Tegusat alanud aastat kõigile muusikutele! Loodetavasti said kõik aastavahetusel õnnetina valanud riigiametnikud selgelt euro tulekule viitava tulemuse. Enne seda jõudis aga masu oma tipp-punkti - isegi kuud tabasid silmnähtavad kärped. Edaspidi, nagu ütlevad autoriteetsed analüütikud (Maris Lauri, Raul Eamets), peaks juba hakkama tasapisi paremaks minema.
Kultuuriminister kirjutas alla käskkirja "Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2010.a. eelarve kinnitamine", millega fikseeris eelarvesummad alanud aastaks. Nüüd saab alata siis nende järk-järguline rakendamine. Käskkirjaga kinnitati erinevad liigendused vastavalt lisadele. Kulutajatele seati kohustus esitada 2010. aasta tulude-kulude eelarved Kultuuriministeeriumile kinnitamiseks finantseerimisallikate lõikes 22. jaanuariks 2010. Kultuuriministeeriumi kantsleril tuleb sõlmida vajalikud lepingud kultuuri- ja spordieraldiste saajatega.
Enim küsimusi on küsitud seoses toetusprogrammidega. Täna saan öelda, et jätkuvad kõik 2009.aastal toiminud programmid. Viiest neli - "Muusikafestivalid ja -konkursid", "Eraõiguslikud muusikakollektiivid, "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad" ja "Heliloomingu tellimine" - on mahult isegi suuremad kui 2009.a. lõplikus eelarves. Mõnevõrra vähenenud on ainult ühe toetusprogrammi maht ("Eesti muusika rahvusvahelisel areenil"), kuid arvestusega, et muusikud saavad oma välisesinemisteks raha taotleda ka Kultuuriministeeriumi välisvahenditest. Taastamata jäid programmid "Eesti heliplaat rahvusvahelisel areenil" ja "Muusikatrükised", mis viimati said vahendeid 2008. aastal. Heliplaatidest olen varem kirjutanud. Trükiste puhul oleks riikliku toetamise vajadus jätkuvalt olemas, loodetavasti on see edaspidi võimalik.
Jaanuari lõpuks loodan jõuda nii kaugele, et saaks taotlusvoorud välja kuulutada. Nii et jälgige infot!
Kokku on ministeeriumi valitsemisalas planeeritud kulud summas 2 308 883 510 krooni ja finantseerimistehingud summas 37 575 272 krooni. Urve Eslas on juba jõudnud kritiseerida oma Postimehe artiklis 04.01.2010, et "kultuuri osa riigieelarves on aastatel 2000–2010 langenud terve protsendi ehk pea kolmandiku võrra". Üldiselt on selle artikli käsitluslaad raha-teemal häirivalt mustvalge. Ajakirjanik pole arvestanud selliste eelarvet oluliselt mõjutavate asjaoludega nagu vabade vahendite osakaal või paar aastat tagasi toimunud EL vahendite lülitamine Eesti riigieelarve osaks. Viimatimainitu puhul tuleb ju silmas pidada, et kultuuri valdkonnas pole kasutatavate EL vahendite maht võrreldav paljude teiste valdkondadega - ning see pole Eestis tekkinud probleem, vaid see ongi osa EL eelarve ja poliitikate olemusest. Kultuuriminister on juba selgitanud eelarvega seoses oma seisukohti Kuku raadio 02.01.2010 saates "Publikumärk" ja Postimehes 06.01. ning kindlasti teeb seda veel.
Igatahes, kasutades Jaak Alliku kujundit (artiklist Sirbis 20.11.2009), siis pole põhjust paanikaks, nagu oleks vesi suu juurde jõudnud. Õigem moto alanud aastaks oleks: tulevik on helge, tuleb lihtsalt 2010 üle elada - ning me saame sellega hästi ja edukalt hakkama!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment