesummeri korraldaja Marje Hansar, rääkimata (:)kivisildnikust.
Mida öelda veel kommentaariks?
Esiteks - rõhutaks meediarefereeringutes kahe silma vahele jäänud fakti, et audit toimus 2008. aasta materjalide alusel, mistõttu mõnedki Riigikontrolli soovitused on tänaseks nagunii juba ellu viidud, auditist sõltumata. Muusikavaldkonnas jäi aga 2008.a. üheksast programmist (auditis lk 54) juba 2009. aastal alles viis.
Teiseks - oleme ministeeriumis Riigikontrolli esindajatega kohtunud ja selgitanud oma seisukohti konkreetsetes küsimustes, aga ka valdkonna olemuslikke põhialuseid. Need kohtumised on olnud konstruktiivsed ja kantud ühisest arusaamast, et põhieesmärk on ju kõigil sama - aidata kaasa, et Eesti riik toimiks võimalikult hästi. Niisiis, midagi ootamatut äsja avaldatud seisukohtades ei ole. Küll aga kogesime, et kultuurivaldkonna olemuslikke eripärasid (ühes nende toimimisega paratamatult väikeses ühiskonnas) tuleb selgitada veel ja veel.
Kolmandaks - ministeeriumi-poolsed reageeringud auditile jagunevad laias laastus kolmeks:
a) mõnede soovitustega nõustumine. Sinna kuuluvad ka juba mõnda aega kestvad konsultatsioonid ja kohtumised, mille eesmärgiks on Etendusasutuste seaduse ajakohastamine.
b) mõnede soovituste osas saab teema päevakorrast maha võtta, kuna pakutud muudatused on juba ellu viidud. Näiteks: taotlusvormide ühtlustamise töö tehti juba 2009.a. kevadel, Kultuurkapital on oma toetuste jaotamise põhimõtteid juba täiendanud jne.
c) mõnede seisukohtadega mittenõustumine. Auditi alapealkiri on: "Kas riigieelarveliste toetuste jagamine kolme allika kaudu on põhjendatud ja tõhus ning kontroll tagab raha seadusliku ja eesmärgipärase kasutamise?" Riigikontrolli seisukoht kolme allika põhjendatuse suhtes on eitav, ministeeriumil jaatav. On ju HMN-il selged, eristuvad prioriteedid toetuste andmisel, ennast on õigustanud ka süsteem, et HMN jagab toetusi kord kuus, Kulka kord kvartalis ja mitmed ministeeriumi programmid kord-paar aastas.
Kultuurkapitali tegevuse põhialused on end õigustanud nii kergematel kui raskematel aegadel (eriti hästi paistab see välja võrdluses Läti Kultuurkapitaliga). Otstarbekaks ei saa pidada soovitust komisjonide koosolekute protokollides detailselt kirjeldada põhjendust negatiivsetele otsustele. Mõnelgi juhul võiks soovitustega kontrollisüsteemi tõhustamiseks üldiselt nõustuda, ent nende elluviimine tähendaks ametnike hulga suurendamist, mis eriti praeguse eelarve tingimustes poleks lihtsalt võimalik.
Tsitaat auditist: Kultuuriministeeriumi "halduskoormus kogu taotluste menetlemise, lepingute sõlmimise ja aruannete kogumise, kontrollimise ning selle tulemusena vajadusel ka nõuete esitamise osas on ebaproportsionaalselt suur. Fakt, et „2008. aastal oli muusikavaldkonnas toetuse saajaid 293, kõikide nende aruannete esitamist ja sisu hindas üks inimene“, on haldussuutlikkuse seisukohast probleem. Samas ei saa me nõustuda väitega, et see on tingitud praegusest toetuste eraldamise süsteemist. Süsteemi väljatöötamisel on lähtutud riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärase kasutamise tagamise vajadusest ja Kultuuriministeeriumi hinnangul on see viimaste aastatega oluliselt paranenud ning süsteemsemaks muutunud. Mõistame Riigikontrolli muret kunstide osakonna valdkonnanõunike kohustuste lahususe põhimõtte järgimisel, kuid arvestades Kultuuriministeeriumi eelarvest tingitud töötajate arvu miinimumini optimeerimist, pole hetkel sellele head lahendust pakkuda."
Kokkuvõttes aga on auditi tegemise fakt kahtlemata tervitatav. Selline kõrvaltseisja pilk aitab ju kaasa sellele, et ülesehitatud süsteem toimuks võimalikult tõhusalt ja eesmärgipäraselt. Seepärast: Riigikontrollile aitäh nähtud vaeva eest.
Mida öelda veel kommentaariks?
Esiteks - rõhutaks meediarefereeringutes kahe silma vahele jäänud fakti, et audit toimus 2008. aasta materjalide alusel, mistõttu mõnedki Riigikontrolli soovitused on tänaseks nagunii juba ellu viidud, auditist sõltumata. Muusikavaldkonnas jäi aga 2008.a. üheksast programmist (auditis lk 54) juba 2009. aastal alles viis.
Teiseks - oleme ministeeriumis Riigikontrolli esindajatega kohtunud ja selgitanud oma seisukohti konkreetsetes küsimustes, aga ka valdkonna olemuslikke põhialuseid. Need kohtumised on olnud konstruktiivsed ja kantud ühisest arusaamast, et põhieesmärk on ju kõigil sama - aidata kaasa, et Eesti riik toimiks võimalikult hästi. Niisiis, midagi ootamatut äsja avaldatud seisukohtades ei ole. Küll aga kogesime, et kultuurivaldkonna olemuslikke eripärasid (ühes nende toimimisega paratamatult väikeses ühiskonnas) tuleb selgitada veel ja veel.
Kolmandaks - ministeeriumi-poolsed reageeringud auditile jagunevad laias laastus kolmeks:
a) mõnede soovitustega nõustumine. Sinna kuuluvad ka juba mõnda aega kestvad konsultatsioonid ja kohtumised, mille eesmärgiks on Etendusasutuste seaduse ajakohastamine.
b) mõnede soovituste osas saab teema päevakorrast maha võtta, kuna pakutud muudatused on juba ellu viidud. Näiteks: taotlusvormide ühtlustamise töö tehti juba 2009.a. kevadel, Kultuurkapital on oma toetuste jaotamise põhimõtteid juba täiendanud jne.
c) mõnede seisukohtadega mittenõustumine. Auditi alapealkiri on: "Kas riigieelarveliste toetuste jagamine kolme allika kaudu on põhjendatud ja tõhus ning kontroll tagab raha seadusliku ja eesmärgipärase kasutamise?" Riigikontrolli seisukoht kolme allika põhjendatuse suhtes on eitav, ministeeriumil jaatav. On ju HMN-il selged, eristuvad prioriteedid toetuste andmisel, ennast on õigustanud ka süsteem, et HMN jagab toetusi kord kuus, Kulka kord kvartalis ja mitmed ministeeriumi programmid kord-paar aastas.
Kultuurkapitali tegevuse põhialused on end õigustanud nii kergematel kui raskematel aegadel (eriti hästi paistab see välja võrdluses Läti Kultuurkapitaliga). Otstarbekaks ei saa pidada soovitust komisjonide koosolekute protokollides detailselt kirjeldada põhjendust negatiivsetele otsustele. Mõnelgi juhul võiks soovitustega kontrollisüsteemi tõhustamiseks üldiselt nõustuda, ent nende elluviimine tähendaks ametnike hulga suurendamist, mis eriti praeguse eelarve tingimustes poleks lihtsalt võimalik.
Tsitaat auditist: Kultuuriministeeriumi "halduskoormus kogu taotluste menetlemise, lepingute sõlmimise ja aruannete kogumise, kontrollimise ning selle tulemusena vajadusel ka nõuete esitamise osas on ebaproportsionaalselt suur. Fakt, et „2008. aastal oli muusikavaldkonnas toetuse saajaid 293, kõikide nende aruannete esitamist ja sisu hindas üks inimene“, on haldussuutlikkuse seisukohast probleem. Samas ei saa me nõustuda väitega, et see on tingitud praegusest toetuste eraldamise süsteemist. Süsteemi väljatöötamisel on lähtutud riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärase kasutamise tagamise vajadusest ja Kultuuriministeeriumi hinnangul on see viimaste aastatega oluliselt paranenud ning süsteemsemaks muutunud. Mõistame Riigikontrolli muret kunstide osakonna valdkonnanõunike kohustuste lahususe põhimõtte järgimisel, kuid arvestades Kultuuriministeeriumi eelarvest tingitud töötajate arvu miinimumini optimeerimist, pole hetkel sellele head lahendust pakkuda."
Kokkuvõttes aga on auditi tegemise fakt kahtlemata tervitatav. Selline kõrvaltseisja pilk aitab ju kaasa sellele, et ülesehitatud süsteem toimuks võimalikult tõhusalt ja eesmärgipäraselt. Seepärast: Riigikontrollile aitäh nähtud vaeva eest.
Friday, 29 January 2010
Toetusprogrammid 2010!
Nüüd siis uus, värske eelinfo toetusprogrammide kohta.
Esmaspäeval, 01.02 kuulutab minister käskkirjaga välja toetusprogrammid, mille tähtaeg on reede, 12.02:
- Eraõiguslikud muusikakollektiivid (taotlemiseks üldvorm)
- Eraõiguslikud kontserdikorraldajad (taotlemiseks spetsiaalne vorm)
- Muusikafestivalid ja -konkursid (taotlemiseks üldvorm)
Nende kolme programmi toetussummade jagamiseks koguneb komisjon ainult üks kord aastas.
Ministeeriumi kodulehel neid tähtaegu kuni käskkirja jõustumiseni veel pole, aga muu info on julgelt kasutatav, sest samaks jäävad nii kõik programmid kui nende taotlemise tingimused ja ka taotluste vormid.
Ettevalmistamisel on veel käskkirjad programmide kohta, mille tähtajaks jääb esmaspäev, 01.03:
- Eesti muusika rahvusvahelisel areenil (taotlemiseks üldvorm)
- Heliloomingu tellimine (taotlemiseks spetsiaalne vorm)
Neil kahel programmil tuleb veel ka teine taotluste tähtaeg augusti lõpus.
Põhjus, miks programmid on välja kuulutatud veidi hiljem kui nt 2009, on see, et vastavad käskkirjad on transparentsuse ja arusaadavuse huvides senisest põhjalikumad ja seetõttu on vajamud ka põhjalikumat ettevalmistamist.
Taotluse kirjutamisel on kindlasti kasu korduma kippuvate küsimuste ülelugemisest.
Toetuste menetlemisel juhindub ministeerium kahest reglemendist (kinnitatud ministri käskkirjaga 08.01.2009 nr 7):
- "Kultuuriministeeriumi projekti- ja tegevustoetuse kultuurile eraldamise kord";
- "Kultuuriministeeriumi riigieelarvelise toetuse eraldamise komisjonide üldine töökord".
Võlglaste osas on põhimõtted ranged: kui taotlejal (sõltumata sellest, kas tegu on väikese MTÜ või nt avalik-õigusliku ülikooliga, kus taotluse kirjutajaid võib olla palju) on aruandevõlg mõnest eelnevast toetusest (mitte ainult muusika valdkonnas, vaid ükskõik millise Kultuuriministeeriumi programmi raames), ei hakata komisjonis sellist taotlust arutamagi.
Seepärast tasub taotlemist alustada küsimusest (iseendale, või kui vaja, ka muusikanõunikule), et kas on ministeeriumis jäänud mõni võlgnevus kirja? Nagu taotluste jaoks, nii ka aruannete jaoks on vormid olemas:
- programmidel "Muusikafestivalid ja -konkursid", "Eraõiguslikud muusikakollektiivid" ja "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" on üldine projektitoetuse aruande vorm;
- programmil "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad" on spetsiaalne aruande vorm (muutub veidi paari kuu pärast);
- programmil "Heliloomingu tellimine" on spetsiaalne aruande vorm (muutub veidi paari kuu pärast).
Üks võimalus võlgnevuste korraldamiseks (kui nt projekt on objektiivsetel põhjustel edasi lükkunud) on esitada vastavalt blanketil lepingu muutmise avaldus. Ent ministeeriumil on õigus lepingu muutmisest keelduda. Eriti kergelt juhtub see siis, kui lepingut on juba varem korra muudetud, nt aruande esitamise tähtaega pikendades.
Veel paneks taotlejaile südamele, et kaasfinantseeringute puhul oleks selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee.
Paberil esitatud taotlused on ju reeglina valminud arvutis. Need failid palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks kettale. Nii säästame üheskoos seni paljundamiseks kulunud tohutut kogust paberit.
Edukat taotluste koostamist!
Esmaspäeval, 01.02 kuulutab minister käskkirjaga välja toetusprogrammid, mille tähtaeg on reede, 12.02:
- Eraõiguslikud muusikakollektiivid (taotlemiseks üldvorm)
- Eraõiguslikud kontserdikorraldajad (taotlemiseks spetsiaalne vorm)
- Muusikafestivalid ja -konkursid (taotlemiseks üldvorm)
Nende kolme programmi toetussummade jagamiseks koguneb komisjon ainult üks kord aastas.
Ministeeriumi kodulehel neid tähtaegu kuni käskkirja jõustumiseni veel pole, aga muu info on julgelt kasutatav, sest samaks jäävad nii kõik programmid kui nende taotlemise tingimused ja ka taotluste vormid.
Ettevalmistamisel on veel käskkirjad programmide kohta, mille tähtajaks jääb esmaspäev, 01.03:
- Eesti muusika rahvusvahelisel areenil (taotlemiseks üldvorm)
- Heliloomingu tellimine (taotlemiseks spetsiaalne vorm)
Neil kahel programmil tuleb veel ka teine taotluste tähtaeg augusti lõpus.
Põhjus, miks programmid on välja kuulutatud veidi hiljem kui nt 2009, on see, et vastavad käskkirjad on transparentsuse ja arusaadavuse huvides senisest põhjalikumad ja seetõttu on vajamud ka põhjalikumat ettevalmistamist.
Taotluse kirjutamisel on kindlasti kasu korduma kippuvate küsimuste ülelugemisest.
Toetuste menetlemisel juhindub ministeerium kahest reglemendist (kinnitatud ministri käskkirjaga 08.01.2009 nr 7):
- "Kultuuriministeeriumi projekti- ja tegevustoetuse kultuurile eraldamise kord";
- "Kultuuriministeeriumi riigieelarvelise toetuse eraldamise komisjonide üldine töökord".
Võlglaste osas on põhimõtted ranged: kui taotlejal (sõltumata sellest, kas tegu on väikese MTÜ või nt avalik-õigusliku ülikooliga, kus taotluse kirjutajaid võib olla palju) on aruandevõlg mõnest eelnevast toetusest (mitte ainult muusika valdkonnas, vaid ükskõik millise Kultuuriministeeriumi programmi raames), ei hakata komisjonis sellist taotlust arutamagi.
Seepärast tasub taotlemist alustada küsimusest (iseendale, või kui vaja, ka muusikanõunikule), et kas on ministeeriumis jäänud mõni võlgnevus kirja? Nagu taotluste jaoks, nii ka aruannete jaoks on vormid olemas:
- programmidel "Muusikafestivalid ja -konkursid", "Eraõiguslikud muusikakollektiivid" ja "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" on üldine projektitoetuse aruande vorm;
- programmil "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad" on spetsiaalne aruande vorm (muutub veidi paari kuu pärast);
- programmil "Heliloomingu tellimine" on spetsiaalne aruande vorm (muutub veidi paari kuu pärast).
Üks võimalus võlgnevuste korraldamiseks (kui nt projekt on objektiivsetel põhjustel edasi lükkunud) on esitada vastavalt blanketil lepingu muutmise avaldus. Ent ministeeriumil on õigus lepingu muutmisest keelduda. Eriti kergelt juhtub see siis, kui lepingut on juba varem korra muudetud, nt aruande esitamise tähtaega pikendades.
Veel paneks taotlejaile südamele, et kaasfinantseeringute puhul oleks selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee.
Paberil esitatud taotlused on ju reeglina valminud arvutis. Need failid palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks kettale. Nii säästame üheskoos seni paljundamiseks kulunud tohutut kogust paberit.
Edukat taotluste koostamist!
Monday, 18 January 2010
Uued programmitoetused tulekul
Viimastel päevadel on minult palju küsitud, millised toetusprogrammid on Kultuuriministeeriumis 2010. aastal - ja millised on tähtajad. Tõesti on ministeeriumi kodulehel veel üleval 2009.a. andmed. Sõnum kõigile huvilistele:
Kõik mullused programmid jätkuvad ja enam-vähem samadel tingimustel. Nende ettevalmistamisega seonduv veidi täienes (põhjalikkuse ja läbipaistvuse suunas), aga lähema nädala jooksul tahaks jõuda väljakuulutamiseni. Mullu oli esimene tähtaeg 20.01, seekord pean esialgu töövariandina reaalseks järgmisi tähtaegu - aga ametlikuks saavad need mõistagi ministri käskkirjaga:
- Eraõiguslikud kontserdikorraldajad - 01.02.
- Eraõiguslikud muusikakollektiivid - 01.02.
- Muusikafestivalid ja -konkursid - 01.02.
- Eesti muusika rahvusvahelisel areenil - 22.02. ja 23.08
- Heliloomingu tellimine - 22.02 ja 23.08.
Aga, nagu öeldud, see on esialgne seis. Igatahes varasemaks need tähtajad ei nihku. Üldisemalt käsitlesin muusika-aasta 2010 eelarveteemat Klassikaraadio Helikaja intervjuus 16.01.2010. Samuti olen neist kirjutanud siinsamas blogis.
Ühtlasi on kõigil taotlejail põhjust end kurssi viia enne Kulka järgmist tähtaega (20.02) Kulka täienenud jaotamise põhimõtetega. Need kerkisid teemaks seoses Corelli Music OÜ pressiteate ja sellele järgnenud AK kultuuriuudisega (13.01.2010), mida Corelli omakorda kommenteeris.
Kõik mullused programmid jätkuvad ja enam-vähem samadel tingimustel. Nende ettevalmistamisega seonduv veidi täienes (põhjalikkuse ja läbipaistvuse suunas), aga lähema nädala jooksul tahaks jõuda väljakuulutamiseni. Mullu oli esimene tähtaeg 20.01, seekord pean esialgu töövariandina reaalseks järgmisi tähtaegu - aga ametlikuks saavad need mõistagi ministri käskkirjaga:
- Eraõiguslikud kontserdikorraldajad - 01.02.
- Eraõiguslikud muusikakollektiivid - 01.02.
- Muusikafestivalid ja -konkursid - 01.02.
- Eesti muusika rahvusvahelisel areenil - 22.02. ja 23.08
- Heliloomingu tellimine - 22.02 ja 23.08.
Aga, nagu öeldud, see on esialgne seis. Igatahes varasemaks need tähtajad ei nihku. Üldisemalt käsitlesin muusika-aasta 2010 eelarveteemat Klassikaraadio Helikaja intervjuus 16.01.2010. Samuti olen neist kirjutanud siinsamas blogis.
Ühtlasi on kõigil taotlejail põhjust end kurssi viia enne Kulka järgmist tähtaega (20.02) Kulka täienenud jaotamise põhimõtetega. Need kerkisid teemaks seoses Corelli Music OÜ pressiteate ja sellele järgnenud AK kultuuriuudisega (13.01.2010), mida Corelli omakorda kommenteeris.
Kulka aastapreemiad jagatud
Kultuurkapitali aastapreemiad jagati välja 16.01.2010 TTÜ uhiuues raamatukogus. Muusika valdkonnast sai selle projekti "Eesti helisalvestised 1939" meeskond eesti muusikaloo kuuldavaks tegemise eest. Rahvakultuuri valdkonnast said aastapreemiaga pärjatuks Ants Soots ja Ülo Luht - 2009. aastal toimunud laulu- ja tantsupeo "ÜhesHingamine" kunstilise kõrgtaseme ja vaimsuse eest. Lisaks anti välja 28 sihtkapitalide aastapreemiat, Helikunsti sihtkapital jagas oma preemiad juba 01.10.2009.
Kuna muusikavaldkonna aastapreemia pälvis üsna nappi leheruumi (EPL ülevaateartiklis) või jäi sellest hoopis ilma (Postimehe juhtkiri), tuleks seda veel eraldi esile tõsta. On sümpaatne, et aastapreemia sai rahvusvaheline kollektiiv - see näitab, et ka muusikavaldkonnas on vägevate tegude sünniks vaja mitte ainult karismaatilisi üksikisikuid, vaid ka laiapõhjalist koostööd. Tore on ka, et tähelepanu pälvis tõepoolest kõrge tasemega Eesti muusikateadus. Üldse on see projekt tänuväärne, kuna selle erakordsust on võimalik ära seletada ka muusikakaugele inimesele.
Projekti aastapreemiaga pärjatud osalised olid:
- Urve Lippus - professor, EMTA muusikateaduse osakonna juhataja
- Kadri Steinbach - EMTA doktorant, muusikateaduse osakonna teadur
- Ilvi Rauna - EMTA doktorant, EMTA raamatukogu juhataja
- Claus Byrith - Taani helirežissöör, helisalvestiste restaureerija - Taani Kuningliku Muusikaakadeemia Aarhusi stuudio juhataja
- Morten Hein - projekti Taani-poolne initsiaator, esimene kontakt - IT-arendusfirma Hein Information Tools direktor
- Tuuli Aule - raamatu ja plaadikomplekti kujundaja, Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna õppejõud
- Anu Sõõro - EMTA muusikateaduse osakonna teadur
Institutsionaalsed koostööpartnerid:
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia,
- EMI Archive Trust, Hayes, UK.
- The State and University Library, Århus, Taani
- Asinus Lydteknik, Århus, Taani
Ning omaette esiletõstmist väärt on üldisem asjaolu, et kultuuri valdkonnas jagatakse tunnustust ja preemiaid samal kombel nagu seni, püüdmata nende kärpimisega kokku hoida. Kulka aastapreemiate kõrval kuulutati hiljuti välja ka näiteks raadiotoimetajate poolt Aasta Muusik 2009 - Ivo Linna. On ju nimelt tähelepanu tänapäeva maailma suurim defitsiit - ja kultuuri valdkonnas eriti suure tähtsusega. Mis sest, et Kulka eelarve on vähenenud (Delfi uudis 17.01.2010). Kultuur on ju tähtsam kui poliitika.
Kuna muusikavaldkonna aastapreemia pälvis üsna nappi leheruumi (EPL ülevaateartiklis) või jäi sellest hoopis ilma (Postimehe juhtkiri), tuleks seda veel eraldi esile tõsta. On sümpaatne, et aastapreemia sai rahvusvaheline kollektiiv - see näitab, et ka muusikavaldkonnas on vägevate tegude sünniks vaja mitte ainult karismaatilisi üksikisikuid, vaid ka laiapõhjalist koostööd. Tore on ka, et tähelepanu pälvis tõepoolest kõrge tasemega Eesti muusikateadus. Üldse on see projekt tänuväärne, kuna selle erakordsust on võimalik ära seletada ka muusikakaugele inimesele.
Projekti aastapreemiaga pärjatud osalised olid:
- Urve Lippus - professor, EMTA muusikateaduse osakonna juhataja
- Kadri Steinbach - EMTA doktorant, muusikateaduse osakonna teadur
- Ilvi Rauna - EMTA doktorant, EMTA raamatukogu juhataja
- Claus Byrith - Taani helirežissöör, helisalvestiste restaureerija - Taani Kuningliku Muusikaakadeemia Aarhusi stuudio juhataja
- Morten Hein - projekti Taani-poolne initsiaator, esimene kontakt - IT-arendusfirma Hein Information Tools direktor
- Tuuli Aule - raamatu ja plaadikomplekti kujundaja, Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna õppejõud
- Anu Sõõro - EMTA muusikateaduse osakonna teadur
Institutsionaalsed koostööpartnerid:
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia,
- EMI Archive Trust, Hayes, UK.
- The State and University Library, Århus, Taani
- Asinus Lydteknik, Århus, Taani
Ning omaette esiletõstmist väärt on üldisem asjaolu, et kultuuri valdkonnas jagatakse tunnustust ja preemiaid samal kombel nagu seni, püüdmata nende kärpimisega kokku hoida. Kulka aastapreemiate kõrval kuulutati hiljuti välja ka näiteks raadiotoimetajate poolt Aasta Muusik 2009 - Ivo Linna. On ju nimelt tähelepanu tänapäeva maailma suurim defitsiit - ja kultuuri valdkonnas eriti suure tähtsusega. Mis sest, et Kulka eelarve on vähenenud (Delfi uudis 17.01.2010). Kultuur on ju tähtsam kui poliitika.
Monday, 11 January 2010
Eesti helisalvestised 1939
Helisalvestiste valdkond on Eestis olnud alati põnev. On siis juttu kiirelt muutuvast tänapäevast või nt nõukogude ajal tegutsenud Tallinna Heliplaadistuudiost (artikkel Postimehes 09.01.2010). Või veelgi varasemast ajast, kui kaubamärgiga "His Master's Voice" seonduvalt tegutseti ka Eestis.
EMTA ja Taani Kultuuriinstituudi korraldamisel toimub 15.01.2010 kell 16 EMTA kammersaalis kogumiku "Eesti helisalvestised 1939" esitlus. See väljaanne sisaldab 12 CD-d ajalooliste salvestistega Eesti muusikast ning raamatut taustamaterjaliga. Kogumikku tutvustavad koostajad prof Urve Lippus ja Kadri Steinbach ning EMTA muusikateaduse osakond.
Asjast veidi lähemalt. Aprillis 2009 andis Taani suursaadik Rahvusraamatukogu muusikaosakonnas Eesti riigile pidulikult üle 151 metallmatriitsi eesti muusikaga, mis salvestati viimase suure sõja eel. Tegemist on stoppkaadriga tervest tollasest Eesti muusikaelust, millele lisanduvad tollaste tipp-poliitikute äärmiselt mõtlemapanevad kõned, salvestatud mõni kuu enne Molotov-Ribbentropi pakti ja Teise maailmasõja algust. Muusikud ja kollektiivid on tolleaegsed Eesti parimad, repertuaarivalik kõige esinduslikum.
Riigi Ringhäälingu ja Riikliku Propaganda Talituse initsiatiivil salvestati Tallinnas 1939. aasta mais ja juunis eesti heliloojatelt 178 teost, tehnilise töö teostasid Taani firma Skandinavisk Grammophon A/S spetsialistid. See oli suurim Teise maailmasõja eelne ettevõtmine eesti muusikakultuuri jäädvustamiseks. Salvestistest valmis 237 negatiivkoopiat, kuid plaatide tootmise katkestas Teise maailmasõja algus. Pikka aega arvati, et matriitsid on sõjakeerises kaduma läinud. Tänu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna liikmete Urve Lippuse, Ilvi Rauna ja Kadri Steinbachi uurimistööle ja tihedatele kontaktidele Rahvusvahelise Muusikaraamatukogude Liiduga aga selgus, et peaaegu kõik salvestised on säilinud. Kaks kolmandikku neist asus Århusis, Taani Riiklikus Raamatukogus, üks kolmandik EMI arhiivis Hayesis, Inglismaal.
Erakordne polnud mitte ainult leitud materjali maht ja väärtus, vaid ka restaureerimistöö. Heli saadi kätte (negatiiv)matriitsidelt, mille jaoks leiti Ameerikast imekombel kaks topeltteravikuga helipead. Need kaks, mis olid just sääraste matriitside kontrollimiseks tehases, on ühtlasi tõenäoliselt ainsad säilinud seesugused maailmas. Teadaolevalt pole sedalaadi projekti vähemalt mitte ligilähedaseski mahus kogu maailmas varem ette võetud.
Paar linki lisamaterjalidele:
http://www.ema.edu.ee/htm/est/akadeemilised_yksused/muusikateadus/Estonian_sound_recording_1939.pdf; http://www.temuki.ee/numbers/2008/8-9/article4731.pdf
http://195.250.160.49/viewdoc/A35327BCE2B0BB0BC225741E003FDD43
Aitüma kõigile suure töö tegemisel kaasa aidanutele!
EMTA ja Taani Kultuuriinstituudi korraldamisel toimub 15.01.2010 kell 16 EMTA kammersaalis kogumiku "Eesti helisalvestised 1939" esitlus. See väljaanne sisaldab 12 CD-d ajalooliste salvestistega Eesti muusikast ning raamatut taustamaterjaliga. Kogumikku tutvustavad koostajad prof Urve Lippus ja Kadri Steinbach ning EMTA muusikateaduse osakond.
Asjast veidi lähemalt. Aprillis 2009 andis Taani suursaadik Rahvusraamatukogu muusikaosakonnas Eesti riigile pidulikult üle 151 metallmatriitsi eesti muusikaga, mis salvestati viimase suure sõja eel. Tegemist on stoppkaadriga tervest tollasest Eesti muusikaelust, millele lisanduvad tollaste tipp-poliitikute äärmiselt mõtlemapanevad kõned, salvestatud mõni kuu enne Molotov-Ribbentropi pakti ja Teise maailmasõja algust. Muusikud ja kollektiivid on tolleaegsed Eesti parimad, repertuaarivalik kõige esinduslikum.
Riigi Ringhäälingu ja Riikliku Propaganda Talituse initsiatiivil salvestati Tallinnas 1939. aasta mais ja juunis eesti heliloojatelt 178 teost, tehnilise töö teostasid Taani firma Skandinavisk Grammophon A/S spetsialistid. See oli suurim Teise maailmasõja eelne ettevõtmine eesti muusikakultuuri jäädvustamiseks. Salvestistest valmis 237 negatiivkoopiat, kuid plaatide tootmise katkestas Teise maailmasõja algus. Pikka aega arvati, et matriitsid on sõjakeerises kaduma läinud. Tänu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna liikmete Urve Lippuse, Ilvi Rauna ja Kadri Steinbachi uurimistööle ja tihedatele kontaktidele Rahvusvahelise Muusikaraamatukogude Liiduga aga selgus, et peaaegu kõik salvestised on säilinud. Kaks kolmandikku neist asus Århusis, Taani Riiklikus Raamatukogus, üks kolmandik EMI arhiivis Hayesis, Inglismaal.
Erakordne polnud mitte ainult leitud materjali maht ja väärtus, vaid ka restaureerimistöö. Heli saadi kätte (negatiiv)matriitsidelt, mille jaoks leiti Ameerikast imekombel kaks topeltteravikuga helipead. Need kaks, mis olid just sääraste matriitside kontrollimiseks tehases, on ühtlasi tõenäoliselt ainsad säilinud seesugused maailmas. Teadaolevalt pole sedalaadi projekti vähemalt mitte ligilähedaseski mahus kogu maailmas varem ette võetud.
Paar linki lisamaterjalidele:
http://www.ema.edu.ee/htm/est/akadeemilised_yksused/muusikateadus/Estonian_sound_recording_1939.pdf; http://www.temuki.ee/numbers/2008/8-9/article4731.pdf
http://195.250.160.49/viewdoc/A35327BCE2B0BB0BC225741E003FDD43
Aitüma kõigile suure töö tegemisel kaasa aidanutele!
Subscribe to:
Posts (Atom)
