Ühislaulmine Lauluväljakul 21.05.2012

Esmaspäeval, 21.05.2012 kell 19.00 toimub Tallinna Lauluväljakul Euroopa suurima lennundusfoorumi „Routes Europe 2012“ raames korraldatav kontsert. Ürituse peakorraldaja on Erik Sakkov, Tallinna Lennujaama juhatuse liige ja turundusjuht, koostöös Kooriühingu ja paljude teiste organisatsioonidega

Foorumile on oodata ligikaudu 800 delegaati, nende seas nii Euroopa lennufirmade kui lennujaamade esindajaid. lauluväljakul esinevad neile koorid, kus kuulajatest kindlasti rohkem lauljaid, kolme lauluga: Lüdigi „Koit“, Saebelmanni „Kaunimad laulud“ ja Vinteri „Laul Põhjamaast“.

Ühisproov on 21.05.2012 kell 18.00 Lauluväljakul, pärast kontserti jagatakse ka suppi.

Kutsun üles kõiki koore, kel vähegi võimalik, endast Kooriühingusse teada andma ja sellele üritusele laulma tulema. Turunduslik mõte on lihtne ja loogiline - mida parema ja masse mobiliseerivalt aktiivse mulje Eesti endast jätab, seda enam tekib meile edaspidi erinevaid lendamisvõimalusi.

13 muusikanõuniku kandidaati

Kultuuriministeeriumi muusikanõunikuks pürgib 13 inimest

TALLINN, 20. aprill, BNS - Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku konkursile laekus tähtajaks 13 kandidatuuri, senine muusikanõunik Eero Raun asub tööle Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS).

"Esmalt vaadatakse läbi laekunud taotlused, sealhulgas esitatud kirjalikud visioonid Eesti muusikaelu olukorrast aastani 2016. Sellele järgneb juba vestlusvoor ja valitakse välja parim kandidaat," ütles ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ave Toots-Erelt BNS-ile.

Muusikanõuniku  ülesanne on muusikaelu, muusikakollektiivide ja kontserdiasutuste tegevuse analüüsimine ning olulisemate probleemide väljaselgitamine, samuti muusikaelu ja -asutuste tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamises osalemine ning riikliku finantseerimise põhimõtete väljatöötamine ja muusikaekspordi edendamine.

Kandidaadil peab olema soovitavalt muusikaalane, riiklikult tunnustatud kõrgharidus ning eelnev töökogemus muusikavaldkonnas vähemalt kaks aastat, ta peab väga hästi tundma Eesti muusikaelu, valdama kõrgtasemel vähemalt ühte võõrkeelt, olema hea suhtlemis- ja väljendusoskuse ning algatus- ja analüüsivõimega.

Ministeerium kuulutas konkursi välja seoses praeguse muusikanõuniku Eero Rauni lahkumisega. Maist asub Raun tööle EAS-i turismiarenduskeskuse turundusjuhina.

Toetused heliloomingu tellimiseks

Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma 23.04.2012 käskkirjaga nr 125 välja toetused programmist "Heliloomingu tellimine".

Kultuuriministeeriumile laekus programmi 71 taotlust kogumahus 164 917 eurot. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 111 271 eurot 51 projektile. Kuna mitu taotlejat korraldavad korraga mitme uudisteose esiettekannet (Eesti Muusika Päevad 2012 ja Eesti Heliloojate Festival 2012), võib öelda, et programmi toel jõuab kuulajateni kokku 73 uudisteost. Sügiseseks taotlusvooruks, mille tähtaeg pole veel otsustatud, jääb küll väiksem summa (koos mullusest aastast üle kandunud jäägiga ca 70 000 eurot), kokkuvõttes on selle programmi maht tänavu mullusest veelgi suurem. Tänavuses eelarves oli programmile ette nähtud rekordiliselt 173 200 eurot, taotlemise tähtaeg oli 03.02.2012 (mullu 04.03 ja 16.09). "Heliloomingu tellimine" on muusikavaldkonnas ainus programm, mille raha jagatakse rohkem kui kord aastas - ning nii ilmselt jääbki.

Mullu sai taastatud alamprogramm "Resideeriv helilooja", tänavu said samadest liistudest lähtudes suurema toetuse Rahvusooper Estonia Tõnu Kõrvitsalt ooperi „Liblikas“ tellimiseks ja Tauno Aintsilt balleti „Modigliani – neetud kunstnik“ jaoks, samuti Teater Vanemuise Tauno Aintsilt ooperi „Rehepapp“ tellimiseks. Neist esimene teos, Tõnu Kõrvitsa debüüt ooperižanris, on kavandatud lavale tuua Estonia teatri- ja kontserdimaja 100. aastapäeva tähistamisel septembris 2013.

Muusikakirjastamisest

EMIK käis Frankfurdi messil. Lugedes EMIK-u kokkuvõtet käidust-nähtust, tuleb kindlasti heaks kiita sellise tegevuse jätkamine ka tulevikus. EMIK-u sellesuunalise tegevuse suhtes on ka väga tugev ootus heliloojate poolt, kes tunnevad suurt disbalanssi oma loomingu reaalse läbilöögivõime ja seni toimunud eesti heliloomingu turundustegevuse vahel.

Ent siiski jääb ka sel juhul puudu midagi, millega EMIK ei peagi tegelema. Ja see on kirjastamistegevus kui ettevõtluse vorm. Praegu on kodumaine kirjastamistegevus ülimalt lünklik - ja seda enam tuleb tunnustada neid entusiaste, kes sellega siiski tegeleda on püüdnud. Tänavu õõnestus Eesti Muusikanõukogu poolt hallatavana taastada programm "Muusikatrükised". Muidugi ei suuda sellest jagatavad toetused veel anda piisavat finantsvõimendust selleks, et kodumaine muusikakirjastamine kohe õide puhkeks, aga väike "juurekasvu erguti" on see ehk ometi. Nüüdseks on otsused tehtud ning on hea meel, et Heino Elleri sümfooniad, aga ka paljud uudisteosed saavad programmi toel trükivalgust näha. Nootide trükkimine on vältimatu eeltingimus selleks, et eesti muusikat nii kodu- kui välismaal senisest enam esitataks ja salvestataks.

Tasub ju meeles pidada, et suure Venemaa muusikakirjastamisele pani aluse lihtsa päritoluga eesti mees Peeter Jürgenson (1836-1903). See on lugu, mis innustab loodetavasti ka tänaseid tegijaid.

Helikindel betoon

04.04.2012 arutas Kultuurkapitali nõukogu Eesti Rahva Muuseumi rahastamisskeemi. Selle juures oli ka aruteluobjekt, kas Kulka vastavad investeeringusummad suunduvad ainult ERM-i ehitusse või saab sealt osaliselt finantseeritud ka EMTA saalikompleksi ehitus.

Kultuuriminister on varem öelnud, et ta ei looda Kulkalt kiiret otsust (Postimees 22.03.2012). Nii ka läks, arutelud ja parima rahastamisskeemi otsingud veel jätkuvad (Postimees 04.04.). Kindlasti on aga EMTA-l vältimatult vaja taotleda toetust EL struktuurivahenditest.

EMTA seisukohti on tutvustanud rektor Peep Lassmann (Kuku-raadio saates "Publikumärk" 24.03.2012 ja "Postimees" 02.04.2012, samuti EPL 04.04.2012). Arvamust on avaldanud ka Erkki-Sven Tüür (Delfi 03.04.2012), öeldes, et ilma saalideta on EMTA poolik. Tõdegem, et ega tõsistest otsustajatest (ma ei pea silmas anonüümseid netikommentaatoreid) pole keegi kahtluse alla seadnudki vajadust EMTA saali järele. Kas-küsimuse asemel on kõne all küsimused "kuidas?" ja "millal?" Mul on ka hea meel, et enamjaolt on suudetud hoiduda kultuurirahva sisemisest vastandumisest, et EMTA ja ERM-i pooldajad hakkaks teineteise pihta labaselt halvustusi pilduma. Rahvuskultuuriliselt olulised objektid on ju mõlemad.

Et muusika ja kinnisvara suhted on keerulised, tõendavad mitte ainult Eesti Kontserdi poolt kultuuripoliitilise prioriteedina renoveeritud-ehitatud saalikompleksid (mida pean ise Eesti viimase 20 aasta üheks kõige väljapaistvamaks regionaalpoliitiliseks teoks - lihtsalt nendel ehitistel on oma hind, mis paljudele tundub liiga kõrgena).

Tähistasime tänavu, nädal tagasi, Cyrillus Kreegi 50. surma-aastapäeva - aga Kreegi kortermuuseum Haapsalus on alates 16.10.2011 suletud. Raha ei ole. Rudolf Tobiase sünnimaja Käinas on alates 2008. aastast seisnud kütmata. Raha ei ole. Ja nüüd on Hiiumaa muuseum valmis sealse muuseumi sulgema. Raha ei ole. Aidata ei jaksa ka Teatri- ja muusikamuuseum, kellel samuti raha ei ole.

Samalaadseid, kuigi mahult  suuremaid probleeme on ka rikastes põhjamaades. Taani rahvusooper otsib praegu endale uut peadirektorit - kuna eelmine juht lahkus, põhjuseks kuuldavasti muuhulgas suur rahakulu kinnisvara haldamisel. Soome Rahvusooper oli 1990.-ndate lama ajal ja hiljemgi samal põhjusel väga keerulises seisus. Ning ega ääretul Venemaalgi, kus kultuuriobjekte rajatakse ikka ideoloogilis-poliitilise diktaadi alusel, need protsessid väga ladusalt ei kulge.

Rahvusooperi poistekoor 40

Rahvusooper Estonia poistekoor (mis varem on kandnud ka RAMi poistekoori ja Eesti Poistekoori auväärset nime) tähistab sel hooajal 40. juubelit.

15. aprillil 2012 kell 17.00 Pärnu kontserdimajas
21. aprillil 2012 kell 17.00 Estonia kontserdisaalis
28. aprillil 2012 kell 17.00 Tartu Ülikooli aulas
Kavas on Pärdi, Sisaski, Kreegi, Mendelssohni ja Schützi teosed. Kaastegevad noorteorkester Reaalmažoor ja Tallinnas ka Corelli Consort. Dirigent Hirvo Surva.
Kontserdi teises osas tuleb ettekandele poistekoori vilistlase, helilooja Priit Pajusaare koorile pühendatud lavaline kantaat „Poistekoori võimas laul“ (libretist Aapo Ilves), mis jutustab lõbusa loo poistekoori elust.

Kõik endised koori lauljad on lahkesti kontserdile kutsutud!
Piletid saadaval Estonia kassas, Piletimaailmas ja Piletilevis.
Koor alustas tegevust 1971. aastal RAM-i poistekoorina ja kandis üle kümne aasta Eesti Poistekoori nime. Koori asutajaks oli professor Venno Laul, kes juhtis koori tegevust 30 aastat. 2001. aastal asus kunstilise juhi ja peadirigendina ametisse Hirvo Surva. Koormeistritena töötavad Maarja Soone ja Andres Lemba, hääleseadjana Zoja Hertz, administraatorina Anne Ojalo. Õppekoori juhatavad Jaanika Kuusik ja Kaili Inno.

Presidendi preemiale!

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi noore kultuuritegelase preemiale summas 5000 eurot. Niisiis, hea noor kultuuritegelane, kui oled mitte rohkem kui 35 aastat vana, aga juba võid öelda, et Sinu kunstilised saavutused on leidnud laialdast tunnustust ning oluliselt kaasa aidanud Eesti kultuuri tutvustamisele maailmas, tasub kandideerida presidendi noore kultuuritegelase preemiale.

Kui oled ise tagasihoidlik, saad ju ka esitada oma selliselt kvalifitseeruva sõbra. Taotluste tähtaeg on 18. mai 2012. Noore kultuuritegelase preemiat rahastab Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige Indrek Neivelt (varem rahastas Toomas Luman).

Eelnevatel aastatel on noore kultuuritegelase preemia saanud dirigent Risto Joost (2011), saatesarja „Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen (2010), näitleja, lavastaja ja tõlkija Marius Peterson (2009), luuletaja Kristiina Ehin (2008) baleriin Luana Georg (2007), helilooja Helena Tulve (2006), lavastaja Jaanus Rohumaa (2005), dirigent Anu Tali (2004), kirjanduskriitik Jan Kaus (2003) ning helilooja Tõnu Kõrvits ja rahvamuusik Krista Sildoja (2002). 2011. aastal anti välja ka üks eripreemia, selle pälvis poeet, esseist, tõlkija ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundaja Igor Kotjuh.

Võimalus uuele muusikanõunikule

Teatan kõigile blogisõpradele, et lahkun aprillikuu lõpul ametist ning annan sellega võimaluse kõigile huvilistele kandideerida. Loodetavasti leidub kandidaate palju, et konkursikomisjon saask neist parima välja valida. 

Niisiis, Kultuuriministeerium kuulutas täna, 02.04.2012 välja avaliku konkursi muusikanõuniku ametikoha täitmiseks. (vt pressiteadet) Muusikanõuniku ülesandeks on muusikaelu, muusikakollektiivide ja kontserdiasutuste tegevuse analüüsimine ning olulisemate probleemide väljaselgitamine, samuti osalemine muusikaelu ja -asutuste tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamises, riikliku finantseerimise põhimõtete väljatöötamine ja muusikaekspordi edendamine. Kandideerimise eelduseks on: • riiklikult tunnustatud kõrgharidus (soovitavalt muusikaalane) • eelnev töökogemus ametikoha töövaldkonnas vähemalt 2 aastat • väga hea Eesti muusikaelu tundmine • vähemalt ühe võõrkeele oskus kõrgtasemel • väga hea suhtlemis- ja väljendusoskus • hea algatus- ja analüüsivõime Ametikohale kandideerijal palume esitada järgmised dokumendid: • motiveeritud avaldus • elulookirjeldus • kõrgharidust tõendava dokumendi koopia • kirjalik visioon Eesti muusikaelu olukorrast aastani 2016 • kinnitus vastavuse kohta teenistusse asumiseks avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele Tööleasumine: esimesel võimalusel Palk: alates 1600 eurot (bruto/kuus) Dokumendid palume esitada hiljemalt 18.04.2012. a Kultuuriministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjonile aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressil konkursskul.ee märgusõnaga “Muusikanõunik”. Lisainformatsioon: Ragnar Siil, asekantsler kaunite kunstide alal, tel 628 2221