26.11.2009 kuulutas kultuuriminister Laine Jänes välja aasta kodaniku 2009, kelleks on helilooja Erkki-Sven Tüür. Aasta Kodanik valiti 23 kandidaadi seast komisjoni poolt, mida juhib kultuuriminister ja kuhu kuulub veel 10 inimest nii riigiaparaadist kui kolmandast sektorist. EST on selle tiitliga pärjatuist esimene muusik, varem on saanud tiitli nt Lennart Meri, Lagle Parek, Andrus Veerpalu jt.
Lisaks sel puhul väljastatud Kultuuriministeeriumi uudisele on kindlasti tore teada, mida Tüürist arvatakse tema kodusaarel Hiiumaal. Muidugi ollakse seal uhked, et EST loomingut esitavad maailmakuulsad orkestrid Ameerikast Austraaliani ning et helilooja teoste tellimuskalender on pilgeni juba aastani 2013. Aga samavõrd oluline on hiidlastele, et EST osaleb igal võimalusel oma külakogukonna ettevõtmistes, arutab ka noortega, kuidas elu saarel huvitavamaks ja võimalusterohkemaks kujundada. Aktiivse ja kaasamõtleva kodanikuna võtab EST sõna ja pakub lahendusi, kui Eesti riigil on ärevad ajad (nt aprillisündmused 2007) ning aitab Hiiumaa muusikaõpilastele klaverit soetada või Kõpu Majaka Fondi raha koguda. EST on südamega oma saare, riigi ja inimeste küljes, sest ka see on ta inspiratsiooni allikas. Palju õnne, Erkki-Sven!
Friday, 27 November 2009
Thursday, 26 November 2009
Joonase lähetamine ETV-s
EV90 juubeliaasta 2008 oli muusika valdkonna suhtes üsna helde. Meenutusena tollaste muusikasündmuste võimsast lõpp-punktist 21.11.2008 näitas ETV 26.11.2009 taas tookordset salvestust, selle eel aga Vardo Rumesseni intervjuud saatele "Mi". 100-aastaseks saanud suurteose lähetamine Euroopasse ja mujale maailma ei ole aga sugugi lõppenud...
Annotatsioon:
"Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta finaalina kõlas Estonia kontserdisaalis maestro Neeme Järvi juhatusel Rudolf Tobiase oratoorium "Joonase lähetamine". Teos, mille esmaettekandest Leipzigis täitub 26. novembril 100 aastat, on Eesti muusikakultuuri üks alustalasid - muusika jõulisust on hinnatud võrdväärseks Mahleriga ja selle helidesse kätketud sõnumid kõnetavad kuulajaid kaugest minevikust tulevikuni. Esitavad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, oratooriumikoor, kammerkoor "Voces Musicales", Rahvusooper Estonia poistekoor, solistid Pille Lill, Merle Silmato, Juhan Tralla, Rauno Elp ja Johann Tilli, orelil Piret Aidulo. Telesalvestus valmis Eesti Kontserdi, ERSO ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös. Režissöör Jason Starr (USA), helirežissöör Maido Maadik, tehnikajuht Sander Üksküla, produtsent Helen Valkna."
Annotatsioon:
"Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta finaalina kõlas Estonia kontserdisaalis maestro Neeme Järvi juhatusel Rudolf Tobiase oratoorium "Joonase lähetamine". Teos, mille esmaettekandest Leipzigis täitub 26. novembril 100 aastat, on Eesti muusikakultuuri üks alustalasid - muusika jõulisust on hinnatud võrdväärseks Mahleriga ja selle helidesse kätketud sõnumid kõnetavad kuulajaid kaugest minevikust tulevikuni. Esitavad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, oratooriumikoor, kammerkoor "Voces Musicales", Rahvusooper Estonia poistekoor, solistid Pille Lill, Merle Silmato, Juhan Tralla, Rauno Elp ja Johann Tilli, orelil Piret Aidulo. Telesalvestus valmis Eesti Kontserdi, ERSO ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös. Režissöör Jason Starr (USA), helirežissöör Maido Maadik, tehnikajuht Sander Üksküla, produtsent Helen Valkna."
Ettevõtluskoolitusest
Paljud muusikud on registreerinud ennast FIE-deks. Aga kas neist kõik ikka teavad, et tuleb enne 01.01.2010 ümber registreerida? Ja kuidas seda teha? Või kas oleks õigem hoopis teha OÜ? Ja kuidas seda veel teha? Neile ja teistele küsimustele küsimustele võiks täna vastuseid pakkuda muusikuid koondavad organisatsioonid.
Ühe näitena korraldas Eesti Interpreetide Liit 16.11. ettevõtlusseminari. Raamatupidamisfirma Avatrek tegevjuht Elo Mägi, kes on ise muusikute perest pärit, andis ülevaate erinevatest loovisikule sobivatest ettevõtlusvormidest ja selgitas nendega seotud võimalusi ja riske. Samuti rääkis ta äriseadustikust, raamatupidamisest ja maksustamisest. Kohal oli 24 muusikut, kellest enamus juba ettevõtjana tegutseb. EIL loodab sarnaste koolitustega jätkata ka 2010.
Äriregistri nõuanded erinevatele juriidilistele isikutele: http://www.just.ee/14568
Juhised FIE-le : http://www.emta.ee/index.php?id=4495
Ühe näitena korraldas Eesti Interpreetide Liit 16.11. ettevõtlusseminari. Raamatupidamisfirma Avatrek tegevjuht Elo Mägi, kes on ise muusikute perest pärit, andis ülevaate erinevatest loovisikule sobivatest ettevõtlusvormidest ja selgitas nendega seotud võimalusi ja riske. Samuti rääkis ta äriseadustikust, raamatupidamisest ja maksustamisest. Kohal oli 24 muusikut, kellest enamus juba ettevõtjana tegutseb. EIL loodab sarnaste koolitustega jätkata ka 2010.
Äriregistri nõuanded erinevatele juriidilistele isikutele: http://www.just.ee/14568
Juhised FIE-le : http://www.emta.ee/index.php?id=4495
Oratooriumikoorist
Seoses teemaga "Eesti Filharmoonia" selgitan oma seisukohti seoses nn Oratooriumikooriga.
Oratooriumikoor ei oleks püsiva koosseisuga kollektiiv, vaid tähendaks kunstilisi kollektiive ühendavas asutuses eelkõige eelarverida (ja nt koordineerivat projektijuhti), millest rahastatakse suure koori projektipõhist kokkukutsumist suurvormide ettekandmisel (kuni kuus korda aastas). Otsuse, millised koorid (ja lisajõud) on ühel või teisel puhul vajalikud, teevad asutuse juhid vastavalt repertuaarile – Händeli oratooriumid nõuavad üht, Rudolf Tobiase suurteosed teist ja Mahleri koorisümfoonia kolmandat moodi koosseisu. Koostööpartnerid võiks ERSO-le seejuures olla väga erineva tämbriga, ent hea tasemega koorid:
o RAM kui ühendasutuse ainus põhipalgal olev koor
o Eesti Filharmoonia Kammerkoor
o Rahvusooper Estonia ooperikoor tervikuna ning selle meeste- ja naistekoosseis eraldi
o Vanemuise ooperikoor
o Tütarlastekoor „Ellerhein“
o Rahvusooper Estonia poistekoor
Lätlaste suurim koor, 1942 asutatud riiklik segakoor "Latvija"kavandab muide 2010 debüüti USA-s esinemisega Lincoln Center'is New Yorgis. ;-)
Oratooriumikoor ei oleks püsiva koosseisuga kollektiiv, vaid tähendaks kunstilisi kollektiive ühendavas asutuses eelkõige eelarverida (ja nt koordineerivat projektijuhti), millest rahastatakse suure koori projektipõhist kokkukutsumist suurvormide ettekandmisel (kuni kuus korda aastas). Otsuse, millised koorid (ja lisajõud) on ühel või teisel puhul vajalikud, teevad asutuse juhid vastavalt repertuaarile – Händeli oratooriumid nõuavad üht, Rudolf Tobiase suurteosed teist ja Mahleri koorisümfoonia kolmandat moodi koosseisu. Koostööpartnerid võiks ERSO-le seejuures olla väga erineva tämbriga, ent hea tasemega koorid:
o RAM kui ühendasutuse ainus põhipalgal olev koor
o Eesti Filharmoonia Kammerkoor
o Rahvusooper Estonia ooperikoor tervikuna ning selle meeste- ja naistekoosseis eraldi
o Vanemuise ooperikoor
o Tütarlastekoor „Ellerhein“
o Rahvusooper Estonia poistekoor
Lätlaste suurim koor, 1942 asutatud riiklik segakoor "Latvija"kavandab muide 2010 debüüti USA-s esinemisega Lincoln Center'is New Yorgis. ;-)
Kohtumine kultuuriesindajatega
23.11 hommikul kogunes ligi 40 muusikaelu korraldajat Kultuuriministeeriumi, et kohtuda kõigi kuue naisega, kelle Eesti Vabariik praegu kultuuriesindajana välja on lähetanud. Need on Reet Weidebaum Berliinis, Reet Remmel Londonis, Kadri Jauram Brüsselis, Liisa Ojaveer Helsingis, Kersti Kirs Pariisis ja Helene Tedre Moskvas. Tegu oli esmakordse sellise kohtumisega, mis oli aga kindlasti vajalik - on ju infot välissuhete kohta muusikutele vaja nii värskete ideede ja kontaktide pärast, aga (eriti masu tingimustes) ka täiendavate teenimisvõimaluste pärast.
Iga kultuuriesindaja (kes töötab diplomaadina Eesti saatkonna juures) rääkis kohtumisel oma praegustest töödest ja tegemistest seoses muusika valdkonnaga. Samuti jagati kasulikke soovitusi Eesti heliloomingu ja interpreetide tutvustamiseks välismaal. Seejuures rõhutati, et kultuuriküsimustega tegelevad diplomaate leidub ju tegelikult rohkemgi kui need kuus - pressiatašeedest kultuurihuviliste suursaadikuteni. Publik, kelle hulgas oli nii süva-, jazz- kui rockmuusikuid, kuulas huviga ja küsis rohkelt küsimusi. Eraldi juturääkimist ja "nööbikeerutamist" ka pärast kohtumise lõppu jagus kauaks.
Siit leiate kultuuriesindajate kontaktandmed.
Iga kultuuriesindaja (kes töötab diplomaadina Eesti saatkonna juures) rääkis kohtumisel oma praegustest töödest ja tegemistest seoses muusika valdkonnaga. Samuti jagati kasulikke soovitusi Eesti heliloomingu ja interpreetide tutvustamiseks välismaal. Seejuures rõhutati, et kultuuriküsimustega tegelevad diplomaate leidub ju tegelikult rohkemgi kui need kuus - pressiatašeedest kultuurihuviliste suursaadikuteni. Publik, kelle hulgas oli nii süva-, jazz- kui rockmuusikuid, kuulas huviga ja küsis rohkelt küsimusi. Eraldi juturääkimist ja "nööbikeerutamist" ka pärast kohtumise lõppu jagus kauaks.
Siit leiate kultuuriesindajate kontaktandmed.
Loodi Eesti Muusika Arenduskeskus
Jätkuna 19.10.2009 postitusele "Euroraha muusika valdkonna arenguks" on hea meel teatada, et 24.11.2009 pidas EMTA ruumes oma asutamiskoosoleku MTÜ Eesti Muusika Arenduskeskus (EMAK). Uue MTÜ esimene tegemine on EASi taotluse lõpetamine muusika valdkonna arenduskeskuse loomiseks. Eeltaotlus osutus igatahes edukaks.
EMAK-i juhatusse saab põhikirja järgi kuuluda 5-15 liiget, praegu valiti sinna kõik kümme asutajaliiget: Marje Lohuaru (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Helen Sildna (Tallinn Music Week, MTÜ Muusikasuhtlus), Evi Arujärv (Eesti Muusika Infokeskus) ja Juko-Mart Kõlar (MTÜ Eesti Muusika Eksport). Ülejäänud juhatuse liikmed on Ülo Krigul (Eesti Heliloojate Liit), Jaak Sooäär (Eesti Jazzliit), Mikk Targo (MTÜ Eesti Muusika Eksport), Kalev Rattus (Eesti Autorite Ühing), Imbi Tarum (Eesti Interpreetide Liit), Kaie Tanner (Eesti Kooriühing), Ando Kiviberg (MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus).
Juhatuse esimeheks valiti Marje Lohuaru. MTÜ põhikirja koostamisega tegelesid aktiivselt Marje Lohuaru, Helen Sildna, Evi Arujärv ja Juko-Mart Kõlar. Kultuuriministeerium oli seejuures vaatleja ja nõuandja staatuses.
Tegu on esimese organisatsiooniga Eestis, kus on esindatud süva-, pärimus-, jazz- ja pop/rock-muusika. EMAK püüab eesti muusikat arendada välisekspertide sissetoomise ja manageride koolitamisega, suur eesmärk on eesti muusika ekspordistruktuuri loomine. Selleks jõudu tööle!
EMAK-i juhatusse saab põhikirja järgi kuuluda 5-15 liiget, praegu valiti sinna kõik kümme asutajaliiget: Marje Lohuaru (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Helen Sildna (Tallinn Music Week, MTÜ Muusikasuhtlus), Evi Arujärv (Eesti Muusika Infokeskus) ja Juko-Mart Kõlar (MTÜ Eesti Muusika Eksport). Ülejäänud juhatuse liikmed on Ülo Krigul (Eesti Heliloojate Liit), Jaak Sooäär (Eesti Jazzliit), Mikk Targo (MTÜ Eesti Muusika Eksport), Kalev Rattus (Eesti Autorite Ühing), Imbi Tarum (Eesti Interpreetide Liit), Kaie Tanner (Eesti Kooriühing), Ando Kiviberg (MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus).
Juhatuse esimeheks valiti Marje Lohuaru. MTÜ põhikirja koostamisega tegelesid aktiivselt Marje Lohuaru, Helen Sildna, Evi Arujärv ja Juko-Mart Kõlar. Kultuuriministeerium oli seejuures vaatleja ja nõuandja staatuses.
Tegu on esimese organisatsiooniga Eestis, kus on esindatud süva-, pärimus-, jazz- ja pop/rock-muusika. EMAK püüab eesti muusikat arendada välisekspertide sissetoomise ja manageride koolitamisega, suur eesmärk on eesti muusika ekspordistruktuuri loomine. Selleks jõudu tööle!
Saturday, 21 November 2009
Kulka uued koosseisud
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas 09.11.2009 Kultuurkapitali sihtkapitalide nõukogude uued koosseisud, kes töötavad Kultuurkapitalis järgmised kaks aastat.
Helikunsti sihtkapitali kuuluvad perioodil 2009-2011 (tähestiku järjekorras):
Eero Raun, Tanel Ruben, Aarne Saluveer, Toomas Siitan, Timo Steiner, Kadri-Ann Sumera, Kulvo Tamra. Neist Ruben, Saluveer ja Siitan kuulusid ka eelmisesse koosseisu, nii et kogemust peaks jaguma. Oma esimesel koosolekul 26.11 valis helikunsti sihtkapital oma esimeheks Aarne Saluveeri ja aseesimeheks Toomas Siitani.
Sihtkapitalide liikmete ülesanne on jagada sihtkapitali käsutusse eraldatud raha, esitada Kultuurkapitali nõukogule kultuurivaldkondade vaheliste ürituste projekte toetuse määramiseks ning jälgida sihtkapitali poolt määratud toetuste sihipärast kasutamist.
Miks on Kultuuriministeeriumi valdkonnanõunikud sageli Kulka sihtkapitalides? Seepärast, et neid on esitanud mitmed valdkondlikud valitsusvälised organisatsioonid. Ja miks neid on esitatud? Kuna ma pole varem Kulka sihtkapitalis tegutsenud, tsiteerin siinkohal teisi.
Esitajad on põhjendanud sellist sammu seisukohaga, et valdkonnanõunike kaasamine ekspertidena parandab jooksvat infoliikumist, rahastamisotsuste kvaliteeti ja eesmärgipärasust ning aitab vähendada probleeme aruandevõlgnevustega.
Üleliigne pole mainida: valdkonnanõunikele endile on Kultuurkapitali sihtkapitali koosseisus osalemine täiendav, ent parema töötulemuse nimel põhjendatud töökoormus, millega ei kaasne majanduslikud huvid. Selleks aga, et siiski laiendada rahastamisotsuste kandepinda, on Kultuuriministeeriumil tava kutsuda ministri käskkirjaga määratavate toetusprogrammide jaotamise komisjonidesse valdkonnanõunike kõrvale teised inimesed, kes ei tegutse Kultuurkapitali sihtkapitalides.
Helikunsti sihtkapitali kuuluvad perioodil 2009-2011 (tähestiku järjekorras):
Eero Raun, Tanel Ruben, Aarne Saluveer, Toomas Siitan, Timo Steiner, Kadri-Ann Sumera, Kulvo Tamra. Neist Ruben, Saluveer ja Siitan kuulusid ka eelmisesse koosseisu, nii et kogemust peaks jaguma. Oma esimesel koosolekul 26.11 valis helikunsti sihtkapital oma esimeheks Aarne Saluveeri ja aseesimeheks Toomas Siitani.
Sihtkapitalide liikmete ülesanne on jagada sihtkapitali käsutusse eraldatud raha, esitada Kultuurkapitali nõukogule kultuurivaldkondade vaheliste ürituste projekte toetuse määramiseks ning jälgida sihtkapitali poolt määratud toetuste sihipärast kasutamist.
Miks on Kultuuriministeeriumi valdkonnanõunikud sageli Kulka sihtkapitalides? Seepärast, et neid on esitanud mitmed valdkondlikud valitsusvälised organisatsioonid. Ja miks neid on esitatud? Kuna ma pole varem Kulka sihtkapitalis tegutsenud, tsiteerin siinkohal teisi.
Esitajad on põhjendanud sellist sammu seisukohaga, et valdkonnanõunike kaasamine ekspertidena parandab jooksvat infoliikumist, rahastamisotsuste kvaliteeti ja eesmärgipärasust ning aitab vähendada probleeme aruandevõlgnevustega.
Üleliigne pole mainida: valdkonnanõunikele endile on Kultuurkapitali sihtkapitali koosseisus osalemine täiendav, ent parema töötulemuse nimel põhjendatud töökoormus, millega ei kaasne majanduslikud huvid. Selleks aga, et siiski laiendada rahastamisotsuste kandepinda, on Kultuuriministeeriumil tava kutsuda ministri käskkirjaga määratavate toetusprogrammide jaotamise komisjonidesse valdkonnanõunike kõrvale teised inimesed, kes ei tegutse Kultuurkapitali sihtkapitalides.
Subscribe to:
Posts (Atom)
