Muusika valdkonna toetusprogrammidest on avatud taotluste kirjutamiseks "Heliloomingu tellimine" ja "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil". Nende puhul on taotluste tähtaeg 1. märts 2010. Korra avanevad need taotlemiseks sel aastal veel, ilmselt augustis.
12. veebruariga lõppes aga taotluste esitamise ülejäänud programmidesse - "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad", "Eraõiguslikud muusikakollektiivid" ning "Muusikafestivalid ja -konkursid" (sh alaprogramm Noor muusik). Taotlusi laekus palju, nii et nende süstematiseerimise jm töötlemisega jagub veel üksjagu tööd. Komisjonid kogunevad esitatud taotlusi arutama märtsi alguses.
Igaks juhuks olgu ka öeldud, et enam ei ole selliseid programme nagu "Toetus muusikaalaste trükiste väljaandmiseks", "Eesti heliplaat rahvusvahelisel areenil" ja "Noortekoorid rahvusvahelisel areenil", mis toimisid veel 2007. ja 2008. aastal. Otsus nende sulgemise kohta sai tehtud 2008. aasta suvel, mistõttu 2009. aastal need programmid enam ei avanenud. Vajadus iseenesest (eriti trükiste programmi järele) on olemas, aga lihtsalt vahendid on viimaste aastatega oluliselt vähenenud.
Praegu aga saab (kuni 20. veebruarini) esitada veel ka taotlusi Kultuurkapitali. Sealseid mõnevõrra muutunud tingimusi tutvustas Helikaja 06.02.2010 saates Raul Altmäe. Lühidalt tutvustas teemat ka Postimees 02.02.2010.
Wednesday, 17 February 2010
Thursday, 11 February 2010
Tänu Nikolai Aleksejevile
Vabariigi Valitsus kiitis tänasel 11.02 istungil oma korraldusega heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepanekud preemiate määramiseks. Nende hulgas on ka austusavaldus ERSO pikaaegsele peadirigendile maestro Nikolai Aleksejevile.
Niisiis - 2009. aasta väljapaistvate tööde eest määrati üks 150 000 krooni suurustest riigi kultuuripreemiatest Nikolai Aleksejevile – Eesti muusikaelu edendamise eest Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigendina. Tema kandidatuuri esitasid Eesti Muusikanõukogu ja ERSO.
Tuleb rõhutada maestro Aleksejevi tulemuslikku aastatepikkust tööd ERSO peadirigendina, mis jõuab lõpule selle hooajaga. Selle töö kulminatsiooniks võib välisreisidest pidada 2009. aasta märtsis toimunud väga edukat ERSO turneed Ameerika Ühendriikidesse, kus maestro Aleksejev juhatas väga sooja vastuvõtu pälvinud kontserte paljudes USA linnades ja tutvustas sellega nii ERSO-t kui Eestit ja Eesti kultuuri tervikuna.
Kodune publik on aga osa saanud paljudest headest kontsertidest ning ERSO väga veenvast kvalitatiivsest kasvamisest. Nikolai Aleksejev lõpetab töö ERSO peadirigendina hooaja lõppkontserdiga 14. mail. Kuna tema kodulinn Peterburi, kus ta tegutseb Peterburi Filharmoonia Orkestri dirigendina, pole ju Eestist kaugel, on meie publikul kindlasti võimalik ka tulevikus tema kontsertidest osa saada.
Palju õnne ka pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest miljoni krooni suuruse riigi kultuuripreemia saanud Leila Pärtelpojale, Andres Söödile ja Lea Tormisele, samuti kõigile teistele preemiasaajatele.
Riigi kultuuripreemiad antakse peaministri ja kultuuriministri poolt kätte 24. veebruaril.
Niisiis - 2009. aasta väljapaistvate tööde eest määrati üks 150 000 krooni suurustest riigi kultuuripreemiatest Nikolai Aleksejevile – Eesti muusikaelu edendamise eest Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigendina. Tema kandidatuuri esitasid Eesti Muusikanõukogu ja ERSO.
Tuleb rõhutada maestro Aleksejevi tulemuslikku aastatepikkust tööd ERSO peadirigendina, mis jõuab lõpule selle hooajaga. Selle töö kulminatsiooniks võib välisreisidest pidada 2009. aasta märtsis toimunud väga edukat ERSO turneed Ameerika Ühendriikidesse, kus maestro Aleksejev juhatas väga sooja vastuvõtu pälvinud kontserte paljudes USA linnades ja tutvustas sellega nii ERSO-t kui Eestit ja Eesti kultuuri tervikuna.
Kodune publik on aga osa saanud paljudest headest kontsertidest ning ERSO väga veenvast kvalitatiivsest kasvamisest. Nikolai Aleksejev lõpetab töö ERSO peadirigendina hooaja lõppkontserdiga 14. mail. Kuna tema kodulinn Peterburi, kus ta tegutseb Peterburi Filharmoonia Orkestri dirigendina, pole ju Eestist kaugel, on meie publikul kindlasti võimalik ka tulevikus tema kontsertidest osa saada.
Palju õnne ka pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest miljoni krooni suuruse riigi kultuuripreemia saanud Leila Pärtelpojale, Andres Söödile ja Lea Tormisele, samuti kõigile teistele preemiasaajatele.
Riigi kultuuripreemiad antakse peaministri ja kultuuriministri poolt kätte 24. veebruaril.
Ümera lahing 800
Õpetaja Urmas Lekk muretseb Pärnu Postimehes 10.02.2010, et miks ei tähistata Ümera lahingu ümmargust aastapäeva?
Kultuuriministeerium pole tõesti haaranud initsiatiivi selle tähtpäeva riiklikuks tähistamiseks. Ning ilmselt ei teegi seda. Kas see tähendab, et me ei hindagi kaugete esivanemate vapraid tegusid? Kindlasti mitte - seda enam, et võidukaid lahinguid meie ajaloos väga palju ju ei ole.
Õigem oleks aga, kui sellesisuline initsiatiiv tuleks altpoolt - siis oleks ettevõtmine loomulikum, ning ehk ka tulemuslikum. Nii et miks ei võiks mõni meeskoor suve lõpul (kui saab täis 800 aastat ajaloolisest lahingust) esineda mõnusat huumorit ja ajaloolisi vahelugemisi sisaldava kontserdiprogrammiga "Ümera mehed"? Ja teha seda kasvõi Valga ja Valmiera kandis koos Läti sõpruskooriga, kandes (muigega pooleks) loosungit "Lepime ära!" ;-)
Usun, et sellisele ettevõtmisele leiduks nii meedia tähelepanu kui publikut.
Kultuuriministeerium pole tõesti haaranud initsiatiivi selle tähtpäeva riiklikuks tähistamiseks. Ning ilmselt ei teegi seda. Kas see tähendab, et me ei hindagi kaugete esivanemate vapraid tegusid? Kindlasti mitte - seda enam, et võidukaid lahinguid meie ajaloos väga palju ju ei ole.
Õigem oleks aga, kui sellesisuline initsiatiiv tuleks altpoolt - siis oleks ettevõtmine loomulikum, ning ehk ka tulemuslikum. Nii et miks ei võiks mõni meeskoor suve lõpul (kui saab täis 800 aastat ajaloolisest lahingust) esineda mõnusat huumorit ja ajaloolisi vahelugemisi sisaldava kontserdiprogrammiga "Ümera mehed"? Ja teha seda kasvõi Valga ja Valmiera kandis koos Läti sõpruskooriga, kandes (muigega pooleks) loosungit "Lepime ära!" ;-)
Usun, et sellisele ettevõtmisele leiduks nii meedia tähelepanu kui publikut.
Wednesday, 3 February 2010
Teenetemärgid muusikuile
Vabariigi President kirjutas alla otsusele "Riiklike autasude andmine". On tore, et selles nimekirjas on väljapaistval kohal muusikategelased. Õieti, neist ju nimistu lausa algabki!
Riigivapi I klass:
- Veljo Tormis – helilooja
Riigivapi III klass:
- Tõnis Mägi – laulja, helilooja
Valgetähe IV klass:
- Sven Grünberg – helilooja
- Jaak Joala – laulja, laulupedagoog
- Jaak Johanson – pärimusmuusika edendaja
Maarjamaa Risti V klass:
- Claus Byrith – Taani helirestauraator
Kommentaarid Vabariigi Presidendi Kantselei pressiteatest:
"Riigivapi I klassi teenetemärgi saab eesti muusika suurkuju, helilooja Veljo Tormis. Teenetemärk on tänu ja tunnustus tema elutööle koorimuusikaheliloojana, kes on suutnud anda uue hingamise eesti ja läänemeresoome rahvaste pärimusele, nende igivanale rahvalaulule ning kes on rõhutanud, et enda mõistmine ja tunnetamine on hädavajalik tasakaalu ja eluvõimelisuse säilitamiseks."
"Riik tunnustab neid, kelle loometegevus on rikastanud Eesti kultuurielu ning teenetemärgi saavad /.../ laulja ja laulupedagoog Jaak Joala, helilooja Sven Grünberg, pärimuskultuuri eestvedaja Jaak Johanson, Eesti “laulva revolutsiooni” üks sümboleid ja meie rahvusmõtte muusikasse valaja Tõnis Mägi, kauaaegne Vanemuise teatri priimabaleriin Elena Poznjak-Kõlar."
Maarjamaa Risti teenetemärgi saab /.../ Eesti muusikasalvestusi taastanud ja restaureerinud Claus Byrith Taanist.
Tunnustuse on pälvinud ka kolleegid Kultuuriministeeriumist, kultuurikontaktide vahendajad Tamara Luuk ja Reet Weidebaum, kes on aidanud paljusid muusikuid nende välisesinemistel Brüsselis või Berliinis - aga ka suur muusikasõber, Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet.
Palju õnne kõigile autasustatutele!
Riigivapi I klass:
- Veljo Tormis – helilooja
Riigivapi III klass:
- Tõnis Mägi – laulja, helilooja
Valgetähe IV klass:
- Sven Grünberg – helilooja
- Jaak Joala – laulja, laulupedagoog
- Jaak Johanson – pärimusmuusika edendaja
Maarjamaa Risti V klass:
- Claus Byrith – Taani helirestauraator
Kommentaarid Vabariigi Presidendi Kantselei pressiteatest:
"Riigivapi I klassi teenetemärgi saab eesti muusika suurkuju, helilooja Veljo Tormis. Teenetemärk on tänu ja tunnustus tema elutööle koorimuusikaheliloojana, kes on suutnud anda uue hingamise eesti ja läänemeresoome rahvaste pärimusele, nende igivanale rahvalaulule ning kes on rõhutanud, et enda mõistmine ja tunnetamine on hädavajalik tasakaalu ja eluvõimelisuse säilitamiseks."
"Riik tunnustab neid, kelle loometegevus on rikastanud Eesti kultuurielu ning teenetemärgi saavad /.../ laulja ja laulupedagoog Jaak Joala, helilooja Sven Grünberg, pärimuskultuuri eestvedaja Jaak Johanson, Eesti “laulva revolutsiooni” üks sümboleid ja meie rahvusmõtte muusikasse valaja Tõnis Mägi, kauaaegne Vanemuise teatri priimabaleriin Elena Poznjak-Kõlar."
Maarjamaa Risti teenetemärgi saab /.../ Eesti muusikasalvestusi taastanud ja restaureerinud Claus Byrith Taanist.
Tunnustuse on pälvinud ka kolleegid Kultuuriministeeriumist, kultuurikontaktide vahendajad Tamara Luuk ja Reet Weidebaum, kes on aidanud paljusid muusikuid nende välisesinemistel Brüsselis või Berliinis - aga ka suur muusikasõber, Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet.
Palju õnne kõigile autasustatutele!
Riigikontrolli auditist
Riigikontroll avalikustas täna auditi "Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu toetused kontsert- ja etendustegevusele" ning saatis laiali ka vastava pressiteate. Selle põhjal on juba teinud loo EPL Online, ERR uudisteportaal, Postimees, Delfi.ee. Vastuseid on ajakirjanike küsimustele jaganud asekantsler Piret Lindpere Vikerraadiole, Postimehele ja AK kultuuriuudistele, aga ka minister Laine Jänes Vikerraadios ja Postimehes. Kultuuriministeerium on teinud ka pressiteate. Arvamust on avaldanud nii Külli Nõmm Riigikontrollist kui Õllesummeri korraldaja Marje Hansar, rääkimata (:)kivisildnikust.
Mida öelda veel kommentaariks?
Esiteks - rõhutaks meediarefereeringutes kahe silma vahele jäänud fakti, et audit toimus 2008. aasta materjalide alusel, mistõttu mõnedki Riigikontrolli soovitused on tänaseks nagunii juba ellu viidud, auditist sõltumata. Muusikavaldkonnas jäi aga 2008.a. üheksast programmist (auditis lk 54) juba 2009. aastal alles viis.
Teiseks - oleme ministeeriumis Riigikontrolli esindajatega kohtunud ja selgitanud oma seisukohti konkreetsetes küsimustes, aga ka valdkonna olemuslikke põhialuseid. Need kohtumised on olnud konstruktiivsed ja kantud ühisest arusaamast, et põhieesmärk on ju kõigil sama - aidata kaasa, et Eesti riik toimiks võimalikult hästi. Niisiis, midagi ootamatut äsja avaldatud seisukohtades ei ole. Küll aga kogesime, et kultuurivaldkonna olemuslikke eripärasid (ühes nende toimimisega paratamatult väikeses ühiskonnas) tuleb selgitada veel ja veel.
Kolmandaks - ministeeriumi-poolsed reageeringud auditile jagunevad laias laastus kolmeks:
a) mõnede soovitustega nõustumine. Sinna kuuluvad ka juba mõnda aega kestvad konsultatsioonid ja kohtumised, mille eesmärgiks on Etendusasutuste seaduse ajakohastamine.
b) mõnede soovituste osas saab teema päevakorrast maha võtta, kuna pakutud muudatused on juba ellu viidud. Näiteks: taotlusvormide ühtlustamise töö tehti juba 2009.a. kevadel, Kultuurkapital on oma toetuste jaotamise põhimõtteid juba täiendanud jne.
c) mõnede seisukohtadega mittenõustumine. Auditi alapealkiri on: "Kas riigieelarveliste toetuste jagamine kolme allika kaudu on põhjendatud ja tõhus ning kontroll tagab raha seadusliku ja eesmärgipärase kasutamise?" Riigikontrolli seisukoht kolme allika põhjendatuse suhtes on eitav, ministeeriumil jaatav. On ju HMN-il selged, eristuvad prioriteedid toetuste andmisel, ennast on õigustanud ka süsteem, et HMN jagab toetusi kord kuus, Kulka kord kvartalis ja mitmed ministeeriumi programmid kord-paar aastas.
Kultuurkapitali tegevuse põhialused on end õigustanud nii kergematel kui raskematel aegadel (eriti hästi paistab see välja võrdluses Läti Kultuurkapitaliga). Otstarbekaks ei saa pidada soovitust komisjonide koosolekute protokollides detailselt kirjeldada põhjendust negatiivsetele otsustele. Mõnelgi juhul võiks soovitustega kontrollisüsteemi tõhustamiseks üldiselt nõustuda, ent nende elluviimine tähendaks ametnike hulga suurendamist, mis eriti praeguse eelarve tingimustes poleks lihtsalt võimalik.
Tsitaat auditist: Kultuuriministeeriumi "halduskoormus kogu taotluste menetlemise, lepingute sõlmimise ja aruannete kogumise, kontrollimise ning selle tulemusena vajadusel ka nõuete esitamise osas on ebaproportsionaalselt suur. Fakt, et „2008. aastal oli muusikavaldkonnas toetuse saajaid 293, kõikide nende aruannete esitamist ja sisu hindas üks inimene“, on haldussuutlikkuse seisukohast probleem. Samas ei saa me nõustuda väitega, et see on tingitud praegusest toetuste eraldamise süsteemist. Süsteemi väljatöötamisel on lähtutud riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärase kasutamise tagamise vajadusest ja Kultuuriministeeriumi hinnangul on see viimaste aastatega oluliselt paranenud ning süsteemsemaks muutunud. Mõistame Riigikontrolli muret kunstide osakonna valdkonnanõunike kohustuste lahususe põhimõtte järgimisel, kuid arvestades Kultuuriministeeriumi eelarvest tingitud töötajate arvu miinimumini optimeerimist, pole hetkel sellele head lahendust pakkuda."
Kokkuvõttes aga on auditi tegemise fakt kahtlemata tervitatav. Selline kõrvaltseisja pilk aitab ju kaasa sellele, et ülesehitatud süsteem toimuks võimalikult tõhusalt ja eesmärgipäraselt. Seepärast: Riigikontrollile aitäh nähtud vaeva eest.
Mida öelda veel kommentaariks?
Esiteks - rõhutaks meediarefereeringutes kahe silma vahele jäänud fakti, et audit toimus 2008. aasta materjalide alusel, mistõttu mõnedki Riigikontrolli soovitused on tänaseks nagunii juba ellu viidud, auditist sõltumata. Muusikavaldkonnas jäi aga 2008.a. üheksast programmist (auditis lk 54) juba 2009. aastal alles viis.
Teiseks - oleme ministeeriumis Riigikontrolli esindajatega kohtunud ja selgitanud oma seisukohti konkreetsetes küsimustes, aga ka valdkonna olemuslikke põhialuseid. Need kohtumised on olnud konstruktiivsed ja kantud ühisest arusaamast, et põhieesmärk on ju kõigil sama - aidata kaasa, et Eesti riik toimiks võimalikult hästi. Niisiis, midagi ootamatut äsja avaldatud seisukohtades ei ole. Küll aga kogesime, et kultuurivaldkonna olemuslikke eripärasid (ühes nende toimimisega paratamatult väikeses ühiskonnas) tuleb selgitada veel ja veel.
Kolmandaks - ministeeriumi-poolsed reageeringud auditile jagunevad laias laastus kolmeks:
a) mõnede soovitustega nõustumine. Sinna kuuluvad ka juba mõnda aega kestvad konsultatsioonid ja kohtumised, mille eesmärgiks on Etendusasutuste seaduse ajakohastamine.
b) mõnede soovituste osas saab teema päevakorrast maha võtta, kuna pakutud muudatused on juba ellu viidud. Näiteks: taotlusvormide ühtlustamise töö tehti juba 2009.a. kevadel, Kultuurkapital on oma toetuste jaotamise põhimõtteid juba täiendanud jne.
c) mõnede seisukohtadega mittenõustumine. Auditi alapealkiri on: "Kas riigieelarveliste toetuste jagamine kolme allika kaudu on põhjendatud ja tõhus ning kontroll tagab raha seadusliku ja eesmärgipärase kasutamise?" Riigikontrolli seisukoht kolme allika põhjendatuse suhtes on eitav, ministeeriumil jaatav. On ju HMN-il selged, eristuvad prioriteedid toetuste andmisel, ennast on õigustanud ka süsteem, et HMN jagab toetusi kord kuus, Kulka kord kvartalis ja mitmed ministeeriumi programmid kord-paar aastas.
Kultuurkapitali tegevuse põhialused on end õigustanud nii kergematel kui raskematel aegadel (eriti hästi paistab see välja võrdluses Läti Kultuurkapitaliga). Otstarbekaks ei saa pidada soovitust komisjonide koosolekute protokollides detailselt kirjeldada põhjendust negatiivsetele otsustele. Mõnelgi juhul võiks soovitustega kontrollisüsteemi tõhustamiseks üldiselt nõustuda, ent nende elluviimine tähendaks ametnike hulga suurendamist, mis eriti praeguse eelarve tingimustes poleks lihtsalt võimalik.
Tsitaat auditist: Kultuuriministeeriumi "halduskoormus kogu taotluste menetlemise, lepingute sõlmimise ja aruannete kogumise, kontrollimise ning selle tulemusena vajadusel ka nõuete esitamise osas on ebaproportsionaalselt suur. Fakt, et „2008. aastal oli muusikavaldkonnas toetuse saajaid 293, kõikide nende aruannete esitamist ja sisu hindas üks inimene“, on haldussuutlikkuse seisukohast probleem. Samas ei saa me nõustuda väitega, et see on tingitud praegusest toetuste eraldamise süsteemist. Süsteemi väljatöötamisel on lähtutud riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärase kasutamise tagamise vajadusest ja Kultuuriministeeriumi hinnangul on see viimaste aastatega oluliselt paranenud ning süsteemsemaks muutunud. Mõistame Riigikontrolli muret kunstide osakonna valdkonnanõunike kohustuste lahususe põhimõtte järgimisel, kuid arvestades Kultuuriministeeriumi eelarvest tingitud töötajate arvu miinimumini optimeerimist, pole hetkel sellele head lahendust pakkuda."
Kokkuvõttes aga on auditi tegemise fakt kahtlemata tervitatav. Selline kõrvaltseisja pilk aitab ju kaasa sellele, et ülesehitatud süsteem toimuks võimalikult tõhusalt ja eesmärgipäraselt. Seepärast: Riigikontrollile aitäh nähtud vaeva eest.
Subscribe to:
Posts (Atom)
