Vahendan heatujulise online-uudise, et "Kultuursed inimesed on tervemad ja õnnelikumad"
Inimesed, kes külastavad muuseume ja kontserte või loovad ise kunsti, mängivad mingit pilli, on eluga rahulolevamad, olenemata nende jõukuse- või haridustasemest, selgus värskest uuringust.
Kultuuri ja heaolutunde vaheline seos ei ole aga päris ühesugune mõlema soo puhul, vahendas discovery.com ajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health ilmunud uuringut.
Meestele andsid passiivsed tegevused, nagu kontsertite kuulamine või näitustel käimine, parema tuju ja tugevama tervise. Naiste puhul ilmnes seos aktiivse osalemisega – nad tundsid end paremini ning kogesid vähem ärevust ja depressiooni, kui mängisid muusikat või lõid kunsti.
Norra teaduse ja tehnika ülikooli uurijaterühm, eesotsas Koenraad Cuypersiga, analüüsis informatsiooni, mis pärines üle 50 000 täiskasvanult. Osalejatele esitati detailseid küsimusi nende vabaaja harjumuste, tervisliku seisundi, eluga rahulolu ning stressi- ja depressioonitaseme kohta.
Tulemused olid ühemõttelised ja osaliselt ootuspärased: kultuursete tegevuste ja õnne vahel ilmes tugev seos, kuid mehed tundsid end paremini pealtvaataja rollis, samas kui naised eelistasid selgelt pigem tegutseda kui eemalt jälgida.
Üllatusena tuli, et küsimus polnud hariduses ega jõukuses. Autorid kirjutasid, et pärast oluliste tegurite – sealhulgas sotsiaalse seisuse – ühtlustamist selgus, et kultuursed tegevused iseseisvalt olid seotud hea tervise, madala depressioonitaseme ja eluga rahuloluga.
Samas jääb küsitavaks, kas inimesed olid tervemad ja õnnelikumad, sest nad olid kultuursed või janunesid kultuuri järgi need, kes juba algselt end hästi tundsid.
Thursday, 14 July 2011
Tuesday, 12 July 2011
Festivali äratasuvusest
Olen kümmekond aastat tegelenud festivalide korraldamisega (NoorteMuusa, Tudengijazz, Jazzkaar) ja seepärast üsna skeptiline väidete suhtes, et mõni muusikafestival suudab ilusti kasumit toota. Järgnevalt väike case study ehk juhtumianalüüs Rabarocki näitel. Valin meelega festivali, mis esindab kommertslikumaks peetavat muusikastiili.
Niisiis, Rabarock. Festival, mis toimus 2011. aastal juba kuuendat korda ning mis on paisunud sedavõrd suureks, et seda julgetakse juba kõrvutada kunagise Rock Summeriga. Rabarockil on professionaalne korraldusmeeskond, korralik veebileht ja hea turundustegevus ning terve vägi ustavaid fänne. Tallinna vahet sõitma pandi suisa eribussid, lisaks leidus küllaga rockisõpru, kes otsisid välja oma tutvused Järvakandis või seadsid vihma trotsides üles telgi tasulisse telklinnakusse. Muide, ka politseil polnud Rabarockiga suuri probleeme. Rabarocki mastaap on muljetavaldav ja vaieldamatult rahvusvahelise kaaluga. Kokku külastas tänavu kahel päeval (17.-18.06) festivali üle 10 000 inimese. Piletihinnad polnud ka odavad, ühepäevapilet oli vähemalt 32 eurot (ehk 500 EEK).
Piilugem veel festivali rahakotti. Minu andmetel oli festivali eelarve maht 495 000 eurot (ehk 7,75 milj EEK), millest ligi 100 000 eurot pärines kaasfinantseerijailt. Oma soliidse panuse andsid mitmed sponsorid ja partnerid (meedia- ja alkoholifirmad, laevandus- ja lennundusettevõtted, aga ka nt Soome suursaatkond ja Järvakandi vald). Rabarock sai toetuse Tallinn 2011 raames ja Kultuurkapitalilt. Väga suure toetuse (12 782 eurot) eraldas minister Laine Jänese otsusega Kultuuriministeerium - näidates seega ühtlasi, et 2010. aastal kõlanud korraldajate poolne põhjendus festivali ärajätmiseks ("riigi kultuurivaenulik poliitika", eelkõige seoses piletite käibemaksu tõusuga) ei tekitanud riigi poolset solvumist.
Aga ikkagi teatasid korraldajad (11.07 ERR), et festival jäi kahjumisse. Teisisõnu, MTÜ Elava Muusika Ühingu juhatusse kuuluvad neli härrasmeest peavad osa kuludest katma omavahenditest. Kõnekas peaks olema seegi, et korraldav kehand ongi oma vormilt MTÜ, mitte OÜ. Ning oodatavaks tulemuseks pole see MTÜ seadnud kommertseesmärke, vaid soovi hoida festivali elujõulisena, säilitades iga-aastast ürituse korraldamise traditsiooni.
Seega üldistades: kui loodate eelkõige kasumit, ärge tegelege festivalikorraldusega. Kui aga rahast olulisemad tunduvad toredad inimesed ja ehedad emotsioonid, on see tegevusala panustamist ja pühendumist väärt küll. Sõltumata sellest, kas armastate rock-, barokk- või folkmuusikat.
Niisiis, Rabarock. Festival, mis toimus 2011. aastal juba kuuendat korda ning mis on paisunud sedavõrd suureks, et seda julgetakse juba kõrvutada kunagise Rock Summeriga. Rabarockil on professionaalne korraldusmeeskond, korralik veebileht ja hea turundustegevus ning terve vägi ustavaid fänne. Tallinna vahet sõitma pandi suisa eribussid, lisaks leidus küllaga rockisõpru, kes otsisid välja oma tutvused Järvakandis või seadsid vihma trotsides üles telgi tasulisse telklinnakusse. Muide, ka politseil polnud Rabarockiga suuri probleeme. Rabarocki mastaap on muljetavaldav ja vaieldamatult rahvusvahelise kaaluga. Kokku külastas tänavu kahel päeval (17.-18.06) festivali üle 10 000 inimese. Piletihinnad polnud ka odavad, ühepäevapilet oli vähemalt 32 eurot (ehk 500 EEK).
Piilugem veel festivali rahakotti. Minu andmetel oli festivali eelarve maht 495 000 eurot (ehk 7,75 milj EEK), millest ligi 100 000 eurot pärines kaasfinantseerijailt. Oma soliidse panuse andsid mitmed sponsorid ja partnerid (meedia- ja alkoholifirmad, laevandus- ja lennundusettevõtted, aga ka nt Soome suursaatkond ja Järvakandi vald). Rabarock sai toetuse Tallinn 2011 raames ja Kultuurkapitalilt. Väga suure toetuse (12 782 eurot) eraldas minister Laine Jänese otsusega Kultuuriministeerium - näidates seega ühtlasi, et 2010. aastal kõlanud korraldajate poolne põhjendus festivali ärajätmiseks ("riigi kultuurivaenulik poliitika", eelkõige seoses piletite käibemaksu tõusuga) ei tekitanud riigi poolset solvumist.
Aga ikkagi teatasid korraldajad (11.07 ERR), et festival jäi kahjumisse. Teisisõnu, MTÜ Elava Muusika Ühingu juhatusse kuuluvad neli härrasmeest peavad osa kuludest katma omavahenditest. Kõnekas peaks olema seegi, et korraldav kehand ongi oma vormilt MTÜ, mitte OÜ. Ning oodatavaks tulemuseks pole see MTÜ seadnud kommertseesmärke, vaid soovi hoida festivali elujõulisena, säilitades iga-aastast ürituse korraldamise traditsiooni.
Seega üldistades: kui loodate eelkõige kasumit, ärge tegelege festivalikorraldusega. Kui aga rahast olulisemad tunduvad toredad inimesed ja ehedad emotsioonid, on see tegevusala panustamist ja pühendumist väärt küll. Sõltumata sellest, kas armastate rock-, barokk- või folkmuusikat.
C. Kreegi kodumaja müügis
Seekord vahendan ühe kinnisvara müügikuulutuse. Põhjus on lihtne: Haapsalus on juba mõnda aega müügis kaunis puumaja (aadressil Väike-Viigi 10), mille ühes üürikorteris (nr 2) tegutseb Läänemaa Muuseumiga sõlmitud lepingu alusel helilooja Cyrillus Kreegi muuseum. Kinnistu moodustab koos kõrval asuva C. Kreegi mälestuskompleksiga ühe terviku ning loomulikult tahaks, et see tervik, mis aitab helilooja mälestust jäädvustada ja tutvustada, säiliks ka edaspidi.
Muuseum sai suurel määral teoks 2001. aastal tänu eelmise omaniku initsiatiivile. Läänemaa Muuseum on nüüd välja pakkunud idee, et tulevikus võiks kortermuuseumit laiendades rajada Väikese Viigi äärde loomeinimeste (heliloojad, dirigendid jne) ainulaadse keskuse, mis oleks ühtlasi keskpunkt iga-aastastele Cyrillus Kreegi muusikapäevadele. Sellise perspektiivi teostumine sõltub aga kahtlemata uue omaniku plaanidest.
Muuseum sai suurel määral teoks 2001. aastal tänu eelmise omaniku initsiatiivile. Läänemaa Muuseum on nüüd välja pakkunud idee, et tulevikus võiks kortermuuseumit laiendades rajada Väikese Viigi äärde loomeinimeste (heliloojad, dirigendid jne) ainulaadse keskuse, mis oleks ühtlasi keskpunkt iga-aastastele Cyrillus Kreegi muusikapäevadele. Sellise perspektiivi teostumine sõltub aga kahtlemata uue omaniku plaanidest.
Kultuuripoliitika arengusuundadest vol. 1
Vabariigi Valitsuse tegevuskava näeb ette Eesti kultuuripoliitika põhialuste uuendamise, selleks on kavas koostada kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020. Arengusuundade näol peaks tegemist olema Riigikogu poolt kinnitatud dokumendiga, Kultuuriministeerium on endale võtnud ülesandeks koos kultuuriavalikkusega panna 2012. aasta lõpuks kokku alusmaterjalid, mis esitatakse seejärel Riigikogule. Tänaseks on eeltöö selles osas ka alanud.
Arengusuundade koostamise koordineerimiseks on kultuuriminister moodustanud juhtrühma, kuhu kuuluvad Eesti Kultuuri Koja esindajad Mart Meri, Tiina Lokk ja Ott Karulin, kultuuriministeeriumi asekantslerid Anton Pärn ja Piret Lindpere ning Riigikantselei ja rahandusministeeriumi esindajad. Töörühma juhib kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil. Juhtrühma ülesanne on leppida kokku koostamise ajakavas ja valmiva dokumendi struktuuris, kaasata kultuuriavalikkust valdkondlike töögruppide tegevusse, jagada pidevalt valdkonnale infot arengusuundade koostamise protsessi kohta ja panna kokku Riigikogule esitatav alusmaterjal.
Juhtrühm kogunes esmakordselt 11. juulil. Kohtumisel leiti, et kultuuripoliitika arengusuunad peaksid tulevikus koosnema neljast olulisemast osast:
- kultuuripoliitika üldpõhimõtted
- kultuuri seosed teiste poliitikatega
- kultuurivaldkondade põhieesmärgid
- iga valdkonna olulisemad põhimõtted
Lisaks arengusuundade dokumendile valmistatakse ette täiendavate materjalide pakett, mille hulgas peaks kindlasti olema 1998. aastal kinnitatud põhialuste analüüs, koostöös ülikoolidega läbi viidava kultuuripoliitika uuringu tulemused ja valdkondlike ekspertgruppide detailsemad hinnangud ja ettepanekud.
Järgmiste sammudena koostab Kultuuriministeerium septembri alguseks seniste kultuuripoliitika põhialuste ja tegevuskava ülevaate. Esimene suurem avalik arutelu arengusuundade üle toimub Eesti Kultuuri Koja sügisel korraldataval konverentsil Viljandis. Seejärel kutsutakse kokku valdkondlikud töögrupid, kus kõigil huvilistel on võimalus aktiivselt kaasa rääkida ja panustada. Selles töös oodatakse kaasa lööma kõiki loomeliite, arendus- ja infokeskusi, vabasektorit, riigiasutusi ja erasektorit jpt. Koostamisel on eraldi veebileht, kust edaspidi saab jooksvalt teavet ja materjale. Järgmine töörühma kohtumine toimub 12. septembril.
Olgu vahendatud ka BNS-i uudis 11.07.2011: "Töörühm alustas kultuuripoliitika arengusuundade väljatöötamist"
Esmaspäeval kultuuriministeeriumis kogunenud kultuuripoliitika aregusuundade koostamise töörühm leppis kokku edasise tegevuse põhimõtetes.
«Esimesel kohtumisel soovisime kokku leppida, milline lõpptulemus peaks välja nägema – millised osad peaks arengusuundade dokumendis kindlasti esindatud olema,» ütles töörühma juht, kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil BNSile. «Oluline oli ka arutada läbi, kes on olulisemad partnerid, keda protsessi kaasata ja viimaks leppida kokku täpsemas ajakavas,» lisas Siil.
«Tänasel koosolekul, kus olid kohal nii Kultuuri Koja, kultuuriministeeriumi kui ka rahandusministeeriumi esindajad, jõudsime kokkuleppele, et riigikogule järgmise aasta lõpus esitatav arengusuundade dokument peaks määratlema ära kultuuripoliitika üldpõhimõtted ja kultuuri seosed teiste eluvaldkondadega,» selgitas Siil. «Samuti on oluline panna kirja kultuurivaldkondade põhised eesmärgid aastani 2020 ja ka iga valdkonna olulisemad põhimõtted,» lisas ta.
Taustana lisatakse töörühma juhi kinnitusel arengusuundade juurde ka täiendavat materjali, nagu 1998. aastal kinnitatud põhialuste täitmise analüüs, koostöös ülikoolidega tehtav kultuuripoliitika uuring ja valdkondade eksperthinnangud. «Arengusuundade uuendamisse kaasatakse suur ring valdkonna esindus- ja arendusorganisatsioone, lisaks loome kommenteerimisvõimalustega veebilehe, kus on kogu protsessi puudutav info ja materjalid,» kinnitas Siil.
Järgmiste konkreetsete sammudena leppis töörühm esimehe kinnitusel kokku, et kultuuriministeerium koostab septembriks ülevaate 1998. aastast pärinevate kultuuripoliitika põhialuste täitmisest. Eesti Kultuuri Koda korraldab septembri lõpus kahepäevase kultuurifoorumi, mille põhiteemaks on kultuuripoliitika arengusuundade uuendamine.
Koosolekul osalesid: Eesti Kultuuri Koja esindajad Ott Karulin, Tiina Lokk-Tramberg ja Mart Meri, Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsler Piret Lindpere ja kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn, Kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil ja arendusosakonna nõunik Jorma Sarv, Rahandusministeeriumist Kärt Kivirand.
Arengusuundade koostamise koordineerimiseks on kultuuriminister moodustanud juhtrühma, kuhu kuuluvad Eesti Kultuuri Koja esindajad Mart Meri, Tiina Lokk ja Ott Karulin, kultuuriministeeriumi asekantslerid Anton Pärn ja Piret Lindpere ning Riigikantselei ja rahandusministeeriumi esindajad. Töörühma juhib kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil. Juhtrühma ülesanne on leppida kokku koostamise ajakavas ja valmiva dokumendi struktuuris, kaasata kultuuriavalikkust valdkondlike töögruppide tegevusse, jagada pidevalt valdkonnale infot arengusuundade koostamise protsessi kohta ja panna kokku Riigikogule esitatav alusmaterjal.
Juhtrühm kogunes esmakordselt 11. juulil. Kohtumisel leiti, et kultuuripoliitika arengusuunad peaksid tulevikus koosnema neljast olulisemast osast:
- kultuuripoliitika üldpõhimõtted
- kultuuri seosed teiste poliitikatega
- kultuurivaldkondade põhieesmärgid
- iga valdkonna olulisemad põhimõtted
Lisaks arengusuundade dokumendile valmistatakse ette täiendavate materjalide pakett, mille hulgas peaks kindlasti olema 1998. aastal kinnitatud põhialuste analüüs, koostöös ülikoolidega läbi viidava kultuuripoliitika uuringu tulemused ja valdkondlike ekspertgruppide detailsemad hinnangud ja ettepanekud.
Järgmiste sammudena koostab Kultuuriministeerium septembri alguseks seniste kultuuripoliitika põhialuste ja tegevuskava ülevaate. Esimene suurem avalik arutelu arengusuundade üle toimub Eesti Kultuuri Koja sügisel korraldataval konverentsil Viljandis. Seejärel kutsutakse kokku valdkondlikud töögrupid, kus kõigil huvilistel on võimalus aktiivselt kaasa rääkida ja panustada. Selles töös oodatakse kaasa lööma kõiki loomeliite, arendus- ja infokeskusi, vabasektorit, riigiasutusi ja erasektorit jpt. Koostamisel on eraldi veebileht, kust edaspidi saab jooksvalt teavet ja materjale. Järgmine töörühma kohtumine toimub 12. septembril.
Olgu vahendatud ka BNS-i uudis 11.07.2011: "Töörühm alustas kultuuripoliitika arengusuundade väljatöötamist"
Esmaspäeval kultuuriministeeriumis kogunenud kultuuripoliitika aregusuundade koostamise töörühm leppis kokku edasise tegevuse põhimõtetes.
«Esimesel kohtumisel soovisime kokku leppida, milline lõpptulemus peaks välja nägema – millised osad peaks arengusuundade dokumendis kindlasti esindatud olema,» ütles töörühma juht, kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil BNSile. «Oluline oli ka arutada läbi, kes on olulisemad partnerid, keda protsessi kaasata ja viimaks leppida kokku täpsemas ajakavas,» lisas Siil.
«Tänasel koosolekul, kus olid kohal nii Kultuuri Koja, kultuuriministeeriumi kui ka rahandusministeeriumi esindajad, jõudsime kokkuleppele, et riigikogule järgmise aasta lõpus esitatav arengusuundade dokument peaks määratlema ära kultuuripoliitika üldpõhimõtted ja kultuuri seosed teiste eluvaldkondadega,» selgitas Siil. «Samuti on oluline panna kirja kultuurivaldkondade põhised eesmärgid aastani 2020 ja ka iga valdkonna olulisemad põhimõtted,» lisas ta.
Taustana lisatakse töörühma juhi kinnitusel arengusuundade juurde ka täiendavat materjali, nagu 1998. aastal kinnitatud põhialuste täitmise analüüs, koostöös ülikoolidega tehtav kultuuripoliitika uuring ja valdkondade eksperthinnangud. «Arengusuundade uuendamisse kaasatakse suur ring valdkonna esindus- ja arendusorganisatsioone, lisaks loome kommenteerimisvõimalustega veebilehe, kus on kogu protsessi puudutav info ja materjalid,» kinnitas Siil.
Järgmiste konkreetsete sammudena leppis töörühm esimehe kinnitusel kokku, et kultuuriministeerium koostab septembriks ülevaate 1998. aastast pärinevate kultuuripoliitika põhialuste täitmisest. Eesti Kultuuri Koda korraldab septembri lõpus kahepäevase kultuurifoorumi, mille põhiteemaks on kultuuripoliitika arengusuundade uuendamine.
Koosolekul osalesid: Eesti Kultuuri Koja esindajad Ott Karulin, Tiina Lokk-Tramberg ja Mart Meri, Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsler Piret Lindpere ja kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn, Kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil ja arendusosakonna nõunik Jorma Sarv, Rahandusministeeriumist Kärt Kivirand.
Presidendi kultuuripreemia: Risto Joost
Kuigi see teade on pärit juba juunikuust, on ikka põhjust õnne soovida dirigent Risto Joostile, kes pälvis tänavuse Vabariigi Presidendi kultuurirahastu poolt välja antava noore kultuuritegelase preemia. Tema kõrval sai eripreemia kirjanik ja tõlkija Igor Kotjuh. Alates sügisest on Risto Joost Madalmaade Kammerkoori peadirigent ning tegutseb ühtlasi jätkuvalt dirigendina ka Rahvusooperis Estonia.
Ehkki kultuuriga seonduvad eelarvekärped on valusalt aktuaalne teema ka rikkas Hollandis, pakub sealne töö Ristole kindlasti uusi võimalusi oma kunstiliste ideede teostamiseks. Madalmaade Kammerkoori ajaloos on jäädvustunud värskete ideede toojana ka nende peadirigent aastail 1998-2000 - Tõnu Kaljuste. Samuti on tore, et riigipea kultuuripreemia on taas kord pälvinud üks noor ja teokas muusik.
President Ilvese muusikavaldkonnaga seonduvast tegevusest viimasel ajal saab aga laulupeol peetud kõne kõrval esile tõsta veel 30.06 peo eelõhtul riigipea kutsega teoks saanud ERSO kontserti "Ilm ja maa" Neeme Järvi dirigeerimisel, samuti kuu varem Poolas toimunud külaskäiku helilooja Krzysztof Penderecki juurde.
Ehkki kultuuriga seonduvad eelarvekärped on valusalt aktuaalne teema ka rikkas Hollandis, pakub sealne töö Ristole kindlasti uusi võimalusi oma kunstiliste ideede teostamiseks. Madalmaade Kammerkoori ajaloos on jäädvustunud värskete ideede toojana ka nende peadirigent aastail 1998-2000 - Tõnu Kaljuste. Samuti on tore, et riigipea kultuuripreemia on taas kord pälvinud üks noor ja teokas muusik.
President Ilvese muusikavaldkonnaga seonduvast tegevusest viimasel ajal saab aga laulupeol peetud kõne kõrval esile tõsta veel 30.06 peo eelõhtul riigipea kutsega teoks saanud ERSO kontserti "Ilm ja maa" Neeme Järvi dirigeerimisel, samuti kuu varem Poolas toimunud külaskäiku helilooja Krzysztof Penderecki juurde.
Subscribe to:
Posts (Atom)
