Eesti interpreedid on korduvalt üles tõstnud küsimuse, et Tallinnasse oleks vaja uut kammersaali, mis akustiliste jm parameetrite järgi sobiks kammermuusika kontsertideks, mõttelise paralleelina nt Wagneri saal Riias. Viimati tuli selle mõttega välja EIL juhatuse esimees Rein Rannap oma Sirbi arvamusartiklis 07.05.2010.
Omades enam-vähem pilti sellest, milliseid kultuuriobjekte lähiaastatel ehitatakse ja milline on riigi üldine poliitika kinnisvara arendamise ja haldamise osas, ütlen, et sellise spetsiaalselt ainult kammermuusika kontsertide jaoks mõeldud saali ja sellega seotud kontorikompleksi ehitamine ei ole praegu reaalne. See aga ei tähenda, et kammermuusika kõlada ja kammermuusikud kusagil esineda ei saaks. Vaja on lihtsalt selliste kontsertide korraldamisel leida uusi esinemiskohti ja koostööpartnereid. Mitmed korraldajad, nagu nt Corelli Music, on seda edukalt ka teinud ning leidnud suurepärase akustikaga ruume nii mõisakoolides kui teistes ajaloolistes hoonetes.
Kindlasti on vaja saavutada, et aasta pärast algaks EMTA saalikompleksi ehitamine - see annaks akadeemia olemasoleva kammersaali palju rohkem kammerürituste käsutusse. Samuti hoian pöialt kolme kooli hoone ehitusplaanidele, mis ka olukorda parandaks. Ootele jääme ilmselt selles osas, milliseid võimalusi hakkab pakkuma Kultuurikatel. Aga muus osas tuleb lähiaastail kasutada olemasolevaid saale, kus juba inimesed liiguvad. Jah, miks ei võiks Tallinnas tööle rakenduda mõni Cafe de Concert - või miks ei võiks mõne kaubanduskeskuse külastajad rõõmsa üllatusega leida, et sealgi võib elavast kammermuusikast osa saada - kasvõi näiteks Viru Keskuse raamatupoes.
Aastal 1994 pakkus Vardo Rumessen lausa Riigikogu kõnetoolis, et kammermuusikasaalina tuleks uuesti kasutusele võtta Ajaloomuuseumi kasutuses olev Suurgildi saal, kus tsaariajal on esinenud nt Ferenc Liszt, Clara Schumann, jne, aga ka Rudolf Tobias oma autorikontserdiga. Talle vastates loetles tollane kultuuriminister Paul-Eerik Rummo saale, kus korraldati erinevaid kammerkontserte: Estonia kontserdisaal, Estonia Talveaed, Mustpeade maja Valge ja Olavi saal, Raekoda, Matkamaja, Väravatorn, Vanalinna Muusikamaja, Niguliste, vana Sakala keskuse kammersaal, Rahvusraamatukogu konverentsisaal. Minister tõi ka välja põhjaliku statistika nende saalide kasutamise kohta nimelt kammerkontsertideks, lisades resümee: "kontserttegevus kammerkontsertide alal Tallinnas on optimaalsel tasemel. Headeks ja väga headeks tunnistatud saalid seisavad praegu veel osaliselt kasutamata ning Eesti Kontsert hindab, et kui korraldada kontserte rohkem, siis külastatavus juba oluliselt langeks."
Minister Rummo möönab aga, et tõsisem on olukord mängukõlblike klaverite olemasolu ja seisukorraga nendes saalides, samuti salvestamist takistava välismüra tasemega. Riigikogu saadikuna ei jäänud Vardo Rumessen vastustega rahule ning on tõstnud sama teema koos teiste muredega üles ka hiljem, nt aastal 2004, kui ministriks oli Signe Kivi.
Praegu, aastal 2010, saame öelda, et mõni Vardo Rumesseni poolt tõstatatud mure on kas lahenduse leidnud või leevendust saanud, mõni veel mitte. Aga saale, kus saaks kammermuusikat esitada ja kuulata, peaks siiski leiduma nii Tallinnas kui mujal. Eespool nimetatutele lisaks olgu toodud nt Nelipühi kiriku saal Harjuorus, Metodisti kirik, Kirjanike maja, Kanuti Gildi saal.
Estonia kontserdisaali osas saavad Eesti Kontsert ja Interpreetide Liit loodetavasti kokkuleppele, et seal saaks juba algaval hooajal teoks ka EIL korraldatud kammerkontserte. Aga päris üheselt kammersaaliks ma seda Eesti esindussaali siiski ei pea, selles osas tuleks ikkagi arvestada Eesti konteksti ja mahtusid.
Uusi kohti, kus Eesti kammermuusika kõlada saaks, on aga naaberriikideski lisandumas. Helsingis näiteks kinkisid Eesti sõpradest ettevõtjad sealsele saatkonnale uhiuue valge "Estonia" klaveri, mille toel suursaatkonna saal on nüüd muuhulgas hubane kontserdipaik. Peterburis on veebruaris 2011 valmimas ajalooline Jaani kirik, nagu lubab sealse eesti seltsielu eestvedaja Külli Sulg 02.07.2010 EPL intervjuus.
Kutsun üles ka toetama Peterburi Jaani kiriku oreli valmimist. Enne Esimest maailmasõda nägi sealne orel välja selline. Ja muidugi võiks ca 400-kohaline Jaani kirik toimida suurepärase kammersaalina, tihedas koostöös naabruses asuvate suurte saalidega - Maria teatriga ja eriti selle uhiuue kontserdisaaliga, mis asub Jaani kirikust suisa üle tänava.
No comments:
Post a Comment