04.04.2012 arutas Kultuurkapitali nõukogu Eesti Rahva Muuseumi rahastamisskeemi. Selle juures oli ka aruteluobjekt, kas Kulka vastavad investeeringusummad suunduvad ainult ERM-i ehitusse või saab sealt osaliselt finantseeritud ka EMTA saalikompleksi ehitus.
Kultuuriminister on varem öelnud, et ta ei looda Kulkalt kiiret otsust (Postimees 22.03.2012). Nii ka läks, arutelud ja parima rahastamisskeemi otsingud veel jätkuvad (Postimees 04.04.). Kindlasti on aga EMTA-l vältimatult vaja taotleda toetust EL struktuurivahenditest.
EMTA seisukohti on tutvustanud rektor Peep Lassmann (Kuku-raadio saates "Publikumärk" 24.03.2012 ja "Postimees" 02.04.2012, samuti EPL 04.04.2012). Arvamust on avaldanud ka Erkki-Sven Tüür (Delfi 03.04.2012), öeldes, et ilma saalideta on EMTA poolik. Tõdegem, et ega tõsistest otsustajatest (ma ei pea silmas anonüümseid netikommentaatoreid) pole keegi kahtluse alla seadnudki vajadust EMTA saali järele. Kas-küsimuse asemel on kõne all küsimused "kuidas?" ja "millal?" Mul on ka hea meel, et enamjaolt on suudetud hoiduda kultuurirahva sisemisest vastandumisest, et EMTA ja ERM-i pooldajad hakkaks teineteise pihta labaselt halvustusi pilduma. Rahvuskultuuriliselt olulised objektid on ju mõlemad.
Et muusika ja kinnisvara suhted on keerulised, tõendavad mitte ainult Eesti Kontserdi poolt kultuuripoliitilise prioriteedina renoveeritud-ehitatud saalikompleksid (mida pean ise Eesti viimase 20 aasta üheks kõige väljapaistvamaks regionaalpoliitiliseks teoks - lihtsalt nendel ehitistel on oma hind, mis paljudele tundub liiga kõrgena).
Tähistasime tänavu, nädal tagasi, Cyrillus Kreegi 50. surma-aastapäeva - aga Kreegi kortermuuseum Haapsalus on alates 16.10.2011 suletud. Raha ei ole. Rudolf Tobiase sünnimaja Käinas on alates 2008. aastast seisnud kütmata. Raha ei ole. Ja nüüd on Hiiumaa muuseum valmis sealse muuseumi sulgema. Raha ei ole. Aidata ei jaksa ka Teatri- ja muusikamuuseum, kellel samuti raha ei ole.
Samalaadseid, kuigi mahult suuremaid probleeme on ka rikastes põhjamaades. Taani rahvusooper otsib praegu endale uut peadirektorit - kuna eelmine juht lahkus, põhjuseks kuuldavasti muuhulgas suur rahakulu kinnisvara haldamisel. Soome Rahvusooper oli 1990.-ndate lama ajal ja hiljemgi samal põhjusel väga keerulises seisus. Ning ega ääretul Venemaalgi, kus kultuuriobjekte rajatakse ikka ideoloogilis-poliitilise diktaadi alusel, need protsessid väga ladusalt ei kulge.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment