Venno Laul oli ühtaegu tõsine töömees ning südamlik ja naljahimuline pereisa.
Nõudlik eeskätt iseenda ja seejärel ka teiste suhtes. Keerulistes olukordades ühtaegu
aus ja sirgjooneline ning samas õiglane ja mõista püüdev. Tema karmivõitu lapsepõlv
kujundas temas välja need veendunud väärtushinnangud, millele ta jäi alati truuks.
Seepärast oli ta ka kolleegina usaldusväärne ning juhina kindlakäeline ja eeskuju
andev. Õppejõuna oli ta tähelepanelik suunaja, kes andis õpilastele võimaluse oma
teed leida. Koorijuhina oli ta tugev liider, kes oskas oma lauljaid hoida ja
arendada. Saatus kinkis talle imelise
abikaasa ja kokkuhoidva pere, kes oli alati tema kindel tagala. Sel toel suutis
ta saavutada ülimalt täisväärtuslikuma elu ning ära teha mitme mehe jagu
elutööd.
Mitte ilmaasjata ei räägitud Venno Laulu poistekoorist aastakümneid kui „lordikasvatuse
taimelavast“ – kasvukeskkonnast, kus poistest kujundatakse euroopaliku
kasvatusega härrasmehed. Seda isegi nõukoguliku režiimi tingimustes, mis pigem püüdis
ju massinimesi voolida.
Tema juhitud poistekoorist käis läbi neljakohaline arv mehehakatisi.
Suur osa neist on muusikas või teistes kultuurivaldkondades, aga ka muudel elualadel
olulistes rollides, mõjutamas Eesti elu. Veelgi enam on neid, kes on puudutatud
tema sädelevast energiast laululaval lauldes. Kõigile neile lauljatele ning
kõigile oma kasteelistele andis Venno Laul kogu oma olekuga julgust ja lootust.
Tema töö pedagoogina, koori- ja koolijuhina on ilmekas tõestus, kuivõrd suur
võib olla üksikisiku roll ühiskonnas (kasvõi oma kõrgkooli tulevikuplaanide
eest võideldes) ja kui tähtis on õpetaja suunav mõju oma õpilastele.
Mind kutsuti Venno Laulu poistekoori 6-aastasena. Sealtpeale kuni
tänaseni on ta olnud minu jaoks kõige olulisem eeskuju ja auväärne Õpetaja. Ta
oli mu suunaja esmalt puhkpillide ja seejärel koorijuhtimise juurde ning muusikamaitse
kujundaja. Tema käe all sain töötada poistekoori administraatorina ja õppida
viis kõrgkooliaastat dirigeerimist. Hiljem tegutsesime juba kollegiaalsel
tasandil, kui meid sidusid sarnased maailmavaatelised tõekspidamised, intervjuud
telesaadetele ja arutelud klaverivabriku
edendamiseks. Palusin tema väärt nõuandeid nii tööks enda kooriga kui ise koolijuhi
ametisse asudes. Tal jagus alati nii minu kui teiste jaoks aega ja hoolivust.
Venno Laulu elutöö kannab vilja ning tema eeskuju toimib oma
järjekindlal moel põlvest põlve tuhandetes Eestimaa kodudes.
Puhka rahus, kallis Õpetaja!
