Delfi Forte tutvustab eeskätt Hans Lõugase isikus aeg-ajalt uusi vidinaid ja rakendusi, mis aitavad muusikal erineval moel inimesteni jõuda. 30.06.2015 siis laekus see uudis, et "Apple pakub ka Eestis tasuta muusikat uue streaming-teenusega". Tutvustatud on kuutasu-põhist streaming-teenust Apple Music, mis esimesed 3 kuud on kasutajale tasuta. See on siis järg Apple'i muusikapoele iTunes, kust sai väga lihtsalt peenraha eest lugusid või albumeid osta.
Ühtlasi, nagu kirjutab ka Hans Lõugas 10.06.2015, täiendab see seniste teenuste rida: Spotify kui maailma suurim, selle konkurendid Deezer ja Rdio, kõrgemale Hi-Fi kvaliteedile rõhuv Tidal.
Apple Music: 10 dollari eest kuus ligipääs 30 miljonile palale iTunesi kataloogist.
Eesti Telekom on teatanud (Forte 10.06.2015) , et Google'i eeskujul hakkavad nemadki toetama oma töötajate start-up-projekte - üks päev töönädalast oma ettevõtte arendamiseks. Koostööd tehakse Garage48-ga - 5-6 meeskonnale antakse 3 nädala jooksul oma projekti edasiarendamiseks nõu, seejärel valitakse 1-2 meeskonda 4-nädalasse toetusprogrammi, mis päädib 10 000-eurose toetusega idufirmale, ilma osalust taotlemata. Start-up'idele on telekomiäris kolm valdkonda: internetiühendus ja suhtluskanalid, mobiilimaksed ja e-äri ning asjade internet (rasketööstuse tootmisseadmeist kodudeni).
Kas midagi sarnast võiks kunagi teha ka Rahvusringhääling või Rahvusraamatukogu?
Tuesday, 30 June 2015
Wednesday, 22 April 2015
Kontserdikülastaja kulutab enim
Statistikaameti andmetel kulutab kultuuri- või spordisündmuse külastaja külastuse jooksul keskmiselt 14 eurot, kõige enam kulub leibkonnal raha kontserdikülastuse jooksul.
Kultuuri- või spordisündmuse külastaja kulutab piletitele keskmiselt 6,8 eurot, söögile ja joogile toimumiskohas või väljaspool toimumiskohta 3,8 eurot ning transpordile ja parkimisele 2,5 eurot. Muid kulutusi (näiteks kava, meened, lilled, iluteenus, riided, majutus) teeb külastaja keskmiselt ühe euro eest, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Kutt Kommel statistikablogis.
Kõige enam raha kulub kontserdikülastusel
Kontserdil käies kulub leibkonnal külastuse jooksul keskmiselt 38 eurot. Teatris käies kulutab leibkond keskmiselt 36 eurot, muudel kultuurisündmustel käies (festivalid, kokkutulekud, külapäevad) 33 eurot, spordivõistlustel 24 eurot ja muuseumis 22 eurot.
Kõige vähem kulutatakse raha kinos käies – keskmiselt 19 eurot leibkonna kohta. Kuigi ühe kinokülastuse jooksul tehtavad leibkonna kulutused on teiste kultuurisündmustega võrreldes väiksemad, siis kinoskäikude arvu arvesse võttes on kinokülastuse kogukulud suuremad. 2013. aastal kulutasid leibkonnad kinoskäigule kokku 67 miljonit eurot, mis moodustas kultuuri- ja spordiasutuste külastustele tehtud kogukulutustest 27 protsenti.
Kokku kulutavad leibkonnad kultuuri- või spordisündmuste külastamisele aastas hinnanguliselt ligi 248 miljonit eurot.
Kontserdikülastajad kulutasid kokku ligi 57 miljonit eurot (23 protsenti), teatri, ooperi-, balleti- või tantsuetenduste külastajad ligi 55 miljonit eurot (22 protsenti), muuseumi, näituste või kultuuripärandi paikade külastajad üle 28 miljoni euro (11,5 protsenti), spordi ja muude kultuurisündmuste külastajad kumbki ligi 20 miljonit eurot (kumbki 8 protsenti).
Väljaspool toimumiskohta kulub enim raha transpordile
Uuringu oluline huviobjekt olid kulutused, mida elanikud teevad seoses kultuuriasutuses käimisega, aga väljaspool ürituse või sündmuse toimumiskohta. Enamasti pole sellised teenusepakkujad kultuuriasutustega seotud ja neid seob kultuuri- ja spordiasutusega vaid see, et nad paiknevad selle lähedal. Seega reeglina on keeruline tuvastada seoseid selliste kulutuste ja sündmuste vahel. Rahvusvaheliselt on nähtus tuntud kõrvalmõjuna teistele majandusvaldkondadele (spillover effect).
Väljaspool toimumiskohta kulub enim raha transpordile. Kokku kulutavad leibkonnad aastas kultuuri- või spordisündmustel käies transpordile ligi 41,5 miljonit eurot, söömisele-joomisele 26,3 miljonit eurot ja muule (nt majutus) 6,2 miljonit eurot.
Kinos käies kulutavad leibkonnad väljaspool toimumiskohta kõige enam – aastas kokku ligi 18,5 miljonit eurot, muuseumis käies 14 miljonit, kontserdil käies 13 miljonit, teatris käies ligi 12 miljonit, spordivõistlustel käies 10,7 miljonit eurot ja muudel kultuurisündmustel käies üle 8 miljoni euro aastas.
Andmed põhinevad statistikaameti 2013. aastal korraldatud elanikkonna moodul-uuringu kultuurimooduli küsimustikul. Uuringu üldkogumi moodustasid kõik Eestis elavad vähemalt 15-aastased alalised elanikud v.a pikka aega (vähemalt aasta) institutsioonides viibijad.
Allikaviited: PM 22.04.2015, statistikablogi
Kultuuri- või spordisündmuse külastaja kulutab piletitele keskmiselt 6,8 eurot, söögile ja joogile toimumiskohas või väljaspool toimumiskohta 3,8 eurot ning transpordile ja parkimisele 2,5 eurot. Muid kulutusi (näiteks kava, meened, lilled, iluteenus, riided, majutus) teeb külastaja keskmiselt ühe euro eest, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Kutt Kommel statistikablogis.
Kõige enam raha kulub kontserdikülastusel
Kontserdil käies kulub leibkonnal külastuse jooksul keskmiselt 38 eurot. Teatris käies kulutab leibkond keskmiselt 36 eurot, muudel kultuurisündmustel käies (festivalid, kokkutulekud, külapäevad) 33 eurot, spordivõistlustel 24 eurot ja muuseumis 22 eurot.
Kõige vähem kulutatakse raha kinos käies – keskmiselt 19 eurot leibkonna kohta. Kuigi ühe kinokülastuse jooksul tehtavad leibkonna kulutused on teiste kultuurisündmustega võrreldes väiksemad, siis kinoskäikude arvu arvesse võttes on kinokülastuse kogukulud suuremad. 2013. aastal kulutasid leibkonnad kinoskäigule kokku 67 miljonit eurot, mis moodustas kultuuri- ja spordiasutuste külastustele tehtud kogukulutustest 27 protsenti.
Kokku kulutavad leibkonnad kultuuri- või spordisündmuste külastamisele aastas hinnanguliselt ligi 248 miljonit eurot.
Kontserdikülastajad kulutasid kokku ligi 57 miljonit eurot (23 protsenti), teatri, ooperi-, balleti- või tantsuetenduste külastajad ligi 55 miljonit eurot (22 protsenti), muuseumi, näituste või kultuuripärandi paikade külastajad üle 28 miljoni euro (11,5 protsenti), spordi ja muude kultuurisündmuste külastajad kumbki ligi 20 miljonit eurot (kumbki 8 protsenti).
Väljaspool toimumiskohta kulub enim raha transpordile
Uuringu oluline huviobjekt olid kulutused, mida elanikud teevad seoses kultuuriasutuses käimisega, aga väljaspool ürituse või sündmuse toimumiskohta. Enamasti pole sellised teenusepakkujad kultuuriasutustega seotud ja neid seob kultuuri- ja spordiasutusega vaid see, et nad paiknevad selle lähedal. Seega reeglina on keeruline tuvastada seoseid selliste kulutuste ja sündmuste vahel. Rahvusvaheliselt on nähtus tuntud kõrvalmõjuna teistele majandusvaldkondadele (spillover effect).
Väljaspool toimumiskohta kulub enim raha transpordile. Kokku kulutavad leibkonnad aastas kultuuri- või spordisündmustel käies transpordile ligi 41,5 miljonit eurot, söömisele-joomisele 26,3 miljonit eurot ja muule (nt majutus) 6,2 miljonit eurot.
Kinos käies kulutavad leibkonnad väljaspool toimumiskohta kõige enam – aastas kokku ligi 18,5 miljonit eurot, muuseumis käies 14 miljonit, kontserdil käies 13 miljonit, teatris käies ligi 12 miljonit, spordivõistlustel käies 10,7 miljonit eurot ja muudel kultuurisündmustel käies üle 8 miljoni euro aastas.
Andmed põhinevad statistikaameti 2013. aastal korraldatud elanikkonna moodul-uuringu kultuurimooduli küsimustikul. Uuringu üldkogumi moodustasid kõik Eestis elavad vähemalt 15-aastased alalised elanikud v.a pikka aega (vähemalt aasta) institutsioonides viibijad.
Allikaviited: PM 22.04.2015, statistikablogi
Subscribe to:
Posts (Atom)
