Tuesday 23 October 2018

In memoriam Venno Laul (1938-2018)


Venno Laul oli ühtaegu tõsine töömees ning südamlik ja naljahimuline pereisa. Nõudlik eeskätt iseenda ja seejärel ka teiste suhtes. Keerulistes olukordades ühtaegu aus ja sirgjooneline ning samas õiglane ja mõista püüdev. Tema karmivõitu lapsepõlv kujundas temas välja need veendunud väärtushinnangud, millele ta jäi alati truuks. Seepärast oli ta ka kolleegina usaldusväärne ning juhina kindlakäeline ja eeskuju andev. Õppejõuna oli ta tähelepanelik suunaja, kes andis õpilastele võimaluse oma teed leida. Koorijuhina oli ta tugev liider, kes oskas oma lauljaid hoida ja arendada.  Saatus kinkis talle imelise abikaasa ja kokkuhoidva pere, kes oli alati tema kindel tagala. Sel toel suutis ta saavutada ülimalt täisväärtuslikuma elu ning ära teha mitme mehe jagu elutööd.



Mitte ilmaasjata ei räägitud Venno Laulu poistekoorist aastakümneid kui „lordikasvatuse taimelavast“ – kasvukeskkonnast, kus poistest kujundatakse euroopaliku kasvatusega härrasmehed. Seda isegi nõukoguliku režiimi tingimustes, mis pigem püüdis ju massinimesi voolida.

Tema juhitud poistekoorist käis läbi neljakohaline arv mehehakatisi. Suur osa neist on muusikas või teistes kultuurivaldkondades, aga ka muudel elualadel olulistes rollides, mõjutamas Eesti elu. Veelgi enam on neid, kes on puudutatud tema sädelevast energiast laululaval lauldes. Kõigile neile lauljatele ning kõigile oma kasteelistele andis Venno Laul kogu oma olekuga julgust ja lootust. Tema töö pedagoogina, koori- ja koolijuhina on ilmekas tõestus, kuivõrd suur võib olla üksikisiku roll ühiskonnas (kasvõi oma kõrgkooli tulevikuplaanide eest võideldes) ja kui tähtis on õpetaja suunav mõju oma õpilastele.



Mind kutsuti Venno Laulu poistekoori 6-aastasena. Sealtpeale kuni tänaseni on ta olnud minu jaoks kõige olulisem eeskuju ja auväärne Õpetaja. Ta oli mu suunaja esmalt puhkpillide ja seejärel koorijuhtimise juurde ning muusikamaitse kujundaja. Tema käe all sain töötada poistekoori administraatorina ja õppida viis kõrgkooliaastat dirigeerimist. Hiljem tegutsesime juba kollegiaalsel tasandil, kui meid sidusid sarnased maailmavaatelised tõekspidamised, intervjuud telesaadetele  ja arutelud klaverivabriku edendamiseks. Palusin tema väärt nõuandeid nii tööks enda kooriga kui ise koolijuhi ametisse asudes. Tal jagus alati nii minu kui teiste jaoks aega ja hoolivust.



Venno Laulu elutöö kannab vilja ning tema eeskuju toimib oma järjekindlal moel põlvest põlve tuhandetes Eestimaa kodudes.

Puhka rahus, kallis Õpetaja!

No comments:

Post a Comment