Wagner & Verdi

N 24.10.2013 jõuavad ETV eetrisse kaks esimest osa 6-osalisest muusikadokumentaalist "Wagner & Verdi". Soovitav vaadata neil, kes huvituvad muusika, füüsika ja tajupsühholoogia seostest. Kuna tekstilugejana olen saatega juba tuttav, kirjutasin välja paar ilmekat tsitaati, abimaterjaliks nt muusikaõpetajatele. Ka arrogantsil võib olla oma võlu. Head vaatamist!

Tenor Rolando Villazon: Wagner oli mees, kes pidi oma teosega võitlema.

Rolando Villazon Verdist: Ta armastab rahvalikke meloodiaid, Orkestrist kostab aina tšumpapapa. Sellist tšuntatata-tšuntatatat ei leia Wagnerilt ilmaski.

Laulmisõpetaja Elio Battaglia: Richard Wagneri jaoks oli olemas ainult Richard Wagner ja siis tuli tükk tühja maad.

Verdi Wagneri kohta: Ta on väga andekas mees, kes eksleb segastel teedel, sest ei oska lihtsaid ega sirgeid leida.

Wagner: minu laul on alati deklamatsioon, kuid minu deklamatsioon on samal ajal ka laul.

Muusikakriitik Eduard Hanslick Nibelungide sõrmusest: Ilma muusika ja laulmiseta kutsuvad need lailisevad ja kokutavad kõned kõikjal esile vaid ärritusega segatud naeru.

Eduard Hanslick Wagneri nõudmistest lavastajaile: Kes aga poleks rõõmustanud hetke üle, kus Brünhilde kargab tekstiraamatu selgesõnalisel nõudel ratsu selga ja sööstab ühe hüppega lõõmavale tuleriidale? Ent selle asemel talutab Brünhilde oma armetu Rosinante kulisside vahele ega mõtlegi kuhugi karata ega söösta.

Lauljanna Gwyneth Jones: Kord seisin Met'i laval, miniseelik seljas, olles lava taga enne oda kätte võtnud, kiivri pähe ja  saapad jalga pannud. Siis tuli mõte, et asi on ikka päris hull: sa oled täiskasvanud naine, aga lähed jälle Hojotoho't laulma. Vahel on naljakas, aga muidu imetore...

Helilooja Christian Brandauer Tristani-akordist: Beethoven kasutas seda igatahes juba 50 aastat enne Wagnerit. Tegu on topeltdominandi, sügavalt ärritava kvindiga, mis raugeb väga pingeliselt ja peaaegu ängistavalt.

Werner Burkard pärast Miles Davise surma: Armas Jumal on andnud kaks korda kahele suurele tõprale suure ande - need on Miles Davis ja Richard Wagner.

Helilooja Konstantin Wecker: Ma tajun, et Wagner tahab minu üle võimust võtta ja see ei meeldi mulle, kuid Verdi tabab otse südamesse. Verdi ei taha mind valitseda. Ta naiivsus ongi kõige võluvam. Kuidas saakski selle eluga naiivseks jäämata toime tulla? Wagner on kõike muud kui naiivne. Wagner on täiuslik, uinutav, võimukas ja tambib mu kohati põrmu.

Füüsik Hans-Ulrich Balzer: Paljud heliloojad komponeerivad muusikat selle järgi, millised nad on ise või olla tahaksid. Stressiseisundile on tüüpiline, et meis esinevad rütmid muutuvad kiiresti, neid reguleeritakse ruttu. Tugevalt kõikuvad rütmid, mille jaotuspilt meenutab kaost, reedavad jämedakoelist käitumist, mis piirneb juba neurootilisusega. Verdi kohta võib öelda, et ta muusika on väga struktureeritud. Wagneril on deaktiveerimise ja aktiveerimise üleminek sageli sujuv, mistõttu üldpilt vastab pigem kaootilisele käitumisele. Seega võib Wagneri kohta väita, et ta kontrollimatu ja neurootiline käitumine vaheldus väga paljude depressiivsete faasidega.

Dirigent Christian Thielemann: Pärast Wagneri kuulamist pole kindlasti vaja arsti juurde minna. Kui üledoos võtta, võib hiljem aknast välja hüpata küll, kuid see on liialdus ja sama võib juhtuda ka Verdi muusikaga.