Jüri Leitenile, kes alates 1999. aastast on juhtinud Tallinna Filharmooniat, oli see palav suvenädal kahtlemata edukas. Täna (09.07.2010) korraldas tema meeskond Tornide väljakul Viini Filharmoonikute kammerkoosseisu vabaõhukontserdi sadamalinnade turnee "Meer und Musik" raames. Viini 19. sajandi kuldajastu muusikat esitasid 13 instrumentalisti maailmakuulsast orkestrist ja Viini Riigiooperi solist Ildiko Raimondi.
Pärast kontserdi lõppu jõudis aga avalikkuse ette uudis, et kultuuriminister Laine Jänes otsustas pärast avaliku konkursi lõpulejõudmist nimetada Jüri Leiteni riigiasutuse "Eesti Kontserdi" direktori ametisse kolmeks aastaks, alates 1. septembrist 2010. Selleks päevaks on Eesti Kontserti täpselt aasta juhtinud direktori kohusetäitjana Marko Lõhmus.
Jüri sai muusika valdkonnas tuntuks premeeritud ja aktiivse trompetimängijana, Eesti Kontserdi palgal ongi ta olnud aastail 1990-1993 trompetisolistina. Seejärel siirdus ta üha enam korraldaja rolli. Birgitta Festivali juhtides on Jüri ennast tõestanud väga tegusa projektijuhina. Südamelähedane töö on talle olnud bigbändi eestvedamine nii dirigendi kui mänedžerina. Tal on ka praktilised kogemused eraettevõtluses. Ühtlasi on ta püüdnud end jätkuvalt ka tegutseva pillimehena vormis hoida.
Üks esimesi suuri ülesandeid, mis teda Eesti Kontserdis ees ootab, on Peterburi Jaani kiriku viimase ehitusetapi lõpetamine ja kontserttegevuse käimapanek. Selle juures on kindlasti talle tugevalt abiks senised kontaktid ja kogemused Venemaal, mis said tugeva põhja juba nelja õpinguaastaga 1983-1987 Leningradi Konservatooriumis.
Delfi tegi uudise nii TF Viini kontserdist kui Jüri Leiteni ametissemääramisest. Novembris 2009 valis konkursikomisjon ta kolmandaks ametiajaks juhtima Tallinna Filharmooniat (vt ERR uudis 01.12.2009) - see ametiaeg saab aga nüüd ennetähtaegselt otsa.
Friday, 9 July 2010
Friday, 2 July 2010
Kammersaalidest
Eesti interpreedid on korduvalt üles tõstnud küsimuse, et Tallinnasse oleks vaja uut kammersaali, mis akustiliste jm parameetrite järgi sobiks kammermuusika kontsertideks, mõttelise paralleelina nt Wagneri saal Riias. Viimati tuli selle mõttega välja EIL juhatuse esimees Rein Rannap oma Sirbi arvamusartiklis 07.05.2010.
Omades enam-vähem pilti sellest, milliseid kultuuriobjekte lähiaastatel ehitatakse ja milline on riigi üldine poliitika kinnisvara arendamise ja haldamise osas, ütlen, et sellise spetsiaalselt ainult kammermuusika kontsertide jaoks mõeldud saali ja sellega seotud kontorikompleksi ehitamine ei ole praegu reaalne. See aga ei tähenda, et kammermuusika kõlada ja kammermuusikud kusagil esineda ei saaks. Vaja on lihtsalt selliste kontsertide korraldamisel leida uusi esinemiskohti ja koostööpartnereid. Mitmed korraldajad, nagu nt Corelli Music, on seda edukalt ka teinud ning leidnud suurepärase akustikaga ruume nii mõisakoolides kui teistes ajaloolistes hoonetes.
Kindlasti on vaja saavutada, et aasta pärast algaks EMTA saalikompleksi ehitamine - see annaks akadeemia olemasoleva kammersaali palju rohkem kammerürituste käsutusse. Samuti hoian pöialt kolme kooli hoone ehitusplaanidele, mis ka olukorda parandaks. Ootele jääme ilmselt selles osas, milliseid võimalusi hakkab pakkuma Kultuurikatel. Aga muus osas tuleb lähiaastail kasutada olemasolevaid saale, kus juba inimesed liiguvad. Jah, miks ei võiks Tallinnas tööle rakenduda mõni Cafe de Concert - või miks ei võiks mõne kaubanduskeskuse külastajad rõõmsa üllatusega leida, et sealgi võib elavast kammermuusikast osa saada - kasvõi näiteks Viru Keskuse raamatupoes.
Aastal 1994 pakkus Vardo Rumessen lausa Riigikogu kõnetoolis, et kammermuusikasaalina tuleks uuesti kasutusele võtta Ajaloomuuseumi kasutuses olev Suurgildi saal, kus tsaariajal on esinenud nt Ferenc Liszt, Clara Schumann, jne, aga ka Rudolf Tobias oma autorikontserdiga. Talle vastates loetles tollane kultuuriminister Paul-Eerik Rummo saale, kus korraldati erinevaid kammerkontserte: Estonia kontserdisaal, Estonia Talveaed, Mustpeade maja Valge ja Olavi saal, Raekoda, Matkamaja, Väravatorn, Vanalinna Muusikamaja, Niguliste, vana Sakala keskuse kammersaal, Rahvusraamatukogu konverentsisaal. Minister tõi ka välja põhjaliku statistika nende saalide kasutamise kohta nimelt kammerkontsertideks, lisades resümee: "kontserttegevus kammerkontsertide alal Tallinnas on optimaalsel tasemel. Headeks ja väga headeks tunnistatud saalid seisavad praegu veel osaliselt kasutamata ning Eesti Kontsert hindab, et kui korraldada kontserte rohkem, siis külastatavus juba oluliselt langeks."
Minister Rummo möönab aga, et tõsisem on olukord mängukõlblike klaverite olemasolu ja seisukorraga nendes saalides, samuti salvestamist takistava välismüra tasemega. Riigikogu saadikuna ei jäänud Vardo Rumessen vastustega rahule ning on tõstnud sama teema koos teiste muredega üles ka hiljem, nt aastal 2004, kui ministriks oli Signe Kivi.
Praegu, aastal 2010, saame öelda, et mõni Vardo Rumesseni poolt tõstatatud mure on kas lahenduse leidnud või leevendust saanud, mõni veel mitte. Aga saale, kus saaks kammermuusikat esitada ja kuulata, peaks siiski leiduma nii Tallinnas kui mujal. Eespool nimetatutele lisaks olgu toodud nt Nelipühi kiriku saal Harjuorus, Metodisti kirik, Kirjanike maja, Kanuti Gildi saal.
Estonia kontserdisaali osas saavad Eesti Kontsert ja Interpreetide Liit loodetavasti kokkuleppele, et seal saaks juba algaval hooajal teoks ka EIL korraldatud kammerkontserte. Aga päris üheselt kammersaaliks ma seda Eesti esindussaali siiski ei pea, selles osas tuleks ikkagi arvestada Eesti konteksti ja mahtusid.
Uusi kohti, kus Eesti kammermuusika kõlada saaks, on aga naaberriikideski lisandumas. Helsingis näiteks kinkisid Eesti sõpradest ettevõtjad sealsele saatkonnale uhiuue valge "Estonia" klaveri, mille toel suursaatkonna saal on nüüd muuhulgas hubane kontserdipaik. Peterburis on veebruaris 2011 valmimas ajalooline Jaani kirik, nagu lubab sealse eesti seltsielu eestvedaja Külli Sulg 02.07.2010 EPL intervjuus.
Kutsun üles ka toetama Peterburi Jaani kiriku oreli valmimist. Enne Esimest maailmasõda nägi sealne orel välja selline. Ja muidugi võiks ca 400-kohaline Jaani kirik toimida suurepärase kammersaalina, tihedas koostöös naabruses asuvate suurte saalidega - Maria teatriga ja eriti selle uhiuue kontserdisaaliga, mis asub Jaani kirikust suisa üle tänava.
Omades enam-vähem pilti sellest, milliseid kultuuriobjekte lähiaastatel ehitatakse ja milline on riigi üldine poliitika kinnisvara arendamise ja haldamise osas, ütlen, et sellise spetsiaalselt ainult kammermuusika kontsertide jaoks mõeldud saali ja sellega seotud kontorikompleksi ehitamine ei ole praegu reaalne. See aga ei tähenda, et kammermuusika kõlada ja kammermuusikud kusagil esineda ei saaks. Vaja on lihtsalt selliste kontsertide korraldamisel leida uusi esinemiskohti ja koostööpartnereid. Mitmed korraldajad, nagu nt Corelli Music, on seda edukalt ka teinud ning leidnud suurepärase akustikaga ruume nii mõisakoolides kui teistes ajaloolistes hoonetes.
Kindlasti on vaja saavutada, et aasta pärast algaks EMTA saalikompleksi ehitamine - see annaks akadeemia olemasoleva kammersaali palju rohkem kammerürituste käsutusse. Samuti hoian pöialt kolme kooli hoone ehitusplaanidele, mis ka olukorda parandaks. Ootele jääme ilmselt selles osas, milliseid võimalusi hakkab pakkuma Kultuurikatel. Aga muus osas tuleb lähiaastail kasutada olemasolevaid saale, kus juba inimesed liiguvad. Jah, miks ei võiks Tallinnas tööle rakenduda mõni Cafe de Concert - või miks ei võiks mõne kaubanduskeskuse külastajad rõõmsa üllatusega leida, et sealgi võib elavast kammermuusikast osa saada - kasvõi näiteks Viru Keskuse raamatupoes.
Aastal 1994 pakkus Vardo Rumessen lausa Riigikogu kõnetoolis, et kammermuusikasaalina tuleks uuesti kasutusele võtta Ajaloomuuseumi kasutuses olev Suurgildi saal, kus tsaariajal on esinenud nt Ferenc Liszt, Clara Schumann, jne, aga ka Rudolf Tobias oma autorikontserdiga. Talle vastates loetles tollane kultuuriminister Paul-Eerik Rummo saale, kus korraldati erinevaid kammerkontserte: Estonia kontserdisaal, Estonia Talveaed, Mustpeade maja Valge ja Olavi saal, Raekoda, Matkamaja, Väravatorn, Vanalinna Muusikamaja, Niguliste, vana Sakala keskuse kammersaal, Rahvusraamatukogu konverentsisaal. Minister tõi ka välja põhjaliku statistika nende saalide kasutamise kohta nimelt kammerkontsertideks, lisades resümee: "kontserttegevus kammerkontsertide alal Tallinnas on optimaalsel tasemel. Headeks ja väga headeks tunnistatud saalid seisavad praegu veel osaliselt kasutamata ning Eesti Kontsert hindab, et kui korraldada kontserte rohkem, siis külastatavus juba oluliselt langeks."
Minister Rummo möönab aga, et tõsisem on olukord mängukõlblike klaverite olemasolu ja seisukorraga nendes saalides, samuti salvestamist takistava välismüra tasemega. Riigikogu saadikuna ei jäänud Vardo Rumessen vastustega rahule ning on tõstnud sama teema koos teiste muredega üles ka hiljem, nt aastal 2004, kui ministriks oli Signe Kivi.
Praegu, aastal 2010, saame öelda, et mõni Vardo Rumesseni poolt tõstatatud mure on kas lahenduse leidnud või leevendust saanud, mõni veel mitte. Aga saale, kus saaks kammermuusikat esitada ja kuulata, peaks siiski leiduma nii Tallinnas kui mujal. Eespool nimetatutele lisaks olgu toodud nt Nelipühi kiriku saal Harjuorus, Metodisti kirik, Kirjanike maja, Kanuti Gildi saal.
Estonia kontserdisaali osas saavad Eesti Kontsert ja Interpreetide Liit loodetavasti kokkuleppele, et seal saaks juba algaval hooajal teoks ka EIL korraldatud kammerkontserte. Aga päris üheselt kammersaaliks ma seda Eesti esindussaali siiski ei pea, selles osas tuleks ikkagi arvestada Eesti konteksti ja mahtusid.
Uusi kohti, kus Eesti kammermuusika kõlada saaks, on aga naaberriikideski lisandumas. Helsingis näiteks kinkisid Eesti sõpradest ettevõtjad sealsele saatkonnale uhiuue valge "Estonia" klaveri, mille toel suursaatkonna saal on nüüd muuhulgas hubane kontserdipaik. Peterburis on veebruaris 2011 valmimas ajalooline Jaani kirik, nagu lubab sealse eesti seltsielu eestvedaja Külli Sulg 02.07.2010 EPL intervjuus.
Kutsun üles ka toetama Peterburi Jaani kiriku oreli valmimist. Enne Esimest maailmasõda nägi sealne orel välja selline. Ja muidugi võiks ca 400-kohaline Jaani kirik toimida suurepärase kammersaalina, tihedas koostöös naabruses asuvate suurte saalidega - Maria teatriga ja eriti selle uhiuue kontserdisaaliga, mis asub Jaani kirikust suisa üle tänava.
Thursday, 1 July 2010
Oksaneni-Reinvere ooperist
Tänane (01.07) BNS (ja seejärel Eesti Päevaleht) refereeris lühidalt Yleisradio kultuuriuudist, et Rahvusooper Estonia jätab ära seal etenduma pidanud ooperi Sofi Oksaneni romaani "Puhastus" ainetel:
"Yleisradio TV-uudiste andmeil on põhjuseks tihe ajakava ja see, et projektil puudus korralik juht. Euroopa kultuuripealinna Tallinna 2011 ürituste osana järgmiseks aastaks kavandatud etendus jääbki Estonias ilmselt lavale toomata. Oksanen süüdistas usutluses Yleisradiole Eesti ooperi töötajaid ebaprofessionaalsuses."
Kahjuks ei ole uudistes mainitud rahvusvahelise haardega helilooja, kes ooperi kirjutama pidi - nimelt Berliinis ja Helsingis tegutsev Jüri Reinvere. Samamoodi pole aga mainitud, et juba maikuu alguses valminud lõplikus Tallinn 2011 programmis selle ooperi ettekannet polegi plaanis. Tõepoolest, 2009. aastal, kui kogunesid kultuuripealinnaga seonduvad ideed, oli sellise ooperi sünd jutuaineks, kuid see, et kultuuripealinna raames see projekt siiski ei teostu, oli asjaosalistele juba ammu teada. Viimati, kui see idee avalikkuse ees veel plaanitavana seisis, oli mälu järgi 01.02.2010 ajalehes "Pealinn" ilmunud ülevaateloos "Kultuuripealinna aastat kroonib rockfestival".
Ei oska öelda, kellel just oli vaja sellest vanast asjast "uudis" teha - ja kas see kuidagi seostub äsja Eesti avalikkuses ülepaisutatud kultuuripealinna rahamuredega. Kired olid hetkeks kõrgel, ajakirjanikud kirjutasid euromiljonite tulemata jäämisest ning süüdistasid Brüsseli arutus klähvimises ja udujutu ajamises. On väga tervitatav, et kohtumistel leiti ühine keel. Tallinn ja Eesti tervikuna saavad korraldamisega kindlasti hakkama. Nagu ka ilmselt teine kultuuripealinn 2011 - Turu linn, kellele soomlased usutavasti pöialt hoiavad.
Hea on, et vähemalt Postimees.ee 01.07.2010 selle teema pikemalt lahti kirjutas.
23.09.2010 teatas Yleisradio, et Oksaneni / Reinvere "Puhastus" jõuab 2012. aasta kevadel soome ja eesti keeles Soome rahvusooperi lavale.
18.09.2010 jõudis "Puhastus" Lisa Smithi sõnalavastusena Vanemuise lavale. See ei ole romaani dramatiseering, sest esmalt valmiski näidend, mis Soome Rahvusteatris juba 2007. aastal suure menuga esietendus ning leidis siis koheselt tee mitmete teiste Soome teatrite lavadele. Alles pärast seda valmis Oksanenile rohkelt tuntust toonud romaan.
Oksaneni romaan "Puhastus" on ilmunud seni 14 riigis, autor on oma kirjandusliku tegevuse eest saanud 2008. aastal maineka Finlandia auhinna ja 2009. aastal Runebergi auhinna.
"Yleisradio TV-uudiste andmeil on põhjuseks tihe ajakava ja see, et projektil puudus korralik juht. Euroopa kultuuripealinna Tallinna 2011 ürituste osana järgmiseks aastaks kavandatud etendus jääbki Estonias ilmselt lavale toomata. Oksanen süüdistas usutluses Yleisradiole Eesti ooperi töötajaid ebaprofessionaalsuses."
Kahjuks ei ole uudistes mainitud rahvusvahelise haardega helilooja, kes ooperi kirjutama pidi - nimelt Berliinis ja Helsingis tegutsev Jüri Reinvere. Samamoodi pole aga mainitud, et juba maikuu alguses valminud lõplikus Tallinn 2011 programmis selle ooperi ettekannet polegi plaanis. Tõepoolest, 2009. aastal, kui kogunesid kultuuripealinnaga seonduvad ideed, oli sellise ooperi sünd jutuaineks, kuid see, et kultuuripealinna raames see projekt siiski ei teostu, oli asjaosalistele juba ammu teada. Viimati, kui see idee avalikkuse ees veel plaanitavana seisis, oli mälu järgi 01.02.2010 ajalehes "Pealinn" ilmunud ülevaateloos "Kultuuripealinna aastat kroonib rockfestival".
Ei oska öelda, kellel just oli vaja sellest vanast asjast "uudis" teha - ja kas see kuidagi seostub äsja Eesti avalikkuses ülepaisutatud kultuuripealinna rahamuredega. Kired olid hetkeks kõrgel, ajakirjanikud kirjutasid euromiljonite tulemata jäämisest ning süüdistasid Brüsseli arutus klähvimises ja udujutu ajamises. On väga tervitatav, et kohtumistel leiti ühine keel. Tallinn ja Eesti tervikuna saavad korraldamisega kindlasti hakkama. Nagu ka ilmselt teine kultuuripealinn 2011 - Turu linn, kellele soomlased usutavasti pöialt hoiavad.
Hea on, et vähemalt Postimees.ee 01.07.2010 selle teema pikemalt lahti kirjutas.
23.09.2010 teatas Yleisradio, et Oksaneni / Reinvere "Puhastus" jõuab 2012. aasta kevadel soome ja eesti keeles Soome rahvusooperi lavale.
18.09.2010 jõudis "Puhastus" Lisa Smithi sõnalavastusena Vanemuise lavale. See ei ole romaani dramatiseering, sest esmalt valmiski näidend, mis Soome Rahvusteatris juba 2007. aastal suure menuga esietendus ning leidis siis koheselt tee mitmete teiste Soome teatrite lavadele. Alles pärast seda valmis Oksanenile rohkelt tuntust toonud romaan.
Oksaneni romaan "Puhastus" on ilmunud seni 14 riigis, autor on oma kirjandusliku tegevuse eest saanud 2008. aastal maineka Finlandia auhinna ja 2009. aastal Runebergi auhinna.
Hinnad nüüd ka eurodes
Alates 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 on kaupleja kohustatud avaldama tarbijale pakutava kauba või teenuse hinna nii kroonides kui eurodes. Näiteks kontserdipiletile ei pea olema hind trükitud kahes vääringus, küll aga tuleb avaldada piletite müügikohas piletite müügihinnad nii kroonides kui eurodes.
Täpsem info:
- Tarbijakaitseameti 22.06. pressiteade.
- Kahes vääringus hinna avaldamise juhend Euroveebis
- Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus "Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded"
Täpsem info:
- Tarbijakaitseameti 22.06. pressiteade.
- Kahes vääringus hinna avaldamise juhend Euroveebis
- Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus "Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded"
Mezzo ja Arte nähtavus
Paljud muusikasõbrad on Klassikaraadiole ja teistelgi aadressidel kurtnud kahjutunnet, kuna telepakettidest on kadumas kvaliteetsed kultuurikanalid. Tõepoolest, nagu selgub ka ERR uudisest 28.06.2010, ei edasta Starman alates 01.07 enam muusikakanalit Mezzo, Elion lõpetas aga kultuurikanali Arte näitamise põhipaketis. Selgub, et mõlemal puhul oli probleemiks vähene vaadatavus ja ehk ka programmitootja poolt küsitav hind.
Starman loodab Mezzo't siiski tulevikus uuesti näitama hakata. Jääme seda siis ootama. Täpsemalt saab Starmani suvistest teleprogrammide muutustest nii kaabel-TV-s kui digi-TV-s lugeda siin. Selgub et sealgi on Arte liikunud ühest paketist teise.
Ajasin natuke ka Elioni veebis näpuga järge ja leidsin, et Mezzo on hetkel veebilehtede andmeil nähtav Elioni Eesti põhipaketis (kust Arte viidi välja, teaduse ja kultuuri teemapaketti) ja Slaavi põhipaketis Euroopa muusikakanalite seas.
STV pakub Mezzo't oma Digi Muusika paketis ja Arte't oma Digi Baas paketis. STV kaabel-TV kliendid Tallinnas näevad nii Mezzo't kui Arte't KTV Kodu paketis, Narvas samamoodi, Tartus ja Pärnus on nähtav ainult Mezzo, Haapsalus ei näe kumbagi.
Niisiis muutuvad määravaks asjaolud, kas ja kuidas ühe või teise operaatori teenused on konkreetsele televaatajale tema asupaigas kättesaadavad.
Kuna Kultuuriministeerium tegeleb nii muusika kui meedia valdkonnaga, on minult sedagi küsitud, kas saaksime selliseid muudatusi kuidagi mõjutada. Vastan, et ei saa. Kultuuriministeerium ei litsenseeri teiste maade telekanalite taasedastamist - see on sideettevõtjate otsustada, millist valikut nad pakuvad. Tegu on erafirmade vaba kommertstegevusega, millesse riik ei saa sekkuda ega anda ette nimistuid kanalitest, mis võiksid / peaksid paketis olema.
Starman loodab Mezzo't siiski tulevikus uuesti näitama hakata. Jääme seda siis ootama. Täpsemalt saab Starmani suvistest teleprogrammide muutustest nii kaabel-TV-s kui digi-TV-s lugeda siin. Selgub et sealgi on Arte liikunud ühest paketist teise.
Ajasin natuke ka Elioni veebis näpuga järge ja leidsin, et Mezzo on hetkel veebilehtede andmeil nähtav Elioni Eesti põhipaketis (kust Arte viidi välja, teaduse ja kultuuri teemapaketti) ja Slaavi põhipaketis Euroopa muusikakanalite seas.
STV pakub Mezzo't oma Digi Muusika paketis ja Arte't oma Digi Baas paketis. STV kaabel-TV kliendid Tallinnas näevad nii Mezzo't kui Arte't KTV Kodu paketis, Narvas samamoodi, Tartus ja Pärnus on nähtav ainult Mezzo, Haapsalus ei näe kumbagi.
Niisiis muutuvad määravaks asjaolud, kas ja kuidas ühe või teise operaatori teenused on konkreetsele televaatajale tema asupaigas kättesaadavad.
Kuna Kultuuriministeerium tegeleb nii muusika kui meedia valdkonnaga, on minult sedagi küsitud, kas saaksime selliseid muudatusi kuidagi mõjutada. Vastan, et ei saa. Kultuuriministeerium ei litsenseeri teiste maade telekanalite taasedastamist - see on sideettevõtjate otsustada, millist valikut nad pakuvad. Tegu on erafirmade vaba kommertstegevusega, millesse riik ei saa sekkuda ega anda ette nimistuid kanalitest, mis võiksid / peaksid paketis olema.
Subscribe to:
Posts (Atom)
