Bioloogia valdkonnas sündinud teadustöid tutvustav teadusajakiri "Proceedings of the Royal Society B" on korduvalt toonud avalikkuse ette ka põnevaid uuringuid seoses muusikaga, vt siit.
Nüüd on seal ilmunud tähelepanuväärne artikkel (nagu teavitab ka teadus.err.ee uudis), mis tõestab, et rahvaste muusikasse aastatuhandete jooksul ladestunud mustrid on võrreldavad DNA-ga ning muusikasse ladestunud iidsed fragmendid võimaldavad teha järeldusi populatsioonide liikumiste ja arengu kohta viimase 6000 aasta jooksul.
Artikkel "Correlations in the population structure of music, genes and language" on valminud Kanada McMasteri ülikooli teadlaste rühmatööna ning käsitleb 220 Taiwani saarel salvestatud rahvalaulu.
Olen veendunud, et vähemalt sama põnev uurimisallikas oleks ka eesti rahvalaulud. Vanema regilaulu aastatuhandete jooksul ladestunud kihistus võimaldab minna mööda rahvast korduvalt tabanud kultuurikatkestustest ning räägiks meile meist endist ammu ununenud lugusid, mida praegu õhtumaise tsivilisatsiooni loojangul, oleks selle väikese, ent iidvana etnose edaspidiseks arenemiseks väga vaja. Nii et see on mitte ainult bioloogia ja muusikapsüühika, vaid ka rahvusliku ideoloogia teema. Ja huvitavaid kulturoloogilisi järeldusi võimaldaks ka selle arhailise ladestuse kõrvutamine uuema rahvalauluga selle erinevates ilmingutes viimase paari sajandi jooksul.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment