Kultuuriministeeriumi pressiteade 15.11.2010: "ERSO direktori kohuseid täidab alates homsest Anneli Unt
Täna kohtusid kultuuriminister Laine Jänes ja kantsler Siim Sukles ministeeriumis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktori Andres Siitaniga, et kuulata ERSO direktori edasisi tegevusi pingelise eelarveseisu parandamiseks.
Kultuuriminister Laine Jänes ütles, et kuigi Riigikassa tänaste andmete põhjal on ERSO majanduslik seis äärmiselt kriitiline, ei esitanud ERSO direktor Andres Siitan tänasel kohtumisel jätkuvalt välja vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks, ega ole seni teinud arvestatavaid tegevusi asutuse eelarvesituatsiooni päästmiseks. Siitan pakkus täna omapoolse lahendusena, et puuduoleva kuus miljonit võiks võtta Eesti Kontserdi eelarvest.
”Andres Siitan ei planeerinud ERSO tänavust eelarvet neis piirides, mis olid juba eelmisest suvest teada, nii on ta asutuse juhina rikkunud eelarvedistsipliini, millega ta on teinud juhtimisvea ja mis on viinud tema juhitava asutuse raskesse majanduslikku olukorda.
Siitan ei ole asutuse juhina arvestanud riske, mida tema käitumine võib asutuse tegevusele kaasa tuua ja sellega on ta põhjustanud ministeeriumi kui tööandja täieliku usalduse kaotuse enda vastu. Asutuse juhile, kes on rikkunud nii rängalt finantsdistsipliini, ei ole võimalik taotleda päästeraha,“ märkis minister.
Minister rõhutas, et asutuse juhi poolt õigeaegselt tegemata juhtimisotsused ei tohi kahjustada maineka orkestri jätkusuutlikku tegutsemist ega seada löögi alla ERSO-s töötavate inimeste stabiilseid sissetulekuid ning vaatamata ministeeriumi korduvatele nõudmistele pole Andres Siitan rakendanud vajalikke meetmeid ERSO majandusolukorra parandamiseks.
Tänase seisuga on ERSO Riigikassa andmetel kasutanud tegevuskulusid riigituludest 93,96% ulatuses (summas 30 524340 krooni), tegevuskulude kasutamata summa majandusaasta lõpuni on 1 963 757 krooni, s.h riigieelarvelistest personalikuludest on kasutatud 93,52% (kasutamata jääk 6,48% summas 1 963 757), riigieelarvelistest majandamiskuludest on kasutatud 100% (kasutamata jääki ei ole).
Kultuuriminister määras ERSO direktori kohusetäitjaks alates teisipäevast, 16. novembrist Eesti Filharmoonia Kammerkoori direktori Anneli Undi, kes täidab neid kohuseid kuni asutuse uue juhi määramiseni. Samaaegselt jätkab Unt ka kammerkoori direktori ametikohal."
Ennetades vandenõuteoreetikute väiteid:
1. See, et ERSO järgmine kontsert (27. ja 28.11), Schumanni "Paradiis ja Peri", toimub just koostöös EFK-ga, on plaanitud juba ammu, aastajagu tagasi.
2. See, et värskelt ilmunud TeMuKi persooniloo kangelane on nimelt Anneli Unt, ei ole ministeeriumi-poolne turunduslik niiditõmbamine, vaid praegustest uudistest sõltumatu toimetuse valik ja juba ammu tehtud intervjuu.
3. Anneli Unt on ka ise üht kuulujuttu kummutades öelnud Delfile 15.11.2010, et ERSO ja EFK peavad jätkama eraldi asutustena.
Last but not least - ERSO ja ministeeriumi kirjavahetus, sh ülevaade 2010.a. eelarvevahendite kasutamisest, on avalik.
Olukord ERSO-s. Riigikogu 17.11.2010 infotunni stenogramm. Vastab kultuuriminister
Kanal 2: Minister Jänes ohverdas ERSO päästmiseks orkestri direktori (15.11.2010)
ETV AK: Kultuuriminister vallandas ERSO direktori (15.11.2010)
ERR: Siitan: arvestasin sule sappa saamisega, Vikerhommiku intervjuu (16.11.2010)
Sirje Endre: Neeme Järvi mõtted muutusid kiiremini, kui jälgida jõudis (Delfi 16.11.2010)
Aivar Mäe: kodutülisid ei viida ajalehtede esikaantele (Delfi 17.11.2010)
Andres Mustonen kaitseb ERSO-tülis minister Jänest (Delfi 17.11.2010)
Monday, 15 November 2010
Thursday, 11 November 2010
Orden Eri Klasile
Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedjev otsustas 15.10.2010 anda suure panuse eest kultuurisidemete arendamisel Venemaaga Sõpruse ordeni maestro Eri Klasile - Moskva Kolobovi-nimelise teatri "Novaja Opera" peadirigendile.
Õnnitleme auväärset maestrot autasu puhul! Eri Klas on tõepoolest mees, keda tuntakse Moskvas tõelise Eesti kultuuri saadikuna ning kelle nimi avab seal ka muidu üsnagi kinniseid uksi.
Sama autasu pälvisid Venemaa riigipealt veel Helsingi Ülikooli keeleprofessor Arto Samuel Mustajoki, Armeenia rahvusvahelise noortekeskuse juht Andranik Nikogosjan ja Moskva riikliku akadeemilise Jevgeni Vahtangovi nimelise teatri kunstiline juht, leedulane Rimas Tuminas.
Eestis jagab riiklikke aumärke samuti president, temale võib vastava ettepaneku teha interneti vahendusel iga kodanik. Vt: http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/ettepanek.php.
Õnnitleme auväärset maestrot autasu puhul! Eri Klas on tõepoolest mees, keda tuntakse Moskvas tõelise Eesti kultuuri saadikuna ning kelle nimi avab seal ka muidu üsnagi kinniseid uksi.
Sama autasu pälvisid Venemaa riigipealt veel Helsingi Ülikooli keeleprofessor Arto Samuel Mustajoki, Armeenia rahvusvahelise noortekeskuse juht Andranik Nikogosjan ja Moskva riikliku akadeemilise Jevgeni Vahtangovi nimelise teatri kunstiline juht, leedulane Rimas Tuminas.
Eestis jagab riiklikke aumärke samuti president, temale võib vastava ettepaneku teha interneti vahendusel iga kodanik. Vt: http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/ettepanek.php.
Tuesday, 9 November 2010
ERSO saaga jätkub
BNS 09.11.2010: "Kultuuriminister Laine Jänes süüdistab ERSO direktor Andres Siitanit püüdes avalikkust eksitada ja väidab, et aasta keskel toimunud struktuurimuudatused ERSO eelarvesse auku ei löönud.
"Eelarves vajalike kärbete tegemata jätmine ja unistused lisarahast on kaks täiesti erinevat asja, millega ERSO direktor Andres Siitan püüab avalikkust eksitada, pannes nii kõik teemad ühte patta," ütles kultuuriminister Laine Jänes BNS-ile.
"Aasta keskel toimunud struktuurimuudatused ei ole ERSO eelarvet oluliselt pingestanud, seda tõestas teenistuslik järelevalve," ütles Jänes. Kontsertkoori loomiseks oli ministri sõnade kohaselt ette nähtud sihtotstarbeline raha ja see eraldati asutusele, mille juurde koor loodi, ehk Eesti Kontserdile. ERSO ei saanud ministri sõnul koori loomiseks ettenähtud raha seetõttu, et tema oma struktuuri uut kollektiivi luua ei soovinud. "Seega on asjatu rääkida sellest, et midagi on ERSO eelarvest lisaks ära võetud," sõnas kultuuriminister.
Teenistusliku järelevalve kokkuvõttega on Siitanil ministri sõnul olnud võimalik tutvuda, sest kogu järelevalve põhines nendel dokumentidel, mida Siitan komisjonile esitas. Ministri väitel teadis Siitan seega kogu infot, mida komisjon analüüsis. Teenistusliku järelevalve lõppjäreldused on Jänese sõnul esitatud avalikus dokumendis. "Vastuseks küsimusele, millel põhinevad arvutused, saab öelda, et ikka matemaatilisel meetodil," lisas minister.
"Kõik riigieelarvest tegevustoetust saavate asutuste juhid, kaasa arvatud Andres Siitan, teadsid juba 2009. aasta suvel, et peavad oma asutuse tänavuse eelarve puhul arvestama 9 protsendi suuruse kärpega. ERSO direktor Andres Siitan leidis, et seadused tema kohta ei käi," ütles Jänes. Jättes aasta algusest peale arvestamata tänavuse üldise eelarvekärpe, on Siitan ministri hinnangul rikkunud eelarvedistsipliini ja tekitanud ERSO eelarves äärmiselt pingelise olukorra.
"Iga asutuse juht vastutab oma juhitava asutuse eelarve koostamise eest ja ka nüüd tuleb ERSO direktoril endal välja pakkuda meetmed, kuidas selles eelarvesituatsioonis asutus edasi liigub," ütles Jänes. Ministeerium ootab tema sõnul jätkuvalt mõistlikke lahendusi ja ettepanekuid.
Veel kajastusi:
Õhtulehe täpsustus 13.11.2010
Jänes ja Siitan kohtuvad esmaspäeval (PM 12.11.2010)
Neeme Järvi: miks Laine Jänes ERSO-le rohkem raha ei anna? (Õhtuleht 12.11.2010)
Järvi kutsus avalikus kirjas Jänest Siitaniga kohtuma (Postimees 11.11.2010)
Jüri Leiten: eest muusikud võiksid ennast vähem imetleda (Delfi 11.11.2010)
Sümfooniaorkestri juhi Andres Siitani toimekas päev (Delfi 11.11.2010)
Neeme Järvi kahtleb Laine Jänese tegevuses (Delfi 11.11.2010)
Laine Jänese vastus Neeme Järvi avalikule kirjale
Laine Jänes: lahendus Siitani kohta tuleb peagi (EPL 10.11.2010)
Siitan: ERSO peab jääma kõrgetasemeliseks orkestriks (Delfi 10.11.2010)
ERSO vajab uut juhti või kiireid ja karme otsuseid (EPL 09.11)
Siitan: nõutav eelarvekärbe lammutaks ERSO (BNS, PM 08.11)
Seoses Neeme Järvi 15.11.2010 avaliku kirjaga, milles ta kutsub tuntud muusikuid ERSO-t päästma, olgu parandatud üks faktiviga: koos ERSO-ga said Grammy 2004. aastal ka RAM ja "Ellerhein", 2007. aastal võitis Grammy aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Maestro süüdistused riikliku kuriteo sooritamisest jätaksin aga üldse kommenteerimata.
Maestro Tõnu Kaljuste kommentaar saates Delta 24.01.2011.
"Eelarves vajalike kärbete tegemata jätmine ja unistused lisarahast on kaks täiesti erinevat asja, millega ERSO direktor Andres Siitan püüab avalikkust eksitada, pannes nii kõik teemad ühte patta," ütles kultuuriminister Laine Jänes BNS-ile.
"Aasta keskel toimunud struktuurimuudatused ei ole ERSO eelarvet oluliselt pingestanud, seda tõestas teenistuslik järelevalve," ütles Jänes. Kontsertkoori loomiseks oli ministri sõnade kohaselt ette nähtud sihtotstarbeline raha ja see eraldati asutusele, mille juurde koor loodi, ehk Eesti Kontserdile. ERSO ei saanud ministri sõnul koori loomiseks ettenähtud raha seetõttu, et tema oma struktuuri uut kollektiivi luua ei soovinud. "Seega on asjatu rääkida sellest, et midagi on ERSO eelarvest lisaks ära võetud," sõnas kultuuriminister.
Teenistusliku järelevalve kokkuvõttega on Siitanil ministri sõnul olnud võimalik tutvuda, sest kogu järelevalve põhines nendel dokumentidel, mida Siitan komisjonile esitas. Ministri väitel teadis Siitan seega kogu infot, mida komisjon analüüsis. Teenistusliku järelevalve lõppjäreldused on Jänese sõnul esitatud avalikus dokumendis. "Vastuseks küsimusele, millel põhinevad arvutused, saab öelda, et ikka matemaatilisel meetodil," lisas minister.
"Kõik riigieelarvest tegevustoetust saavate asutuste juhid, kaasa arvatud Andres Siitan, teadsid juba 2009. aasta suvel, et peavad oma asutuse tänavuse eelarve puhul arvestama 9 protsendi suuruse kärpega. ERSO direktor Andres Siitan leidis, et seadused tema kohta ei käi," ütles Jänes. Jättes aasta algusest peale arvestamata tänavuse üldise eelarvekärpe, on Siitan ministri hinnangul rikkunud eelarvedistsipliini ja tekitanud ERSO eelarves äärmiselt pingelise olukorra.
"Iga asutuse juht vastutab oma juhitava asutuse eelarve koostamise eest ja ka nüüd tuleb ERSO direktoril endal välja pakkuda meetmed, kuidas selles eelarvesituatsioonis asutus edasi liigub," ütles Jänes. Ministeerium ootab tema sõnul jätkuvalt mõistlikke lahendusi ja ettepanekuid.
Veel kajastusi:
Õhtulehe täpsustus 13.11.2010
Jänes ja Siitan kohtuvad esmaspäeval (PM 12.11.2010)
Neeme Järvi: miks Laine Jänes ERSO-le rohkem raha ei anna? (Õhtuleht 12.11.2010)
Järvi kutsus avalikus kirjas Jänest Siitaniga kohtuma (Postimees 11.11.2010)
Jüri Leiten: eest muusikud võiksid ennast vähem imetleda (Delfi 11.11.2010)
Sümfooniaorkestri juhi Andres Siitani toimekas päev (Delfi 11.11.2010)
Neeme Järvi kahtleb Laine Jänese tegevuses (Delfi 11.11.2010)
Laine Jänese vastus Neeme Järvi avalikule kirjale
Laine Jänes: lahendus Siitani kohta tuleb peagi (EPL 10.11.2010)
Siitan: ERSO peab jääma kõrgetasemeliseks orkestriks (Delfi 10.11.2010)
ERSO vajab uut juhti või kiireid ja karme otsuseid (EPL 09.11)
Siitan: nõutav eelarvekärbe lammutaks ERSO (BNS, PM 08.11)
Seoses Neeme Järvi 15.11.2010 avaliku kirjaga, milles ta kutsub tuntud muusikuid ERSO-t päästma, olgu parandatud üks faktiviga: koos ERSO-ga said Grammy 2004. aastal ka RAM ja "Ellerhein", 2007. aastal võitis Grammy aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Maestro süüdistused riikliku kuriteo sooritamisest jätaksin aga üldse kommenteerimata.
Maestro Tõnu Kaljuste kommentaar saates Delta 24.01.2011.
Friday, 5 November 2010
Lätis uus kultuuriminister
Koos uue valitsusega astus Lätis 03.11.2010 ametisse ka uus kultuuriminister.
Sarmite Elerte on ajakirjanik ja filmikriitik, kes sai Läti väga tuntud avaliku elu tegelaseks juhtiva päevalehe Diena peatoimetajana aastatel 1992-2008. Ta on sõnastanud ka oma kolm prioriteeti ministrina: Läti identiteedi tugevdamine (eraldi tähelepanuga uuel integratsiooniprogrammil ja laulupidudel), suurem tähelepanu professionaalkultuurile ning loomemajandusele.
Mis muud, kui jõudu tööle.
Eelmist Läti kultuuriministrit Ints Dalderis't on Eesti publik aeg-ajalt näinud Põhjamaade Sümfooniaorkestri klarnetimängijana. Avalikkusele tuntuks sai ta 2006. aastal Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri direktorina, kui vallandus konflikt orkestri ja Läti kultuuriministeeriumi vahel. Dalderis astus poliitikasse ja sai saatuse irooniana ise 2009. aastal järgmiseks ministriks. Nüüd teame, et mitte kauaks.
Sarmite Elerte on ajakirjanik ja filmikriitik, kes sai Läti väga tuntud avaliku elu tegelaseks juhtiva päevalehe Diena peatoimetajana aastatel 1992-2008. Ta on sõnastanud ka oma kolm prioriteeti ministrina: Läti identiteedi tugevdamine (eraldi tähelepanuga uuel integratsiooniprogrammil ja laulupidudel), suurem tähelepanu professionaalkultuurile ning loomemajandusele.
Mis muud, kui jõudu tööle.
Eelmist Läti kultuuriministrit Ints Dalderis't on Eesti publik aeg-ajalt näinud Põhjamaade Sümfooniaorkestri klarnetimängijana. Avalikkusele tuntuks sai ta 2006. aastal Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri direktorina, kui vallandus konflikt orkestri ja Läti kultuuriministeeriumi vahel. Dalderis astus poliitikasse ja sai saatuse irooniana ise 2009. aastal järgmiseks ministriks. Nüüd teame, et mitte kauaks.
Subscribe to:
Posts (Atom)
