Riigikontrolli auditist

Riigikontroll avalikustas täna auditi "Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu toetused kontsert- ja etendustegevusele" ning saatis laiali ka vastava pressiteate. Selle põhjal on juba teinud loo EPL Online, ERR uudisteportaal, Postimees, Delfi.ee. Vastuseid on ajakirjanike küsimustele jaganud asekantsler Piret Lindpere Vikerraadiole, Postimehele ja AK kultuuriuudistele, aga ka minister Laine Jänes Vikerraadios ja Postimehes. Kultuuriministeerium on teinud ka pressiteate. Arvamust on avaldanud nii Külli Nõmm Riigikontrollist kui Õllesummeri korraldaja Marje Hansar, rääkimata (:)kivisildnikust.

Mida öelda veel kommentaariks?

Esiteks - rõhutaks meediarefereeringutes kahe silma vahele jäänud fakti, et audit toimus 2008. aasta materjalide alusel, mistõttu mõnedki Riigikontrolli soovitused on tänaseks nagunii juba ellu viidud, auditist sõltumata. Muusikavaldkonnas jäi aga 2008.a. üheksast programmist (auditis lk 54) juba 2009. aastal alles viis.

Teiseks - oleme ministeeriumis Riigikontrolli esindajatega kohtunud ja selgitanud oma seisukohti konkreetsetes küsimustes, aga ka valdkonna olemuslikke põhialuseid. Need kohtumised on olnud konstruktiivsed ja kantud ühisest arusaamast, et põhieesmärk on ju kõigil sama - aidata kaasa, et Eesti riik toimiks võimalikult hästi. Niisiis, midagi ootamatut äsja avaldatud seisukohtades ei ole. Küll aga kogesime, et kultuurivaldkonna olemuslikke eripärasid (ühes nende toimimisega paratamatult väikeses ühiskonnas) tuleb selgitada veel ja veel.

Kolmandaks - ministeeriumi-poolsed reageeringud auditile jagunevad laias laastus kolmeks:

a) mõnede soovitustega nõustumine. Sinna kuuluvad ka juba mõnda aega kestvad konsultatsioonid ja kohtumised, mille eesmärgiks on Etendusasutuste seaduse ajakohastamine.

b) mõnede soovituste osas saab teema päevakorrast maha võtta, kuna pakutud muudatused on juba ellu viidud. Näiteks: taotlusvormide ühtlustamise töö tehti juba 2009.a. kevadel, Kultuurkapital on oma toetuste jaotamise põhimõtteid juba täiendanud jne.

c) mõnede seisukohtadega mittenõustumine. Auditi alapealkiri on: "Kas riigieelarveliste toetuste jagamine kolme allika kaudu on põhjendatud ja tõhus ning kontroll tagab raha seadusliku ja eesmärgipärase kasutamise?" Riigikontrolli seisukoht kolme allika põhjendatuse suhtes on eitav, ministeeriumil jaatav. On ju HMN-il selged, eristuvad prioriteedid toetuste andmisel, ennast on õigustanud ka süsteem, et HMN jagab toetusi kord kuus, Kulka kord kvartalis ja mitmed ministeeriumi programmid kord-paar aastas.

Kultuurkapitali tegevuse põhialused on end õigustanud nii kergematel kui raskematel aegadel (eriti hästi paistab see välja võrdluses Läti Kultuurkapitaliga). Otstarbekaks ei saa pidada soovitust komisjonide koosolekute protokollides detailselt kirjeldada põhjendust negatiivsetele otsustele. Mõnelgi juhul võiks soovitustega kontrollisüsteemi tõhustamiseks üldiselt nõustuda, ent nende elluviimine tähendaks ametnike hulga suurendamist, mis eriti praeguse eelarve tingimustes poleks lihtsalt võimalik.

Tsitaat auditist: Kultuuriministeeriumi "halduskoormus kogu taotluste menetlemise, lepingute sõlmimise ja aruannete kogumise, kontrollimise ning selle tulemusena vajadusel ka nõuete esitamise osas on ebaproportsionaalselt suur. Fakt, et „2008. aastal oli muusikavaldkonnas toetuse saajaid 293, kõikide nende aruannete esitamist ja sisu hindas üks inimene“, on haldussuutlikkuse seisukohast probleem. Samas ei saa me nõustuda väitega, et see on tingitud praegusest toetuste eraldamise süsteemist. Süsteemi väljatöötamisel on lähtutud riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärase kasutamise tagamise vajadusest ja Kultuuriministeeriumi hinnangul on see viimaste aastatega oluliselt paranenud ning süsteemsemaks muutunud. Mõistame Riigikontrolli muret kunstide osakonna valdkonnanõunike kohustuste lahususe põhimõtte järgimisel, kuid arvestades Kultuuriministeeriumi eelarvest tingitud töötajate arvu miinimumini optimeerimist, pole hetkel sellele head lahendust pakkuda."

Kokkuvõttes aga on auditi tegemise fakt kahtlemata tervitatav. Selline kõrvaltseisja pilk aitab ju kaasa sellele, et ülesehitatud süsteem toimuks võimalikult tõhusalt ja eesmärgipäraselt. Seepärast: Riigikontrollile aitäh nähtud vaeva eest.